Giuseppe Verdi (3)

Kuressare Ametikool
Ärikoolituse osakond
Arvutiteenindus
Nimi

Giuseppe Verdi

Referaat

Õpeataja:
Nimi
Kuressaare 2006
Sisukord
ELULUGU……………………………………………………………………………...3
STIIL……………………………………………………………………………………6
OOPERID ………………………………………………………………………………7
KASUTATUD ALLIKAD……………………………………………………………..8
Elulugu
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (9/10. oktoober 1813 – 27. jaanuar 1901) sündis Le Roncole külas praeguse Parma provintsis . Kuna ta sünd registreeriti 11. oktoobril ja oli märgitud “sündis eile” ja, et kuna tol ajal arvestati päevi päikeseloojangu järgi, ri ole teada, kas ta sündis 9. või 20. oktoobril.Ta isa oli kõrtsipidaja. Ta vanemad kolisid Bussettosse, kus sai võimalikuks tema heliloojaks õppimine, kuna seal olid head vüimalused õppimiseks ja suur raamatukogu. Esimene õpetaja oli tal Ferdinando Provesi, kes oli kohaliku filharmoonika juhfiguur.
Kahekümne aastaselt läks Verdi milaanosse, et jätkata oma õpinguid, aga Muusika Konservatoorium ei võtnud teda vastu, kuna ta oli 2 aastat limiidist vanem. Verdi hakkas seepeale võtma eratunde ja hakkas käima vaatamas ooperietendusi. Aga Milaano muusikajuhid soovitasid tal proovida teatri helilooja karjääri.
1830. aastal tagasi Busettos sai ta linna andis ta oma eimese kontserti kohaliku kaupmehe ja muusika armastaja Antonio Barezzi kodus, kes oli toetanud Verdi õpinguid Milaanos ja kutsunud ta tagasi, et Verdi õpetaks ta tütart Margheritat. Verdi ja Margherita abiellusid 1836. aastal ja said 2 last, kes aga surid lapsepõlves. Margherita suri 1840. aastal.
Tema esimene ooper ,, Oberto ” sai väga tuntuks ja peale seda pakkus Bartolomeo Morelli talle lepingut veel kahe ooperi kirjutamiseks. Ta naine ja lapsed surid, kui ta töötas oma teise ooperi ,,Un giorno di regno” kallal ja see osutus ka mõistetavalt läbikikkunuks ja ta langes depressiooni ning lubas, et ei kirjuta enam kunagi ühtegi ooperit. Kuigi Morelli ta veenis teda 1842. aastal kirjutama veel ühe ooperi Nabucco , mis tegi temast kuulsuse oli ta otsustanud lõpetada. Legend räägib, et teda veenis uuesti jätkama kuulsa heebrea orjade koori Va Pensiero sõnad.
Järgmist aastakümmet võib nimetada Verdi galerii aastateks, kuji ta kirjutas ohtralt oopereid sealhulgas ,, I Lombsrdi” (1843) ja ,, Ernani ”( 1844 ).
Paljude inimeste jaoks on Giuseppe Verdi kõige kuulsam ja originaalsem ooper ,, Macbeth ”. Olgu siinkohal õeldud, et Verdi lemmik dramatist oli William Shakespeare. Seoses ,,Macbethi” kirjutamisega oli Verdi kirjutanud esimest korda ooperi, mille põhiteema on armastus ja sellega rikkus ta 19. sajandi Itaalia kõige põhilisemat tava.
1847. aastal muudeti ,,I Lombardi” ära “Jerusalemmaks” seda tuli Pärsia tavade kohaselt austada. Sellest sai Verdi esimene Pariisi suursuguse ooperi stiiliga teoseks.
38-aastaselt leidis Verdi omale uue armastuse, kelleks oli sopran Giuseppina Strepponi ja kellega ta aastal 1859 abiellus.
1851 . esietendus Veneetsias Verdi üks kuulsamates ja parimates meistiteostest ,, Rigoletto ”, mis põhineb Victor Hugo näidendil. Sellele järgnevad kaks kolmest Verdi nn. Keskmise perioodi suurteosest. 1853 aastal esietendus Roomas ,,Il Travatore” ja ,,La traviata” Veneetsias.
Vahemikus 1855-1867 kirjutas Verdi veel mitu silmapaistvat ooperit sealjulgas ,,Don Carlos ” ja uuem versioon ,,Macbethist”.
1869. aastal kirjutas ta koos teiste Itaalia heliloojatega Gioacchino Rossini mälestuseks ,, Reekviem Massi” ja hiljem uuendas ta ,, Libra Med” ja kasutas seda ,,Reekviem Massis” Alessandro Manzoni mälestuseks, kes suri 1873 aastal. Täielik reekviemi esietendus toimus 1874 . aastal Milaano Katedraalis. Samal ajal kirjutas ta ka suursuguse ooperi ,,Aida” Suessi kanali avamise auks.
Järgnevatel aastatel uuendas ta oma vanu teosedid sealhulgas ka sellised teosed nagu ,,Don Carlos”, ,,La Forza del Destino” ja ,, Simon Boccanegra”
1887. aastal kirjutas Giuseppe Verdi koos ühe noore Itaalia heliloojaga William Shakespeare’i näidendil põhineva ,, Othello ”, mis on ja oli kriitikute arvates Verdi parim traagiline teos. Ning tema viimane ooper ,,Falstaff”, mis põhineb samuti William Shakespeare’i näidendil ,,Merry Wives of Windsor” ja Victor Hogo’ tõlkel. See pülvis väga suure rahvusvahelise tuntuse ja on parimaid komöödilisi oopereid, mis näitab Verdi geniaalsust.
Üksi teine Itaalia helilooja pole saanud kunagi Verdiga võrreldavat populaarsust, kui välja arvata Giacomo Puccini .
Stiil
Giudeppe Verdi muusikat on mõjutanud Rossini, Bellini, Giacomo Meyerbeer, Gaetano Donizetti ja Saverio Mercadante. Verdi ei õppinud, midagi Frenchmanilt, keda peeti tol ajal perimaks elavaks heliloojaks. Mõned osad ,,Aidast” sarnanevad väga Vene helilooja Mihhail Glinka töödega, keda Franz Liszt pärast oma reisi Vene Impeeriumi Lääne-Euroopas tutvustas .Läbi oma karjääri kasutas Verdi väga harva kõrget Cd oma tenorite aariates. Siiski kasutas ta seda ,,Jerusalemmas” ja ,,La forza del destinos”. Sageli võib seda kuulda ,,Di Guella Pira” aarias, mida aga Verdi ei ole kunagi kirjutanud. Verdi teoseid iseloomustavad kõigeparemeni meloodia ja harmoonia .
Verdi ooperid
Oberto, Conte di San Bonifacio - 1839
Un Giorno di Regno - 1840
Nabucco - 1842
I Lombardi - 1843
Ernani - 1844
I due Foscari - 1844
Giovanna d'Arco - 1845
Alzira - 1845
Attila - 1846
Macbeth - 1847
I masnadieri - 1847
Jérusalemm - 1847
Il corsaro - 1848
La battaglia di Legnano - 1849
Luisa Miller - 1849
Stiffelio - 1850
Rigoletto - 1851
Il trovatore - 1853
La traviata - 1853
Les vêpres siciliennes - 1855
Le trouvère - 1857
Simon Boccanegra - 1857
Aroldo - 1857
Un ballo in maschera - 1859
La forza del destino - 1862
Macbeth - 1865
Don Carlos - 1867
La forza del destino - 1869 (uuendatud versioon)
Aida - 1871
Don Carlo – 1872 - (esimene uuendus)
Simon Boccanegra - 1881 (uuendus)
Don Carlo - (teine uuendus)
Don Carlo - 1886 (kolmas uuendus)
Otello - 1887
Falstaff - 1893
Kasutatud Alikad

• www.wikipedia.org
  

8