Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks pal...
(km) (km/km2) Võhandu 162 1420 86 0,55 599 0,42 Pärnu 144 6920 78 0,54 3367 0,49 Põltsamaa 135 1310 72 0,53 557 0,42 Pedja 122 2710 67 0,55 1195 0,44 Keila 116 682 75 0,65 282 0,41 Tabel 1, Eesti pikimad jõed, Eesti Entsüklopeedia, 2015 Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumisulamiveest. Põuasel suvel ning pikal ja külmal talvel toiduvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest (Eesti Entsüklopeedia, 2015). 2. Eesti pikim jõgi Võhandu jõgi pikkus on 162 km. Võhandu jõe nimetatakse ka Pühajõeks, Väike-Võhandu jõeks, Suur-Võhandu ja Voo jõeks. Vahel kandis ta Vahejõe nime.
S 12,1 10,0 66 64 11 11 4,3 2,8 4,2 5,4 O 7,9 5,3 73 66 12 12 4,8 3,1 5,5 6,3 N 3,5 0,0 78 56 14 13 5,0 3,4 6,9 7,5 D 0,7 -3,7 64 51 14 13 5,1 3,4 7,2 7,6 Aasta 6,5 5,0 635 665 116 126 4,2 3,0 4,7 5,6 Allikas : EMHI 4. Õhutemperatuuride iseloomustus Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur C 1971-2000 kuude lõikes Võrdle ja põhjenda temperatuuri kõikumist antud vahemikes. Suvel on enamast Jõgevas soojem kui Ristnas , sest Ristna asub mere juures ja mere temperatuur suvel on jahe ning selle soojenemine võtab
Pianoitall.com Colbie Caillat - Try - Pianoitall q = 140 w w b 4 & b bbb 4 oe oe oe oe oe oe oe ? bb b 44 oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe bb 5 w w w b & b bbb oe oeoeoeoeoeoeoe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoe ? bb b bb 9 b bbb oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe w & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oeoe oe oeoeoe ? bb b bb 14 b bbb oe oe oe oe oe w w oe oeoe oeoe oe oe oe oe oe oeoe & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe ? bb b ...
(lihvida). 6.8 Harkkaliibri ja korkkaliibri tööjoonised Sele 6.2 Harkkaliiber Sele 6.3 Korkkaliiber 6.9 Kasutatud kirjandus ja viited [6.1] Ülesanne 6 – Siledate kaliibrite projekteerimine [6.2] Tabel 5. – Seosed kaliibrite arvutamiseks [6.3] Tabel 6. – Kaliibrite piirhälbed [6.4] Tabel 7. – Harkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.5] Tabel 8. – Korkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.6] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [6.7] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits. [6.8] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010
PÄRNJÕE PÕHIKOOL Aivo Sumre 9.klass Päikesesüsteem Referaat Juhendaja:Kristin Rand Pärnjõe 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 PÄIKE 4 SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatpla...
Usk parematesse võimalustesse, hirm kuradi ees, sundis teda aga ketserlusele. Talupoja elu oli just kui suletud ringi kõik mõjutas kõike. Üks hirm asendus teisega vaid usk Jumalasse, töö, mis andis lunastuse tõi neile helgemaid päevi. Kasutatud kirjandus Andresen, C. Ritter, A. M. Kristuse ajalugu I/2. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 2000. Lk 156-157 Goff, L. J. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn, 2000. Lk 319-335, 413-415 Goff, L. J. Keskaja inimene. Avita, 2002. Lk 116 - 139 Gurejevits, A. Keskaja inimese maailmapilt. Kirjastus ,,Kunst", 1992. Lk 154-156 Hattenhauer, H. Euroopa õigusajalugu. Juura, 2007. Lk 350-351. Ladurie, L. R. E. Montaillou, parantsuse küla 1294-1324. Kirjastus ,,Kunst", 1996. Lk 28, 278 Saard, R. Euroopa üldine kiriku ajalugu: selle algusest kuni tänapäevani. 2005, Argo. Lk 192-193
põhjendatud väide oleks, et kahju ei peaks vaatama kindlustuse vaid kindlustus kahju järele § 140 lg 1 lõpus). Siiski on tegemist suhteliselt suure erandiga üldisest kahju hüvitamise põhimõttest. 3. Taganemine (VÕS §-d 116-117, 188-194) Lepingulise võlasuhte puhul võib üks lepingupool ühepoolselt lepingulisest suhtest taganeda, kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on tegemist kui ( VÕS § 116 lg 2) 1) teine pool jääb oluliselt ilma sellest, mida ta lepinguga taotles 2) kohustuse täpse täitmise vastu oli õigustatud poolel eriline huvi 3) teine pool rikkus kohustust tahtlikult või raskelt hooletult 4) rikkumine annab alust eeldada rikkumisi ka edaspidi 5) teine pool ei täida kohustust täiendava tähtaja jooksul VÕS § 116 lg3 kohaselt kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline
Tabel 3.1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs 2009-2011 2010 vs. 2011 vs. 2009 2010 2011 2009 (%) 2010 (%) Müügitulu 408 276 402 773 -1,35% 435 977 8,25% Muud äritulud 13 926 13 116 -5,82% 420 -96,79% Kasutatud materjal ja tarvikud -317 412 -306 951 -3,29% -321 503 4,74% Brutokasum 90 864 95 822 5,46% 114 474 19,47% Mitmesugused tegevuskulud -46 468 -44 301 -4,66% -44 353 0,12% Tööjõukulud -39 247 -34 764 -11,42% -34 145 -1,78% Põhivara kulum ja väärtuse
Varud 25,000 36,000 111 varude käibevälde Põhivarad (neto) 24,000 26,000 107 lühiajaline raha ringlus Omakapital 20,000 30,000 -76 Lühiajalised pangalaenud 30,000 35,000 116 Rahavood äritegevusest 6,000 Selle ettevõtte lühiajaline raha ringlus päevades on A -76 B 107 C 116 D 60 E mul on erinev arvamus (milline?) 2. Lähtudes eelmise küsimuse vastusest, peaks ettevõte: A andma ostjatele pikemaid maksetähtaegu B vähendama või ümber hindama laovarusid C käibekiiirus on niigi hea, ei ole vaja midagi ette võtta D tasuma tarnijatele kiiremini
Aasta rahvastik mehed naised osatähtsus osatähtsus naise kohta mehe kohta 1970 1,351,640 618,455 733,185 45.76% 54.24% 84 119 1975 1,424,073 656,622 767,451 46.11% 53.89% 86 117 1980 1,472,190 681,573 790,617 46.30% 53.70% 86 116 1985 1,523,486 708,088 815,398 46.48% 53.52% 87 115 1990 1,570,599 734,538 836,061 46.77% 53.23% 88 114 1995 1,448,075 671,264 776,811 46.36% 53.64% 86 116 2000 1,372,071 632,709 739,362 46.11% 53.89% 86 117 2005 1,347,000 628,100 718,900 46.63% 53.37% 87 114
koosteosakond. Kulud kogutakse iga osakonna põhiselt planeerimise ning juhtimise ja kontrolli otstarbel. Selleks, et arvestada toodete omahinda (varude arvestuseks), peab ka toetavate osakondade kulud jagama toodetele. Toetavad osakonnad Põhiosakonnad Kokku Hooldusosakond IT Valmistusosakond Koosteosakond Eelarvestatud 600 000€ 116 000€ 400 000€ 200 000€ 1 316 000€ üldkulud Hooldusosakonna töömaht osakondades Eelarvestatud - 1 600 2 400 4 000 8 000 töötunnid protsentuaalselt 20% 30% 50% 100% IT osakonna töömaht osakondades Eelarvestatud 200 - 1 600 200 2 000 arvutikasutuse aeg
150 266,6666667 180 155 40 145,4545455 158 114,7857143 162 150 130 169 288,1 304 374,1666667 173 150 200 116,5714286 205,6666667 186 125 196 250 203 156,9047619 139 183,4095238 204 140 80 220 180 207 250 208 150 200 209 300 300 225 233,3333333
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Puhja Gümnaasium NIMI klass FI LI PI I N I D Refereaat Juhendajad: õp õp Koht 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldandmed.......................................................................................................................................4 2. Looduslikud tingimused...................................................................................................................5 3. Majandus .........................................................................................................................................6 4. Vaatamisväärsused............................................................................................................................7 Kokkuvõte........
keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooniseadus: Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga , mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. 9 Kasutatud kirjandus: 1. D.Kidersley.Illustreeritud lasteentsüklopeedia. lk 116, 195, 463, 542. 2. Internetiportaal http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton 3. Internetiportaal http://www.hot.ee/mecamoka/viies.html 10
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport) (lk 77); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused ...
SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................lk 3 Riigi üldiseloomustus ...............................................................lk 4 Elanikkond .............................................................................lk 5 Majandus................................................................................lk 6 Riigikorraldus..........................................................................lk 7 Geograafiline asend .................................................................lk 8 Looduslikud tingimused ..............................................................lk 8 Iseärasused.............................................................................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud m...
Sobivat pulssi aitab leida tabel: Vanus 60% 70% 75% aastates pulsisagedusest pulsisagedusest pulsisagedusest 30 114 133 143 35 111 130 139 40 108 126 135 45 105 123 131 50 102 119 128 55 99 116 124 60 96 112 120 5 Jõutreening Lihaste treenimine parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihaseid saab treenida vastupanuharjutustega. Selleks sobivad jõusaaliseadmed,
puitlaast plaat Aeroc 12 290 147 94 4007,2 2448 610,9 (hard) Savitellis 13 88 248 65 1418,6 2920 2058,4 (täistellis) 14 Betoon 149 149 149 3307,9 7565 2286,9 Savitellis 15 116 86 251 2504 3875 1547,5 (kärgtellis ) Aeroc 16 172 301 99 5125,4 2270 443 (ecoterm) Õõnes- 17 119 248 91 2685,6 3730 1388,9 silikaat tellis
kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 11. Säästev areng ja looduskaitse. Üheks olulisimaks riikidevaheliseks säästva arengu programmiks on Agenda 21, mille põhimõtetest lähtuvad ka Eesti Säästva arengu seadus ja Eesti keskkonnastrateegia 2010. Käesoleval ajal on Eestis 5 rahvusparki, 82 looduskaitseala ja 116 maastikukaitseala. Rajamisel on üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik Natura 2000.
39 98 0,3331 40 100 0,5526 41 102 0,8652 42 104 1,0271 43 106 0,9344 Vxmax 44 108 0,7263 45 110 0,5044 46 112 0,3405 47 114 0,2659 48 116 0,131 Lainepikkus Fraktsiooni Eluaadi maht Optiline tihedus (nm) nr. (ml) (ABS) 670 1 24 0,040 2 26 0,059 3 28 0,186 dekstraansinin e 4 30 0,250 Vxmin 5 32 0,171 6 34 0,086
kool nimi klass WOLFGANG AMADEUS MOZART-ELULUGU JA LOOMING Referaat Juhendaja: 2 Pärnu 2008 ELULUGU Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamin...
Kool India Vabariik Nimi 8a klass Tallinn 2009 India Vabariik Bhrat Ganarjya Riigi lühend (kolmetäheline ISO) on IND. Joonis 1. India Vabariigi poliitiline kaart India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Osariigid ja territooriumid India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pe...
Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 111.2 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = ...
Lisaraha eest sai SE-versiooni oma nahksisu ning elektrilise katuseluugiga. Autohuvilised rõõmustasid uue mootorivalikus oleva 440 Six Pack'i üle. 440 Six Pack mahutas ennast Hemi ja 440 Magnumi vahele, vahetades 440cid'i neljalõõrilise karburaatori kolme Holley kahelõõrilise vastu, mille abil kasvasid hõbujõud 375bhp'lt 390bhp'le. Ka Hemi't uuendati hüdrauliliste tõukurite lisamisega. Siiski võtsid kasvavad kindlustusmaksed oma osa ning ainult 10 337 R/T'd müüdi, millest 116 olid 440 Six Pack'id ning 42 Hemi'd. Toodetud: 10 337 Mootorid: · 318cid V8 230bhp · 383cid V8 335bhp
Põlevad maavarad looduslikud kütused maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei la...
Kanali kodeerimine. 1)Shannoni teine teoreem: Kanali kodeerimise teoreem ehk Shannoni teoreem ehk Shannoni teine teoreem ehk informatsiooniteooria põhiteoreem on Claude Shannoni 1948. aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti. (1% kadusid) Digitaalne ehitusskeem: SAATJA(diskreetne mäluta allikas) -> kanalikooder ----->kanalidekooder -> VASTUVÕTJA Kanali kodeerimise teoreem on üks informatsiooniteooria tähtsamaid tulemusi. Teoreem määrab ära kanali läbilaskevõime, kui põhimõttelise kiirse piiri, millega võimalik edastada sõnumeid läbi diskreetse mäluta ...
sõltuvalt olemusest töövõtuleping. Erinevalt taganemisest ei pea pooled lepingu täitmise käigus saadut tagastama. Kui lepingus pole ülesütlemise korda reguleeritud, on poolel siiski õigus leping mõistlikul tähtajal üles öelda. Tähtaja nõuet ei pea järgima, kui leping öeldakse üles olulise rikkumise tõttu või mõjuval põhjusel. Näiteks kui töövõtja pole parandanud etteantud tähtajal tööst puudust, loetakse seda lepingu oluliseks rikkumiseks (VÕS § 114 ja 116 lg 2 p 5) ning tellija võib lepingu erakorraliselt üles öelda (VÕS § 196 lg 2). 5. Palun selgitage, kuidas mõjutab rikutud solidaarvõlasuhe käenduslepingust ja tulenevate kohustuste täitmist? Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
1987a , peale sõjaväelist riigipööret kuulutati Fidzi vabariigiks ning astuti Rahvaste ühendusest välja. Fidzi poliitika on ebastabiilne. Viimane sõjaväeline riigipööre toimus 2007ndal aastal. Aastast 1970 on Fidzi ka ÜRO liige. Eestiga ei ole diplomaatilisi suhteid sõlmitud. ASEND Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust, mis ümbritseb Koro merd. See asub Vaikse ookeani edelaosas ja Melaneesia idaosas. Koosneb 332 saarest, millest 116 on asustatud. Need on laiali paisatud peaaegu 3 000 000 km² , kuid maismaa kogupindala on ainult 18 333 km². Fidzi piirneb Rotuma saarega, mis on 18 ruutmiili ja asub pealinnast Suvast 650 km loode pool. Rotumal on polüneesia rahvastik ja see saar on alates 1881. aastast Fidzi koloonia. Lähim riik kirdes on Lääne- Samoa, kagus Tonga, loodes Vanuatu. Saarestik kuulub eriti tugevate maavärinate alasse. Fidzi ainulaadse asetuse tõttu läbib teda 180-meridiaan. See puudutab
Mifepristooni ja misoprostooli kombinatsioon on väga efektiivne kuni 63-päevase raseduse katkestamisel erinevate uuringute andmetel (erineval annustamisel) on meetodi efektiivsus keskmiselt 95% (83-98%). Eestis on naistel abordiõigus aastast 1955. Eesti Vabariigis on raseduse katkestamine naise soovil ja ilma meditsiiniliste näidustusteta lubatud kuni 12. rasedusnädalani (3 kuud). 1993. aastast reguleeris abordi tegemist Sotsiaalministeeriumi 25. juuni 1993. a käskkirjaga nr 116 kinnitatud "Raseduse kunsttehisliku katkestamise juhend" (trükis avaldamata). 1998. aastal asendas selle "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus," mille kohaselt võib rasedust katkestada üksnes naise soovil. Nõukogude ajal oli abort naisele täiesti tasuta. Mais 2006 maksis haigekassa 70 protsenti tehisabordi maksumusest, sellest üle jääva 544 krooni pidi tasuma inimene. Abordiregistri andmetel oli 2004. aastal registreeritud abielus olevaid naisi raseduse
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Pr...
Koostaja:Marii-Eliis Peets Õpperühm:EV09 Nälg on üks suuremaid globaal probleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt,et inimkond ära toita,pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada.Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud(eriti Aasias),kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit ast pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest õunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl....
ÄRITULUD KOKKU 4 954 837 4 135 774 -819063 -16,5 Kaubad, toore, materjal 1 112 210 1 094 887 -17323 -1,6 Mitmesugused tegevuskulud 3 246 891 2 553 858 -693033 -21,3 Tööjõukulud 373 107 344 869 -28238 -7,6 Muud ärikulud 116 022 85 413 -30609 -26,4 Kulum ja allahindlus 24 391 4 013 -20378 -83,5 ÄRIKULUD KOKKU 4 872 621 4 083 040 -789581 -16,2 ÄRIKASUM 82 216 52 734 -29482 -35,9 Finantstulud 136 38 -98 -72,1
Ebaseaduslik sisseränne Euroopa Liitu Viimastel aastatel on Euroopa rannikualadele saabunud väga palju ebaseaduslikke sisserändajaid, mis tekitab probleeme eelkõige Lõuna-Euroopa riikidele nagu Kreeka, Itaalia, Hispaania, Küpros ja Malta. Selle probleemiga toimetulek on Euroopa Liidu üks prioriteete. Antud referaat kirjeldab, miks illegaalsed sisserändajad on mureallikaks ning kuidas selle teemaga tegeletakse. Põhjusi, miks Euroopa on ja jääb üheks peamiseks immigrantide sihtkohaks isegi madala majanduskasvu ja suure riigisisese töötuse aegadel ning hoolimata pingutustest kontrollida ja vähendada varjupaigataotlejate ning seadusliku ja ebaseadusliku tööjõu sisserännet, on mitmeid. Kõik Euroopa Liidu riigid on poliitiliselt stabiilsed. Tegemist on õigusriikidega, vastupidi paljudele lähteriikidele, mis on poliitiliselt ebastabiilsed ega ole õigusriigid. See vähendab üksikisiku turvalisust ja võib mõjutada otsu...
RAHVASTIK JA RÄNNE Üleminek modernsele rahvastiku taastetüübile 19. sajand ja 20. sajandi algus oli Eesti de mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed ja suundumused ilmnesid rahvastiku rändes. Rahvastikuline areng oli kooskõlas sel ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000 majanduses ja sotsiaalsetes suhetes toimuva kuni 400 000 piires, langedes suurte sõdade, teisenemisega, hariduse ja teaduse edusammudega, näljaaegade ja epideemiate aegu allapoolegi, tõusis uue elukorralduse kujunemisega. Pärisorjuse pidevalt. Niisuguseid ränki tagasilööke, nagu olid kaotamine, talupoegade liikumisvabadus, talude maad tabanud 16/17. ja 17/18. sajandi vahetusel, päriseks ostmine ja sellest tulenenud nihked küla v...
Tallinna Tõnimäe Reaalkool KEEMILISED AINED KARASTUSJOOKIDES Uurimistöö Autor: Viktoriya Strelnikova Juhendaja: Lidia Rõbnikova Tallinn 2016 Uurimistöö.............................................................................................................................1 ................................................................................................................................4 1 ...............................................5 1.1 ....................................................................................5 1.1.1 Coca-Cola....................................................................................................6 1.1.2 Fanta..............................................................................................
Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum III vahetöö Tartu, 2016 Liitlased kui ka oponendid Minu essee räägib liitlastest ja oponentidest mitmel tasandil. Ühelt poolt jagan lavastuse tegelased gruppidesse sotsiaalse kuuluvuse järgi. Teisalt jagan nad gruppidesse selle järgi, kas nad on näidendis ja stseenides üksteist toetavad, üksteisele sarnased või hoopiski oponeerivad. Kolmandaks uurin lähemalt lavastuse kahte paari – Indrekut ja Marit ning Isabellat ja Flaviot. Analüüsin seda, miks on on nad üksteise jaoks nii liitlased KUI KA oponendid. Siin ütlen selgituseks kohe ära, et võtan Isabellat ja Flaviot ...
(page 53) 3.Clamber- eest ära minema, põgenema As I clambered out of her way, a dark shape vaulted over the deck railing.(page 345) 4.Auditory- kuulmine, kuulmis Visual and auditory hallucinations.(page 65) 5.Cord- pael, nöör A moment of silence as she fingered a long corded necklace.(page 66) 6.Mope- norutama, tusatsema You’ll get a lecture on moping around.(page 71) 7.Oxygen- hapnik Then I sat cross-legged on my bed, gulping oxygen.(pages 116 and 117) 8.Proverbial- üldtuntud I’d led the proverbial sheltered life.(page 117) 9.Disembodied- maisest kehast vabanenud, eemaldunud I’d seen a disembodied hand the second morning and heard a voice later that day. (page 157) 10.Impressionable- kergesti mõjutatav, mõjutatavad At school, I imagine girls won’t look at him twice and here he is, with a pretty girl, young, impressionable, trapped-(page 248) 11.Profanity- vandumine, vandumist He whispered an exasperated, ‘’Chloe
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
Kooli nimi Nimi Klass MAITSETAIMEDE KASVATUS Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Koht 2010 Maitsetaimede kasvatus Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv ühea...
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. ...
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Koostas: Liina-Mari Roolaht 9.a Tartu 2013 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat heidab pilgu romantismiajastu helilooja Franz Schuberti lühikesele elule. Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust. Näidispildid Schubertist on pandud lisadesse, mis järgneb kasutatud allikate lehele ja on ühtlasi ka referaadi lõpuks. 2. FRANZ SERAPHIM PETER SCHUBERT (1797-1828) Franz Seraphim Peter Schubert (edaspidi Franz Schubert) oli Austria päritoluga romantismiajastu helilooja, kes elas vaid 31-aastaseks, ent kirjutas selle aja joo...
ühendust. See kaalus 27 tonni ja võttis enda alla 70 ruutmeetrit põrandapinda ning selle koguvõimsus oli umbes 150 kW. Kuid ENIAC polnud just kõige töökindlam masin, sest elektronlambid lakkasid tihti. töötamast. Iga päev lakkas mitu elektronlampi töötamast ja nende asukoha otsimiseks kulus kuni 15 minutit mis vähendas ka arvuti eluiga umbes poole võrra. Kõige pikem. ENIACi tööaeg mille jooksul ei toimunud ühtegi riket oli 116 tundi (peaaegu viis päeva). 5 Joonis 1 Toasuurune ENIAC 6 3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani Esimene kommertslikum arvuti oli LEO (Lyons Electronic Office), mis loodi 1951.aastal. Sellega sai kiiremini ja ladusamalt tegeleda päevarutiinidega: kookide valmistamise ja laialikandmise andmetega. Pärast esimese LEO edukust hakkas Lyons
Gümnaasium M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis...
Ringkonnakohus asus seisukohale, et eestikeelse mittetäieliku kasutusjuhendi ostjale andmine võiks olla lepingust taganemise aluseks vaid siis, kui ostja oleks enne lepingust taganemist informeerinud müüjat eestikeelse kasutusjuhendi puudulikkusest ja andnud puuduse kõrvaldamiseks müüjale VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja, mis möödub tulemusteta. Kolleegium leiab, et kasutusjuhendi puudus võib teatud juhtudel olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi, mis annab ostjale õiguse müügilepingust taganeda müüjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. See võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui müüja teadmisel ostetakse kaamera selle kindlate funktsioonide kasutamiseks teatud kindlal ajal (nt teatud sündmuse ajal), kuid kaamera eestikeelne kasutusjuhend ei ole piisav nende funktsioonide kasutamiseks. 3-2-1-67-09, p 15 (taganemine osa suhtes), Osaühing PVMP-Ex (hageja) esitas 2007
Vestlus lapsega koondub nelja teema ümber: lapse enda kaebused, lapse emotsioonid ja nende regulatsioon, lapse käitumine teiste laste ja täiskasvanutega ning lapse keelekasutus. Vestlusel vanemaga on põhilisteks jututeemadeks järgnevad: peresuhted, vanema enesekohased hinnangud oma pere- 17 Sealsamas, lk 105. 18 Haldre, L. Lapse seisundi hindamine. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 114. 19 Sealsamas, lk 116. ja tööelu kohta, lapse käitumine väljaspool kodu, ta õppeedukus, põhimeeleolu, seksuaalkäitumine, harjumused, tervise seisund ja tervisekäitumine, lapse sõprade olemasolu ja suhted nendega ning lisateave lapse kohta, mida spetsialist peab vajalikuks küsida.20 Testide ja küsimustike kasutamist tuleks esimestel kohtumistel kasutada võimalikult vähe, et saavutada head kontakti, mis tagab võimalikult suure infohulga saamise. Seda hindamise
20,875 26,25 20,6712775529 19 19,8717948718 17,3404255319 22,1227648348 120_Nisu, 120_Nisu, Aasta Ettevõte ha toodang ts saagikus 1999 102 32 200 6,25 1999 103 147 1075 7,31292517 1999 108 63 781 12,3968254 1999 111 15,2 88 5,78947368 1999 114 22 55 2,5 1999 116 177 2152 12,1581921 1999 134 73,2 929 12,6912568 1999 135 49 1038 21,1836735 1999 152 41 508 12,3902439 1999 154 103 870 8,44660194 1999 156 341 3787 11,1055718 1999 158 27 562 20,8148148 1999 164 6 45 7,5 1999 165 27,4 182 6,64233577
kokkulangemise korral siis, kui isikul, kelle isikus kokkulangemine toimub, on eriline huvi võlasuhte edasikestmise vastu - VÕS § 206 lg 2 kirjeldab erandlikku juhtu, mil võlasuhe kokkulangemise tõttu ei lõpe. Taganemine ja ülesütlemine Lepingu ühepoolne lõpetamine Kujundusõigused- kujundusõigus on õigustatud isiku subjektiivne õigus, mille teostamiseks piisab vaid ühepollse tahteavalduse tegemisest lepingu teisele poolele (VÕS §112, 116, 195, 196, 197) Võimalik lõpetamine - põhjust avaldamata ( nt § 194, § 772 lg 2 jm) - mõjuval põhjusel Taganemine - Taganemisõiguse kasutamine ei too kaasa kogu lepingulise võlasuhte lõppemist ex tunc, vaid muudab olemasoleva võlasuhte ex nunc tagasitäitmisvõlasuhteks, kui üks pool on lepingu üleandmisel midagi üle andnud või temalt saanud. Lepingust taganemise kaudu muutub seega pooltevahelise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
