Tervisliku vastand on ebatervislik - kui toit ei ole tervislik, siis loogiliselt võttes seda süüa ei soovitata. On ju teada, et mida vähem on toitu töödeldud, seda kasulikum. Kiirtoit ja poolfabrikaadid sisaldavad sageli kemikaale, rafineeritud aineid, säilitusaineid ning sünteetilisi värve. Rohkem kasulikke aineid on säilinud ökoloogilises toidus ning eelistama peaks nende loomade-lindude liha, kes on saanud vabalt looduses liikuda ja kasvada, nendele, keda kasvatatakse tööstuslikes tingimustes. Toidud, mida on soovitav vältida: - Friteeritud toidud, sest tavaliselt sisaldavad need kahjulikke transrasvu. Näiteks friteeritud kartuli toitainetesisaldus on äärmiselt madal. Suure isu korral on kõige kasulikum toorest kartulist ise friikartuleid teha, küpsetades neid ahjus oliivi- või rapsiõliga. - Koogid ja saiakesed sisaldavad lisaks rasvadele (sageli ka transrasvadele, sest see on odavam) palju suhkrut ja säilitusaineid. - Kommid, mi...
Eritoitlustamine Minu arust on eritoitlustamine see, kui teatud inimesed ei saa süüa teatud toite, näiteks kellegil on gluteenitalumatus, ta ei saa süüa nisu, rukist, kaera, otra. Ta peab valima poest endale gluteenivaba leiba/saia/putru jms.. Laktoositalumatusega inimene ei saa süüa piimasuhkrut sisaldavaid asju, tema peab samuti poest valima toite/jooke, kus piimasuhkur puudub. Kõige hullem on asi siis, kui minnakse kuskile külla, reisile, matkama jms, siis võib juhtuda see, et pole arvestatud inimeste eritoitudega ja inimene ei saagi süüa, peab ise oma toidu kaasa võtma igale poole. On ka neid inimesi, kes mõtlevad mis see üks kord küll teeb ja söövad ära ja pärast võib tekkida nii suur allergiline reaktsioon, mis võib lõppeda isegi haiglaga. Tavaliselt hotellides on asi teistmoodi. Hotellid enamasti arvestavad eritoitumisega inimesi ning hommiku,-lõuna ja õhtusöökidel pak...
TERVISLIK TOITUMINE INIMESEÕPETUS Kertu Ojamäe 4 PÕHITÕDE TERVISLIKULT TOITUMISEKS · Söö vastavalt vajadusele · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges koguses · Mõõdukalt võib süüa kõike, mis maitseb · Söö mitmekesiselt TALDRIKUREEGEL · See on hea viis toidukorra kokkupanemiseks. · Soovitatav on jälgida, et taldrikul oleks vähemalt 5 värvi toiduaineid. · Kui jälgid taldrikureeglit, on su toitude osakaal söögikorras õige. TOIDUPÜRAMIID 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS · Ära unusta hommikusööki · Söö regulaarselt · Söö rohkem kiudaineterikast toitu · Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas · Söö rohkem kala · Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid · Söö vähem suhkrut · Söö vähem soola · Joo piisavalt vett · Ära liialda alkoholiga KUIDAS POES TOITU VALIDA · Kaupluses alusta alati puu- ja köögiviljade juurest ning...
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
BARBECUE Barbecue päritolu kohta on mitmeid versioone. On arvatud, et see on pärit kas Lähis-Idast, Hiinast, Polüneesiast või Prantsusmaalt. Tänapäeval peetakse nii grillimise kui ka barbecue kodumaaks siiski Ameerikat. Seal kannab igasugune kodune grillipidu nime barbecue (barbeque), lühendatult BBQ või lihtsalt Q. Sama nimetuse all tuntakse üha populaarsemaks muutuvat küpsetusviisi spetsiaalses BBQ-ahjus. Ka eestlaste seas on barbecue tekitanud tõsist huvi. Paljudes koduaedades on see juba niisama loomulik tegevus kui grilliminegi, sest barbecue tekitab meeldivat sõltuvust ja on suurepärane ajaviide ning nauding! Mis on barbecue ehk BBQ? - õiget BBQ-d tehakse spetsiaalsetes BBQ ahjudes. - On olemas suured ja keskmised BBQ-ahjud ning ka väiksemad, kokkupandavad ahjud. BBQ-ahjul on küttekolle ja küpsetuskolle eraldi. - Küpsetuskoldes asub veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lihale lisaniiskust. Veevan...
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pa...
docstxt/14108482636897.txt
Sinu toitumine! 1. Päeval pead jooma 1.5-2 liitrit vett ilma gaasita (väga oluline juua väga palju vett, see aitab seedimisele ja puhastab organismi) 2. Päevas võib süüa 5 tükki kuivatutud ploomi ja kuivatatud aprikoosid 3. Suhkur ja sool minimaalselt 4. Kohvi ja tee võib juua nii palju , kui tahad (mul õhtul, kui kõht on tühi, siis ma joon väga palju rohelist teed) 5. Liha võib süüa, aga mitte siga! 6. Puuviljad kõik võib süüa, ainult banaanid ja viinamari ei saa üldse! (aga vahest söö banaanid ka ;) ) 7. Üldse ei saa süüa leiba ja saia! 8. Kui vahest tahad midagi magusad, siis võib must shokolaadi süüa, aga parem enne lõunat 1. päev hommikusöök: müsli ja maitsmata jogurt (1 portsioon) (mina vahest söön putru, aga keedetud vees) lõuna: 200 gr. pruuni riisi + 1 keedetud peet + 1 värske kurk õhtusöök: 1 keefiri klaas ja värske salt 200gr. (proovi kõik õhtusöögid süüa enne 20.00 või 4 tundi enne magamist minekut) 2. päev sama, kui esim...
KALAD MIKS ON KALALIHA VÄÄRTUSLIK ? Toore kala veesisaldus kõigub 5085%ni. (Mida lahjem on kala, seda rohkem on temas vett.) Näiteks tursk. Sõltuvalt liigist on kalades valke 1422%. (Kalavalgud seeduvad hästi.) Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool protsenti. Neil pole erilist tähtsust. KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle ...
LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE Liha koostisosade koguhulgast moodustavad valgud kuni 20%. Lihavalkudes on meile vajalikud asendamatud amiohapped sobivas vahekorras. Loomsed valgud seeduvad taimsetest paremini, aga samas aitavad ka taimsetel valkudel paremini seeduda. See on normaalse segatoitumise alus. RASVA POLE VAJA...
Iseteenindus Iseteenindus on levinud, kliendi jaoks kiire ja mugav teenindusviis, mis on kasutusel paljudes kohvikutes, einelaudades, bistroodes jne. Iseteeninduse korral valib klient harilikult letilt valmis pandud toitu või esitab teenindajale oma tellimuse, võtab sobilikud söögiriistad ja viib portsjoneeritud toidu ise lauda. Kasutatud nõud koristab kas saalitöötaja või tõstavad külastajad ise kasutatud nõud saali paigutatud kasutatud nõude kärudele. Iseteeninduse puhul vajalikud teenindustoimingud võib jaotada kolmeks etapiks: · ettevalmistus, · teenindus · teeninduse järeltoimingud. Näited teenindustoimingutest erinevates teeninduse etappides on toodud tabelis 2. Tabel 2. Teenindustoimingud iseteenindusega ettevõttes Teeninduse etapp Teenindustoimingud Ettevalmistus · Puhastada vastavalt puhastusplaanile kõik avalikud ruumid, kaasa arvatud tualetid ja garderoob, samuti toiduletid,...
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja s...
Kalevi šokolaadivabrik AS Kalev ● Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte ● Esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas ● Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk ● Ettevõtte põhitegevuseks on šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning müük ● Valmistab eritellimustele ● Kalev toodab maiustusi Harjumaal mis valmis 2003. aastal ● 26 500 ruutmeetrit Ajalugu 1962 - Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud 1806 - Eesti kondiitritööstuse sünd, endise N. Liidu tarvis, suhkrupagar Lorenz Caviezel hakkas 2006 – AS Kalev asutab tütarettevõtte AS pidama kondiitriäri Tallinnas Kalev Chocolate Factory, mis võtab 1864 - Georg Stude ostab emaettevõttelt üle šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmi...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE Toidupäevik Õpetaja: Dina Aarma Tallinn 2014 Esmaspäev: Hommik-Roheline tee, kodujuust, võileib singi, juustu ja kurgiga Lõuna-Apelsini mahl, kanafilee keedukartuli ja salatiga, tordi lõik Õhtu-Pozarski kotlet ahjukartuli ja salatiga, ananassi mahl, banaan Teisipäev: Hommik-Valge tee, keedumuna, võileib sulatatud juustu ja vorstiga Lõuna- Sealiha tatra ja salatiga, viinamarja mahl Õhtu- Porgandi püreesupp, salat ja rohelie tee, apelsin Kolmapäev: Hommik- Kohvi piimaga, kohupiim Lõuna-Jõhvika mahl, kala riisi ja salatiga, saiake Õhtu- Kanasupp, võileib singi ja juustuga, greibi mahl, kiivi Neljapäev: Hommik- Piim, banaan Lõuna- Kotlett makaronide ja salatiga, t...
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - ...
Tervisliku toitumise aluseks on 4 põhimõtet: 1) Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. 2)Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad o...
Austerserviku iseloomustus Austerservikute kasvatamine Euroopas algas teadaolevalt meie sajandi algul Saksamaal. Seal kasutati seentega läbi kasvanud, pehmenenud, maitsvat ning vitamiinidega rikastatud põhku söödalisandina. Ükskord aga selgus, et sulama jäetud põhupallidel kasvavad seened on väga maitsvad ka inimtoiduna. Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias. Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel. Austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Austerservik sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist. Austerservik vajab tselluloosi- ja toit...
IDAEESTI JA SETOMAA IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur, küüslauk, mädarõigas, köömned) • Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült • Pirukad :...
1.Mis on pasta ja millest valmistatakse? Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus,mis valmistatakse veest ja jahust. 2. Mis on makaron? Pasta on üks arvukatest pastaliikidest. 3. Kui palju võetakse pasta keetmisel 100 g kuivaine kohta vett? 1L 4. Pasta keetmise põhimõtted ja erisused (+ohud): Pasta keedetakse suures potis ja rohkes vees. Arvestatakse 100 g pasta kohta 1 l vett. Vesi peab olema suhteliselt soolane, et pasta kastmest maitseid endasse imades ei muudaks kogu toitu maitsetuks. Kvaliteetsele pasta, rohkes vees keetmisel. ei ole vaja õli lisada. Küll lisatakse õli, kokkukleepumise vältimiseks, värske pasta keetmisel. Pastat keedetakse valmidusastmeni al dente. See tähendab, et pasta peab hamba all pisut naksuma. Väga hea säilivus,pole vaja pesta,maitseb ka külmalt,kuulub valmistamiseks u 15 min(koos ettevalmistusega),Pasta on tervislik ja sobib kõigile. Ka sobib pasta nii vanadele kui väikelastele nin...
TAIMETOITLUS Natalia Krassilnikova PTG XIÕ AJALUGU ● Iidsest indiast ja kreekast ● 6. sajandist eKr. ● Liha peeti räpaseks ja väärituks ● Päästab valla kurjuse ja loomsed instinktid Taimetoitluse peamised põhjused: ● Toituda tervislikult ● Soov mitte olla teise elusolendi surma põhjustaja ● Soov vähendada enesele langevat saastuskoormust ● Religioosed Taimetoilaste liigid: ● Täistaimetoilased e. veeganid ● Munataimetoitlased ● Piimataimetoitlased ● Kalataimetoitlased ● Linnuliha-taimetoitlased ● Semivegetaarlased ● Frutariaanid ● Toortaimetoitlased Taimetoidu eelised: ● Madal energiasisaldus (ülekaalulistele) ● Palju kiudaineid ● Rikkalik C- ja B-vitamiini sisaldus Taimetoitluse puudused: ● Väike toiduenergia ● Hädavajalike ainete puudus ● Vitamiinide puudus ● Mineraalainete saamine ja omastamine ...
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada. Raseduse esimesel poolel muutub glükoos glükogeeniks ja rasvaks. Raseduse teisel poolel vajab loode glükoosi arenguks ja kasvamiseks. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütotoitai...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see m...
Rahvuslikud supid Venemaal Rassolnik Rassolnik on soolakurgitükkidega liha- või kalasupp. Lihana lähevad rassolnikutesse esmajoones rupskid: veise- või vasikaneerud ja kõik kodulindude rupskid (magu, maks, süda, kopsud, kael). Maitsestatakse hapukoorega. Seljanka Tänapäeval tuntakse kolme liiki: liha-, kala- ja seeneseljanka. Seljanka koostises peab olema 7 erinevat sorti lihatoodet või liha, koduses aga vähemalt 3. Värvus on telliskivi punane. Uhhaa Klassikalist vene uhhaad valmistatakse nendest kaladest, mille keetmisel jääb keeduleem läbipaistvaks - koha, ahven, kiisk, siig. Bors Borsi põhikomponendiks on punapeet. Borsi tükelduskujuks on kang ja värvuseks on bordoo punane. Serveeritakse hapukoore ja maitserohelisega. Okroska Okroska on Vene köögis laialt levinud suvine külm supp, mida valmistatakse kalja baasil j...
Veregrupi järgi toitumine Erinevad veregrupid ning nende omapärad - mida tohib ja mida ei tohi süüa? Veregrupid on: 0, A, B ja AB Toitumissoovitused nendele veregruppidele on tehtud liha, kala, piimatoodete, rasvade, teraviljade, aedviljade, puuviljade, seemnete, kaunviljade, sõmertoitude, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. üldiselt tuleb iga päev süüa kolm kuni viis portsjonit puu - ja aedvilju, 2-3 portsionit valke (piimatooteid, liha, kodulinnud, kala, muna ja pähklid). Liha võiks rohkem tarbida 0 tüüp, B tüüp peaks liha sööma vähem, aga A tüüp peaks liha üldse mitte tarbima. 0 veregrupp Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu - ja aedvilju. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. 0 tüüpi iseloomustab erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid. Teadlased väidavad, e...
OÜ Linerel Karina Stepanjan Sissejuhatus Mina sooritasin oma Tartu ettevõttes praktika OÜ Linerel Ajavahemikus 07.10.2013-08.11.2013,maht oli 200 tundi. Tööpäev algas kell 8.00 ja lõppes kell 16.00 Praktikale püstitatud eesmärgid: - Arendada kiirust ja osavust. - Saada meeskonnatöö kogemust. - Tutvuda leiva tegemisega. - Leiva tegemise õppimine. Ettevõte tutvustus LINEREL OÜ Muutke teksti laade Teine tase Ringtee 2, 51013 Tartu Kolmas tase Tel: +372 736 2157 Neljas tase Ettevõtte töö toimub kolmes Viies tase tsehhis: leiva-saia-, kondiitri- ja väikesaia tsehhis. Tooraine ja materjalid Jahu Vaniljekreemipulber Margariin Munapulber Pärm Iiris...
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja Mirle Jants KK10-PE Kursuse töö Vürtsid Juhendaja:Küllike Varik Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sisukord Vürtsi kaubanduse ajalugu Arvatakse, et inimene hakkas maitsetaimi kasutama märksa varem kui soola, sest need olid palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja ...
1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste tomatipüree 40g 40g tabasco, veiniäädika ja teiste maitseainetega. roheline paprika 19g 15g 8. Lase kaste keema ja ...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja:Leevika Vilja011K Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Pott.,pliit,vesi, Siin kaetakse toidu aine Riisi keetmine,spaketide vedelikus üleni veega või koguni keetmine. Selleks et ei keeks toiduaine võetakse vett mitu korda kokku. ...
RULLKOOGID Neid kooke võib valmistada: 1. heleda biskviidiga 2. sokolaadid ehk tumeda biskviidiga 3. pähklibiskviidiga 4. dekoorbiskviidiga (küpsetusmatid) Enne küpsetamist võib biskviidile peale puistata pähkli või mandlilaastu, kookoshelbeid. Rullkookide valmistamiseks määritakse biskviit küpsetuspaberile õhukese kihina, küpsetatakse 225- 230°c juures 10-12 min. ning eemaldatakse peale küpsetamist kohe plaadilt. Küpsenud biskviitpõhi asetatakse puhtale küpsetuspaberile, vastu plaati olnud pool ülespoole, eemaldatakse küpsetuspaber, vajadusel niisutatakse. Seejärel kaetakse biskviit: · puuviljatäidise · võikreemi (pähkli, kakao) · kohupiimakreemi · vahukreemiga Siis keeratakse paberi abil biskviit rulli ning viiakse kreemi hangumiseni külmutusse nii, et õmblusega pool jääb allapoole. Rullkooki võib pealt viimistleda: · puudersuhkru · määritakse kreemiga + biskviitpuru · kaetakse martsipaniga · glasu...
Chapati ehk India leib Allikas: Parimad kodused toidud Lihtsad rasvata küpsetatud valged leivad. Sega kausis jahu ja sool. Lisa niipalju külma vett, et saad paksu ja pehme taina. Jäta tainas 1/22 tunniks käterätikuga kaetult seisma. Jaga tainas nelja ossa. Veereta neist pallid ja rulli need õhukesteks piklikeks leibadeks. Prae leivad mõlemalt poolt kuumal pannil ükshaaval ilma rasvata. Leivad on valmis, kui nad on pisut kerkinud ja peal on väikesed tumedad laigud. Chapati-leivad on india köögi juurde kuuluvad küpsetised, mida serveeritakse soojalt erinevate roogade kõrvale. Mina aga, kui aus olla, olen lasknud neil leibadel tavaliselt ära jahtuda ja siis kasutanud nagu nisujahutortiljasid, erinevate täidistega rullide keeramiseks. Antud kogusest saab kaksteist 20cm-läbimõõduga leiba või kümmekond veidi suuremat. 5 dl nisujahu 1 dl maitsestamata jogurtit 2 dl ...
Toitumisviisid Talvel toimus see rehetoa ahju kolde/lee kohal rippuvas pajas, suvel aga õueköögis või kojas. Praadimine tekkis seose pliitide ehitamisega 1890ndatest aastatest. Ahjus ja kerisel küpsetatud liha asemel hakati liha ahjus pannil küpsetama ja pliidil pannil praadima. Toiduvalmistamisel olid abiks kolmjalad, millele asetati pajad ja pannid. Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest ning aastaajast. Sõltuvalt päeva ning sellega seoses ka tööpäeva pikkusest. Nii argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit. Varahommikul enne põllutöödele minekut võeti linnupetet ehk suutäis leiba. Lõunaks süüakse eelmise päeva ülessoojendatud toit. Õhtusöök oli päeva tugevaim ja anti peale tööde lõppu 9-10 paiku. Praadimine eesti köögis toimub piima-koore või piima-jahu keskel. Söök valmib pooleldi keetes, pooleldi praetult (puudub küpsetamisele...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Krete-Kristin Aruste KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2013 SISUKORD Paprika.....................................................................................................2 Kabatsokk................................................................................................3 Patisson....................................................................................................4 PAPRIKA Paprika on kõige C-vitamiini rikkam köögivili(punases paprikas kõige rohkem). Kasutatakse lisana salatites, hautistes, konserveerimisel jne. Säilitakse temperatuuril 8-12 kraadi. Paprika on õrn köögivili. Paprika kaalub tava...
Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos majandusliku arenguga edenes ka toidumajandus, hakati huvilistele korraldama kokanduskursuseid ja ilmusid uued kokaraamatud kus retseptid olid lihtsamatest toorainetest ja mitte nii keerulised valmistada . Tasapidi hakkas magustoit po...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja: Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Toote valmistamiseks · Pott Katad toiuduaine veega · Tangaineid vedelikus (keetmiseks) · Vesi üleni või võetakse vett · Pasta · Pliit kordades rohkem, ning · Liha ...
Magusroad Kristi Tüvi Magusroogade liigitus · Serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- serveerimistemperatuur 10- 14`c Soojad magusroad- serveerimistemperatuur 65-75`c Külmutatud magusroad- serveeritakse külmutatult Magusroogade liigitus · Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: · Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid · Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan Mango Eksootika Passion Kakutuse...
TOIDUAINETE EELTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja: Ülesanne : Täiendada tabelit eeltöötlemise võtete kohta toodud näite varal. Eeltöötlemise Eeltöötlemise võtte Töövahendid eeltöötlemise Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte võtted, eesmärk/eesmärgid võtte läbiviimiseks kasutamise kohta (1-3) mida tead (miks seda tehakse ?) Näide : · liha · suletav marineerimise nõu · liha tükeldatakse sobiva · toore liha marineerimine Liha murendamiseks · segamisvahend marinadi suuruse ja kujuga grillimiseks marineerimine · lihale paremate komponentide segamiseks ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Leevika vilja 011K ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK KAHELE Iseseisev töö Juhendaja: Krista Kalmus Tallinn 2011 Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele 1. Toidukorra ja miljöö kirjeldus Romantiline õhtusöök kahele on planeeritud suvisel ajal liivasele rannale Maldiividel, rahulikult kahiseva India ookeani ääres õhtu viimastel tundidel päikeseloojangul. Lähedal veepiirile, kuid siiski kuivale ja veel päikesest soojale liivale on asetatud tumedast puidust laud, kahe punutud tooliga, millele on asetatud valge toolikate ja pehmed valged istmepadjad, tooli seljatoed on kaunistatud punase paelaga. Teel õhtusöögilauani on moodustatud liiva sisse teeküünaldest allee. Lauast eemale igasse nurka on asetatud käsitsi nikerdatud 4 puidust posti, mis on maa ...
Suitsuahjud Leevika Vilja KK10-PE Seadme Iseloomustus · Suitsuahi on kahekambriline · Mõeldud kala-, liha- ja linnuliha suitsetamiseks · Sobib kasutamiseks koduaeda, suvilasse, turismitallu, maakodusse ja ka restorani Ehitus · Kuumsuitsuahi on kahekambriline, mõlemad on uksega suletavad. · Alumine kamber on kütmiseks · Ülemine osa on suitsuruum milles asuvad roostevabast materjalist küpsetusrestid ja kerisekivid · Varustatud ka mehhaanilise termomeetriga · Suitsuahjud on valmistatud põhiosas 3mm lehtterasest. Seadme tööpõhimõte · Alumisse koldesse astetakse puud ning süüdatakse · Ülemisse asetatakse lehtpuu laaste ning oodatakse suitsu teket Erinevad tööprotsessid · Suitsuahju konstruktsioon on topeltseinaline, seinte vahel liikuv küttesuits ja kuumus hoiab suitsutuskambris ühtlast temperatuuri. - Suitsu saamiseks kasutage lepa saepuru või laastu, mis asetatakse vastava panniga suitsuruumi põhjale. - Esime...
1 kg veisekonte lihaga (supikogu, raguu) 2,5 l vett 2 suuremat peeti (u. 500 g) 1 suurem porgand 1 suurem mugulsibul 500 g hapukapsast (võib asendada ka värskega) 5-6 kartulit 70 g tomatipüreed 2 tl äädikat 2 loorberilehte 3-4 tera pipart Kondid panne külma veega keema, neile lisada loorberilehed, pipraterad ja veidi soola. Keeta madalal kuumusel, kuni liha tuleb kondi küljest lahti (u. 2-3 tundi). Koori ja riivi peedid. Prae peeti tomatipüreega pannil vähese õliga, kuni peet on pehme. Lisa paar lusikat äädikat, et peet ei kaotaks oma värvust. Tõsta kõrvale. Riivi porgand ja haki sibul. Prae porgand ja sibul vähese õliga pannil kuldseks. Kui puljong on valmis, tõsta sealt kondid välja ja kurna puljong. Nii väldid pipraterade ja loorberi sattumist valmis supi sisse. Koori ja haki kartulid kuubikuks. Lisa puljongisse. Lisa puljongile ka praetud sibula-porgandi segu ning hapukapsas. Puhasta kondid lihast ja lisa supile ka liha. ...
TÖÖJUHEND Töö koosneb kahest etapist I planeerimine (kahekäigulise toidukorra planeerimine) II aruande koostamine I Planeerimine Planeerida kahekäiguline toidukord. Pearoog ja dessert. Aruande struktuur: TIITELLEHT SISSEJUHATUS kellele, mida ja kuidas? (äriidee) Menüü Menüü koosneb kahest toidust pearoog ja dessert ning sinna juurde sobivast lisandist. Vormistada menüü korrektselt arvutil. Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (Kaardid Lisa1) Vormistamiseks kasutada Exceli tabelit. Töövahendid ja nõud Koostada toitude valmistamiseks, serveerimiseks ja teenindamiseks vajaminevate töövahendite ja nõude loetelu. Tööplaan Koostada tööplaan (kirjeldada igas tunnis tehtavad tööd) tööde teostamiseks ja igaks tööks kuluv aeg. Pearoog tuleb serveerida 3 tunni alguses. Kõik toidud tuleb kokal endal lauda viia. Toiduainete tellimus (Koondtabel Lisa2 all) Koostada vajaminevate toiduainete koondtabel, märkide...
Tallinna Reaalkool Verivorst Referaat Õpilane Tallinna reaalkool, 2016 Sissejuhatus Mina valisin teemaks verivorsti. Ma valisin selle teema, sest mulle väga meeldivad verivorstid, kuigi ma eriti ei tea midagi nendest, seega saan natuke vervorstidest teada. Verivorsti päritolu Verivorsti ja muude vere ja liha toitude päritolumaaks peetakse Keekat, kus neid on mainitud juba 5000 aastat tagasi. Eestisse jõudis verivorst rootslaste ja lätlaste kaudu, kes tutvustasid seda vastavalt põhja- ja lõuna-eestlastele. Enne seda olid eestlased söönud ainult tanguvorsti, ilma vereta. Verivorsti hakati just talvel sööma sellepärast, et verivorst on väga toitainerikas ja sinna sisse saab panna kõike mida tavaliselt ei sööda (veri) ja mida seega jääb palju järele. Lisaks on verivorst väga kasulik, sest see sisaldab palju rauda, mida organism omastab paremini kui taimetoidus olevat. Samuti sisaldab veri...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor ...
Minu toitumise analüüs Jakob Westholmi Gümnaasium 10. A klass Regina Kaasik Selline näeb välja minu hommikusöök... Hommikusöögi sisaldus: Kodujuust, Piim (2,5%) 150 g murakamoosiga 50 g Kalorusus 129 kcal Kalorusus 84 kcal Süsivesikud, kokku 5,95 g Süsivesikud, kokku 7,2 g Rasvad 3,75 g Rasvad 2,5g Valgud 5,1 g Valgud 8,25 g Vesi 133,5 g Naatrium 63 mg Vesi 37,55 g Sool 0,16 g Kaalium 229,5 mg ...
Jogurt kui biotehnolo ogiline toode Jogurt Maitsestatud hapupiimaliiik Sisaldab rohkem kuivaineid Täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga Biotehnoloogilised piimatooted Töötlemisel kasutatakse mikroorganisme Juust, keefir, hapukoor, jogurt Tootmine Suure kuivainesisaldusega piimatoode Hapendamiseks kasutatakse temofiilseid juuretisi Rasvata kuivainesisaldust tõstetakse 1%-3% võrra Lössipulber Kasulikkus Vähendab haigestumist Kasulik seedekulgla talitusele Sisaldab rohkelt proteiini ja vitamiine Jogurt sobib neile, kelle seedekulgla piimasuhkrut ei talu Probiootilised jogurtid On lisatud erilisi piimhappebaktereid Tugevdavad immuunsüsteemi Tõhustavad seedetegevust Soodustavad kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist Taastavad antibiootikumiravi järel seedekulgla normaalse mikroobikoosluse Suurendavad seedekulgleast B-rühma vitamiinide imendmist TÄNAN KUULAMAST!
TERVISLIK TOITUMINE Kristo Kangur 8.G SISSEJUHATUS Tervislik toitumine tähendab seda et sa sööd nii palju kui su organism vajab, tasakaalustada oma toidukordi ja toitaineid, teha trenni et kaotada kaloreid mis sa endale sisse sööd jne. Ilma toiduta ei saaks inimene elada, see on tähtis osa elust ja kui toituda tervislikult ja teha trenni siis keha muutub tervislikumaks ja energilisemaks. (Tervise Arengu Instituut, 2018) Tasakaalukus Toitumisel on kõige tähtsam tasakaalukus, kui sa ei tasakaalusta oma toidukordi ja toiduhulka, siis võib tervislik toitumine minna väga kiiresti ebatervislikuks. Suur osa tasakaalukusest on ka toidu püramiid, see on tehtud toidu ekspertide poolt ja sealt saab vaadata kuidas organiseerida toiduhulka ja toiduaineid. Taldriku reegel on ka oluline tasakaalukuse teema. See ütleb meile kui palju ja millal on vaja süüa erinevaid toitaineid. Näi...
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkud...
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik.............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1....................
TERVISLIK TOITUMINE Selles esitluses Miks on vaja tervislikult toituda? Mida peaksime sööma. Mille söömisest peaksime hoiduma. Mis riskid kaasnevad. Miks on vaja tervislikult toituda? Vältida ülekaalulisust Hea tuju. Rohkem energiat Mida peaksime sööma ja millest peaks hoiduma Süüa võib enam-vähem kõike. Aga tuleks kõike süüa mõõdukalt ja mitte liialdada toiduga. On levinud arusaam, et tervislik toitumine on see kui süüakse ainult ´´maltsa´´. Nii see tegelikult ei ole. Tervislik toitumine laseb väga mitmekülgselt toituda. Tervislikuks toitumiseks tuleks loobuda rämpstoidust. Riskid Näljutamine. Toidukoguste vähendamine ohtlikult väikseks Ei saada kätte oma energiat, vajalikke mineraale ja vitamiine . Meie vanustel noortel on vaja kätte saada toidust u.2770 kcal energiat. Tervisehädad. Vitaminide vaegus närgendab immunsussüsteemi ja haigused tulevad kiiremini. TOIDUPÜRAMIID Taldrikureegel erinevad salati...
TERVISLIK TOITUMINE ÕPILASTELE Autor: Inger Kändla 8.klass Juhendajad: Riina Vainu, Riina Suur Teema valik ja eesmärk Autorit huvitas toitumise teema Kuidas toituvad Kose gümnaasiumi eakaaslased? Missugune on tervislik toitumine? Eesmärk Anda ülevaade tervislikust toitumisest Analüüsida Kose Gümnaasiumi 6.-8. kl õpilaste toitumisharjumusi ja eelistusi Tööprotsess Teema valimine Juhendajaga koos küsimustiku koostamine Teema tutvustamine emakeele tunnis Küsimustiku tulemuste analüüsimine Töö teoreetilisesse osasse materjali otsimine Tervisliku toitumise alused: Toidupüramiid annab piltliku ülevaate tervislikust toitumisest Taldrikureegel on hea abivahend mitmekesise lõuna- või õhtusöögi kokkupanemiseks Kose Gümnaasium 6.-8. kl küsimustiku analüüs ja tulemused Kuidas toituvad õpilased hommikul? · Suurem osa õpilasi sööb hommikust, veerand testile vastanud õpilastest kas ei söö või sööb harva hommikust 20 ...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Anni Velks TOIDUTALUMATUS Referaat SISUKORD Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Olles mitmeid kuid üritanud selgust saada, miks kõht tihti peale toidukorda valutab või olenemata söögi kogusest ning kvaliteedist ebamugavustunnet tekitab, jõudsin selgusele, et olen üks neist, kes kõiki toiduaineid süüa ei saa. Toidutalumatus on aina enam levinud probleem maailmas. See võib tekkida nii noorel kui ka vanal. Suurel ja väikesel. Talumatuse tuvastamine on enamasti väga keeruline ja aeganõudev protsess, mistõttu paljud meie seast ei teagi, et neil võib seda organismis esineda. Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis kaks ametlikult diagnoositavat toidutalumatuse liiki: Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia ja Tsöliaakia ehk gl...
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...
annaabi.ee 
