Minu Eesti (0)

1 Hindamata

Minu Eesti
Minu kodumaa on küllaltki väike riik ja siin ei ela väga palju inimesi, kuid sellegi poolest on Eesti mulle armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest see pole suurriik , kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka oma kodumaa. Eestis on ka ilus loodus. Kodumaal elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele.
Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi , kes põgenevad oma kodumaalt . On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik. Need kodanikud, kes ei taha pagulasi oma kodumaale, neil on ka omi põhjuseid. Üks põhjus on, et nad kardavad enda elu pärast, sest nad arvavad , et kõik põgenikud on halvad. Minu meelest on ka häid põgenikke, kes tulevad siia ja otsivad omale töö, et enda pere eest hoolt kanda ja neile söögi lauale tuua. Teine põhjus on, aga see, et nende peale kulub palju raha ja Eesti kodanikud peavad elama miinimum palga eest. Pagulastele antakse kuus 400 eurot ja makstakse kinni ka keeleõpped ja tõlketeenused, umbes 1800 euro ulatuses. Nende kodanike poolt, kellele ei meeldi pagulased on tehtud suhtluportaali facebook pagulastest gruppe, kuhu postitatakse pagulastest pilte. Teistel inimestel on ükskõik seni, kuni põgenikud neile liiga ei tee.
Eestis on ilus loodus. Siin on ka ilusaid linde, loomi, kalu ja puid. Minu kodumaa kõige vanem kasvav puu on Tammelauri tamm Võrumaal. Siin on ka palju järvesid, jõgesid ja soid. Kõige suurem järv Eestis on Peipsi järv ja kõige pikem jõgi on Eestis Võhandu jõgi. Minu arvates on minu kodumaa puhtam, kui mõni välisriik. Puhtam oleks ta, siis, kui üks viskab prügi prügikasti ja teine näeb ja viskab ka prügi prügikasti, mitte maha. Ja nii see kujunekski. Siin on ka puhtam õhk, sest Eesti on väike ja siin on ka vähem tegureid, mis saastakid ka vähem õhku.
Eesti on eestlastel südames, mis sest, et Eesti on väike ja armas riik. Minu kodumaa kodanikele ja välisriigi kodanikele meeldib meie Eesti loodus, sest see on nii roheline ja siin on palju värskem õhk. Kõik avaldavad enda arvamust ja kuulavad ka teiste arvamusi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sluha01 Õppematerjali autor

Minu Eesti ühiskond

Sarnased õppematerjalid

odt

Minu Eesti Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Meil Eestis on väga palju

Eesti keel

doc

Arutlev kirjand - minu eesti

MINU EESTI Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu. Koduriik, mis on iseseisev ja sõltumatu demokraatiaga. Eesti riigil on ilus loodus, kõrgema riigivõimu kandjaks rahvas ning see on koht, kuhu kõik inimesed, kes kord siin käinud, tagasi tulevad. Eestis elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Aeg- ajalt võib kohata protestijaid tänavatel ning meedias. Neil on arvamus, mida tahavad avaldada just linnatänavatel või kajastada seda erinevates meediakanalites. Neile on oluline, et nad saaksid oma tahtmise just protestimise käigus

Eesti keel

docx

Õigus taotleda asüüli

Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõgenikke, kuid 1967. aasta New Yorgi protokolliga laienes selle kehtivus kogu maailmale. Konventsiooniga ei saa kehtestada vastutavale riigile kohustust läbi vaadata varjupaiga taotlust; kohustuse kehtestab Dublini konventsioon1. Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Lähtudes Genfi konventsioonist ja protokollist on varjupaiga saamine inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. Samuti tuleneb konventsioonist osalisriikidele keeld inimest tagasi saata kohta, kus võib olla oht tema elule või inimväärikusele. Genfi konventsiooni ja protokolli täitmist valvab ÜRO Pagulasagentuur (edaspidi UNHCR).

Ühiskond

188

ppt

Inimõigused

Mõnede inimõiguste realiseerimine ongi sageli mõeldav vaid inimeste ühenduses (usuvabadus, ühinemisvabadus). Inimõiguste kaitse ei toimu ainult vertikaalselt, st suhtes riik isik, vaid ka horisontaalselt, mis tähendab inimõiguste rakendamist üksikisikute või teiste eraõiguslike isikute vahelistes suhetes. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) · Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO'ga 17. septembril 1991; ÜRO eesmärgid... Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Rahu ähvardava ohu vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning agressiooniaktide või muude rahu rikkumiste mahasurumiseks rakendada tõhusaid kollektiivseid meetmeid. Rahvusvahelisi tülisid või olukordi, mis võivad viia rahu rikkumiseni, reguleerida või lahendada rahulike vahenditega vastavalt õigluse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele.

Inimõigused

wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.

Ajalugu

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused

Ühiskonnaõpetus

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................

Uurimustöö

doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

Toomas Nipernaadi oli töömees. Kindlasti raske töö mees. Ta tegi oma tööd kindlasti sama osavalt ja kiirest kui ta mõtles välja oma väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust

Kirjandus

Rohkem sarnaseid