Geograafia osa komplekseksamist 2. Üldmaateadus 1. Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kiv...
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostuse tekkepõhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus.............................................................................................4 3.3 Kalad......................................................................................................................................5 3.4 Mereimetajad.....................................................................................................
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi...
Bioloogiline mitmekesisus Maa ökosüsteemides on dünaamilist iseloomu ja kajastama kliimatingimuste ja geoloogilisi, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside ajas. Viis suurt bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine üritusi on registreeritud alates algusaegadest planeedi ajalugu. Üks neist on toonud kaasa põhjalikke muutusi eluvorme Maal. Teadlased viitavad, et me võiks nüüd äärel kuuendalt bioloogilise mitmekesisuse kriisi tõttu inimtegevus. Bioloogilise mitmekesisuse kriisi Loodus on haihtub enne meie silmad. Me näeme murettekitav kiirendust väljasuremise määr taimede ja loomade ja dramaatiline erosiooni looduslikke elupaiku. Bioloogiline mitmekesisus on ressurss elu. Me sõltume ta meie toit, puhas õhk ja vesi, peavari, soojus ja erinevaid ravimeid, rõiva-ja ehitusmaterjalid, rääkimata nende immateriaalseid aspekte meie elu nagu rõõm looduse ilu. ÜRO määrab bioloogiline mitmekesisus "elusorganismide kõikidest allikatest, muu hulga...
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Küt...
Fukushima avarii Mihkel Kanne, Daniel Sei 12.R Sissejuhatus Asutati 1971. aastal koostöös General Electric, Boise, and Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Fukushima tuumaelektrijaam Daiichi koosnes kuuest kergveereaktorist. Neid kergveereaktorieid toitsid generaatorid koguvõimsusega 4,7 GWe. Algselt plaaniti rajada tuumajaam 35meetrit kõrgusele merepinnast, kuid rajati lõpuks 10meetri kõrgusele. Fukushima avarii 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli viimati aastal 1900. Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus. Maavärvina ja hiidlaine vigastustuste tagajärjel lakkasid töötamast reaktorite jahutussüsteemid. Kolmes reaktoris toimusid vesiniku plahvatused, mille tulemusena hävinesid reaktoreid ümbritsevad kergkonstruktsioonist hooned. Reaktoreid jahutati mereveega, vältimaks tuumkütuse sulamist....
Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroof...
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO. · Ke...
Jäätmekäitlus probleemid maailmas Greetel Kala / Liispet Jalandi 2013 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladusamine ja matmine. Ebaõige jäätmekäitlus võib kaasa tuua rahalise trahvi. Hetke jäätmekäitlus süsteem Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete põletamine, mille tagajärjel satuvad õhku mürgised kõrvalsaadused, sealhulgas dioksiidid, kantserogeenid, elavhõbe ja tugevad neurotoksiinid, mis võivad kahjustada aju, neere ja kopse. Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete (süstlad, ravimid ja verised lapid) ära viskamine tavalise prügi hulgas. See võib kaasa tuua haiguste epideemilise leviku. Nii aidatakse enda teadmata kaasa HIV ja AIDSi levikule. Ülemaailmene probleem: Hetke üheks suurimaks jäätmekäitlus probleemiks peavad teadlased jäätmekäitluse tulevikku, kuna jäätmete tootmine suureneb ning progn...
Teenindusmajandus 1. Otepääle tahetakse rajada uut slaalominõlva. Nii nagu ikka on ettevõtmisele pooldajaid ja vastaseid. Mis võiksid olla slaalomiraja ehitamise poolt- ja vastuargumendid? Poolt areneks turism, tuleks juurde uusi töökohti Vastu kahjustaks pinnast ja loodust, turistid võivad visata prügi maha ja see reostaks loodust 2. Nimeta maailma massiliselt külastatavaid piirkondi. Analüüsi turismi mõju neid piirkondades. Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Vahemere äärsed riigid, Kariibi mere saared, India, Uus-Meremaa, Austraalia, Kanaari saared Positiivne mõju turismis Negatiivne mõju turismis Majanduslikult · Kallimad hinnad · Uued töökohad · Tööd on siis, kui ilmad on ilusad · Majandus areneb (turistid ja turiste käib palju ostavad rohkem ...
Tuumaenergia kasutuselevõtt Tuumaenergia kasutamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Reeglina kiputakse miinustega liialdama. Seda muidugi sellepärast, et ajalugu on tuumakatastroofe näidanud ja inimesed ei taha neid läbi elada. Põhjuseid selle kartmiseks on palju, kuid kas tsivilisatsioon saab endale ikka lubada tuumaenergia kõrvale heitmist? Tõesti, tuumaelektrijaamade kasutamisel on palju miinuseid. Üheks suurimaks probleemiks on nende väga kõrge maksumus. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitali. Veel üks tõsine probleem on tuumajäätmete kahjulikkus. Tuumaenergia tootmisel tekivad radioaktiivsed jäätmed, mille matmisest enda isamaa pinnale ei ole keegi huvitatud. Kõige suuremaks miinuseks on aga see, et tuumajaama lõhkemisel tekkib radioaktiivne reostus, mis on...
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
Turismi negatiivne mõju majandusele ja keskkonnale MAJANDUS 1. Riikide poliitiline ja majanduslik olukord mõjutavad oluliselt turismi. Riikides, kus on näiteks orkaanid, maavärinad, terroriak või haiguste levik, võib turistide arv olla väike. 2. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised. Turism võib ka kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks. 3. Suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu: välismaise päritoluga majutusasutused ja reisiagentuurid, reklaamikulud ja toorainete hankimine turistide jaoks. KESKKOND 1. Reostus - Vahemere kruiisid reostavad vee- ja rannikualasid ning merepõhja. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid. Praeguseks on ookeanides tekkinud ulpivast plastprügist saared. 2. Õhutransport on kõige saastavam transpordiliik. Lennuk pai...
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Võõrliik Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit, kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda. Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks. Invasioon kaasavõtmine doonorregioonist transport vabastamine uud keskkonda ja esialgne ellujäämine Paljuneva populatsiooni moodustamine Võõrliikide sissetoomised võivad olla juhuslikud või tahtlikud. Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on makrovetikad. VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES Laevade ballastvesi Tänapäeval kõige olulisem levikuviis Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam ...
Ökoloogia · Demograafiline plahvatus on rahavastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv. · Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega · Teaduslik-tehniline revolutsioon · Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina. · Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust palj...
PASSIIVSED AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID LÄHTEKIVIM KLIIMA RELJEEF AEG BIOSFÄÄR INIMENE MULLATEKKETEGURID MULD KUJUNEB ERINEVATE LOODUSLIKE SFÄÄRIDE KOOSMÕJUL I. PASSIIVSED PIKAAJALINE MÕJU, VÄHEMÄRGATAV A. LÄHTEKIVIM MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST 1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD a. ÕHU- JA VEESISALDUS LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST ...
Eesti loomastik B variant 1. isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus? 8. nim 5 lindude anatoomilist või füsiol...
.....Keskkool .... 11.klass Tuulegeneraatorid Referaat juhendaja:.......... .......2008 Sisukord sissejuhatus...............................................................3 ajalugu........................................................................4 kuidas töötab tuulegeneraator.................................5 kasutatud kirjandus...................................................7 Sissejuhatus Tuuleenergia on mehhanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemeliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundami...
EESTI KESKKONNANÄITAJAD MAAVARAD On loodud keskkonnastrateegia, mille kohaselt tuleb maavarasid kasutada keskkonnasõbralikult, sealjuures säästes ümbritsevat keskkonda (vesi, pinnas, õhk jne). PÕLEVKIVI Põlevkivi on Eestis kõige hinnatum energeetiline maavara (80-90% kaevandatud põlevkivist kulub energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS Turba praegune kaevandamismaht ületab oma juurdekasvu (400 000- 550 000 t/a). Keskmiselt kaevandatakse aastas ~ miljon tonni turvast. Turva...
Tallinna Polütehnikum Keskkonnareostus Tallinn 2012 Keskkonnareostus Inimesed kõigis tööstusmaades puutuvad igapäevaselt kokku reostuse probleemidega: kipitavad silmad heitgaase täis tänavatel, lagunevad marmormonumendid, tumedad kalastusveed. Fakt, et 80-90 protsenti kõigist vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Rootsis on kokku arvutatud, et 12 000 kuni 16 000 inimest surevad igal aastal keskkonna reostuse pärast. Samal ajal loomade ja taime liikide väljasuremine tase on kiirenenud. Aastate 1900 ja 1950 vahel kadus üks liik igal aastal; 1990-datel kadus üks kuni kolm liiki igas tunnis! Liigid on välja surnud ja uued tekkinud aga väljasuremise tase on tänapäeval keskelt läbi 1000 korda suurem kui loomulik tase. Ehitustööstus on otseselt või kaudselt vastutav suuremalt osalt keskkonna reostuse pärast. Üks näide on kahju, mida põhjustab loodusele liiga inten...
Õhk Õhk koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsihappegaasist (0,04%). Õhureostus tekib kütuste põlemisel, vingugaas. Vesi Vee omadused on : värvitu, lõhnatu, maitsetu, läbipaistev . Vee reostus on see kui järves pestakse autot ja, et seda vältida on vaja pesta autot kuskil mujal. Setitamine on mittelahustunud osakeste sadestamine. Filtrimine on ainete eraldumine filtri abil. Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine. Keemilised elemendid Vesinik (H) Heelium (He) Liitium (Li) Berüllium (Be) Boor (B) Süsinik (C) Lämmastik (N) Hapnik (O) Fluor (F) Neoon (Ne) Naatrium (Na) Magneesium (Mg) Alumiinium (Al) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Kloor (Cl) Argoon (Ar) Kaalium (K) Kaltsium ...
KORDAMISKÜSIMUSED PEDOSFÄÄR 1. Mulla koostis - Tahke osa: Mineraalne (45%) ja orgaaniline (5%; C, N, S); vesi (25%), õhk (25%) 2. Füüs. ja keem. murenemise võrdlus: Füüsikaline - toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline - kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub. 3. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades. 4. Passiivsed mullatekketegurid: * Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused * Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse * Organismid taimed toovad mulda orgaanilist aine...
Himaalaja Kõige populaarsem on Nepal maailmas alpinistide silmis. Nepali põhjapiir kulgeb piki Himaalaja peaahelikku. Just seal asub 8850 m kõrge Sagarmatha (nepali `taeva valitseja') ehk Dzomolungma (tiibeti `maailma jumal-ema') ehk Everest, mille vallutamine on iga alpinisti unistus. Maailmas on üldse 14 kõrgemat mäetippu kui 8000 m ja neist kaheksa asub Nepalis. Seni on Dzomolungma tipus käinud tuhatkond alpinisti paljudest riikidest. Esimestena tegid seda 1953. a uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali noormees, serpa rahvusest Tenzing Norgay. Eestlastele on Dzomolungma jäänud senini kättesaamatuks. Ent 2003. a tahavad meie julgurid heisata maailma kõrgeimale mäele sinimustvalge. Igal alpinismiekspeditsioonil tuleb osta õigus mäetipule ronimiseks. Eestlased pidavat Dzomolungma retke eest Nepalile maksma 70 000 dollarit (1,3 mln kr). Kuivõrd hooajal käib Dzomolungmal mitukümmend alpinistide gruppi, lisaks veel sadu ka teistel tip...
Keemia KT Areenid 1. Mõisted o Aromaatne ühend – aromaatset ringi omav orgaaniline ühend o Aromaatne ring – orgaaniliste ühendite struktuurielement, tunnuseks tasandilistest aatomitest koosnev ring ning π-elektronpilv o Areen – tsükliline kaksiksidemega ühend o Heterotsükliline ühend – sisaldavad peale süsiniku ka teisi elemente (N, O, P) o Fenool – ühte OH-rühma sisaldav areen o Aromaatne amiin – NH2-rühmaga benseen, ka aniliin o Benseen – kõige tavalisem areen, C6H6 o Nitreerimine – reageerimine HNO3-ga o Fenüül – benseen asendusrühmana o Fenoksiidioon – fenool happe anioonina o Laengu delokalisatsioon – laeng on „laiali määritud“ 2. Areenide valemite ja nimetuste teadmine ja reeglid o Benseen – C6H6 o Aromaatsed halogeenühendid – halogeeni eesliide (nt. klorobenseen) o Fenool – sis...
BIOLOOGIA 1. Nimeta kolme tüüpi ökotegureid. * Produtsent (esimene troofiline tase) ehk tootja. Toodavad endale ise orgaanilist ainet. * Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootil...
Miks Austraalia idarannikutel sajab rohkem kui läänerannikutel? 2tk -kagupassaadid toovad ookeanilt niisket õhku -mäestik takistab niiskete õhumasside liikumist sisemaale, õhk kerkib ja jahtub ning kondenseerunud veeaur sajab rannikul alla Miks on põllumajandus koondunud Austraalia rannikualadele/äärealadele? -äärealadel on rohkem sademeid, keskel on kõrb Põhjenda lamba ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. -lambakasvatus levib kuivematel sisealadel, kus on väiksema taimekasvuga rohumaad -veisekasvatus levib lopsaka rohuga niisketes piirkondade, Mille mõjul on Austaaliast kujunenud suurim villatootja maailmas? -seal on lambakasvatuseks suured rohumaad, villa on kerge kaugele transportida Tõene või väär -Euroopas on põhilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ektensiivsed teraviljatalud. V -Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. V -Maailma kõige o...
Mullahorisondid D METSAKÕDU A HUUMUSEHORISONT D SISSEUHTEHORISONT E VÄLJAUHTEHORISONT B GLEIHORISONT D ALUSKIHT Erinevate koostiste ja omadustega mullakihid. MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid. AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB: • lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülev...
GE0GRAAFIA Probleemid, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis: Maa loodus ei suuda toime tulla, jäätmed, nälg, saastavus. Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, Naiste seisus ühiskonnas, Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi, Väärtused, Traditsioonid, Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid ja näited. Sündimust : Viljakas eas naiste arv, Religioon, Traditsioonid, Pereplaneerimine, Majanduslikud võimalused, Väärtused, Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, Kooselu traditsioonid. Suremust: Arenenud maades peamised surma põhjused: Veresoonkonna ja südame haigused, Vähk, Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul...
Elu Maal aastal 2070 Inimesi on maailmas ligi 7,6 miljardit. Nad kõik tahavad süüa, tarbida puhast vett ning elada stabiilses keskkonnas. Rahvaarv kasvab pidevalt ning selle peamiseks põhjusteks peetakse elanikkonna vaesust, naiste elu-olu ning vähest informeeritust. Aastaks 2100 on Maa elanike arv kasvanud 9.6- 12.3 miljardini. Varem ennustati rahvaarvu kasvu pidurdumist aastaks 2070, kuid nüüdseks on teadlased juba oma liig sest optimistlikusest aru saanud. Aastaks 2070 on meile harjumuspärane maailmapilt juba palju muutunud. Inimeste seas on aina enam populariseerunud linnastumine ning maal elavad vaid erakud. Massiivne linnas elamine tähendab maapiirkondade eripärade välja suremise. Parim kasutus nendele mahajäetud piirkondadele oleks põllumaa rajamine, kui see vähegi võimalik on. Rahvastikku kasv võib kiirelt kujundada suuri näljahädasid ning kui jätkub trend mitte lasta end ning oma lapsi vaktsin...
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · V...
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
Balti meri ehk Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Balti meri on sisemeri, mille pindala on 412 tuh km² ja suurim sügavus on 470 m. Balti mere nimi tuleb sellest, et ta on kõikide balti riikide äärne meri. Teda kutsutakse erinevates keeltes erinevalt : eesti keeles Läänemeri ; kasuubi keeles Bôlt; ka Wiôldé Mòrzé ; leedu keeles Baltijos jra ; liivi keeles Vlda mer ; läti keeles Baltijas jra; ka Dizjra ; poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk ; rootsi keeles Östersjön ; saami keeles Nuortamearra ; saksa keeles Ostsee ; soome keeles Itämeri ; taani keeles Østersøen ; valgevene keeles ; vene keeles . Balti meres on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Balti mere hoovustest olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Looded on Balti meres alla 10 cm. Balti mere veereziimi kujundavad läbi Taani väina...
SÕNARAAMAT A accomodate kohandama adapt kohandama affordable detached house taskukohane eramaja affordable low rise apartments (no lift) ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid amenity standards hüve standardid amount of sunlight päikesevalguse kogus ancillary abistav appraisal hinnangu andmine approaches to residential elamurajooni paigutusele lähenemise moodused B balcony veranda basement parking under buildings keldris asuv parkimiskoht biodiversity bioloogiline mitmekesisus bland housing ...
Tuumakatastroofid Carmely Reiska 12.2 Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990 Hiroshima katastroof ❏ 6. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Little Boy” (360...
Arutlus Geograafia tunnis vaadatud filmi “Asjade lugu” mõte oli väga tõsine ja päevakohane, kuigi film ise oli üles ehitatud pigem lõbusalt. Filmi põhiideeks oli minu arvates inimesi mõtlema panna asjade üle, millega igapäevaselt kokku puutume. Näiteks selle üle, et kust tulevad asjad, mida me ostame ning miks me ostame ja kuhu nad peale meie kasutamist lähevad, kui me oleme need ära visanud. See räägib, kuidas meie tarbimisharjumused mõjutavad maailma, kuidas me kasutame oma maavarasid ning milliseid mürkkaineid tekitab see tohutu tootmine millega tänapäeval tegeletakse. Filmist tuleb hästi välja ka seos nende asjade üle. Kõik meie ümber toimuv on tegelikult omavahel seotud. Suur osa meie riigi juhtimisel ja elu korraldamisel on valitusel. Mis on meie jaoks valitsuse ülesanded ja kuidas saaksime me ise valitsuse käitumist ja otsuseid mõjutada? Ma arvan, et valitsus põhiülesandeks on oma rahva e...
Ettevõtluskeskkond. Sise- ja väliskeskkond. Loetle alpool toodud tabeli esimeses veerus oma eelnevalt püstitatud äriideega seotud makrokeskkonna tegureid. Pööra seejuures erilist tähelepanu erinevatele muutustele makrokeskonnas. Kirjelda tabeli teises ja kolmandas veerus, kuidas need tegurid mõjutavad äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsükli...
Geograafia kontrolltöö Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid. 2) Suvel soe. 3) ...
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lah...
Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud maades ja arengumaades ANDRES ZIRK RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Loodusli...
Riigi põllumaj.struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia...
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
Doonau Andmed Asukoht Euroopa Jõe lähe Schwarzwald idanõlv Suue Must meri Pikkus 2850 km Laevatatav 2588 km Vooluhulk 6500 m³/s Valgla pindala 817 000 km² Lisajõgesid üle 300 Jõgikonnas elab üle 80 miljoni inimese Jõe algus Doonau saab alguse Reini jõest, mis on ühenduses Doonauga kanalite kaudu. Voolab Musta mere suunas ehk siis loodest kagusse. Lisajõed Parempoolsed lisajõed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed lisajõed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Ülem-, kesk- ja alamjooksu iseloomustus Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeen...
Kontrolltöö ptk 45-47 1. Fosforiidikampaania, põhjus, tagajärg. Moskva tahtis alustada salaja fosforiidi kaevandamist Põhja-Eestis, ning rahvas oli selle vastu, see oli esimene kord, millal rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu. Tagajärg: keskkonna reostus ja migrantide sissevool. Esimene võit NSV-liidu üle. 2. Hirvepargi demostratsioon. Toimus 23. august 1987. See oli esimene poliitiline meeleavaldus, osales üle 2000 inimese. Seda organiseeris MRP organisatsioon. Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi ,,sõjaväkke" ehk siis nad saadeti jalust ära. 3. Loomingulised liidud. 1987 EMS Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Ra...
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis...
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
Sissejuhatus Endise Nõukogude Liidu(NL) sõjaväe käsutuses oli Eestis ligi 800 paigas 1565 objekti kogupindalaga 87 147 ha ehk 1,9 % kogu Eesti territooriumist. Sõjaväe käsutuses olnud objektid olid erineva suuruse, otstarbe ja keskkonnaohtlikkusega. Suurimad sõjaväe kasutuses olnud alad olid Aegviidu(33 100 ha), Laeva(13 411 ha), Nursi(3703 ha) ja Värska(1962 ha) polügoon, Paldiski linn koos Pakri poolsaarega(3703 ha), Pakri saared(2447 ha) ja Naissaar(1867 ha). Enim sõjaväe objektidest asus Harjumaal(hõlmates ligikaudu 50 000 ha). 1992. aastal alanud endise NL sõjaväe poolt tekitatud keskkonnakahjude hindamise tulemused näitasid, et enim oli objektidel pinnas saastunud naftaproduktidega, järgnesid metalljäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid. Looduskeskkonnale tekitatud kahju ulatus 56 miljardi kroonini. (Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss...
Rakvere Ametikool Vitamiinid Referaat Kevin Kullerkupp MT10 Juhendaja: Tõnu Kurikjan Rakvere 2011 Sisukord 1 . Sisukord .............................................................................1 2. Sissejuhatus .......................................................................2 3. Mis on vitamiin ..................................................................3 4. Olulisemad vitamiinid........................................................4-6 5. Miks on vitamiinid vajalikud .............................................7-8 1 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
