TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Juhuhälbed Labor 4. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Urmo Saar Esitatud: Kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri)
Tallinna Tehnikaülikool, automaatikainstituut Töö nr. 5 nimetusega Juhuhälbed Töö tehti aruanne üliõpilane: aruanne esitatud _________________ aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Töö üldine iseloomustus: juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Nelinurkpinge Katsetaja Käivitusahel Ajaintervallide Generaator
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 1 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.04.2011 Tallinn 2011 Mõõtetulemused Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981
Ne Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Juhuhälbed Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôde
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 4 Juhuhälbed Töö mõõdetud 20.04.2011 Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Üldine iseloomustus: Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada,küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Mõõtmistulemused to=2328 ms Nr ti to ti-to (tk-ti)2 (ti-to)2 Nr ti to ti-to (tk-ti)2 (t
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Praktikum nr.4 Juhuhälbed Aruanne Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli ti kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga (näit Ti). Tekkiva mõõtevea ti-to pôhjustab katsetaja. n 1 Mõõtmiste keskväärtus tk = ti = 2372,64 ms n i =1 n 1 Dispersioon: D( t ) = n - 1 i=1
põüõhjendada nende hinnangud; esitada mõõtetöötlus selliselt, et iga tähtsam samm oleks hõlpsasti jälgitav ja esitatud tulemuse arvutust saaks vajaduse korral sõltumatule korrata. 27. Mõõtetulemuste korduvus Korduvus on sama mõõtesuuruse üksteisele järgnevatel mõõtmistel saadud mõõtetulemuste lähedusaste, kui mõõdetakse samadel tingimustel. Kordustingimuste korral mõõtetoiming, mõõtja, mõõtevahendid ja labor peavad olema samad. Kvantitatiivselt võib korduvust väljendada saadud mõõtetulemuste jaotuskarakteristikute abil. 28. Mõõtetulemuste korratavus Korratavus on sama mõõtesuuruse mõõtetulemuste lähedusaste, kui mõõdetakse muutunud tingimustel. Muudetud tingimuste hulka võivad kuuluda: mõõteprintsiip; mõõtemeetod; mõõtja; mõõtevahend; tugietalon; labor; kasutamistingimused; aeg. Kvantitatiivselt võib korratavust väljendada saadud mõõtetulemuste jaotuskarakteristikute abil.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 4 nimetusega JUHUHÄLBED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse
Kõik kommentaarid