1. (Broader) array laiem valik, 2. Abnormal- ebanormaalne 3. Adaptable - Kohanemisvõimeline 4. Additive - something that is added . lisaaine 5. Administratation - haldamine 6. Advantage eelis 7. Advice nõustama 8. Agency - agentuur 9. Agenda - päevakord 10. Analysis analüüs 11. Anticipated oodatud 12. Apply kandideerima 13. Assimilate- millelegi saraseks muutuma 14. Business äri 15. Campaign kampaania 16. Capability - võimekus 17. Capacity võimsus 18. Caution - Ettevaatlikus 19. Certainly kindlasti 20. Citizen kodanik 21. Coalition - koalitsioon 22. Coherent sidus 23. Collegue - kolleeg 24. Common tava 25. Complex keeruline 26. Conduct- läbi viima 27. Confront- vastu astuma 28. Consequense - tagajärjed 29. Consortia - konsortium 30. Continent maailmajagu 31. Contribute- kaasa aitama, soodustama 32. Conversely - ümberpööratult 33. Conveyi...
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mi...
Ülesütlemine vabastab lepinguosalised edasiste lepinguliste kohustuste täitmisest ning ülesütlemisele eelnevalt üleantut tagastama enam ei pea. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingust taganemist kasutatakse selliste lepingute lõpetamisel, mis on suunatud ühekordsele sooritusele, näiteks müügileping. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust. Taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi oluline lepingurikkumine. Taganemise aluseks on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi kohustuse täitmata jätmine VÕS § 114 järgi täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 189 lg 1 näeb ette õiguse nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist lepingust taganemise korral
HINGEDEPÄEV KÕIGI SURNUTE MÄLESTUSPÄEV 2. november Liturgiline värv: valge/punane Algussalm Me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos Temaga on läinud magama. (1Ts 4:14) Introituspsalm Psalm 116:1-2; 111:4; 39:5a - Kallis on Issanda meelest Tema vagade surm. (Ps 116:515) Päevapalve: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja surnuist üles äratanud ning seadnud valitsejaks elavate ja surnute üle. Tugevda meis lootust, et Sa äratad ka meie vennad ja õed igaveseks eluks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. või
Ehte Humanitaargümnaasium Filipiinid Referaat Tallinn2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik..............................................................
Tabel aastatel 1998-2005 sündide ja abortide arvu kohta Eestis Aasta Sündide arv Abortide arv Legaalselt Indutseeritud kokku indutseeritud aborte 100 abortide arv sünni kohta 1998 12204 18424 15798 129 1999 12470 17027 14503 116 2000 13119 15340 12746 97 2001 12690 14055 11656 92 2002 13061 13158 10839 83 2003 13082 13021 10625 81 2004 14037 12641 10081 72 2005 14420 11849 9619 67
Tina Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50
SISSEJUHATUS Esimesed kirjalikud andmed majanduse kohta pärinevad (VARROL´lt) 116-27 a.e.m.a. Majanduse probleemidest käsitleti üksikuid tootmisvõimet, majapidamise suurust, selle valitsemist, saaduste tootmist). Majanduselus toimuvatest protsessisdest oli neil veel puudulik ülevaade. Kapitalistlike tootmissuhete tungimisega tööstusesse oli vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata ka ökonoomilisele küljele (18-19 saj). Tööstuse areng viis toiduainete vajaduse tunduvale kasvule, soodustades seega kaubatootmise arengut põllumajanduses. Tekkis vajadus väärtuse hindamiseks. Majandus puudutab meid kõiki ja on seotud kõikide rahvamajandusharudega. Milleks on vaja õppida majandust? Iga eluvaldkonna puhul on paratamatu ka selle majandusliku tausta vaatlus. 1. Valusate tagasilöökide vältimiseks peame tundma majanduskeskkonda, mis meid õmbritseb ja millega puutume kokku iga päev. 2. Eesti ...
Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Sümbol on Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 232 0C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm 3 , seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Keemiline element tina , omab kahte allotroopset modifikatsiooni
Peruu 1. RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Peru_%28orthographic_projection%29.svg · http://www.google.ee/imgres? q=peruu&hl=et&biw=1400&bih=911&gbv=2&tbm=isch&tbnid=Oc3zjoDJMNB7WM:&im grefurl=http://www.estravel.ee/index.php%3Fmain_id%3D100,63,1216,1223%26lang %3Dest&docid=s2OFGPXBrOluUM&imgurl=http://www.estravel.ee/pics/menu/estraveller/ 2005-6/peruu/peruu_kaart.gif&w=250&h=373&ei=BxbuTuDdGIGD-wba0- mcAg&zoom=1&iact=rc&dur=634&sig=111943944075167069854&page=1&tbnh=132&tb nw=88&start=0&ndsp=31&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=62&ty=53 Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi geograafilised laiused on 12°2.6 lõunapikkust ja 77°1.7 läänelaiust. Peruud ümbritseb läänest Vaikne ookean. Naaberriikideks on tal Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinn...
1. Distribution Levik, levitamine, jaotus Tõsiseltvõetavus, 2. Credibility usaldusväärsus Kohtuma, kokku 3. Encounter põrkama Kohustus, käsk, käskiv 4. Imperative kõneviis 5. Give rise to Põhjustama Märkima, teatavaks 6. Denote tegema 7. Oblique Kaudne, viltune 8. Utilization Kasutamine, kasutus 9. Transmitter Andur 10. Subsequent Järgnev 11. Unobstruced Avatud 12. Aggregate Ühendama, kogum 13. Aptly Võimekalt, asjakohaselt 14. Semantic agreement Sisuline ühildumine 15. Leverage Mõjujõud 16. Proliferate ...
1.5 Järeldused Koostades eskiisi, saab selle alusel anda telje valmistajale vajalikud mõõtmed ühes lubatud pinnakareduse nõuetega ning tolerantsijärguga, millele peab valmiv telg lõpuks vastavuses olema. Kui eskiis on valmistajale antud, siis viimane hindab kas tema valmistamis tehnoloogia on piisavalt täpne. [01.2], [01.3] 5 1.6 Viidatud allikad [01.1] M. Purde. Tolerantsid ja Istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [01.2] K. Raba. Standardid, metroloogia ja tolereerimine inseneritöös, Tallinna Tehnikakõrgkool, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php? id=29484. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.3] M. Purde, Tolerantside ja istude põhimõisted, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/10/tolerantsid/index.html. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.4] ISO 4287:1997; Geometrical product specification (GPS) - Surface texture: Profile
vabaliige = -6,77274 ± 0,11628 15 112,3 248,7 1 5,516 19 114,1 215,4 2 5,3724 23 115,8 182,1 3 5,2 27 117,5 152,6 4 5,02 31 119,3 131,9 5 4,882 35 120,8 115,9 6 4,752 39 122,5 97 7 4,5747 43 124,2 83,9 8 4,429 47 126 72,1 9 4,278 43 122,1 86,4 10 4,4589 39 120,3 97,4 11 4,5788 35 119,3 110 12 4,7 31 117,7 129 13 4,8598 27 116 150,5 14 5,01 23 114,3 180 15 5,19 19 113 208,7 16 5,34 15 111,2 250,8 17 5,52 15 288 19 292 23 296 27 300 31 304 35 308 39 312 43 316 47 320 43 316 39 312
Euroopa riigid: Aasia riigid: 1. Island, Reykjavik 44. Afganistan Kabul 2. Suurbritannia, London 45. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New...
1. Latter tagumine, viimane 2. Impend- tulekul olema 3. Credibility- tõsiseltvõetavus, usutavus 4. Rigorous- karm 5. Ostracize- tõrjuma 6. Decay- lagunema, kõdunema (bakteri või seene tõttu) 7. Encounter- kokku põrkama, kohtumine 8. Restorative- taastav 9. Prosthesis- protees 10. Longevity- pikaealisus, kestvusaeg 11. Plasticity- plastilisus, vormitavus (organismi võime kohaneda uue keskkonnaga) 12. Mastication- närimise, toidulagundamise protsess suus 13. Biocompatible- Kude mittekahjustav 14. Implement- rakendama, kasutusele võtma 15. Rational- mõistusepärane 16. Initiation- tõuge, aje 17. Odontogenesis- hamba areng 18. Counterpart- teisik, dublikaat 19. Confront- vastu astuma 20. Bone marrow- luuüdi 21. Imperative- kohustus 22. Taciturn- sõnaaher 23. Give rise to- põhjustama 24. Differentiate- eristuma, diferentseerima 25. Odontoblasts- rakud, mis sünteesivad dentiini 26. Enamel- hambaemail 27. Erupt- vallanduma 28. Formation- kuju...
Sidamo keel Sidamo keel kuulub Afroaasia keelkonda. Afroaasia keeli on üle kahesaja, neid kõneldakse Põhja-ja Kesk-Aafrikas, Lähis-Idas ning Euroopas (malta keel) (Keeleatlase lisa 2000: 11). Sidamo keelt räägitakse Etioopias Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas ja Awassa järve kaguosas. Selle keele kõnelejaid on ligi 101 000. Sidamo keelt väljendati Etioopia kirjaviisis kuni 1993. aastani, peale seda mindi üle ladina kirjaviisile. Leksikaalne sarnasus väljendub 64% ulatuses Alaba- Kabeena keele, 62% ulatuses Kambaata ja 53% ulatuses Hadiyya keele suhtes. Ühtlasi pole sidamo keelel teadaolevalt ühtegi murret. (Ethnologue 2016. 31.10.2016) Sidamo keelel on viis lühikest täishäälikut (i, e, a, o, u) ja nende pikka teisikut (ii, ee, aa, oo, uu), näiteks „dina“ tähendab „lonkama“, kuid „diina“ tähistab „vaenlast“. Kõik sidamo sõnad lõppevad täishäälikuga. Maksimaalselt saab sidamo keeles ...
Ameerika Ameerika asukad: Esimesed asukad Ameerikas olid pärit Aasiast. Nad saabusid sinna 20000-10000. Kuna sel ajal oli just möödunud suur jääaeg siis oli meres veetase nii madal, et Põhja-Ameerikat ja Aasiat ühendas maariba, mullel alguses kütidi küll loomi toiduks ja riieteks aga mille kaudu jõutigi lõpuks Ameerikasse. Ameerika on üks noorimaid avastatut maailmajagusid kuid arvatakse, et juba XV-XVI sajandil elas Ameerikas sama palju inimesi kui Lääne-Euroopas ehk siis 40 miljonit. Alguses puudusid seal kõrgkultuur ja riigid. Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. Maajad Kesk-Ameerikas: Kõige kiirem areng oli Kesk- Ameerikas Yucatani poolsaarel. Seal elati enamasti dzunglites. Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna...
piirkasulikkus piirkasulikkus 1 56 56 1 32 32 2 48 104 2 28 60 3 32 136 3 24 84 4 24 160 4 20 104 5 20 180 5 12 116 6 16 196 6 10 126 7 12 208 7 8 134 8. Tarbijal on 20 krooni, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: (1punkt) a. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei b
Eesti energeetika Maris Mäeotsa Eesti tarbimise tipunõudluse prognoos erinevate arengustsenaariumite korral Tootmisüksuste vajadus Elektri tootmine • 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS
RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE RAHVAARVU KASVU MUUTUSED (Kasvuprotsendi muutus) AASTASE JUURDEKASVU MUUTUSED MAAILMA RAHVAARV 3. nov 2009 kl 15:20 31. okt 2011 6 794 665 116 7 000 000 000 3. nov 2009 kl 22:36 19. nov 2012 kl 00:35 6 794 728 986 7 079 843 532 8. nov 2010 kl 23:32 19. nov 2012 kl 12:35 6 880 302 936 7 079 948 190 9. nov 2010 kl 00:22 26. nov 2013 kl 8.15 6 880 310 231 7 126 749 108 RAHVAARVU MUUTUSED AJAS Sünnid Surmad Loomulik iive Aastas 139,558,000 56,611,000 82,947,000 Päevas 382,351 155,099 227,252
7 11.6 164 2009 51 1 MA 105 9.9 11 164 2009 54 1 MA 106 8.2 12.6 164 2009 48 1 MA 106.5 14.3 15.7 164 2009 26 1 MA 110 3 14.2 164 2009 52 1 MA 110 10 18.2 164 2009 56 1 MA 116 4.9 23.1 164 2009 153 1 MA 125 15 24.5 164 2009 57 1 MA 132.5 5.1 14.9 164 2009 67 1 MA 134.5 14.7 9.7 164 2009 66 1 MA 136 14.3 8.7 164 2009 65 1 MA 138 13.5 15.9 164 2009 59 1 MA 148 8.6 12.8 164 2009 63 1 MA 153 12.4 12.7 164 2009 64 1 MA 153.5 13.6 21.7 164 2009 102 1 MA 154 1.3 13.9 164 2009 61 1 MA 165 8.3 20.5
lauanõud ei olnud üldse 1890. a juugendstiilis lauanõud, vaid olid koopiad. Lauanõude tegelik hinnanguline väärtus oli 50 eurot. Müüja väidab, et tema ei teadnud, et nõud ei olnud 1890. a juugendstiilis lauanõud. Müüja ostis need endale avalikult enampakkumiselt ning seal öeldi, et need on ehtsad. Ostja võttis ise riski. Hüpotees: Mait võib nõuda Reinholdilt hinna alandamist VÕS § 112 lg 1 alusel või) Mait võib taganeda lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel, kahju hüvitamine VÕS § 115 lg 1 VÕS § 112 lg 1 eeldused: kehtiv leping, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine vastutus, mittekohase täitmise vastuvõtmine, hinna alandamise avaldus VÕS § 112 lg 1 VÕS § 116 lg 1 eeldused: kehtiv leping, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine vastutus, oluline lepingurikkumine, VÕS § 188 lg 1 I samm: faktilised asjaolud - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait)
Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 23892 Laenukohustused 810 994 1 583 591 457539 Võlad ja ettemaksed 555 353 828 006 1 139 561 Kokku lühiajalised kohustused 1 366 347 2 411 597 1620992 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 797 475 2 116 557 1 693 514 Kokku pikaajalised kohustused 797 475 2 116 557 1 693 514 Kokku kohustused 2 163 822 4 528 154 3 314 506 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 110 000 110 000 110 000 Kohustuslik reservkapital 11 000 11 000 11 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 8881446
Tabelis 3 on ära märgitud kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate laste statistika maakondade kaupa, mille andmed on samuti päris Eesti Statistika Andmebaasist. Tabel 3 KOHTUS VANEMAÕIGUSETA JÄETUD VANEMATE LAPSED 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kokku Poisid ja tüdrukud Harju maakond 148 153 132 133 128 117 90 94 995 Hiiu maakond 2 0 2 2 0 1 0 1 8 Ida-Viru maakond 71 42 116 53 40 61 29 61 473 Jõgeva maakond 9 6 6 5 10 9 6 9 60 Järva maakond 1 0 9 3 7 4 1 3 28 Lääne maakond 4 10 6 17 5 0 1 1 44 Lääne-Viru maakond 12 7 10 15 26 17 5 2 94 Põlva maakond 0 3 1 0 2 3 2 4 15
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Helen Rohtla KAASAEGSE AVALIKU TEENISTUSE OLEMUS JA ARENGUD Referaat Juhendaja: Sulev Lääne MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS .................................................................. 3 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV ................................................................ 6 TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES ................................................................ 9 KOKKUVÕTE ..............................................
rohkeasta jo mennä Lahti suurelle vuorialle. 1981. vuonna oli Matti 17-vuotiaana ensimmäistä kertaa Suomi Mestarien. 1982. vuonna oli jo nuorten maailmanmestari 1982. vuoden maailmanmestaruuskisoissa Oslossa voitti Nykänen aikuisten kilpailuissa ensimmäisen maailmanmestarikippo suurelta vuoria. 1984. vuoden talvinolympialeikkiälle Sarajevossa Matti oli vasta 20-vuotias, mutta osoitti suuressa vuorella suuri valta. Ensimmäisellä kierroksella hypähtää ta vuorinrekisteri 116 m. Myös toisella kierroksella hypähtää 111 m oli kierroksen pisin ja niin oli laskeahypähtää ylivoimainen olympiavoitto. Väli toiseksi jäänyt Jens Weissflogiga oli 17,5 pistettä. 1985 vuoden joulukuussa oli ensimmäinen epämiellyttävä tapahtuma. Se lähetettiin maailman Cupin vaiheessa Lake Placidist kotiin alkoholin käyttö ja huijarileikkisä käytöksen vuoksi. 1986. Vuonna jatkuivat nuoren miehen "pilat". Kesällä, on liian käyttänyt alkoholia, ja hän osallistui
Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 115. Südame erutusjuhtesüsteem - JOONIS! Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 116. Suur vereringe - JOONIS! Vasakust vatsakesest väljuv aort kannab arteriaalse vere keha igasse elundisse, ülemise ja alumise õõnesveeniga viiakse venoosne veri paremasse kotta 117. Väike vereringe - JOONIS! Paremast vatsakesest väljub kopsutüüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, mille kaudu suundub venoosne veri kopsuvärati kopsudesse. Kummagi kopsu kahe veeni, mis väljuvad kopsuvärati kaudu suubub arteriaalne veri vasakusse kotta. 118. 127
Talvel on tavaliselt mäed kaetud lumemõtsikestega, kuid temepratuur ei lange tihti alla null kraadi celciust. Talve keskmine temperatuur on 10,7 °C, kevadel 15,9 °C, suvel 25,6 °C ja sügisel 14,0 °C. Ateena võib suvel ollla talumatult palav, seda leevendavad tugevad tuulehood ja jahedad õhtud. Kreeka jõed on suhteliselt lühikesed ja veerikkad. Kreeka floora ja fauna on väga mitmekesine. Kreekas elab üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. Kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Liinnuuriigist on tuntumad faasanid ja põldpüüd. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).
Inimese sugurakkude areng ovo- ja spermatogeneesi erinevused ja sarnasused. Erinevused: *ovogeneesis toimub munaraku areng, spermatogeneesis seemneraku *ovogenees lõpeb juba looteeas, spermatogenees algab alles teismeeas Sarnasused: *mõlemad kestavad kuni on küpsed Kehasisese ja kehavälise viljastumise võrdlus millised on peamised erinevused? Inimese viljastumine (seos mentruaaltsükliga, suguküpsusega, vananemisega) (õp. lk. 116 joonised). *kehasisesel toimub kehaline kontakt, kehavälisel ei toimu *kehasisesel viljastumisel on järglasel kaks vanemat, kehavälisel vaid üks *kehasisesel viljastumisel on väike hulk järglasi, kehavälisel palju Naine on viljastumisvõimeline teisemeeas, kui algab menstruaaltsükkel- siis saab ta suguküpseks. Mees saab suguküpseks samuti teismeeas, kui hakatakse tootma spermatogeene. Vananedes jäävad nii naisel kui mehel
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, rahvas ei olnud rahul toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada....
1 s s 2 s 3 s 4 s 5 Järeldused Jääva massiga vihi (3,208 kg) korral: f 1=62,3 Hz (mõõtmisel 59 Hz , erinevus 5,3% ) f 2=124,6 Hz (mõõtmisel 116 Hz , erinevus 6,9 %) f 3=186,9 Hz (mõõtmisel 170 Hz , erinevus 9,0 %) f 4=249,2 Hz(mõõtmisel 218 Hz ,erinevus 12,5 %) f 5=311,6 Hz (mõõtmisel 327 Hz , erinevus 4,7 %) Muutuvate masside korral (n = 1): f 1,608 kg =44,1 Hz ( mõõtmisel 51 Hz , erinevus 13,5%) f 2,106 kg =50,5 Hz ( mõõtmisel 56 Hz , erinevus 9,8%) f 2,394 kg =53,8 Hz (mõõtmisel 60 Hz , erinevus 10,3 %) f 3,994 kg =69,5 Hz (mõõtmisel 74 Hz , erinevus 6,1% )
Character 1. Iseloom character 2. Kaasatundev sympathetic 3. Sõbralik friendly 4. Ebasõbralik unfriendly 5. Lahke kind 6. Mittelahke unkind 7. Kena nice 8. Meeldiv pleasant 9. Heasüdamlik, suuremeelne generous 10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20. Ebaaus- dishonest 21. Avatud, tolerantne, salliv broad minded 22. Kitsarinnaline narrow minded 23. Milline ta on? what`s he/she like? 24. Enesekindel self-confident 25. Arglik, häbelik shy 26. Oma tundeid näitama show her feelings 27. Huumorimeel sense of humor 28. Töökas hard-working 29. Laisk lazy 30. Täpne punctual 31. Alati hilineb always late 32. Usaldusväärne reliable 33....
Magic Johnson NBA Kogu oma NBA-karjääri mängis ta Los Angeles Lakersis: 19791991 ja 19951996. Tegevsportlasena oli ta 207 cm pikk ning kaalus 116 kg. Ta oli üks kõige pikemaid tagamängijaid, kes on NBA-s mänginud. Ta tuli viis korda NBA meistriks: 1980, 1982, 1985, 1987 ja 1988. NBA finaalis mängis ta 9 korda. 1992. aastal tuli ta ka olümpiavõitjaks. Ta on NBA läbi aegade parim karjääri jooksul keskmiselt antud resultatiivsete söötude osas (11,2) ja play-offides antud resultatiivsete söötude osas (2346). 1981. ja 1982. aastal oli ta NBA-s kõige rohkem vaheltlõikeid teinud mängija, vastavalt 3,43 ja 2,67.
Ukraina hüdrograafia: Ukraina rannikut ümbritsevad Must ja Aasovi mered. Nende merede valglatele kuulub suurim osa (üle 96%) riigi jõgedest. Ukraina jõestik kuulub Musta ja Aasovi merede valglatesse ning osaliselt (4%) -- Läänemere valglasse. Seda moodustavad Dnepri, Doonau, Dnestri,Lõuna-Bugi, Lääne- Bugi, Severski Donetsi jõgikonnad ning Musta ja Aasovi merede rannikualade jõgedest. Ukrainas voolab üle 23 tuhat vooluveekogu, nendest 2938 pikkusega üle 10 km ja 116 pikkusega üle 100 km. Valgala pindala, pikkuse, äravoolu ja hüdroenergia potentsiaali järgi jaotatakse Ukraina jõed suurteks, keskmisteks ja väikesteks. Suurimate hulka kuuluvad Dnepr, Doonau, Dnestr, Severski Donets, Lõuna-Bug, Prõpjat ja Desna. Kõik muud jõed kuuluvad keskmiste ja väikeste jõgede hulka. Seoses klimaatiliste, geoloogiliste ja muude tingimuste erinevusega Ukraina territooriumil erinevad ka riigi erinevate piirkondade jõgedevõrku arengutase ja tihedus
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Maapirn, Baklazaan, Paprika Referaat Juhendaja: ****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................2 Maapirn e. Topinambur.............................................................................................................................................2 Baklazaan..................................................................................................................................................................3 Paprika............
vedelema jätta. Pildid pudelitest ja taaraautomaadist Plastmassid Sellesse konteinerisse saab panna ilma märgistamata pudelid. Pudelid on lömmis. Igasugused pudelid ja määrdetopsid, mis on puhtaks tehtud. Muidugi ka igasugused kilekotid, mida koguneb ikka väga palju. Papp ja vanapaber Vanapaberit saab uuesti kasutada, tuleks viia kogumispunkti. Ärge visake vanapaberit prügimäele. Eelmisel aastal koguti üle Eesti enam kui 116 tonni vanapaberit. Kindlasti tuleb koguda, sest iga uue paberi tootmiseks peab jälle metsas ühe kasepuu maha võtta. Sellesse konteinerisse võib panna ka pakendid, mis ei ole kokku puutunud toiduga, või on siis puhtaks tehtud. Hoidke Eesti metsi ja saatke paber taasringlusesse ja ostes eelistage vihikuid, mis on just sellisest paberist toodetud. Ohtlikud jäätmed Vanad ravimid, fotokemikaalid, olmekemi-kaalid, taimekaitsevahendid, patareid,
Home reading Google+ vs Facebook: The Comparison Kevin Curran*, Scott Morrison, Stephen Mc Cauley Faculty of Computing & Engineering, University of Ulster, Derry, Northern Ireland e-mail: [email protected]* 1. search-engine otsingumootor 2. flop läbikukkumine 3. scene stseen 4. consent nõusolek 5. inconvenience ebamugavus 6. stack up kestma 7. perennially aastaringselt 8. concise kokkuvõtlik 9. simultaneously üheaegselt 10. depreciate alahindama 11. restrict piirama 12. interface liides 13. refinement täpsustus 14. overlay ülekate 15. bullying kiusamine 16. nurture hoolitsus 17. novelty uudsus 18. clutter korralagedus 19. monetize raha ringlusse laskma 20. thriving product edukas toode 21. flank tiib 22. slick õlilaik 23. hassle nägelus 24. skew viltune 25. devote pühe...
Autonomous weapon systems, as defined, are not specifically regulated by International Humanitarian Law treaties either. However, it is undisputed that any autonomous weapon system must be capable of being used, and must be used, in accordance with IHL. These weapons don't yet exist but are under development in several countries. Once they are created, it may be too late to stop their use. Last December the government of Belgium funded a research conducted by 116 Professors and PhD students from Belgium, America and Georgia to investigate the threats and problems of so- called "Killer Robots". These AI experts and scientists issued a joint statement warning that fully autonomous weapons threaten human rights and dignity, and should also not be used because of their lack of meaningful human control over the critical functions of targeting and engagement in every attack
GRP# 56: BEG = 111, LEN = 2 ----- 111 0: (____) ( 0 1) V = 41 "inst_23>i_1" 112 1: (____) ( 0 0) V = 1 "i_40" VAR# 98: (________) "inst_24>o" GRP# 57: BEG = 113, LEN = 4 ----- 113 0: (I___) ( 2 1) V = 69 "inst_24>from0" 114 1: (____) ( 2 0) V = 73 "inst_24>from1" 115 2: (____) ( 0 3) V = 69 "inst_24>from2" 116 3: (I___) ( 0 0) V = 73 "inst_24>from3" VAR# 99: (________) "inst_25>o" GRP# 58: BEG = 117, LEN = 4 ----- 117 0: (I___) ( 2 1) V = 61 "inst_25>from0" 118 1: (____) ( 2 0) V = 65 "inst_25>from1" 119 2: (____) ( 0 3) V = 61 "inst_25>from2" 120 3: (I___) ( 0 0) V = 65 "inst_25>from3" VAR# 100: (________) "inst_26>o"
1917. aastal ehitati Jägala joa energia ärakasutamiseks sellest umbes 1 km allavoolu väike elektrijaam ja puupapivabrik. 1922. aastal ehitati joast umbes 2 km allavoolu Linnamäele 1500 KW võimsusega, Eesti mõistes suurejooneline hüdroelektrijaam. Keila jõgi. Üldandmed. Soome lahe vesikonna pikim jõgi, mis voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Algab ta Kuimetsa külast 5 km lõunakagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 km ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed on Atla jõgi ja Maidla jõgi. Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmeke...
RUBENS JA REMBRANDT PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal. Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu laiendas. Juba noore kunstni...
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
KURISTIK RUKKIS J.D. Salinger TSITAADID ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." (lk. 13) ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk. 14) ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk. 23) ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." (lk. 45) ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kur...
võõrad nimed Tallinna triloogia Diloog ia Katkend : Karl Ristikivi ,,Päevaraamat 1957- 1968", Varrak 2009 27.2.1963 H elistasin täna õhtul L epikutele ja kuulsin, et Lauri Kettunen on surnud teel Stockholmist H elsingisse. N ii vähe teame sellest, mis meid ootab. Ta oli külaskäigu ajal veel nii vitaalne ja rõõmus. N üüd jääb tal ,,H ingede öö" siiski lugemata. Täna tuli ,,Surma ratsanike" korrektuuri lõpp. Seda on kokku 116 veergu. Aga ma ei oska arvestada, kui palju võib sellest saada lehekülgi. M u kõht oli ka täna haige ja see on töö juures väga tülikas. Käisin fotograafi juures passipiltide pärast. N eed lubati alles reedeks. Svensk Turistbyrå saatis oma brosüüri, aga ma ei leidnud sealt midagi erilist sügiseks. Rohtaed Loomingu probleemistik Ø Kasutab palju linna ja maakoha kõrvutamist (Tallinna triloogia) Ø N aiivne usk inimsuhetesse
x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 3 2,25 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 6 2,5 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 28 50 1 77 31 62 187 48 10 167 7 189 25 26 144 81,08333 2 17 71 122 96 69 101 11 54 185 70 174 -5 80,41667 3 164 49 110 181 56 159 141 143 0 12 140 58 101,0833 4 33 116 76 31 152 113 186 179 -6 117 85 73 96,25 5 28 106 138 22 187 121 28 160 181 148 150 46 109,5833 Kokku 319 373 508 517 512 504 533 543 549 372 575 316 Sigrid-Kristiina Simson111216 YAGB12 24.09.2011 S i g r i d x x x x a b Kesk S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5 m 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 5 2,416667
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25. der Startcodon- star...
1. Kirjanduslik osa 1.1Sissejuhatus. Töö eesmärgiks oli sünteesida tert-aromaatset alkoholi üle bromoetaani. 1.2Bromoetaani sünteesimisel asendatakse hüdroksüülrühm OH halogeeniga, siinkohal broomiga. Reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Tert-aromaatse alkoholi sünteesil kasutasin Grignardi reaktiivi. 1.3Töös kasutasin bromoetaani sünteesiks etanooli CH 3-CH2-OH, kaaliumbromiidi KBr ning veega lahjendatud väävelhapet H 2SO4. Kaaliumbromiidi ja väävelhappe omavahelisel reageerimisel tekkinud gaasiline vesinikbromiid HBr, reageeris etanooliga. Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis sünteesitud bromoetaani CH3-CH2-Br, magneesiumi, atseetofenooni ning kuiva dietüüleetrit. Reagentide ohtlikkus: Kaaliumbromiid- värvuseta , vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, o...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Labor 4: juhuhälbed Juhendaja: Rein Jõers Dotsent Üldine iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. TÖÖ KÄIK Ajaintervallide käsitsi môôtmine Vaatleme täpsete ajavahemike käsitsi môôtmisi ning määrame sellistel môôtmistel tekkiva mõõtevea. Seega vaatleme mõõtevigu, millised tekivad seoses inimese osavôtuga môôtmisprotsessist. Katsetaja (1) mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga...
5 HV 110 sulam jälg Purunenud Õrn jälg HRB - 90 HV 197 teimik (hele) Purunenud Õrn jälg HRB - 91.3 HV 203 teimik (tuhm) Teras Tugev HBS 5,50 mm konstruktsiooni jälg (10 mm kuul, 3 116 HV 122 tükk (keevisega) tonni) Al-sulam Tugev u 7,5 mm (10 mm Jälg oli selle meetodi (paksem) jälg HBS kuul, 1 tonn) jaoks liiga suur - - Poleeritud 136 (materjalis) 136 pinnaga teras Õrn jälg HV - 167 (üleminekul) HV 167
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
