.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond TARTU LINNA JA ÜLIKOOLI AJALUGU Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Tartu linn........................................................................................................................ 4 1.1Keskaeg.................................................................................................................... 4 1.2Poola aeg ................................................................
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 42 19,61 44 19,56
FRIEDRICH · Proosa ja luule STENDER · Hoolis läti haridusest Gothards · Esimene aabits (1787) Fridrihs Stenders · Läti-saksa, saksa-läti sõnaraamat (1789) (1714 1796) 19.sajand · Pärisorjuse kaotamine, liikumine · Riia läti rahva majanduse, poliitika, ühiskonna ja kultuuri keskus · Üks rahva keel, mis põhineb dialektidel ja murrakutel · 1850ndatel Tartu ülikoolis noorlätlased LÄTI MAATUNDMINE JURIS · Annab Tartus välja ,,Seta, daba, pasaule" ALUNANS · Lätistas maade ja rahvuste nimetusi (1832 1864) · Tuleb kirjutada vastavalt hääldusele ATIS · Ladina, kreeka ja leedu keelega otsis uusi sõnu KRONVALDS · Võttis üle sõnu (Universität uiversitate; Hochschule augstkola( (1837 1875) · Koolis tuleb õppida läti keeles
1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas. 1248 Tallinn saab linnaõigused 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse Linnad 13.saj: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, 14/09/1524 reformatsiooni toetavad linlased rüüstavad Paide, Viljandi. 14.saj: Narva ja Rakvere. Tallinnas kirikuid ja kloostreid Rahvaarv u 100 000 1525 Lüübekis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat
jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist)
1222.a. korraldasid Taanlased retke Saaremaale. Suudeti Taanlased tagasi tõrjuda. Selle tagajärjel kutsuti kõiki Eestlasi ülestõusule kõigi rõhujate vastu. 1222-1223 SUUR EESTLASTE ÜLESTÕUS. 1223.aastaks olid eestlased suutnud välja tõrjuda nii Taanlased kui ka Sakslased, ainuke koht mida ei suudetud vallutada oli Tallinna linnus. 1223 aasta lõpuks olid Sakslased koos Taanlastega suutnud ülestõusu maha suruda. Ainuke koht mis jäi eestlaste valdusse oli Tartu linnus. 1224. a. Tartu kaitsmine Tartu langemine. Mandrieesti sai sellega ristitud, jäi veel Saaremaa. 1227 .a. talv Sakslaste suur sõjakäik Saaremaale. Mindi üle jää. Saaremaa alistumine (Muhu alistati lahinguga, Valjala vabatahtlikult); lõpeb muistne vabadusvõitlus. Eestimaa on jagatud võõrvõimude vahel -------------------------------------------------------------------------------- Keskaeg Eestis (1227-1558) 1236 Saule lahing: Mõõgavendade ordu lakkab eksisteerimast 1237 luuakse Liivi ordu
● Liivimaa- Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal; ● Muistse vabadusvõitluse järel jagati Eesti ja Läti alad vallutajate vahel; ○ tekkisid väikesed feodaalriigid- eesotsas olid sõltumatud valitsejad- maaisandad ehk maahärrad. Eesti haldusjaotus 1346. aastani Eesti haldujaotus Jüriöö ülestõusust keskaja lõpuni Riigid Vana-Liivimaal ● Tartu piiskopkond (Tartu); ● Saare Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu); ● Ordu riik (Liivi ordu valdused, Riia, Võnnu, Viljandi); ● Taani valdused (Tallinn)- Eesti hertsogkond; ● Usulises mõttes oli Põhja-Eesti Tallinna piiskopkonna mõju all. Läänikorraldus: ● Vana-Liivimaal kujunes välja Lääne Euroopa eeskujudel tuginev läänikorraldus; ○ maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks);
Kõik kommentaarid