Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..............................................................................4 1.1 Klassikaline sõidustiil.................................................................4 1.2 Uisu- ehk vabastiil.....................................................................4 1.3 Tõusuviisid.......................................
pargivõistlused. Võitsid Ann Karu ja Valeri Zelentsov. 1971 - Eesti Suusaspordiföderatsioon alustas infobülletääni väljaandmist. Otepääl toimunud N Liidu juunioride meistrivõistlustel suusatamises Võitis neidude 5 km esikoha Rutt Rehemaa ja noormeeste 10 km Urmas Müür. 1972 - Rutt Rehemaa (Smigun) tuli Euroopa juunioride kahekordseks meistriks- 5 km ja 3 x 5 km teatesõidus. Juunioride laskesuusatamise MM-võistlustel võitis Matti Paavo N Liidu koondisega 3 x 7,5 km teatevõistluses hõbemedali. 1973 - Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises kordas oma möödunud aasta saavutust - võites kaks kuldmedalit. 1974 - Rutt Rehemaa tuli N Liidu juunioride meistriks. Eesti meistrivõistlustel laskesuusatamises võisteldi esmakordselt 10 km 17 sprindis. 1975 - Võrus avati Andsumäe 30 m hüppetrampliin.
Mika Waltari · Mika Toimi Waltari oli suomalainen kirjailija. · Tavattoman tuotteliaana tunnetun Waltarin julkaisuluettelo käsittää niin romaaneja, runoja, novelleja, satuja, näytelmiä, kuunnelmia, propagandamateriaalia, arvosteluja, elokuvakäsikirjoituksia, matkakertomuksia kuin sarjakuvariimejäkin. · Hänen tunnetuin teoksensa on kansainvälisille bestseller-listoille noussut Sinuhe egyptiläinen (1945). Kari Hotakainen · Kari Matti Hotakainen on suomalainen kirjaili. · Toimittajana kirjoittamisen aloittanut Hotakainen aloitti Porissa, mutta on asunut Helsingissä jo vuodesta 1986. · Hän siirtyi vapaaksi kirjailijaksi vuonna 1996. · Hän on kahden lapsen isä ja ollut naimisissa äänitarkkailija Tarja Laaksosen kanssa vuodesta 1983 asti. · Hän on myös ollut copywriter ja Helsingin Sanomien kolumnisti. · Hänen vanhempansa ovat kauppias, valokuvaaja Keijo Hotakainen ja myyjä Meeri Ala-Kuusisto.
pargivõistlused. Võitsid Ann Karu ja Valeri Zelentsov. 1971 - Eesti Suusaspordiföderatsioon alustas infobülletääni väljaandmist. Otepääl toimunud N Liidu juunioride meistrivõistlustel suusatamises Võitis neidude 5 km esikoha Rutt Rehemaa ja noormeeste 10 km Urmas Müür. 1972 - Rutt Rehemaa (Smigun) tuli Euroopa juunioride kahekordseks meistriks- 5 km ja 3 x 5 km teatesõidus. Juunioride laskesuusatamise MM-võistlustel võitis Matti Paavo N Liidu koondisega 3 x 7,5 km teatevõistluses hõbemedali. 1973 - Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises kordas oma möödunud aasta saavutust - võites kaks kuldmedalit. 1974 - Rutt Rehemaa tuli N Liidu juunioride meistriks. Eesti meistrivõistlustel laskesuusatamises võisteldi esmakordselt 10 km sprindis. 1975 - Võrus avati Andsumäe 30 m hüppetrampliin. N Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses juunioridele saavutas hõbemedali Fjodor Koltsin.
"Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest. Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse
Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keeles öeldakse saamid ning saami keel.
Tänapäeva maailma hirmud Me elame suurte muudatuste ajal. Inimesi kimbutab hirm tuleviku ees. Eriti veel praegu, kui Eestit ja suurriike on tabanud ülemaailmne rahanduse ja majanduse keerisstorm. Sellega kaasneb erinevaid hirme ning me peame nendeks valmis olema. Eesti Päevalehe- 4. Aprill 2009 aasta ,,55 817 töötut ootab", ,,Töötute hulk kasvab tuhandete kaupa nädalas". Need pealkirjad tekitavad minud tõsist hirmu ja segadust, kuidas ja kus praegu majanduskriisi ajal jätkata oma õpinguid. Milline elukutse valida? Elame vabas maailmas. Võimalusi on palju. Milline neist on minu jaoks see ainuke ja õige? Väidetakse, et praegused loobumised tähendavad heaolu kasvu tulevikus, jutt käib viiest- kümnest aastast. Aga ka praegu peab keegi minu õpingud kinni maksma. Tõenäoliselt saavad nendeks olla minu vanemad ja riik. Tahaksin valida endale elukutse, mis mind tõeliselt huvitab ja köidab. Üks minu unistustest võiks olla hakata ise ett
Kõik kommentaarid