Jäätmete vähendamine Jäätmeid saab vähendada mitmel moel, kõige karmim moodus oleks minna seaduste kallale ja teha kohuslikuks prügi sorteerimine, aga sellega kaasneks palju agasid. Eesti on väike, et räägida suurtest jäätme probleemidest, kuna me lihtsalt ei suuda toota nii suuri jäätmeid. Näiteks Aafrika on suured jäädme probleemid. Suurim probleem on see, et suured tehnika tööstused toovad oma vana kraamis mis on valgetest inimestest järgi jäänud. Firmad saavad nii odavamalt rämbsust lahti. Jäätmeid saab vaid ühel viisil vähendada ja see oleks, et me ei tooda üle ja ennem mõtleme, kas meil on seda tooted vaja toota, aga materjaalsed jäätmed ei ole nii ohtlikud, kui on tuuma ja keemilised jäätmed, mida jääb väga palju üle. Jäätmede probleem on üha aktuaalsem teema maailmas, kuna India ookianis tiirleb mööda golfi oovusi suured prügi saared, mis kahjustavad ökosüsteemi. Näiteks on ka Läänemeri, mis on peaaegu välj...
Keskkonnaprobleemid Eestis Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed. Iga inimene tekitab päevas umbes 3k g heitmeid, põhiliselt on heitmeteks: konservipurgid, karp, klaasja plastmasspudelid, kartong, purunenud tarbeesemed, raiskunud toit, patareid, akud, vanad autokummid ja isegi autod. Tänapäeval ei arvesta inimesed enam sellega, et asjad mida nad pilluvad loodusesse kahjustavad keskkonda. Väga palju visatakse loodusesse just konservipurke ja metallkarpe, need on ju materjalid, mis säilivad mitmeid aastaid isegi mahamaetult. Väga palju visatakse loodusesse ka klaasist ja plastmassist anumaid, tänapäeval on väga paljud esemed tehtud hävinematust plastmassist ja ka need ei kõdune. Anumad mida saab taaskasutada tuleks saata taaskasutuskeskustesse. Paljud inimesed põletavad prügi aga see on keskkonnale väga kahjulik kuna tahked ained, mida sa põletad muutuvad gaasiliseks ja see kahjust...
LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala...
Jäätmete kuhjumine Aastakümneid on looduskaitsjad rääkinud, et varsti jõuab kätte aeg, kus raiskava elustiili eest tuleb hakata kõrget lõivu maksma. Tavaliselt ei seata selliseid väljaütlemisi kahtluse alla, aga kohe tegutsema ka ei hakata, sest see kriitiline aeg tundub olevat veel piisavalt kauge tulevik. Kahjuks oleme probleeme eitades jõudnud olukorrani, kus mitmed keskkonnaprobleemid on meil üle pea kasvamas. Üheks suurimaks probleemiks võib tuua jäätmete kuhjumise. Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera v...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond JÄÄTMED LOODUSES Iseseisev töö õppeaines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse PK. 0117 Juhendaja: Hannes Veinla, MSc Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus............................................................................ 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs...............................................................5 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded......................................................................5 2.2 Jäätmehooldus..................................................
Riskianalü üs elamine Tegevuskava ühiselamus Meetmed Jrk ohu Ohutegur Tervisekahju Kes on ohus Riski tase Kes vastutab Aeg Maksumus nr. vähendamise ks Kukkumine aknast Surm Üliõpilane, Trellid, mitte Maja omanik Siis kui koristaja, täielikult võimalik 1. 9 külaline avatavad ...
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Minu kaks mina – luksuse nautleja ja tark tarbija Tänapäeval on maailmas õhus suur küsimus. Kas inimesed armastavad pigem luksust või on nad targad tarbijad? Mina, kes ma olen üsnagi suur luksuse nautleja ei pane tavaliselt isegi tähele mida võivad mu ostetud toodete või esemete pakid sisaldada. Kuid kui mul on võimalus valida kas tavalise kilekoti, paberkoti või loodust mitte saastava kilekoti vahel, siis kindlasti valin ma viimased kaks nimetatutest. Seda just sellepärast, et olen palju kuulnud, mis kahju tekitavad mitte lagunevad kilekotid nii loodusele, inimestele kui ka loomadele. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. Kui esitada küsimus, et kui...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raadi mõisapark ja dendropark Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed.............................................................................................................................4 „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)...................
Kui ma oleksin Poseidon Nimi Kui ma oleksin Poseidon, muudaksin ma siin maailmas paljusid asju, mis puudutavad merd. Neid ümberkorraldusi teeksin tänu inimeste põhjustatud probleemidele. Nad on toiminud valesti, enne tekitanud probleemi ning nüüd üritavad tagajärgi likvideerida. Kuid ma arvan, et nad ei saa ise sellega hakkama, seega ulatan neile oma abistava käe. Alustada tuleks ujuvate prügimägede likvideerimisega. Need põhjustavad loomadele, kelle koduks on meri, suuri probleeme. Paljud arvavad, et meres hõljuvad kilekotid ja muu prügi on toit, aga tegelikult see nii ei ole. Nemad kahjuks seda ei tea, ning seda prahti süües võivad nad lämbuda. Kõige suurem jäätmetest moodustunud saar, mida olen märganud, asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku ligidal. Kõige targem tegu oleks mul luua loom, kes lagundab prügi ning töötleb selle ümber lo...
Jäätmete hulga kasv Milles probleem? · Palju inimesi, palju jäätmeid · Kasutatakse rohkem elektroonikat · Elektroonikaseadmete jäätmete hulk kahekordistub 12 aastaga Prügilad · Peamine jäätmetest vabanemise viis · Reostavad õhku, pinnast, vett · Toodavad metaani Jäätmete põletamine · Eelised: Vähendada mahtu 90% Vähendada kaalu 60-70% · Ohustab tervist Ringlussevõtt · Vähendab Jäätmete hulka Energia hulka · Aitab piirata reostust Loodusressursside tarbimist Mida teeb Euroopa Liit? · Mõjutab meid kasutades Ökomärgistusi Ohtlike ainete asendamist Toodete ökokujundust Kampaaniaid Regulatsiooni ja maksustamist Mida saad teha sina? · Sorteeri prügi · Kasuta asju korduvalt · Kasuta plastikkotte, mitte kilekotte · Rikkiläinud asjad vii parandusse Prügi mõju loomadele · Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti...
Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei ...
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun- rohekaspruun. · Süttib hõlpsasti. · Tekkis 450 miljonit aastat tagasi. · Varusid on 5 miljardit tonni. · ...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Vi...
JÄÄTMESEADUS Jäätmeseadus Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. JÄÄTMED on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai Milliseid jäätmeseaduse punkte p...
LONDONI (1973/1978) KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT LONDONI 1973/1978. A. KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT JA SELLE LISAD TEGELEVAD: naftareostuse vältimisega, reostuse vältimisega vedelmürkainete lahtisel veol tankides, reostuse vältimisega ohtlike ainete veol laevadel kaubakonteinerites, eraldi laevadele asetatavates tsisternides või auto ja raudteetsisternides ning laevade reoveest põhjustatud reostuse vältimisega LONDONI 1973/1978. A. KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT JA SELLE LISAD TEGELEVAD: laevade prügist põhjustatud reostuse vältimisega muude laevadelt lähtuvate merereostuse liikidega. LISADE MÕJUVALDKONNAD I. Nafta ja naftasaadused II. Kemikaalid III. Pakitud ohtlik kaup IV. Reoveed V. Prügi VI. Heitmed õhku I LISA NAFTAREOSTUSE VÄLTIMISE REEGLID Naftatankeri ehitus, segregeeritud ballast jm Toornaftapesu (COW) IOPP rahvus...
80% ookeanis olevast reostusest on pärit maismaalt. Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kala...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Keskkonna õpetus Prügi sorteerimine Helina Martinson TTHK 106RMÜ 13.12.2008 JÄÄTMETE VÄLTIMINE 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Eelkõige tuleb püüda vältida jäätmete tekkimist või vähendada tekkivate jäätmete kogust ning ohtlikkust. Jäätmete ringlus tagasi tooraineks on tähtsuselt järgmine. Praktikas tähendab see ühekordse kasutusega toodete ja pakendite vältimist ning kasutamise vähendamist. Muretsetud tooted peaksid olema vastupidavad ja parandatavad. Hooldades ja parandades võib toodete kasutusiga pikendada ning vältida nende enneaegset sattumist prügimäele. Parandades toodet või seda parandada lastes võib kokku hoida ka rahas,...
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved...
Tartu Kutsehariduskeskus Võru linna saastatus Referaat Koostaja: Kristjan Kikkas Õpetaja: Marlen Tärgla Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust. Võru linn...
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst. ...
Keskkond ja mina Õpimapp Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 1. Ökoloogiline jalajälg Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg? Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks. Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera. Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu kuuluvad peale minu minu vanavanemad, ei ole kütte-, vee- j...
Kuidas ühendada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Üha rohkem ja rohkem hakatakse tänapäeval rääkima loodussäästlikuset ja rohelisest eluviisist. On tekkinud väike inimgrupp, kes nimetavad end ÖKO-inimesteks. Nad ongi suutnud vähemal või suuremal määral oma elu loodusega kooskõlla viia. Kuid kui me soovime järeltulevaltele põlvedele säilitada Maa liigirikkuse, mitmekesisususe ja elamisväärse keskkonna, peaksid aga kõik inimesed hakkama mõtlema, kuidas käituda igapäevaelus loodussäästlikumalt. Alati polegi vaja minna äärmustesse või oma elu kardinaalselt ümerkorraldada. Piisab vaid väikestest muutustest, mis saavad alguse meie mõtlemisest ja suhtumisest. On vajalik mõista, et see, mida me praegu teeme või tegemata jätame, kajastub kunagi meie laste või omakorda nende laste eludes. Kas poes käies on juhtundud, et ostad kauba, mida sul tegelikult tarvis ei lähe...
Jäätmed Carmen Koppel Ääsmäe 2005 Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jää...
Kooli nimi nimi klassi nr Bioloogiliste jäätmete käsitlemine Referaat Juhendaja: nimi Tallinn 2009 Väikeelamutes tekkivate bioloogiliste jäätmete, sealhulgas toidujäätmete, kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on bioloogiliste jäätmete kompostimine lubatud keskkonnaameti kirjalikul loal ja tingimustel. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid tuleb kompostida soojustatud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aiajäätmeid võib kompostida ka aunades. Komposti peab paigutama, ladustama ja kä...
Rahvas ühe riigi piires elavad inimesed Rahvus Ühtset keelt ja kultuuri omavad inimesed Migratsioon rahvaränne emigratsioon sisse ,Immigratsioon välja Remigratsioon tagasipöördumine , naasmine kodumaale Rahvastiku paiknemise mõjutegurid · Kaugus merest (merel tavaliselt lähemal) · Kliima soojas elatakse aga mitte kõrb · Reljeef- tasastel aladel · Majanduslik olukord riigis Sündimuse mõjutegurid Arenenud riik Arengumaa Naiste vanus kõrgem, Vanus madalam, pole pereplaneerimine tähtsam, erilist planeerimist Majanduslikud võimalused suuremad, Demograafilised ülemineku etapid . Traditsiooniline rahvastiku tüüp Kõrge sündmus ja suremus , Keskmine eluiga 35 a. haigused , näljahädad , rahvaarv ei kasva 1. demograafiline plahvatus 2.sündimus väheneb 3.kaasaegne etapp , sünnib ja sureb vähe Rahvastiku püramiidi iseloomustus · Kui suure osa moodustavad lapsed ...
Inimene ja loodus Inimene on elanud tänu loodusele planeedil Maa aastatuhandeid, kuid viimasel aastasajal on üha sagedamini jutuks looduse hävitamine või teisalt selle hoid. Inimese kasuahnusest tulenevalt on hävitatud paljud linnu-, looma- ja taimeliigid. Loodud on ka punane raamat, sest veel paljud liigid on hävimisohus. Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo, kohal on sudu. See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku. Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid o...
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene. Ma kasutan väga palju vett: kui dusi all käin, kui pessen nõusi ja koorin kartuleid vett jookseb kraanist. Prügi on meil sorteerimata, viskame kõik ühele prügikastile. Kui on vaja midagi süüa, siis käime turul ja poes. Tavaliselt käib ema poodi toitu tooma ja ta vaatab, et pakendis ei olnud E ained. Elektrit kasutame palju, sest korteris on palju tehnikat (pesumasi...
Toiduhügieeni alused Kaja Rahu Turismi- ja toitlustuskorralduse õppetool Sisukord Toiduhügieeni eesmärk Toiduhügieeni ülesanded Heast hügieenist tulenevad tulud Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud Mikroobide kasv, toksiinide moodustumine ja nakatumine Toiduohutuse tagamise menetlused Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad Inimene Toores toit Putukad Närilised Tolm Prügi ja toidujäätmed Loomad ja linnud Toidumürgistuse 10 peamist põhjust Toidu kaitsmine saastumise eest Isikliku hügieeni nõuded Toiduhügieeni 10 kuldreeglit Küsimusi mõtlemiseks Kasutatud allikad Kaja Rahu 2 Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2. Takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist, et ära hoida tarbijate ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOMAJANDUS REFERAAAT Ene Külaots Gerlin Jaanson LH-11 12.12.2012 Pärnu 2012 Sissejuhatus Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest on ? Mis võimalused mul siis on, et hoida ära keskkonna saastumist? Selleks saab muidugi igaüks palju ära teha.Kui igaüks annab oma panuse keskkonna puhtamana hoidmisel siis oleks meie metsaalused ja ka põllud ,kraavid jne.puhtad. Mina saan samuti anda oma panuse selleks. Olen juba praegu selle panuse ka andnud sorteerides prügi.Tuleb ju panna meil kõik eraldi klaas,paber jne. Samuti ei viska ma prügi maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas...
Minu võimalus õpetajana olla keskkonnasõbralik 20.10.2008 Õpetaja on inimene, kuid eelkõige nähakse õpetajat kui eeskuju lastele, seega iga õpetaja peaks olema oma olemuselt ja eluviisilt keskkonnasõbralik ning näitama oma õpilastele teed saamaks selliseks inimeseks, kes tunneb muret keskkonna ja tulevaste põlvede heaolu eest. Keskkonnasõbraliku õpetajana suunan oma õpilased tervislikule eluviisile. Rohkem liikuma kasutades oma kondimootorit ja jalgratast. Sööma tervislikku toitu. Eelistama Eestimaist. Mitte tarvitama sõltuvusttekitavaid aineid. Sportima. Jagan õpilastele näpunäiteid, kuidas hoida kokku vett ja elektrit. Kustutame tuled ruumides, kus keegi ei viibi ja valgust pole tarvis. Kasutame säästupirne. Söögitegemisel kasutame kastrulikaant. Päeval võiks päikesevalgus tuba soojendada, kardinad eest ära! Peske nõudepesumasinas nõusid ...
Ohutus tarbed Hannes Potatirkin T-07 Mida tähendab ohutus · Ohutus sisaldab enamat kui vaid kaitsevahendeid ja seadmeid. · On olulised märgid ja muu varustus et hoida tööpiirkond ohutu. Seal võivad olla ohutusmärgid igat liiki tööolukordade jaoks-mõned isegi kahes keeles- ja seadmed, nagu esmaabi ja silma pesu komplektid ja taskulambid, et hoida keskkond ohutu kõikidele töötajatele. Miks ohutus seadmed · Ohutus seadmed on olulised sinu kaitseks, samuti mugavdada sinu töökeskkonda. Ohutus seadmed on mõeldud just töökeskkonna jaoks, näiteks ohutuse riietus võib olla isoleeritud või jahutatud, hea nähtavus, põlemist takistava ainega, või keemilise vastupidavusega. Valitud ohutusvarustuse eesmärk on ka just oma tööstus töökeskkonda, kas töö tehases või ehitusel. ohutusvahendid · Millist ohutusvarustust peaks kandma töötav tisler. · Mõnikord kaitseprille ja tolmumaski, kuulm...
Kellele : Teema : Erakond Kellelt : Erakond on partei. Iga erakond võitleb millegi poole ja samas ka millegi vastu ja üldjuhul on enamus erakonnad omavahel opositsioonis. Mina isiklikult pooldan erakonda Eestimaa Rohelised, sest nad püüavad viia Eestit puhtama, rohelisema ja inimsõbralikuma riigi poole. Ma arvan, et igaüks meist võiks teha midagi, et meie riik oleks puhtam ja ilusam, iga inimene saab anda selleks oma panuse. Seda siis tervislikemate eluviisidega ning ka säästlikumatega. Eestimaa Rohelised taotlevad õiglast hinda tervislikule toidule ja selget toiduteabe nähtavust pakenditel. Ma arvan, et see on täiesti õige, sest toidu hinnad on väga kõrged ja eriti tervisliku. Ma arvan, et odavad tooted ei ole kvaliteetsed ja tervislikud. Samuti hakkavad fossiilsed kütused otsa saama ning ka tuumaenergeetika tooraine hulk on piiratud. Erakond Eestimaa Rohelised, aga seisab taastuvenergia kasutamise eest. Nad arvavad k...
Kaili Kaasik Olemus Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised ...
Maa teke ja areng l. Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on kõige rohkem huvitatud settekivimitest, kuna need sisaldavad mitmesuguste loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need loomad ja taimed elasid meie planeedil ning alati on ka võimalus, et avastatakse mõni uus liik. 3. Milliste meetoditega määratakse kivimite v...
Kadrina Keskkool Jäätmekäitlus Eestis Essee Töö autor: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 ANTUD ESSEE EESMÄRK ON ESITADA JÄÄTMEKÄITLUSE SISU NING VAJALIKKUST. TÖÖ PEAB ANDMA ÜLEVAATE ÜLEÜLDISEST JÄÄTMEKÄITLUSE OLEMUSEST, EESMÄRKIDEST JA VÕIMALIKEST ARENGUSUUNDADEST EESTIS.................................................................................................................3 TÖÖ ON JAOTATUD KOLME OSSA: (1) KÕIGEPEALT ANTAKSE LÜHIÜLEVAADE JÄÄTMEKÄITLUSE VAJALIKUSEST, MIS ON EELKÕIGE VAJALIK, ET PAREMINI MÕISTA JÄRGNEVALT KÄSITLETAVAT. (2) JÄÄTMEKÄITLUSE SISU NING SELLE KESKSEID PROBLEEME. NING LÕPUKS (3) TUUAKSE NÄITEID JÄÄTMEKÄITLUSE OLUKORRAST EESTIS.............
Kuidas saan mina olla hea kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Aga mida tähendab olla hea kodanik? Mida ei tohiks teha selleks, et olla hea kodanik?Mida mina pean selleks tegema ja mida ma teha ei või? Kas häid kodanikke on palju? Kas mina olen hea kodanik ja mis teeb minust hea kodaniku? Olla hea kodanik ei ole kerge. Peab järgima Eesti Vabariigi põhiseaduse korda ja teisi tähtsaid seadusi nagu näiteks liiklusseadus. Peab teadma, kes on Eesti Vabariigi president, peaminister ja muud tähtsad riigitegelased. Kui neid inimesi ei tea on raske riigiteeamdel kaasa rääkida, kui sa ei tea kes on Andrus Ansip või Toomas Hendrik Ilves. Eeskujulik asunik peaks tundma oma riigi sümbloleid, oskama hümni ning rääkima ametlikku riigikeelt. Hea kodanikuna peaks omama või omandama haridust,...
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
Eesti keskkonnaprobleemid Ka tänapäeval on väga kõnealune teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Aastate jooksul on üritatud neid vältida, kuid kui lähemalt sellesse süveneda, siis tundub, et paremaks midagi muutunud ei ole. Mida paremaks ja arenenumaks elu kujuneb, seda rohkem süvenevad ka probleemid keskkonnas. Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed. Inimesed ei tee vahet olme-, tava- ja ohtlike jäätmete vahel. Seega käitutakse nendega hoolimatult .Prügi visatakse kokkusegatult minema teadmata, mida see endaga kaasa toob. Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid. Need kuhjatakse kokku prügimägedesse, juhul kui neid taaskasutusse ei võeta. Selletõttu on prügimägedes pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid gaase, mis omakorda mõjub inimeste tervisele halvasti. Seega tuleks muuta oma suhtumist jäätmete sorteerimise osas. Tähelepanelik sorteerimine...
Geograafia kontrolltöö TS Rahvastik 1) Maailma rahvaarv, rahvaarvult 3 suuremat riiki 6,88 miljardit , Hiina India USA 2) Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid · Pinnamood- mägedes tihedus hõre · Kliima(temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood)- troopiline kliimavööde(kuiv), lähispolaarne, ekvatorjaalne(sajab palju)- hõre asustus · Taimestik- kõrbe alal taimi kasvatada ei saa, metsaaladel hõre asustus · Mullad- vulkaani jalamitel viljakad mullad, rohtlates asustatud · Veestik- jõgede ääres tihedam asustus nt Tigris, Eufrat · Maavarad- kaevandamine annab tööd(tihe asustus) · Ajaloolised- Hiina, Ees-Aasia · Majanduslikud- infrastruktuur, teenindusasutused, kultuuriasutused, väl...
Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted on kahjuks halvad. Veel paar tuhat aastat tagasi sõltuti loodusest ning saadi sealt kõik eluks vajalik. Tänutäheks hoiti ja kaitsti seda. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamustele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib nende ümber juhtuda. Kuid miks on suhted inimese ja looduse vahel tänapäeva Eestis kujunenud halvaks? Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses. Nii muutsid inimesed looduslikku ...
Minu Eesti Minu kodumaa on küllaltki väike riik ja siin ei ela väga palju inimesi, kuid sellegi poolest on Eesti mulle armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest see pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka oma kodumaa. Eestis on ka ilus loodus. Kodumaal elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi, kes põgenevad oma kodumaalt. On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik. Need kodanikud...
Maailma Looduse Fondi raporti järgi on Eestis elaniku kohta üks suurimatest ökoloogilistest jalajälgedest maailmas, vajades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 2,8 Maa jagu ressursse (World Wildlife Fund, 2014). See raport peegeldab tõsiasja, et Eesti peab viivitamatult võtma keskkonnasõbralikuma suuna ning leidma viise, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Eesti elanike keskkonnavaenuliku käitumise taga on kõige tõenäolisemalt tarbijate pime teadmatus. Inimesed ei teadvusta endale oma tarbimise tagajärgi ja ohte planeedile. Nii sulgutakse mugavustsooni, kus valikuid tehakse läbimõtlemata ja pimesi, vastavalt harjutud kommetele. Selleks, et astuda samm lähemale keskkonnasäästlikumale Eestile, tuleks esmalt algatada mahukas teavituskampaania, mis paneks elanikud reaalse fakti ette, mis on nende tarbimisharjumuste tagajärjed ning miks tuleb tarbida mõtestatult ja säästlikult. Seeläbi mõistavad elanikud oma vigu ning nende mõju üm...
ILEANY ON VALTER EI KÜSI ROHKEM KALAD: VAJA ON RÄÄKIDA TÄHTSUSEST (valter), OHUSTATUSEST (johann) JA MIDA NENDE JAOKS TEHA SAAB (johanna) Tähtsus: toiduallikas ning saab kalarasva, mida kasutatakse ravimitööstuses. Kalatööstuse jäänustest valmistatakse ka liimi, väetist ja loomasööta. Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1- ja B2-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist oomega-rasvhapet. Kalas on ...
Inimtegevuse mõju keskkonnale Iga asi vajab hoolt, et ta säiliks tervena ja kaua. Planeet Maa vajab seda samuti. Inimtegevuse roll Maa keskkonna säilitamisel on suur. Inimene saab palju ära teha, et elutingimused meie planeedil püsiksid kaua normaalsena. Kuidas peaksid inimesed toimima, et ka järeltulevad põlved saaksid elada Maal täisväärtusliku elu? Väga paljud inimesed elavad tänases päevas ega mõtle homsele ja ülehomsele, rääkimata kümnete aastate peale. Juba kaua aega tagasi, kui toimusid suured sõjad, maeti ohtlikud jäätmed sügavale maa alla või vette. Paljud jäätmed on sellised, mis ei lagune, vaid hakkavad tekitama erinevaid ühendeid. Näiteks rauast terad võivad hakata roostetama ja selle käigus reostub vesi. Pere läheb nädalaks puhkama, selle ajaga tekib suur hulk prügi ja kui inimesi pole õigesti kasvatatud, siis see prügi jäätakse metsa. Kaua laguneb prügikott looduses? Mugavad inimesed ostav...
Inimene maailmas kui trellideta vanglas Esmapilgul võib arvata ning tunduda, et inimene siin maailmas ei ole kui trellideta vanglas, vaid ta on vaba. Näiteks, kui täisealine kodanik tahab, siis ta võib vabalt reisida või ära kolida mujale riiki. Kui ta tahab, siis ta võib osta poest ükskõik mida, mille järele isu tekib ning kui ta tahab siis ta võib võtta ka omale lemmiklooma. Ka alaealisel kodanikul on palju vabadusvõimalusi: ta ei pea käima tööl üheksast viieni, tal ei ole maksude maksmise eest kohustusi ja ta ei pea ka hoolitsema kellegi eest. Laps saab lihtsalt nautida lapsepõlve. Kuid kõikide nende vabaduste juures on siiski mitmed aga-d. Kuigi täisealine võib reisida ükskõik kuhu, osta ükskõik mida või võtta omale lemmiklooma, siis ta ei ole hoolimata nendest vabadustest täielikult vaba. Tal on kohustused. Kohustus maksta makse, hoolimata sellest, kas ta siis käib tööl või mitte. Kohustus järgida seadusi, mit...
Keskkonnaprobleemid mõjutavad riigi arengutaset Oleme teadlikud, et arenguriikides, madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riikides, mis asuvad enamasti Aafrikas ja Aasias, on vee- ning õhureostus ja loodusressursid viimase piirini kasutatud. Eestis on olukord pisut parem, sest asume Põhja- Euroopas ning meie riik on pindalalt palju väiksem võrreldes enamike teiste riikidega. Kuid millised on keskkonnaprobleemid Eestis ja kuidas saame oma loodust kaitsta, tagades riigi majanduse jätkusuutlikuse? Eestisse rajatavad suurtehased soosivad majandust, kuid reostavad keskkonda. Kõik uued tehased on majanduslikus mõttes riigile kasulikud, sest kasvab toodang, eksporditava kauba suurus ja kasvab töökohtade arv. Tartusse plaanitakse rajada kõrgtehnoloogiline tselluloositehas, mis läheb riigile maksma miljard eurot. Rajatavale tselluloositehasele on tähtis vesi ja raudteeühendus ni...
Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2009 Hindamisest · Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. · Hindamisjuhendis ei ole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist. Kõik sisult õiged vastused tuleb lugeda õigeks. Õpilase seisukoht, põhjendused ja näited peavad omavahel kooskõlas olema. Hindamise lihtsustamiseks on avatud küsimuste puhul juhendis esitatud pigem näide õpilaste võimalikest vastustest. · Hinnatakse täispunktides. · Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips (). Punktide arvestus hindamisel Hinne 5: 6875 punkti (90-100%) Hinne 4: 5367 punkti (70-89%) Hinne 3: 3452 punkti (45-69%) ...
Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vool...
Kliima soojenemine Sissejuhatus Üha enam kajastatakse meedias ja ajalehtedes globaalse soojenemise kohta. Tegu on tõsise protsessiga maailmas,mis põhjustab väga tõsiseid tagajärgi. Mis on kliima soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal Mis põhjustab kliimasoojenemist? Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, neist olulisimad on veeaur, süsihappegaas ning metaan. Veeauru konsentratsioon suureneb siis, kui temperatuurid on kõrgemad - seega on tegu omamoodi lumepallieffektiga - mida rohkem veeauru, seda suu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
