Victor Hugo "Jumalaema kirik pariisis" Kermo Petermann & Mattias Oga Pärnu Hansagümnaasium 10c Quasimodo Näide tekstist : ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Näide tekstist : Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Murdunud mõtted oli iseäralikud ja vildakad. Kindlasti kõhetub vaim puudulikkus kehas. Näide tekstist Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Näide tekstist "Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. " Näide tekstist Mees, kellele need luud ...
Jumalaema kirik Pariisis Quasimodo 1. Välimus : Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev teistest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüngas. Jalalabad ebaloomulikult suured. 2. Päritolu : Claude Frolli roll tema elus : Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viid ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester(Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. 3. Jumalaema kirik, kell ja Quasimodo : Kirik oli Quasimodo jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda.Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes samad tööd päevast päeva jäi Quasimodo kurdiks. 4. Quasimodo ja Esmeralda : Kaks paralleeli : ilu ning koledus. Quasimodo oli omakasupüü...
Charles Church By Annabel Peterson Charles Chruch is a Lutheran church in the centre of Tallinn, on Tõnismägi hill. It is architecturally the most magnificent out of all Estonian sacred buildings in the 19th century, also Charles congregation is currently the largest in Estonia by the number of members. It was originally built in the 17th century, during the time of Swedish rule, when king Charles XI commissioned the construction of a church for the Estonian and Finnish population in 1670. At first it was wooden and not very large, built in a Greek cross style. Traditionally, the church was named after the king that built it. In 1710, right before the invasion of the Russian troops and during the Great Northern War, the church was burnt down along with many buildings surrounding the city fortification wall. The destruction led to decreasing of th...
Kirik ja vaimulikkond Prantsuse revolutsioonis Generaalstaatide valimisel rahvaesindusse pääsenud vaimulikest 200 olid lihtsad külavaimulikud, kes pärinesid talupoegade või käsitööliste hulgast. Madalama päritolu tõttu oli ka nende poolehoid 3.seisusele suur ning pärast generaalstaatide lahkulöömist liitus suurem osa neis 3.seisuse poolt loodud Rahvuskoguga. (Peagi järgnesid neile ka madalamat päritolu või edumeelsemad aadlikud ja sündis Asutav Kogu.) Asutava Kogu esimeste otsuste seas olid muuhulgas kirikukümnise (maks kirikule) kaotamine ja kirikuvarade riigi omandusse võtmine. Kirikumaid hakati müüma (maksta tuli vaid sissemaks, muu 20aasta jooksul). Maad oli enim vaja talupoegadel, aga neil polnud isegi sissemaksu jaoks raha. Maid hakkasid kokku ostma kodanlus, kaupmehed, käsitöömeistrid, poodnikud, õpetajad, apteekrid jt. Just need olid ühiskonnakihid, kes said revolutsioonist enim kasu, mitte päris vaesed. Kirik kaotas lisaks maad...
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
Pika jala väravatorn Allikas: vikipeedia Pika jala väravatorn on rajatud 17. saj. lõpul. See väravatorn on kõige kauem säilinud vanalinnas. Pika jala tornil on olnud "kunstitorni" maine. Seal on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar, Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608a ehitati ümber väravatorni ...
Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu...
Colosseum Püha Peetruse kirik Roomas Inga Ulm 11c Püha Peetruse kiriku teke Vana, varakristlikust ajast pärit ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutuud.Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut iseloomustavad harmoonia ja taskaal. Ta on küll väga võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. K...
Mida teistsugust pakkus Bütsantsi kirik? Ida ja Lääne kirik olid ja on omänäolised paljuski erinevate aspektide poolest. Seda süvendas tugevalt 1054. aastal toimunud kirikulõhe. Ida õigeusklik kirik arvavat esindavat praeguses kristlikus maailmas kõige puhtamal kujul vanima kristluse pärandit. Kirik kasutab enda kohta nimetust "ortodoksne", mis tähendab "õigesti uskuvat" või "Jumalat õigesti ülistavat". Idapoolses kristlaskonnas oli kogu kultuuri aluseks kreekakeelsel haridusel põhinev hellenism, läänes aga juurdus ladina keel. Bütsantsi kirikus oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellis...
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude F...
Ilu ja inetus Raamatus ''Jumalaema kirik Pariisis''oli tihedalt läbi põimunud ilus ja inetu. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga inetu. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav. Ilu ja inetus ongi väga suhtelised mõisted ,mis on sügaval inimese väärtustes kinni. See mis ühele on imekaunis teisele on tavaline ,kui mitte põlastav. Samuti on see ka maitse asi. Sellegipoolest on ilmselt kõik lugenud neid imelisi jutte kus lõpus tulebki välja tõsiasi ,et ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab. ''Jumalaema kirik Pariisis'' näitab meile ,et see ongi nii. Esmeralda oli ilus ,saatuselt mingil määral ''peksa'' saanud tütarlaps ,kes oma lühikese elu jookul oli palj...
Ilus ja inetu romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis." Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöör...
Armastuse Traagika romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" Romaan ,,jumalaema kirik Pariisis" on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani ,,jumalaema kirik pariisis" armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud ...
1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna. 2. Teose ajalooline sk...
„Jumalaema kirik Pariisis” Victor Hugo Tunnused: • Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. • Tundmuste, jõulise elamuste ja fantaasi eriline rõhutamine. • Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud. Nt peategelane Quasimodo, kes oli Jumalaema kiriku küürakas kellamees. • Looduseülistus. Hoonete täpne kirjeldus. • Tundelise stiili kasutamine. • Rahvuslikkuse rõhutamine. • Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine. KOKKUVÕTE: Tegevus toimub Pariisis, 15. sajandi lõpus, ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab selle aja elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegelaste armukolmnurgast saavad alguse nende kannatused. Ülemdiakon Claude Frollo ja Quasimodo on armunud Esmeraldasse, aga tütarlaps on sissevõetud hoopis kapten Phoebusest (naistemees), kes näeb ...
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Mon...
Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tart...
Iseseisev töö Seliste kirik Kui 19. saj teisel poolel ehitatud õigeusu kirikud olid reeglina kiviehitised, siis 1864 valminud Seliste kirik on kargelt askeetlik puuehitis, mille sisekujundus on samuti lihtne ja kaunistusteta. Kiriku põhitegevuseks on korraldada kirikus väike ekskursioon turistidele , tutvustada kiriku ajalugu ja rääkida milliseid heategevusi on tehtud kirikule. Põhiliseks teenuseks on soov liituda kirikuga või aidata kirikut majanduslikus ehk rahanduslikus olukorras.Kirikus pakutakse igasuguseid lipikuid ja flaiereid, mille teemaks on Eesti kirikud. Kirik on turistidele raskesti leitav seega peavad organisatsiooni ettevõtjad turiste ise ligi meelitama ja nad ise kohale viima. Ametliku interneti kodulehte pole. Lahtioleku ajad on kokkulepitavad. Pühakoja läänesissepääsu kohal paikneb uhke kaheksatahuline torn, mida katab väikese sibulkupliga telkk...
Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris? Katoliku kirik on alates kristluse Rooma keisririigi ametlikuks usuks kuulutamisest aastal 380 mänginud keskset rolli Euroopa kultuuriruumi kujundamisel. Alates altarimaalidest kuni rüütlilauludeni on see aidanud kaasa tänapäeva kunsti, kirjanduse ja muusika vormimisele. Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega kirikud. Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kätte...
Reformatsioon usuvahetusliikumin, katoliku usu reformimine, erinevate usulahkude teke. Eelkõige Euroopa mastaabis. Martin Lutheri järgi luteri usu tekkimine. Reformatsiooni käik sai alguse Saksamaal, sealt levis üle kogu maailma. Algataja Martin Luther pärit rikkast perest, isa oli tööstus, omas mitmeid maagikaevandusi. Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai Wittenbergi ülikooli professor. Oli väga populaarne. L. ei meeldinud indulgentside müümine, katoliku kirik tegi sellega suurt ära. 1517. a. lõi L. Wittenbergi lossi uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Paavst saatis L. ähvarduskirja. Teda võrreldi metsseaga, kes tuhnib üles viinamäge. L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja põlema. Üliõpilased kiit...
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus)...
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)M...
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horis...
Rootsi aeg Eestis. Usk ja kirik. Vaimuilm Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg oli 17. sajandil. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid "hea aeg" kestis tegelikult väga vähe. Vene-Liivi sõja puhkedes olid Vana-Liivimaa linnad peamiselt luterlikud, kuid järgmised sõja-aastad põhjustasid suure segaduse usuelus. Rootsi riik kontrollis kiriku- ja vaimuelu rangelt, korraldades 16. sajandi lõpust alates ja kogu 17. sajandi jooksul regulaarselt nn. visitatsioone. Tollase eesti talupoja vaimuilmas säilisid kogu 17. sajandi jooksul segamini paganalikud, katoliiklikud ja luteriusu elemendid. Eriline koht nii talupoja ku...
Ajalugu Kirik varakeskajal (nii lääne kui ida kirik) Tööleht 1. Paavsti positsiooni tõus. Põhjused: keisrivõimu nõrgenemise tõttu Lääne-Roomas, kirikus nähti peamist ühendavat jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem ...
Victor Hugo ''Jumalaema kirik Pariisis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Pariis, 1482. aasta. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Esmeralda piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · ...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Kristlaskonna Ida ja Lääne poolseim osa esinesid juba Vara-Kiriku ajal. Lääne ja Ida kirikut eraldavad tegurid olid keelelised ja kultuurilised erinevused: * Ida poolse kristlaskonna kultuuriliseks aluseks oli kreekakeelsele haridusele põhinev hellenism. *Idas kujunes rahvuskeelne kristlik kirjandus jumalateenistusel kasutati nii kreeka keelest tekkinud kiriku slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepan...
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härj...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Tööleht – seegid ja Püha Vaimu kirik HOOLEKANNE KESKAJAL 1. Kes olid majavaesed (linnavaesed)? Linna kodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elasid kellegi jõukama juures. Vastutasuks tegid majapidamises abitöid. 2. Millega tegelesid Lauagildid? Tegelesid majavaestele toidu jagamisega. 3. Kes olid kerjused? Polnud linnakodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma olemasoleva vara seegile vastutasuks. 5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“....
Meestegelasi loetud teostest Loetud neljas teoses oli kõigis neist üks peategelane meessoost. Nende elulood olid kõigil erinevad, kuid kergelt sarnased. Elu seostati armastuse, kadeduse ja ka rahaga. Kolm raamatut olid 19.sajandist, kuid V. Hugo raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" käsitleb 15. sajandi aegu. Seega on suhetel erinevad küljed ja eripärad. V. Hugo teoses on tegelaskujuks Quasimodo, kes on väliselt kole ning kurva elulooga mees. Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii suureks, et ei suutnud ilma temata elada. Esmeralda nimel oli ta võimeline oma kasuisale vastu hakkama ja lõpuks ta ka kirikutornist alla lükkama. Suurt armastust oma lähedaste vastu ...
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleerit...
Kõrg- ja hiliskeskaeg Ajalised piirid Kõrgkeskaeg: XI-XIII sajand. Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise k...
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupo...
I Islami kultuur (ptk 13, lk 68-71) 1. Seleta lahti islamiga seotud mõisted - Allah, Meka, Koraan, kalifaat, džihaad! Allah- Araablaste taevajumal, kelle puhul arvati, et maailma asjusse ta kuigi aktiivselt ei sekku. Meka- Meka on linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, Meka provintsis, muslimite püha linn. Koraan- Islami pühakiri, mis sisaldas rituaalseid eeskirju ja õiguslikke sätteid. Kalifaat- Riik, mille pealinn oli Mediina. Dzihaad- Püha sõda, mida alustati Kalifaadi ümbritsevate maade vastu ning sellega koos islami levitamist. 2. Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandi alguses. II Varakeskaegse Euroopa kultuur (lk 72-73) 3. Too kolm näidet Rooma tsivilisatsiooni hääbumisest varakeskajal! • Rahvaarv vähenes märgatavalt. • Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varisesid kokku. • Antiikne linnakultuur hakkas aegamööda hääbuma. 4. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rahvaarv vähenes katku pä...
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
Church of St. Simeon and the Prophetess Hanna Nestled along a street near Tallinn Harbour is this fairytale, wooden church built in 1752 - 55 on the initiative of Russian sailors. St. Simeon's is the second Orthodox church to have sprung up as part of the suburban building boom that followed the Great Northern War. Since the coastline was considerably closer to the city in those days, the church was built practically on the edge of the water, and its foundation required some landfill. According to legend, rubble from shipwrecks was used for this purpose. The building was seriously damaged during the Soviet period, when it was turned into a sports hall. During this time it also lost its bell tower and onion dome. Fortunately the church was restored after Estonia regained independence, and since 2001, an Estonian Orthodox congregation has once again been active here. In the church's bell tower there is a museum of orthodox church textiles...
JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Pariisi kolm linnaosa: Vanalinn, Ülikoolilinn, Uuslinn Esmeralda tegelik nimi: Agnes Greve´i väljak Pariisi tuntud häbiposti paik Dom Claude Frollo kiriku ülemdiakon, lapsendas Quasimodo Imede Õu kuningaks Clopin Jumalaema kirik asub Vanalinnas Esmeralda- hispaania keeles roheline väriskivi smaragd Esmeralda kannab kaelas amuletti, mis kord tema ta vanematega kokku viib, kuid see kaotab oma võimu, kui neiu oma neitsilikkuse kaotab Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega. Tuli noorena läbi Ungari Prantsusmaale Raha Pariisis eküüd, sol´id Rumaluse märk nina kaugel suust Pierre näidendis peategelased Aadel, Kaubandus, Vaimulik, Põllutöö. Paaridel nelja peale kulddelfiin, mis läheb kõike kaunimale naisele Meister Jacques Coppenole sukakuduja Gentist, sõber sa...
Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid Ristvõlv · XII sajandi alguses · Igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd Amiens`i katedraal Köln`i katedraal Reims`i katedraal Päiskivi King College , Cambridge Salisbury`i katedraal · Fiaal · Ristlillik · Krabi Siirud Saint Cabelle lossikabel Cologne katedraal Saint Denis`i kloostri kirik
Tallinna toomkirik · Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on kirik Tallinnas.Ta on Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peakirik Eestis ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse asukohaks. · Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. · Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keska...
Referaat Oleviste kirik Sisukord · Legend · Tegelikkus Oleviste kirik Legend Vanasti, kui Tallinn mahult veel väike oli, mõelnud rahvas tihti, kuidas linna tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks. Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik, mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis: kust leida meister, kes säärase kiriku valmis ehitab? Otsiti siit ja sealt, ent sobivat meest ei leitud. Viimaks ilmus välja üks võhivõõras ja pakkus end ehitajaks. Linnarahvas võttis pakkumise rõõmuga vastu, kuigi mees nõudis töö eest hirmkõrget palka. Ometi lisas ta juurde iseäraliku tingimuse: kui elanikud tema nime teada saavad, ei nõua ta töö eest sentigi. Tundmatu mees hakkaski all-linnas kirikut püsti ajama. Pani kivi, kerkis müür, pani te...
Facts about Tartu · 1030 Tartu was first mentioned · 1280 - Tartu became a member of the Hanseatic League · In 1558 the Livonian War started and the Russian army occupied Tartu University of Tartu Stone Bridge · 1600-1603 Tartu was in the hands The University of Tartu was founded in of the Swedish king 1632 by the Swedish king Gustavus Tartu was hit by a great fire in 1775, Adolphus. during the course of which a large part of · 1632 The University of Tartu the city center burned down. Catherine II was founded In 1665 it was ordered the restoration of the town and ...
-- , . . 1555-1561 . , . , . . . B. . B. . . 1754 , 1755 . 15 - , 41 , 300 . 26 1755 . . . , 40 000 250 000 . 12 1928 . , . . . , . , . . , XVIII--XIX , , . , , - - . , . . 1895 1917 - « II». II 21 1872 , . !
Referaat Elizabeth I Merit Martin KK11-PE Elizabeth I 07.09.153324.031603 Oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17.11.1558 kuni surmani Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi Oli Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere ning kolooniariigiks ja kujunes välja lõplikult anglikaani kirik Oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Ta sündis printsessina, ent tema ema hukati 2 ja pool aastat pärast tema sündi ning ta kuulutati vallaslapseks Edward VI pärandas krooni leedi Jane Greyle, kes hukati hiljem ja Elizabeth astus troonile katoliikliku Mary I järel Valitsemine Asus valitsema heade nõuannete toel ja sõltus suuresti oma nõunikest Üks esimesi tegusid oli toet...
ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabast...
Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtad...
Kordamisküsimused tööks! Martin • Miks pidasid varauusaegsed valitsejad kirikut oluliseks? • Riik nägi kirikut ühiskondliku korratagajana. • Kirik õpetas kuulekust, alalandlikust ja kannatlikust. • Kirikus panid ka riigi seadusi järgima. • Mis oli nõiaprotsesside peamine põhjus? Kuna paljudes riikite seadustes oli nõidumise eest karistused ja inimesi süüdistati leppingus saatanaga. • Miks on eksperimendid teadustöös olulised? • Looduse tundmaõppimiseks • Kuna inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispinda • Nimeta üks teadussaavutus järgmises valdkonnas: • Meditsiin- põhjalik inimkeha uurimine • Astronoomia- Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese • Füüsika- gravitatsiooniteooria • Iseloomusta baroki stiili: suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded • Ise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
