Prügi ja jäätmed (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Prügi ja jäätmed
Referaat
Angelika Buschmann
MT-13
Pärnu 2014
Sisukord:

• Sissejuhatus
  
• Pakendid
  
• Taara
  
• Plastmassid
  
• Papp ja vanapaber
  
• Ohtlikud jäätmed
  
• Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost
  
• Jäätmeprobleemid
  
• Kokkuvõtte
  
• Kasutataud kirjandus
  

Sissejuhatus
Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval.
Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse.
Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2
Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni...
Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevadning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.."
Ega ei olekski , aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa".
Pakendid
Et toiduained kauem säiliksid pakendatakse neid tänapäeval väga erinevatesse pakenditesse. Kahjuks kasutatakse ka topelt pakendamist. Selleks, et need pakendid loodusele kõige vähem kahju teeksid, tuleb pakendeid ja igapäeva elus tekkinud jäätmed sorteerida. Selleks on linnades spetsiaalsed prügikonteinerid.
Pilt prügikonteinerist.
Mida sorteerida:

Märgistatud taara

Tavaline klaastaara, katkised klaasasjad

Plastmass jäätmed

Tertapakendid- puhtad

Papp ja paber

Ohtlikud jäätmed

Looduses lagunevad asjad

Vanad riided

Muu prügi
Taara
Pudeleid, mis saab, tuleks viia automaati. Neid pudeleid, mis vastu ei võeta tuleks viia vastavasse konteinerisse. Kindlasti ei tohi klaaspudeleid puruks lüüa ega loodusesse vedelema jätta.
Pildid pudelitest ja taaraautomaadist
Plastmassid
Sellesse konteinerisse saab panna ilma märgistamata pudelid . Pudelid on
lömmis. Igasugused pudelid ja määrdetopsid, mis on puhtaks tehtud. Muidugi ka
igasugused kilekotid , mida koguneb ikka väga palju.
Papp ja vanapaber
Vanapaberit saab uuesti kasutada, tuleks viia kogumispunkti. Ärge visake vanapaberit prügimäele. Eelmisel aastal koguti üle Eesti enam kui 116 tonni vanapaberit. Kindlasti tuleb koguda, sest iga uue paberi tootmiseks peab jälle metsas ühe kasepuu maha võtta. Sellesse konteinerisse võib panna ka pakendid, mis ei ole kokku puutunud toiduga, või on siis puhtaks tehtud. Hoidke Eesti metsi ja saatke paber taasringlusesse ja ostes eelistage vihikuid, mis on just sellisest paberist toodetud.
Ohtlikud jäätmed
Vanad ravimid, fotokemikaalid, olmekemi-kaalid, taimekaitsevahendid, patareid , elavhõbeda jäätmed, õlijäätmed, õlifiltrid, värvijäätmed, lahustid , ohtlike ainetega saastunud/ määrdunud pakendid, kaltsud, riided, filtermaterjal, akud, päevavalgus-lambid jt. kodumajapidamistes jm sarna-ses tekkesfääris tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse.
Märgid mis näitavad, et see on ohtlik aine:
Looduslikult jagunevad jäätmed ja kompost
Maal saab kõik, mis looduses laguneb panna komposti hunnikutesse. Linnades on spetsiaalne kast- biolagunevatele jäätmetele. Linnades toimub ka sügiseti riisutud lehtede tasuta äravedu. Kõik toidujäätmed , mis jäävad üle tuleks visata komposti hunnikusse. Nt: mandariini koored, lehed, sõnnik jne. Komposti hunniku võib ka teha kasti sisse. Kompost on looduslik väetis taimedele.
Jäätmeprobleemid
Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnasepöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus.Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda et, inimesed sorteerige rohkem prügi, et Eesti loodus oleks puhas! Ja ärge reostage loodust prügi maha visates, kui paari meetri kaugusel on olemas prügikast !
Kasutatud kirjandus

http://www.puhaselu.paabel.ee/documents/27.html

www.google.ee