Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi. Pandi ka tähele, et prügi tekitab hügieeniprobleeme ning soodustab haiguste levikut. Jäätmete tekkimisel on oht ka keskkonnale ja keskkonna probleemide tekkele. Mis on jäätmed? Jäätmed on kõik asjad ja materjalid, mis muutuvad meie jaoks kasutuks. Jäätmeseaduse järgi on jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
tähelepanu väärivate inimeste ja sündmuste kohta. 4 Mis on jäätmed? Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohusrarud seda tegema. Jäätmed risustavad keskkonda mitmeti ja võivad kahjustada inimese tervist. Jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid kahjulikke mõjusid tuleb vähendada. Jäätmete koguhulk ei tohiks suureneda, tootmises tekkivate jäätmete kogus peaks vähenema, jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine suurenema ning keskkonnale ja tervisele ohtlikke jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele. Ohtlikud jäätmed on need jäätmed, mis oma omadustelt, ka väikestes kogustes, on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust
kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5
• Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani Miks on prügilad kahjulikud? Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine) Säästlik jäätmekäitlus Tervikjäätmekäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast. Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete
................................................................................... 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?...............................................................................................6 1.4. Jäätmekäitlus............................................................................................................... 7 1.4.1. Jäätmete kogumine...............................................................................................7 1.4.2. Jäätmete pakkimine ja transport............................................................................7 1.5. Ohud tervisele..............................................................................................................8 1.5.1. Asbestist põhjustatud haigused.............................................................................8 1.5.2
ja papp. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed - Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Jäätmevaldaja - Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.
Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale(www.miksike.ee). Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas
T11KO BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.1 Biolagunevad jäätmed, nende liigid ja käitlusmeetodid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. Biolagunevate jäätmete kogumine Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2.1 Biojäätmete liigiti kogumise korraldamine kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Biolagunevad kilekotid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 3
Kõik kommentaarid