Eesti laulupeod Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu Tartus 18.-20. juunil 1869.a. 1860-ndatel aastatel algas eesti rahvuslik ärkamine. Lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga oli ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning peo läbiviijaks. Tartusse kogunes 51 meeskoori ning puhkpilliorkestrit 845 lauljaga/mängijaga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi laulud "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile - kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus.
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. ...
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Ee...
Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879 Tartus. Kolmas 1880 Tallinnas, kuna teine läks ülihästi. Kooriliikumine oli aktiivsem Lõuna- Eestis. Arvo Pärt
Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo. Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile. Hurt: Tugeva usulise kasvatusega. Õppis TÜ usuteaduskonnas. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht: kuna eestlased arvult väiksed, siis peavad vaimult suureks saama. Tema katsed luua oma ajaleht luhtusid, temast sai Otepää kirikuõpetaja. Head suhted Jakobsoniga Jakobson: Pidas oma esimese kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. Kritiseeris teravalt
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor...
Teadustöö Eestis 18. sajandi II poolel 19. sajandi I poolel. ÕES. Õpetatud Eesti Selts asutati Tartus 18. jaanuaril 1838. Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819 loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu ülikoolis alates 1831 tegutsenud teaduslik vestlusring. ÕES-i asutajaliikmeteks olid arst Friedrich Robert Faehlmann, TÜ eesti keele lektor Dietrich Heinrich Jürgenson, õigusteaduse professor Friedrich Georg v. Bunge, anatoomiaprofessor Alexander Friedrich v. Hueck, ajalooprofessor Friedrich Karl Hermann Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Tartu pastor Carl Heinrich Constantin Gehewe. 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva...
Fifth level Song Festival The Estonian Song Festival is an event which takes place in Tallinn, the capital of Estonia, every five years in the month of July. The last song festival was in 2004, the next festival will be this year. Nowadays those festivals are held on The Tallinn Song Festival Grounds. The first national song festival was held in Tartu in the summer of 1869. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Carmen Kass
1) Aatomi 2 osa ja osakesed, tuuma osakesed? Aatomi osad: tuum,elektronkate, Osakesed: prootonid, elektronid, neutronid, Tuuma osakesed: neutronid, prootonid 2) Neutron- Laeng 0, mass 1, tähis n , elektron- laeng -1, mass 0,0005, tähis e , prooton- laeng +1, mass 1, tähis b 3) Perioodi nr näitab elektrokihtide arvu, Rühma nr näitab väliskihi elektronide arvu, Aatomi nr näitab prootonite,elektronite, ja tuuma laengut 5) Peamised elemendid: Õhus- lämmastik,hapnik, Vees- hapnik,vesinik, Inimeses- hapnik,süsinik,vesinik, Maakoores- hapnik, alumiinium,räni , Universumis- vesinik, heelium 6) Kuidas muutuvad metallilised omadused rühmas ja perioodis ? Rühmas- ülevalt alla tugenevas, Perioodi: vasakult paremale nõrgenevad 7) Mitu rühma ja perioodi on tabelis ? 7 perioodi, 18 rühma 9) Elektroniskeemi koostamine aatomi kohta ? 10) Mis on isotoobid ? Isotoob on ühe ja sama keemlise elemendi aatomeid, mis erinevad neutronite arvu poolet tuumas. 11)...
Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikunstnik on johann köler. Rahvusliku liikumise keskus tartu. see oli ainus ülikoolilinn. 1838 estofiilid koondusid tartus Õpetatud Eesti Seltsi. 1863 asus tartusse köster ja kirjamees jannsen, kes andis välja eesti postimeest. jakobson nimetas lydiat oma kirjutistes koidulaks. 1869 aastal tartus esimene eesti laulupidu. 1870 aastal tartus eesti esimene teater. jannsen hakkas välja andma perno postimeest, millest sai eesti postimees, temaga tegi koostööd koolmeister jakobson. jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende kirikut. see viis ta tülli baltisakslastega, kellega ta lepitust otsis ja seega lahkus ta eesti postimehest. ta tahtis ise hakata tegema ajalehte ja lõpuks 1878 tuli välja sakala esimene nr
AJALUGU 16.05.14 RAHVUSLIKU LIIKUMISE ISIKUD, PÕHISÜNDMUSED JA VAATED Nimi Tähtsamad ettevõtmised Vaated J.V. Jannsen I üldlaulupidu 1869, Eesti Eesti ja eestlaste elu hümn, „Perno Postimees“ parandamine ja 1857, „Eesti Postimees“ edendamine, eeskujusid 1864, laulu- ja tuleb võtta sakslastelt mänguselts „Vanemuine“ 1865 L. Koidula (100 kr) „Saaremaa onupoeg“, laulu- ja mänguselts
hiljem kui 22.00 • jaaniööl lippu ei langetata • alumine serv maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel VAPI KASUTAMINE • võimu sümbol • võivad kasutada riiki esindavad asutused või isikud HÜMN "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ • sõnad Helsingi ülikooli muusikaõpetaja Friedrich (Fredrik) Pacius • viis Johann Voldemar Jannsen. • avaldati esmakordselt esimese üldlaulupeo nootides 1869. aasta mais • kõlas esmaettekandes meeskooride esituses laulupeo ilmalikus kavas peo teisel päeval. • 1896. aasta üldlaulupeost sai see mitteametlikuks Eesti hümniks, mida lauldi püsti seistes ja paljapäi. • "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" oli Eesti hümniks iseseisvusaastail 1918-1940 ning sai selleks ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991. RIIGIPÜHAD • 1. jaanuar- uusaasta • 24. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev • suur reede
keisririigi pealinnas Viinis. · Boltzmanni isa Ludwig Georg oli Viinis maksuametnik. · Boltzmann sai oma alghariduse koduõpetajalt. · Pärast koduõpet läks Boltzmann Linz'i keskkooli Ülem-Austrias. · Boltzmanni oli 15, kui ta isa suri. Austria-Ungari keisririik Hariduse lõpp ja karjääri algus · Boltzmann alustas 1863. aastal Viini Ülikoolis füüsika õpinguid. Ülikoolis tutvus ta lähemalt Maxwelli töödega. · 1869. aastal sai Boltzmann Graz'i ülikooli Matemaatilise füüsika professoriks . · 1873. aastal kutsuti Boltzmann Viini Ülikooli professoriks, kus ta õpetas kuni 1876. Boltzmann ülikooli aastatel. Perekond · 1872. aastal kohtas Boltzmann Henriette von Aigentler'i, kellesse ta armus. 1876. aastal abiellus paar ning neile sündis 3 tütart ja 2 poega. · Boltzmann naases 1876. aastal Graz'i, kus ta elas edaspidi 14
möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82-aastasele kirjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus kopsupõletikku ning suri 4. novembril 1910. aastal. Tema sarka tuli saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. Looming: hakkas varakult kirjutama päevikut, sellest ilmus romaanitriloogia- "Lapsepõlv", "Poisiiga" ja "Noorus". Kirjutab jutukogumiku "Sevastoopoli jutustused". 1869 ilmus "Sõda ja rahu"-tetraloogia. 1877 ilmus diloogia "Anna Karenina". 1899 "Ülestõusmine".
J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateksViljandimaa talupojad Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1864.a. Jannsen hakkas välja andma Tartus "Eesti Postimeest" 1860.-ndad aastad 1865.a. Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 1868.a. C.R.Jakobson pidas "Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud 1869.a. esimene üle- eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks Jakob Hurt 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste selts 1878.a. asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala" Suur lõhe 1878.a. astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala " kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises:
· 1843 1851 aastail ehitati Pariisi raamatukogu, mille lage kannavad peened raudpostid (11) · 19. sajandist on ka pärit palju eklektilisi tänavaseinu Mõned faktid · 1807 - loodi esimene aurulaev (USA-s) · 1825 G. S. Ohm sõnastab elektrivoolu seaduse. Inglismaal tuleb kasutusele esimene raudtee · 1831 - M. Faranday avastab elektromangeetilise induktsiooni · 1837 - Samuel Morse ehitab telegraafiaparaadi · 1851 - esimene maailmanäitus Londonis · 1869 - avatakse Suessi kanal · 1880. aastail oli moes turnüür Tänan kuulamast !
Peeter Pals viii a Johann Voldemar Jannsen Elas aastatel: 1819-1890. Ta oli Eestis nii koolmeister, ning hiljem ka üks rahvusliku liikumise juhte. 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees(Perno Postimees ehk Näddalileht). Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu ...
Modest Mussorgski Mussorgski sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esimese klaverimänfuoskuse sai ta emalt. 1852. aastal astus Mussorgski kadettide kooli, kus noorte seltskondliku lihvi andmiseks õpetati ka klaverimängu. Nelja aasta pärast alustas ta teenistust kaardiväeohvitserina. Ta oli oodatud külaline suurilma külalistetubades. Ta oli elegantne, hästi kasvatatud, oskas prantsuse keelt paremini kui vene keelt, oli suurepärane pianist, laulja ja tantsija; teda ootas ees kaardiväeohvitseri muretu karjäär. Kuid omaste kurvastuseks ning sõprade imestuseks loobus ta järsku oma ,,õnnest". 17-aastasena kuulis ta esmakordselt Glinka ja Dargomõzski muusikat. Noormees, kes lapsest saadik oli armastanud talupojalaule, oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasa aariate rahvuslikust helilaadist. Tal tekkis kindel soov ka ise kirjutada mõni niisugune ooper. ...
L. Koidula taotles Eesti rahvale majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust ning talupoegade vabastamist baltisaksa parunite rõhumise alt. Isa vastuseisu tõttu ei saanud L.Koidula oma uuenduslikke mõtteid "Eesti Postimehes" avaldada. Jannsen astus küll välja eesti rahva parema hariduse eest, kuid hoidus kõnelemast rahva tõelisest viletsusest, et mitte pahandada mõisnikke. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames.
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts ...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
VICTOR MARIE HUGO 18021885 MariLiis Oberg Polina Piskoppel 10. A ELULUGU ² Sündis 26. veebruar 1802 Besançon, Prantsusmaal. ² Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Click to edit Master text styles ² Prantsuse kirjanik, poeet ja näitekirjanik. Second level ² Isa Joseph Léopold Sigisbert Hugo ja ema Sophie Third level Trébuchet ja tal oli kaks venda. Fourth level ² Kirjanduslikuks noorusiidoliks oli Rene de Fifth leve Cheteaubriand. ² 1819 asutas koos vendadega ajakirja Kirjanduslik K...
Helsingi Ülikoolis doktori kraadiga. Jakob Hurt laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega, tähendab austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864. aastal kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel Õpetatud Eesti Seltsi etteotsa. Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus 1869. aastal, pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üleeestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta
LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906)...
Venestumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused (lk80) -pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmised, majanduskasv, hariduse levik, Lääne-Euroopa revulatsioonide mõju, Aleksander II toetas kultuuri ja hariduse levikut, ühistegevused, 2) Ajakirjanduse tähtsus (lk82)-kirjamehed- estofiilif- sakslastest mõisnikud ja harilised, kirikuõpetajad, kellele meeldis eesti keel, uurisid eest kombeid ja kultuuri, üks esimesi oli RobertRochlmann- alustas kalevipoja kirjutamist,uuris rahvaluulet, T.R Kreutzvald- arst, viis lõpule Kalevipoja kirjutamise, kirjutas raamatu “ Eesti rahva ennemuistsed jutud” ilus esimest korda soomes, J.V. Jannsen-1857 Perno postimees, pani ajakirjanduse alguse, esimest korda pöörduti lõplikult eesti rahva poole, K.R. Jakobson- andis välja ajalehe “sakala” 3) Iseloomusta Jakobson (82,83) -Koolmeister, tema hoogsad ja teravad kirjutised äratasid kresti tähelepanu, oli vastuolus balt...
ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J
Johannes Brahms Johannes Brahms on saksa helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis Hamburgis ja veetis suurema osa oma elust Viinis. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile. Ta oli väga hea klaverimängija. Johannes Brahms on pärit paljulapselisest perekonnast. Brahmsi isa mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast. Bhrams oli väga suur jalutaja ja eriti nautis aega vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi looja...
1862 sõitis Saksamaale, töötas tislerina Frankfurdis, hiljem Berliinis. Täiendas end Berliini Kunstide Akadeemias pühapäevastes joonistamise ja voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel. 1865-1868 jätkab skulptuuri õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias V Bocki ateljees. Õpetati klassitsistliku stiili järgi - ilu edasi andmist staatiliselt. Taotleb skulptori vabatiplomit, mida ta ei saa. 1869 kingib Vanemuise Seltsile surnud troonipärija rindportree, troonitakse seltsi auliikmeks. 1870- 1873 läheb Müncheni Kunstide Akadeemiasse, sellest perioodist on säilinud 3 elusuurust figuuri ,,Tütarlapse kaebus" ,,Noorus oja ääres" ,,Hamlet". Kõik tööd on kirjanduslikul ainel, elava modelli järgi modelleeritud. 1873 esineb nende töödega Viini maailmanäitusel. Sõidab Rooma ja jääb sinna. 1890 Rajas oma iseseisva ateljee, valmivad parimad teosed carrara marmorist.
wikipedia.org/wiki/File:Bunde Majandus Kapitalistlik tööstusmaa Pärast II maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted Põhiharud elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus ja suured pangad Haridus Põhikool kohustuslik Põhikoolis kaks haru Koolisüsteem on avalik Asustati 8 saj. 1774 kehtestati 6 aastane, 1869 8 aastane ja 1966 9 aastane kooli http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasium http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasiu kohustus Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine Jõed on vee ja energiarohked Lääne Euroopa üks metsarikkamaid maid Mets katab 44% pindalast Jõed Doonau 2850 km
CV Nimi: Carl Robert Jakobson Sünniaeg, koht: 26.07.1841, Tartu Vanemad ja nende tegevusalad: Isa- Adam Jakobson oli kohalikus kihelkonnakoolis koolmeister. Ema- Elisa Jakobson Õed, ja vennad: üks õde ja üks vend. Õde- Natalie Auguste Johanson-Pärna, vend- Eduard Magnus Jakobson Haridustee: algharidus- Torma kihelkonna koolja isa 1856-1859. a.- Valgas Cimze seminaris 1865- omandas saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse Karjääriastmed: 18591862- isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja 1862-1864- Jamburgis õpetaja 1864- 1865- kooli-ja koduõpetaja Peterburis 1865- hakkas saatma kaastööd Eesti Postimehele 1870- raamat, kus oli 3 isamaakõnet 18721874- töötas Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana 1874- Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president 1878 toimetas Viljandis ajalehte Sakala 1869- avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe-...
Jannsen pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele ja lugemisele. Ta asutas ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. See sai eeskujuks teiste seltside loomisele ja ühtsustas rahvast. Tänapäeval on näiteks koorid, kohalikud kultuurimajad, põllumeeste selts, koduomanike selts, üliõpilaste selts jne. Eesti sini-must- valge lipp võeti esimesena kasutusele Tartu Ülikooli Õpilaste Seltsi poolt, millest sai pärast Eesti ametlik riigilipp. Esimene Eesti üldlaulupeo korraldas Jannsen aastal 1869. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Ka tänapäeval on see komme alles, eestlased tulevad kokku ja laulavad ning tantsivad. Eesti riigi hümni lauldi esimesena esimesel üldlaulupeol. See sai eestalste seas väga populaarseks ja pärast Esimest Maailmasõda kinnitas Eesti selle endale riigihümniks.
Pelgulinn Pelgurand TTK 2018 PELGULINN Pelgulinna asum asub Põhja-Tallinna linnaosas Elanike arv 16 003 (2016.a) Pelgulinna asumi pindala on 2,38 km Pelgulinn <1920 Pelgulinn sai nime pilke tähenduses Asumi arengut kiirendas Tallinna Peterburi raudtee rajamine 1869 ja Sitsi mäele rajatud Balti Manufaktuur Pelgulinn on läbi aegade jaotatud teiste linnaosade vahel kuuludes Tallinna I ja IV eeslinna 1916 kuulus linnaosa V linnajakku Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal Pelgulinn 1920-1940 1922 sai ehitusmaad Kolde tänavale maad ehitusühing "Oma Kolle" 1923. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku 1929. ehitati Tallinna hipotroom 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja
Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi Johannes Muda 1914, 46 viisi EÜS-i kogu sisaldab 10 683 noodistust. 4)Rahvapillid ( kirjeldus või joonis) , millest valmistati, kuidas mängiti. www.ema.edu.ee/oppematerjalid/rahva… Laulupidude traditsiooni sünd. sa.laulupidu.ee/laulupeod-1869-2009/ V: Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli ainult kaks eesti algupärast
*Estonians conquered by the crusaders 1208 *Reformation 16th century establishments of new school, Estonians first book appeared in 1525 *Tartu University 1632 founded by King Gustavus II Adolphus, classical university, member of the Coimbra group *Abolition of serfdom 1816 *Song festival 1869 in Tartu, an organiser was J.V.Jannsen, 822 singers, men only *Declaration of independence 24th February 1918 *War of independence 1918-1920 during the Russian Civil War, resulted in a victory for Estonia *Deportation 1949 *Estonia becomes independent 20th August 1991 *Joining EU 1st May 2004 Language: Estonian language, belongs to the Balti-Finnic group of the Finno-Ugric languages,
1804. Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saada Balti-Sakslastelt. Esimesed laulupühad toimusid Põlvas 1858. Suuremad orkestri keskused olid Väägveres ja Tormas. Koorilaulu ja pillilaulu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar, mida juhtis lätlane Janis Cimze. Seal said hariduse vennad Aleksander (Saebelmann) Kunielid ja Friedrich August Saebelmann Rahvuslik ärkamine ja laulupeod Esimese laulupeo organisaatoriks oli Johann Voldemar Jannsen 1869 . Jannsen andis välja esimese Eesti keelse lehe Pernu Postimees, mis aastal 1864 muutus Eesti Postimeheks. Lehe veergudel propageeris ta mitme häälset koorilaulu, edastas sõnumeid muusika üritustest.. Ta asutas meeste laule seltsi Vanemuine 1865 aastal. Peoga tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndat aastapäeva. 1867 saadab ta tsaari Venemaale palvekirja peo korraldamiseks. Luba saadi 1869 aasta veebruaris. Mais ilmusid trükist noodid. Repertuaar:
Töö eesmärgiks on välja selgitada esimese laulupeo tekke- ja arengulugu. Eelkõige huvitas mind laulupeo eellugu, kes olid selle idee elluviijad ja milline oli esimese laulupeo korraldus. Töö uurimusliku osa jaoks küsitlesin gümnaasiumiastme õpilasi, et selgitada, millised on tänapäeva noorte teadmised esimesest laulupeost ja kui oluliseks nad laulupeo traditsiooni peavad. Uurimistöö hüpoteesiks on: Eesti laulupeo traditsiooni kujundaja on 1869.aastal toimunud esimene üldlaulupidu. Töö on jagatud kolmeks peatükiks ning nende alaosadeks. Peatükid kajastavad esimese laulupeo sündmuste järjekorda. Välja on toodud kõige olulisem informatsioon laulupeost. Esimesed peatükid kirjeldavad peoks tehtud ettevalmistusi ning viimased peatükid annavad ettekujutluse, milliseks kujunes laulupidu ja milline on selle tähtsus. Lõplik töö peaks andma ülevaate esimese üldlaulupeo ajaloost.
Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850- 1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele.
Grieg Sibelius 1843-1907 sündis Bergenis(seal ka suri). Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks. 1885a alustas Helsinki Schumann ja Medelsshou. 1863-65 elas Taanis. 1867abiellus Ülikkols juuraõpinguid ja astus Helsinki Muusika oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle instituuti(nüüd Sibeliuse akadeemia). Huvi muusika vastu inspiratsiooniallikaks paljude laulude loomisel. 1866-74 elab võitis ja helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooni Oslos, kus tegutseb eraõpetaja ja d...
OOPER Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos, mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse to...
objektidele ainuomaste värvide kujutamine Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Henri matisse Sünninimega HenriÉmileBenoît Matisse Elas 31. detsember 1869 3. november 1954 Prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne.
aastal. Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Omavalitsus sai senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas 1857. aastal välja andma ajalehte "Perno Postimees". Juba selle esimeses numbris pöördus ta eesti rahva, mitte enam maarahva poole. Eesti rahvas sai maarahva seisusest täielikult välja 1869. aastal kui toimus Tartus esimene eesti üldlaulupidu, mis aitas kaasa laiade rahvahulkade rahvuslikule ärkamisele. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsemist. Rahvusliku liikumise juhtide arvates oli eesti rahva tuleviku jaoks võtmeküsimuseks haridustaseme tõstmine. Talurahvas sai oma haridusteed jätkata peale vallakooli ja kihelkonnakooli mõnes kubermangulinnas gümnaasiumis või ülikoolis. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. ...
Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamises ja tegevuses Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tulevastest Aleksander II reformide peatset tulekut
Olles kõigest 29 aastane. Looming Kunileiu kompositsioonikatsed olid alanud juba Valga seminaris. 1867. aasta suvel kirjutas ta oma esimese koorilaulu ,,Veel pole kadunud kõik". Laul näitab noore helilooja tõsist kompositsiooniannet ja kalduvust dramaatilisele väljendusele. Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt tarbitud saksa sentimentaalsetest koorilauludest. Tema originaallauludes valitseb isamaa ja vabaduse idee, tekstideks enamasti Koidula ja Jakobsoni luuletused. 1869.aastal Tartus toimunud I üldlaulupeol ( kus Kunileid oli Jakobsoni kõrval II üldjuht) kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Kunileiu viisistatud ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", millele mõlemaile kirjutas sõnad Lydia Koidula. Rahvaviisiseaded: ,,Arg kosilane" (F.R.Kreutzwald) ,,Kaste ja pisarad" (C.R.Jakobson) ,,Meil aiaäärne tänavas" (L.Koidula) ,,Miks sa nutad, lilleke?" (L.Koidula) ,,Mu mõttes on üks ainuke" (rahvaluule) ,,Põua aastal 1868" (C.R.Jakobson)
Homoseksuaalsus Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline huvi samast soost isiku(te) vastu. Homoseksuaalsuse mõiste võttis 1869. aastal kasutusele Austria-Ungari kirjanik Karl-Maria Kertbeny. Kuidas suhtub ühiskond sellesse? Homoseksuaalsus on üha rohkem ja rohekm olnud ühiskonnas aktiivne teema. Mõeldakse palju selle üle kas lubada neile lapsendamist, legaliseerida homoabielud ja aksepteerida neid või mitte. Mõni riik aga ei salli homosid absoluutselt ja on nende vastu võetud kasutusele paljusid seadusi. Homoseksuaalsust on esinenud terve inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kultuurides
Saaremaa Oti Mõis T EADAOLEVALT SAAREMAA VANIMA MÕISANA ON OTI (SAKSA KEELES PEUDORF) ERAKÄTESSE LÄINUD JUBA 14. SAJANDI ALGUSEKS. SIINSETEL VILJAKATEL JA TOLLAL TIHEDA ASUSTUSEGA MAADEL ONGI VÄLJA ANTUD MITMED SAAREMAA VANEMAD LÄÄNISTUSED . OTI MÕISA KOHTA PÄRINEVAD ESIMESED TEATED 1309. AASTAST. ORDU SAAREMAISTE VALDUSTE SÜDAMES ASUNUD MÕIS ON KUNI JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI OLNUD ILMSELT KA PÖIDE ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK...
Tallinnas. Mõlemad tekkisid aastal 1865. Neile järgnesid ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas ja ,,Endla" Pärnus. ,,Vanemuine" oli ka I üldlaulupeo ametlik korraldaja. 4. I laulupeo ettevalmistus I üldlaulupeo valmistasid ette Jannsen ja Jakobson, kuigi Jakobson ei kuulunud laulupeo peakomiteesse. Luba peo korraldamiseks tsaarilt saadi ettekäändega korraldada pidu pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. 5. I laulupeo toimumine I üldlaulupidu toimus 1869. aastal ning see kestis kolm päeva. Seal esinesid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid, kokku umbes 800 inimest. Enamik laule olid saksakeelsed, väljaarvatud A. Kunileidi/L. Koidula ,,Sind surmani" ja ,,Isamaa on minu arm". I üldlaulupeol oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, lisaks veel Vene tsaaririigi hümn. 6. Mida tead II ja III laulupeost? II laulupidu toimus 1879. aastal ja III laulupidu 1880. aastal. Ka sealt võtsid osa ainult meeskoorid ning puhkpilliorkestrid.
esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Kus toimusid esimesed üldlaulupeod? I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Peo korraldamise olid enda peale võtnud eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahusu...
Modest Mussorgski Haapsalu Gümnaasium 2012 Tutvustus Modest Mussorgski (vene 21. märts 1839 28. märts 1881. Oli vene helilooja, Mili Balakirevi, Aleksandr Borodini, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakovi kõrval üks Võimsa rühma liikmeid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Oli revolutsiooniline. Tulihingeline demokraat. ,,Võimas Rühm" Venemaa demokraatlikeim muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 - 1870-ndate alguseni. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid, harida muusikalist lihtrahvast. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
