Armastus ja sõprus Armastus ja sõprus on kaks väga erinevat tunnet, kuid nendes võib leida midagi ühist. Igaüks meist on tundnut kas või ühte nendest imepärastest tunnetest. Sõprus on sõbralik suhe inimeste vahel. Kui inimeste vahel on sõprus, siis nad hoolivad ja aitavad üksteist ning veedavad palju aega koos kuskil lõbutsedes. Sõprus võib esineda vastassugupoolte vahel, kuid samuti võib esineda sama soo esindajate vahel. Tavaliselt on inimeste vahel sõprus siis, kui mõlemal poolel on sarnane mõttemaailm või hoopis nende huvid on mingil määral sarnased. Sõprus võib areneda väga märkamatult. Armastust on väga raske seleteda sõnadega. Armastus on iga inimese jaoks erinev, sest igaüks tunneb ja seletab seda omamoodi. Armastuse aluseks on tavaliselt sõprus, kui on olemas ka armastus esimesest silmapilgust. Armastus võib olla ka vastamata, kuna mõned inimesed on liiga erinevad, et koos olla. Armastus on maagiline tunne...
Mida muudab inimeses sõda? Sõda on jube ja julm sündmus, sõda on maailmas peetud juba mitu tuhat aastat. Igas sõjas jääb keegi ilma oma isast-emast, mehest või naisest. Sõda muudab inimesed külmaks, ja ülbeks. Iga aasta tuleb Iraagist tagasi mitusada inimest kes on olnud seal rindel vastamisi hirmsa vaenlasega. See kui sa pead nägema igapäev, et keegi sinu kõrval sureb, ning see hirm mis sõjakäigus vallandub see inimene ei ole enam samasugune nagu ta ennem oli. See paneb neid elu üle mõtlema ning kui sõda läbi saab, tulevad need inimesed koju mõttega, et ta peab olema kiire, ülbe, ning halastamatu, et elus läbi lüüa. Minule ei meeldi sõda, ning mina sinna minna ei tahaks. Sõjast tuleks igahinnaga hoiduda,et sinu lähedased ei jääks ilma sinust ning, et sina ei jääks ilma oma elust. Ja, et sinust ei saaks külma ja tundetut inimest.äö
"Kääbik" J. R. R. Tolkien Sisukokkuvõte: Raamat "Kääbik" räägib lõbusast seiklusest, mis toimub võlumaal. Peategelaseks on kääbik nimega Bilbo Baggins. Bilbo nagu kääbikud ikka, on rahuliku, koduse eluviisiga pisike olevus. Ühel päeval võtab ta vastu ootamatult saabunud külalise. Külaline on nimelt vana ja tuntud võlur Gandalf. Võlurihärra teeb Bilbole pakkumise temaga kaasa teha üks suur seiklus, mille lõpus saab kääbik niivõrd palju kulda, et sellest piisaks vabalt elulõpuni. Kääbik lubab selle pakkumise üle mõelda ning lepib Gandalfiga uue kohtumisaja kokku. Järgmisele kokkusaamisele ei ilmu võlur üksinda. Nimelt võtab ta kaasa käputäie päkapikke. Päkapikkude nimed on: Dwalin, Balin, Kili, Fili, Dori, Nori, Ori, Oin, Gloin, Bifur, Bofur, Bombur ja Thorin. Viimane neist oli Durini rahva pagenduses kuningas. Selgub et Gandalf pakkus Bilbot Thorini vennaskonnale murdvargaks. Nimelt oli lohe röövinud aastaid tagasi tema rahvalt ülisu...
Prantsusmaal- zonglöörideks, Hispaanias-huglaarideks, Saksamaal-spiilmannideks.Kangelaseepos-Peategelaseks on heeros, kes sooritab sangartegusid ja talub ränk katsumusi oma maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ball...
Kristjan Jaak Petersoni kokkuvõte Eesti rahvuslik kirjandus saab alguse Petersonist, kes oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Teda on peetud esimeseks Eesti luuletajaks, maarahva laulikuks. Tema tähtsust eesti keele jaoks on hinnatud sedavõrd, et tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Ta hakkas uurima maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle, kuid selgele ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Ta püüab
Kirjanduse suunad ja voolud. · Antiikkirjandus Euroopa vanim kultuur, mis kujunes välja Vana- Kreekas 5. sajand enne meie aega. Maailma kirjandusele on aluse pannud kreeka mütoloogia. Vana-Kreekast on pärit teater, olümpiamängud, eeposed ja kirjanduse põhiliigid eepika (jutustav), lüürika (luule), dramaatika (näitekirjandus). Jumalad: Olympos- Kreeka kõrgeim mäetipp, jumalate eluase. Seal nautisid na elu ja positiivseid asju. Surelikke sinna ei lastud. Zeus- peajumal, taevajumal, kõrgeim jumal, jumalate ja inimeste isa, sündis Kreetal. Hera- Zeusi naine, kõrgeim jumalanna, taevajumalanna, abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati Ares- sõjajumal, julm, isegi jumalate poolt vihatud Apollon- päikese ja valguse jumal, muusika kaitsejumal Hephaistos- tule ja ...
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa armastuses, erines teistest venelastest oma headuse poolest. Mõskin põdes langetõve ja oli Sveitsi ravil, Venemaale tagasi saabudes oli ta saanud terveks aga oli veel haiglase välimusega Sveitsis ravil olles kohtus Mõskin haige tüdrukuga, kellega nad olid koos ja tüdruk sai enne oma surma õnnelik olla. Teised lapsed ...
Inimene seisab alati valikute ees Lugesin E.M. Remarque'i raamatut "Lissaboni öö". Raamat rääkis sellest, kuidas ühel ööl Lissabonis, kui vaene põgenik saadab igatseva pilguga Ameerikasse minevat laeva, astub tema juurde mees, kellel on kaks piletit ja lugu. Lugu, milles armastuse hind on mõõtmatu ja kurjuse pärandus põhjatu. See raamat on minu arvates ehtne näide sellest, et armastus on elus peaaegu kõige tähtsam. Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud. Minu jaoks on utoopiline, et tol ajal tuli salaja piire ületada, valetada ja varastada - seda kõike ainult ellujäämise ja armastuse nimel. Tekib küsimus, et kui tol ajal saadi selle kõigega hakkama ja inimesed olid õnnelikud, siis miks tänapäeva inimene nii palju viriseb oma elu üle!? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid...
Anton Tsehhovi novellide analüüs Tsehhovi novellid on enamasti avatud novellid, sest neil enamasti puudub puänt või lugeja saab ise lõpu mõelda. Novellide tunnustest olid esindatud veel tihe sündmustik ning piiratud tegelaste arv. Novellist ,,Rõõm" tuleb välja, et alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet. Tema novellides on segatud tihti koomilisus ja traagilisus. Väga palju kasutab autor ära ka sotsiaalset elu ehk elu pahesid ja probleeme. Näiteks novellist ,,Kurbus" tuli välja, et suurlinna inimeste elu on väga üksildane. Tsehhovi novellide tegelased olid enamasti venelased ning tegevuskoht oli Venemaal. Alguses neid novelle lugedes jäi ...
Saami keeled Sissejuhatuseks · Saami keeled on rühm soomeugri keeli ,mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Soomes ,Rootsis, Norras ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel. · Saame on kutsutakse ka lapplasteks. Erinevad saami keeled · Kokku on olemas 11 saami keelt · Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi ja akkala saami keeled. · Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus: lõunasaami ,turjasaami , ,koltasaami ,umeå ,piteå ,inari ja kildini saami keeled. See tähendab ,et nendel keeltel on väga vähe rääkijaid ja enamus neist on vanem põlvkond. Veel saami keeli · Veel on olemas Lule sami keel ,mida kasutab emakeelena umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi vanem põ...
Andres Ehin 13. märts 1940 Tallinn 10. detsember 2011 Eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanik. Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis, edasi läks õppima Tartu ülikooli kus ta valis erialaks soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahe...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? Kindlasti on paljud arutlenud sellel teemal pikalt ja mõelnud, kas alati tasub jääda iseendaks või vahel on kasulikum ja parem olla nagu kõik teised. Ka mina mõtlesin sellele pikalt noorena ja olen praegu õnnelik, et ma olen see kes ma olen. Mul on alati kindel arvamus ja ma julgen seda avaldada. Ma ei karda oma seisukohti teistele tutvustada. Tegelikult on väga palju kinni inimeses endas. See oleneb täiesti kindlasti inimesest endast. Osad on julged ja neil on alati oma kindel seisukoht ja arvamus mingil teemal. Nad ei karda kunagi oma arvamust välja öelda ja nad jäävad alati iseendaks. Ka nende mõtted võivad kattuda teiste omadega, aga kui ei kattu, siis nad julgevad ka enda sõna sekka öelda. Nad ei lase end kunagi mõjutada. On ka teisi inimesi. Nemad on vaiksed ja nende arvates on lihtsam suurema massiga kokku sulanduda. Nad ei julge kunagi oma arvamust avaldada ja lä...
Arutlus Tai inimesed on reeglina sõbralikud ja tolerantsed. Nad näevad iga päev sadu turiste, kes nende traditsioone ei tea ning kombeid ei mõista. Seniks on taimaalased mõistvad, kuniks turistid aktsepteerivad ja respekteerivad nende religiooni ja kuninglikku perekonda. Taimaal keerleb elu budismi ümber ning 95% elanikkonnast on budistid. Igal pool võib silmata templeid ning enamus kohalikke meesterahvaid peavad osa oma noorusest veetma mungana. Budistlikus Tais pole jõulud pühad. On tavalised tööpäevad, isegi välismaa noori õpetavad ülikoolid panevad eksamid 25. detsembrile. Ka looduse ja kliima poolest ei saaks arugi, et jõulud Eesti mõistes on ukse ees. Minu kui eestlase jaoks peaks jõule veetma ühise laua ääres aega veetes, praadi süües ja kingitusi vahetades. Kindlasti peaks kinke välja teenima mingi laulu, luuletuse või paiga. Tai kultuuris on pea kõige püham kehaosa ja sell...
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning...
Jaan Kross "Keisri hull" väga põhjalik kokkuvõte Jaan Kross "Keisri hull" Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi -...
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 1.Romaani 3 lugu: 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani i...
suurtähtedes) ning paksus kirjas (bold). Pealkirja valikul tuleks püüda see sõnastada võimalikult lühidalt, selgelt ja täpselt. Kontrollige, et pealkiri vastaks esitatud kirjatööle, mitte ei kajastaks teema valiku algetappe. Abstrakt on töö lühitutvustus, mille funktsioon on aidata kaasa töö levikule andmebaasides, sisaldades ühtlasi töö seisukohalt olulisemaid märksõnu. Abstraktis tuleb esile tuua uurimisprobleem, töö eesmärk, peamine meetod ja peamised allikad ja/või kirjandus, millele toetuti (näit mingi oluline artikkel, autor, raamat, ühesõnaga teoreetiline raamistik). Abstrakti pikkuseks on ca 150 sõna koos töö pealkirja ja autori nimega ja ta peab mahtuma ühele lehele. Töö pealkiri peab olema esitatud abstraktis nii eesti kui ka inglise keeles (viimane kursiivis). Pärast abstrakti tuleb järgmisel lehel Sisukord koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras esimesena tuleb nimetada sissejuhatust. Peatükid on nummerdatud. Lubatud on kaks variant:
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub
I.Rehepaplus kui eluviis. 1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki v...
Rehepapp. Inimeste keskmist väärtuste kogumikku on sisuliselt võimatu hinnata. Millised väärtused on teistest üle ja milliste põhjal võtame vastu otsuseid. Mis need väärtused tegelikult muud ongi, kui inimeste arusaamine selle maailma heast ja kurjast. Oleme pika ja keerulise ajalooga rahvas ja meil on tegelikult väga vähe ideaale peale isikliku heaolu. Millega muidu seletada mitmeid ja mitmeid aastaid kestnud/kestvaid ,,spungi" (on üks väga tore asjandus Pipi Pikksuka raamatus, teadmata/tundmata loom ) otsinguid. Peale Kivirähki romaani ilmumist leidsime ta üles. Rehepaplusest sai eesti Nokia. Suhtumine ,,Rehepappi" on seinast seina, kes tunneb poolehoidu, kes pahameelt (ehk näeb iseenda peegelpilti, vähemalt meie saamahimulise ja kiusaka iseloomu peaksime ikka ära tundma). Lausa müstiline on ju , kuidas vara ja võimu pärast reaalsustaju ja eetilised piirid kaotatakse, suisa napakaks mi...
erinähtus. Venemaal valgustuse põhitunnuseid pole, ka Skandinaavias on see üsna nõrgal kujul, kuigi kultuurilised põhipunktid kopeeritakse. Samuti pole valgustust Ameerikas on mõned autorid, väga tuntud autorid tulevad alles 19. sajandist. Valgustus levib oma keskmest ringidena kuid teiseneb, ka Itaalias ja Hispaanias, kuigi need riigid on üsna keskme lähedal. Maailmakirjandus võiks ka tähendana ekspansiooni, kirjandus hakkab alluma sarnastele reeglitele. Tänapäevaks on kirjutamine üsna sarnane (kes tahab läbi lüüa) kogu maailmas. Meie kultuur võlgneb valgustusele üsna palju. Ühtsesse moodusesse midagi teha paneb iga rahvas midagi erilist, rahvuslik eksootika (sisaldub rahvuslikus romantismis). Maailm 18. sajandil mingis mõttes oli Euroopa maailm, muu oli üsna võõras. Edaspidi tungib Euroopa ka mujale. Aafrika avastamine toimub valdavalt 19. sajandil.
Duubeltüdruk Autor:Lea Arme Autor Lea Arme Sündinud 04.10.1958. Mitu eluloo raamatut (Ada Lundverist,Eve Kivist,Luule Viilmast,Salme Reegist). 2 noorte raamatut. Tegelased Silva, peategelane . Kersti ja Rainer, sõbrad ja klassikaaslasd. Marin, Silva õde. Liisi ja Rein, Marini laps ja mees. Aron ja Kert, mehed kellega Silva kaasa läks Niina, naine, kes leidis Silva mere äärest. Sündmused Silva läheb kohtuma ühe mehega (Aroniga). Silvat hakatakse otsima. Maja maha põletamine. Saadakse teada uusi asju. Niina leiab Silva mere äärest. Haiglas kohtumine. Minu arvamus Huvitav. Kaasahaarav. Põnev. aitäh!
· Kui inimene sureb, kaotab ta kõigepealt elu. Järgmisena lähevad illusioonid. · Kõikidest põgenemisviisidest on surm kõige tõhusam · Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? · Enamik inimesi sureb, olemata surmaks valmis -- just nagu nad on ka eland, olemata selleks valmis! · Eks me teame küll, et surm on olemas, ja mõtleme pea iga päev surmamõtteid, aga kui ootamatult sureb keegi meie jaoks eriline ja armas inimene, siis on tema surm raske, väga raske taluda. Mis siis, et iga päev sureb häid inimesi ja halbu inimesi ja igasuguseid meile tundmatuid inimesi. · Ma ei karda surra. Ma lihtsalt ei taha kohal olla, kui see minuga juhtub. · "Mõned räägivad, et elu peale surma pole olemas," ütles õpilane. "Kas tõesti?" ütles Meister. "Kas see pole kohutav -- surra ja mitte kunagi enam näha, kuulda, armastada, rõõmustada..." kurvastas õpilane. "Sa leiad, et see on k...
Karl Ristikivi Karl Ristikivi oli Eesti kirjanik. Karl Ristikivi on kirjutanud nii lasteraamatuid, diloogiaid kui ka ajaloofilosoofilisi sarju. Karl Ristikivi on meie noorema ning keskealisegi põlvkonna kirjandussõpradele tuntud peamiselt nn. Tallinna- triloogiaga, mis ilmus uuesti "Eesti romaanivara" sarjas. Kirjanik ise oli pärit vanalt Läänemaalt, ta sünnikodu endises Paadremaa vallas kuulub nüüd Pärnu rajooni. Ta varasema noorpõlve vahelduvad kasvukohad asusid samuti Läänemaal, mille tõttu viimane kajastub mitmeti ka Tallinna-triloogias. Kuna autor sõjasündmuste keerises 1943. aastal sünnimaalt lahkus, püsisid ta noorusaastate osas mõnedki faktid vaidlusalustena, seda isegi tema sünnikoha suhtes. Ta ema siirdus teenijana tööle Kullamaale Jõeääre külla Kaldapealse tallu, mille omanikuks oli konservatiivne ühiskonnategelane ja Riigikogu liige Tonkmann. Siin töötasid Liiso ja Karl Ristikivi hoolega suve ...
1. Kirjuta 5 nõuannet Holdenile, mida oleks pidanud teisiti tegema või tegemata jätma. Põhjenda igat nõuannet ning kirjuta, millised probleemid oleks olemata jäänud. Holden oleks pidanud eksamid ära tegema ja mitte laskma ennast koolist välja visata. See oleks andnud talle elus mingi sihi ja rohkem võimalusi. Kindlasti tuleks loobuda suitsetamisest ja joomisest ning pidevast valetamisest. Võibolla oleks olnud abi, kui ta oleks saanud oma maailmavalust kellelegi rääkida, kui ta oleks põgenemise asemel läinud siiski koju ja otsinud mõistmist ning püüdnud ka ise teisi mõista ja mitte kõiki ja kõike vihata. 2. Kuidas Holden väljendas oma mässu maailma vastu? Too vähemalt viis näidet. Mida ta nende tegudega tõestada tahtis. Holdeni kriis on enesemääratluse ja enesekehtestamise kriis, mis on teda valuliselt tabanud täiskasvanuks saamise piiril. Ka tema tunded olid väga segased. Ühest küljest tahtis ta naist...
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem. Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes, ei loe kas ...
Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 Kirjanik ja tema looming................................................4 Teose sisu......................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................7 2 Sissejuhatus Tegemist on esimese postmedernistliku metsavennaromaaniga kirjanikult Aarne Ruben. Raamat räägib kuidas kaks Eestist pärit seersanti saadetakse Nõukogude tagalasse, et koguda seal luureandmeid sõjaliste objektide kohta, kuid mis ei kujune just eriti lihtsaks ja luuretulemused on üsna viletsad.
Goethe - ''Faust'' I Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Tema teadmata on aga Jumal ja Saatan (nimega Mefistoteles) sõlminud taevas kihlveo. Omamoodi huvitav on ka fakt, et Jumal ja Saatan on omavahel väga sõbralikes suhetes ja otsustavad koos inimeste saatuse üle. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jä...
Andrus Kivirähk 1.Millal ja kus A.kivirähk sündis? V: 17. augustil 1970 Tallinnas. 2.Pane kirja kivirähki haridustee (koolid,mida õppis) ja milliseid ameteid ta pidanud on? V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lu...
Kuningas Oidipus Variant B Küsimused: A) Mis sai pärast Oidipuse sünniloo teadasaamist? B) Mida palus Oidipus Kreonilt? 1. Iseloomusta ja põhjenda peategelase käitumist ja elust arusaamist. Kuidas muutub teose käigus (näited, tsitaat) 2. Võrdle Oidipuse ja Kreoni too välja erinevused ja sarnasused 3. Kumb meeldib rohkem?Miks? 4. Missuguseid tõekspidamisi rõhutab koor? 5. Kas Oidipus on kangelane või kurjategija? Vastused: A) Kui lõpuks selgus Oidipuse sünnilugu, siis Iokaste lukustas ennast oma tuppa, nuttis ning hljem poos end ülesse. Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi ennast saata Maapakku. B) Oidipus palus Kreonil oma tütreid kaitsta ja nad viimast korda lossi tuua, et neid katsuda. 1.Peategelane Oidipus oli mõistlik ja sõnapidav mees. Kui ta sai teada, et tema isa tapeti, sii...
Hoolida, armastada, mõista! Tihti ei väärtusta inimesed seda, mis neil on, ning vinguvad, et neil puudub palju. Aga miks ihkame midagi, mida meil tegelikult vaja pole ning prioriteediks peame jõukust ja teistest paremaks olemist? No jah, kes meist ei taha omada hiiglaslikku häärberit ja tohutult raha, kuid mida meil sellega teha on, kui puuduvad pere ja sõbrad? Aina sagedaminu kajastatakse meedias erinevaid pereprobleeme, näiteks saade ,,Suletud uste taga" toob meieni eestlaste igapäevase elu mured, kus enamasti on kannatajateks lapsed või vanemad. Kuid miks tekivad sellised konfliktid? Võimalik, et mõistmatusest ja hoolimatusest või aja nappusest. Vanematel on ükskõik laste tegevusest või rabavad nad võsukeste heaolu nimel tööd teha. Lapsed aga soovivad enam tähelepanu ning otsivad seda ka kodust väljaspool. Paljudesse abieludesse tekivad mõrad just ühe osapoole nõudmiste pärast, arv...
Miks jätavad noored keskkooli pooleli? Vahel juhtub nii, et keskkooli minnes ollakse väga elevil, kuid juba paari kuu pärast jäetakse kool pooleli.Miks juhtub noortega nii? Kas noored on liiga laisad või on probleem millesgi muus? Üks peapõhjuseid võib olla, et eitaheta uuesti vanasse kooli ja koju rutiini tafasi minna. Otsitakse hoopis uusi seiklusi ja elamusi. Võibolla sobiks siis minna kutsekooli või võtta aasta vabaks ja tööle minna. Pärast üheksandat klassi tahetakse tahetakse vahel lihtsalt puhata ja mitte kohe kooli tagasi tormata. Soovitakse välja mõelda edasised plaanid ja tulevikusoovid. Pidevalt küsitakse keskkooli õpilastelt, mida nad tahavad edasi teha või kelleks õppida, kuid kui nendele küsimustele ei osata vastata, tekkib tahtmine kool poolelei jätta ja nendele küsimustele vastused otsida. Kõigil inimestel ei ole kooliga ka alati kõige ...
"Pea suu" Helga Nõu Pea tegelane Tiina 15-aastane, suur nina, pikk, väikesed silmad, õhukesed juuksed, palju vinne hoolitsev, kohusetundlik mässumeelne Kõrvaltegelased Villu 14-aastane, eestlane, Tiina klassivend Sven Allan 14-aastane, rootslane Tiina klassivend, klassi kõige targem poiss Ralf 19-aastane, rootslane, Tiina armastus Anna 14-aastane, rootslanna, Tiina sõbranna, klassiõde Peamised probleemid Noorte probleemid Perekonna probleemid Sisukokkuvõte Toimub Rootsis Valberga koolis Lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis, kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised kujunema ohtlikumaks seikluseks, kui nad ootavad või soovivad Huvitav ja üllatav Sven-Allan tegi kõike halba endale ise ja pani uskuma, et keegi teine teeb talle seda Tsitaadid "Noorus on ilus aeg" "Noorus ei ole ilus aeg" Hinnang Meile meeldis see raamat, sest see oli vä...
Kas noorus on hukas? See kliseelikult kõlav väide on peaaegu sama vana kui inimkond ise. Sellel teemal on kirjutatud lugematult artikleid, kirjandeid ja muid arvamusavaldusi. Juba Sokrates avaldas arvamust, et noored on hukas, rääkimata hilisematest arvajatest. Midagi uut sellel teemal on raske kirjutada ja kui veel arvestada autori noort vanust, ei ole siit midagi oodata. Eesmärk ei ole mitte niivõrd pealkirjas esitatud küsimusele vastuse leidmine kui sellist arvamust mõjutavatele teguritele viitamine. Vastata küsimusele, kas noored on hukas või mitte, oleks äärmiselt subjektiivne ega aitaks mingilgi moel süüvida põhjustesse, miks sellist loosungit hüütakse. Ülalmainitut teatavad pigem noorest east väljunud inimesed ja see süveneb vanusega. Eriti tihti kuuleb sellist väljendit üle keskea ja pensionil olevate prouade-härrade suust. Seda ei saa neile pahaks panna, see on paratamatus, selle sõnumikandja rolli võtavad ühel päeval ka ...
MIKS ON TEOS POPULAARNE ? Me kõik teame et ühe tõelise hea raamatu kirjutamine ei ole sugugi lihtne. See on väga aeganõudev ja raske töö. Samuti pead sa oskama ennast väljendadada paberil ja teha seda nii usutavalt, et see oleks tõesti huvitav. Ka ühe noorteraamatu kirjutamine tänapäeva noortele pole lihtne. Tekitada noortes see tahtmine võtta lihtsalt kätte üks raamat ja see läbi lugeda, ja just siis kui tegemist pole kohustusliku kirjandusega. See on väga raske. Kuid kui see siiski õnnestub, on kirjanik teinud väga hea töö. Mina arvan, et ka Aidi Vallik on üks nendest, kes on sellega hakkama saanud. Ta on kirjutanud raamatu ,,Kuidas elad Ann,, millel on ka kaks järge. Selle raamatu sündmustik räägib noorte eneseavastamisest, elustiili valikust ja teismeliste suhetest vanematega.( see räägib noorte elust ja tegude tagajärgedest ) Aidi Valliku teos '...
MIKS PEAB LOODUST KAITSMA? Loodust tuleb kaitsta, sest loodus on püha paik. Loodusest saab alguse elu ja inimene ning inimene vajab loodust. Inimene ei saa elada ilma looduseta, sest loodus kuulub inimese juurde. Inimene saab isegi vajaliku hapniku, mida ta sisse hingab looduselt. Looduses peitub palju imesid ja võlusid. Looduses käies tunneme me alati, et see õhkkond, mis seal on, on kuidagi mõnusam. See on kuidagi puhtab ja värksem ning juba sellepärast peaksime me tihedamini looduses viibima. Värske õhk aitab meil ka oma mõtteid selgeks mõelda. Ja muidugi on olulised ka kõik loodusannid. Kus mujalt saaksime me tee jaoks korjata ravimtaimi, kui oleme külmetunud? Kus mujal saaksime me nautida mustikate, metsmaasikate ja pohlade ehtsat maitset? Kust mujalt korjame me neid imehäid seeni, millest keedame seenekastet? Loomulikult on vastus: Loodusest. Loodus on nagu omaette maailm, mis aitab meil elus püsida. Kuna loodus teeb m...
SOOVIDES SÜDAMEST Ma astusin uksest välja ja tundsin et õrgus oli tunda mingit imelikku nuhinat. Ma kõndisin nipsake eemale ning nägin, et maas ei olnud enam ühtegi lumeräitsakat. Oli näha vaid mõnda üksikut lumekrüüli. Muru kluttidest paistsid välja lumekõllised. Enamus lilli juba kiratses ning pungad puudel krookusid. Ma vaatasin taevasse ning nägin nõhesiniste pilvede vahelt nurukollast päikest, mis tahtis tungida otse minu pürinasse ja seda sällendada. Taevas olid ka gerbamaalt saabuvad linnud, kes lendasid kõik kuppides. Eemalt pudelust kuulsin, kuidas trillud hõikasid ja kilkasid. Vaatasin korraks terlise peale ning nägin et mõned üksikud jääpurikad on sinna veel jäänud ning needki liperdavad. Lõpuks asusin ma sirelipõõsa juurde ning võtsin käte tema kurli. See lärises mu käte vahel nagu kristall. Kuigi see ei kiratsenud veel, tundsin selle kurli jõudu. Ma pruulisin seda puud niikaua kuni ma leidsi...
AFORISME . Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest. Armastus ei omanda ega ole omandatav. Sest armastusest piisab armastuseks."- K.Gibran Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. Õnn ja õnnetus on illusioonid ja õnnelikum on see, kes oskab omale õnneliku illusiooni vajalikul hetkel luua. Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?" Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde... Kõik pole kuld mis hiilga...
Villu tegemised Villu oli 29.aastane meees, ta elas Katku talus koos oma isa ja emaga. Ta oli talu pärija, kuna tema vend oli sõjas hukkunud. Ta oli alati vastuolulise iseloomuga, vaikne ning eelistas omaette olla. Külarahvale oli Katku Villu tuntud kui laisa ja riiuka mehena. Kõik teadsid, et ta oli vangis Künka Otto tapmise pärast. Keegi ei arvanud temast hästi. Ennem vanglat oli Villu puskariajaja,millega ta üritas rikkaks saada, salakütt ning suur purjutaja. Ta sattus tihti kaklustesse ning jamadesse. Tal oli ka vallaslaps Kuusiku Eeviga.Teda ei huvitanud talutööd, pigem huvitus ta masinatest ja tööriistadest. Isa häbenes Villut, ning ütles alati, et villu vend, kes oli sõjas surma saanud oli õige mees. Kui Villu vanglast naases, oli ta kui teine mees. Ta tahtis talu edasi arendada ning ta rügas selle nimel kõvasti tööd, isegi isale tundus, et Villu on meheks hakanud. Tuli välja, et talu kõige vi...
Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi. ida oli hästi kasvatatud ja korralik naine. Tema arusaam armastusest et kui ühekorr...
Mis maa see on Eestimaa ... mis maa see on? Hea küll, siin ei ole mägesid, metsa on palju nagu soidki ... külm on samuti. Aga jättes kõik selle kõrvale ja vaadates teisi asju kas mulle meeldib siin elada? Kas olen rahul sellega, kus olen või mis on mu võimalused, kas peaksin ka jälgima trendi ja hakkama mõtlema elust välismaa imelistel küngastel, kust ma võib-olla ei naasegi? Ja ausalt öeldes ega Eesti Vabariik mind vist väga igatseks ka, pole ma ju tema heaks midagi teinud. Ma ei tea, kui normaalne see on, kui sellise väikse riigi kohta on poliitskandaale igale aastaajale ja peaministri palk on üle 200 korra kõrgem lapsetoetusest. Keegi ei räägi aust, vaid rahast ja suurest vastutusest, kuigi mõlemast on ju puudus. Antakse kõik, et päästa juba ammu uppunud vrakke, ja hoitakse end tagasi kohtades, kus seda üldse teha ei tohiks lapsed. Kas mulle meeldib harjuda mõttega, et rahvustel pole enam ...
Antiikteater Antiikteatri algus on seotud usutseremooniatega. 2500 aastat tagasi korraldati viljakuse ja veinijumala auks pidustusi ning aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Suurte pidustuste ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul 15 teatritükki, mille vahel olid vaid lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ega lahkutud teatrist. Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta -- vaestele andis raha riik etenduste fondist. Antiikaja tragöödiakirjanike hulgas olid ühed suurimad Aischylos, Sophokles ja suur komöödiakirjanik oli Aristophanes. ...
Anton Hansen Tammsaare Kodanikunimega Anton Hansen (30.01.1878 01.03.1940) Kirjaniku käekirja- näide Proosa- ning näitekirjanik, esseist Sündinud Järvamaal JärvaMadise kihelkonnas Albu vallas Põhja Tammsaare talus kümnelapselises talunikuperes (oli neljas laps peres). Siit ka kirjanikunimi. Oma sünnitalu motiividel on loonud epopöa "Tõde ja õigus" Lapsepõlvekodu oli metsane ja soine paikkond Õpinguaastad Sääsküla vallakool Prümli vallakool Väike-Maarja kihelkonnakool Hugo Treffneri eragümnaasium Tartu Ülikooli juurastuudium(jäi lõpetamata) Mis on tiisikus? Tiisikus on üheselt mõistetav tuberkuloosina. Arvati et tegu on kopsuhaigusega, mille korral haige aja jooksul oma kopsud välja köhis. Seda peeti nõrkuse (üleväsimuse ) tunnuseks, etiti kui see esines vanematel inimestel. Noorte inimeste puhul arvati, et tegemist on päriliku haigusega. Haigus ja sellega või...
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
Väino Aren Sisukord Sissejuhatus...................................................................................lk. 3 Estonias.........................................................................................lk.4 Leningradis...................................................................................lk. 5 Kirjad koju....................................................................................lk.6 Tagasi Estonias.............................................................................lk. 7-8 Varietee.........................................................................................lk. 9 Estraad, raadio, televisoon............................................................lk. 10 ``Õnne 13´´...................................................................................lk.11 -3- Sissejuhatus Väino Aren sündis 11. augustil 1933. aastal Palal, Tar...
Sisukord Lk 1- 2 Jaan Kross, ning Jaan Kross ajakirjanikuna Lk 3- 7 Kirjanduslik tegevus Lk 7- 8 Tunnustused, lemmik luuletused. Lk 9 Kasutatud kirjandus Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks
Sisukord 1) Pilt........................................................................1 2) Elulugu..............................................................2-3 3) Saavutused...........................................................4 4) Tuntumad teosed...............................................5-6 5) Kokkuvõte............................................................7 Pilt Gustav Suits professorina Tartu ülkoolis. Gustav Suitsu Elulugu Gustav Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba nelja-aataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 1892-1895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnn...
Rahvalaul e. folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse k...
Väike prints Antoine De SaintExupery · Suured inimesed ei mõista lapsi ja lapsed ei mõista suuri inimesi. · Laste kujutlusvõime on suurem,kui täiskasvanutel. · Suured inimesed armastavad numbreid,kui te jutustate neile uuest sõbrast ,ei küsi nad seda kõige tähtsamat. · "Mulle ei meeldi, kui minu raamatuid kergesti loetakse. Mul on nii palju murest,nende mälestuste jutustamisel." · "Kurb on sõpra unustada.Igal ühel pole sõpra olnudki." · " Tead kui oled nii kurb, siis armastad päikseloojangut." · "Pisaratemaa on ju nii salapärane." · "Ma sündisin koos päikesega" ,ütles lill. · Minu lill täitis terve planeedi magusa lõhnaga ,mina aga ei suutnud sellest rõõmu tunda. · Oleksin pidanud märkama tema tühise vingumise taga õrnust ,kuid ma olin liiga noor ja ei osanud seda hinnata. · Kõik need kodused tööd tundusid talle tol hommikul eriti arm...
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas. Ta oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Oma haridusteed alustas Jakob Hurt Himmaste külakoolis ja lõpetas Helsingi Ülikoolis doktori kraadiga. Jakob Hurt laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega, tähendab austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864. aastal kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel Õpetatud Eesti Seltsi etteotsa. Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus 1869. aastal, pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üleeestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaim...
Hunt ja hobune Kord sõi hobune aasal rohtu. Sõi rahulikult, kuni järsku ilmus välja hunt. Nähes hobust, tahtis hunt ta kohe nahka panna. Hobune hakkas hunti paluma: "Kallis hundike, jäta mind seekord rahule. Olen ju ainult luu ja nahk. Tänutäheks annaksin ma sulle oma peremehe imekee, mille ta mulle kaela riputas. See on talle väga kallis ese, aga ma loodan, et minu elu talle armsam on." Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes: "Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?" "Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi," lausus hobune. Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta sõnanud: "Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks," kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast. "Kurat! Hobune valetas," käis hundil mõtetest läbi. Metslase...
Kõik inimesed Su ümber pole sõbrad Meie ümber on palju inimesi: sõbrad, sugulased, tuttavad ja need, keda me ei tunnegi. Minul on täpselt samamoodi. Võtame näiteks minu klassi. Mul on seal ainult paar sõpra, keda saan usaldada, ülejäänud õpilased on inimesed, kelle vastu ma huvi ei tunne. Mõtestame lahti sõna sõber. Sõber on inimene, kelle peale saab loota ja keda saab usaldada. Just usaldamise pärast pole kõik inimesed mu ümber sõbrad. Ma võin nendega küll läbi käia, kuid mingeid erilisi sõprussuhteid ma nendega luua ei soovi, sest ma tunnen, et neid ei saa usaldada.Kuid mõnikord pimestab meid keegi või miski ning pärast seda süda murdub. Meie ümber on ka inimesi, keda huvitab ainult kasu, nad on ahned. Näiteks, kui inimene võidaks suure summa raha, siis tema ümber oleks kindlasti inimesi, kes mängivad ainult sõpra, sest nad tahavad tema raha. Meie ümber on palju inimesi, kuid kõik nad pole meie sõbrad. Inime...
.............. 53 4.3. Luulekogud ,,Tahaksin olla" ja ,,Katus sõidab".......................................... 57 4.4. Värsitehnika ................................................................................................ 61 KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 64 SUMMARY................................................................................................................ 67 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 69 LISA 1. Algupärase- ja tõlkeilukirjanduse vahekord ................................................. 73 LISA 2. Algupärase lastekirjanduse statistikat ........................................................... 74 2 SISSEJUHATUS
Kadripäev Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg,kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste pa...
J.K Rowling Harry Potter ja tarkade kivi Harry on 10 aastane poiss, kes elab oma tädi Petunia ja tema mehe Vernon Dursley juures. Harry vanemad on surnud, ning Petunia ja Vernon väidavad, et ta vanemad surid auto- õnnetuses, kus väidetavalt sai ta ka oma välgunoole kujulise armi otsaette. Kuid Harry pole mitte tavaline poiss, see ilmneb Petunia ja Vernoni poja Dudley sünnipäeval, kui nad sõitsid loomaaeda. Seal kaob imega eest klaas, mille taga on püüton ja kuhu Dudley sisse kukub. Kõik saab suurema pöörde hetkel, mil´Harry koju hakkavad lendama öökullid, et Harryle mingit kirja edastada. Dursleyd teavad selle kirja tähtsust Harry suhtes ja nad tahavad, et Harry seda kirja mitte mingil juhul ei saaks. Lõpuks nad kolivad ühte mahajäetud kohta. Järsku, Harry 11 sünnipäeva ööl, murtakse hurtsiku, kus nad elasid, uks maha ja sisse astub hiiglane nimega Hagrid ja kes l...
PaulEerik Rummo 19 jaanuar 1942 Elulugu Sündis Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina On töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas On olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige, Riigikantselei kultuurikonsultant, Eesti Komitee liige, kultuuri ja haridusminister, Tallinna linnavolikogu liige. 2007 aasta sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks. Rummo on ema poolt mustlaspäritoluga PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees On kirjanik Paul Rummo poeg Video ,,Prostituudi laul" http://www.youtube.com/watch?v=hXhRxIjWz5w Filmist ,,Viimne r...
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istu...
Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinn...
Kiri minu südamedaamile Tere kallis ! Vabandust , et minu kirja vastamine nii kaua aega on võtnud , kuid vahepeal on juhtunud nii palju. Mul on kahju sulle tunnistada, kuid minu tunded Sinu vastu pole enam nii tugevad kui varem. Ma loodan, et sa ei pahanda mu peale , kuid nagu sa tead , siis südant ei saa sundida. Olen palju mõelnud meie koosveedetud ajale, need ajad on olnud õnnelikumad mu elus, kuid ma ei suudaks enam nii jätkata. Ma tean, et mu sõnad teevad sulle haiget, kuid loodan , et sa lepid sellega , sest nii on meile mõlemale parem. Ma loodan, et sa tead, et olid kõigeparem asi, mis minuga kunagi juhtunud on. Sinu silmad olid need, mis tegid mind õnnelikuks, sinu naeratus tõi ka mulle muige huultele, kuid sellest kõigest ei piisa armastuseks Sinu vastu. Pealegi ei oleks mul aega selleks kõigeks, ehk sa suudad mind mõista ja võibolla ka kunagi andestada. Kohtumiseni . ...
Mahtra ja 21.kool Tallinna 21. kooli 9. a ja b klassi õpilased sõidavad Mahtrasse. Buss väljus kell 9.55 kooli eest. Väljasõidu korraldasid meile meie toredad õpetajad. Hommikul peale venekeele tundi ootas meid kooli ees buss, et s6ita mahtrasse. Bussiks oli suur kahekorruseline sõiduk, kuhu võis vabalt ära mahtuda ka kolm klassi. Kui buss oli ma uksed avanud kõik tormasid sinna, et saada endale paremat kohta bussis. Esimeseks peatumispaigaks oli Eeru kõrts. Seal jagati meile lahkelt leiba ja v...
Kalevipoeg. 7 peatükk Oli hommik. Päike paistis puude ladvas ning linnud laulsid. Kalevipoeg ärkas üles. Ta hakkas meenutama eelmise päeva sündmusi. Ta meenutas, kas ta pidas Soomes pikka pidu nind ega tal Turgist mingit tüli ei tulnud. Kalevipoeg tõttas jälle rändama. Ta jõudis künkani, kust ta tagasi tulles mööda oli käinud. Ta kõndis paar päeva mööda jõge ning mööda mäge. Kolmandal päeval jõudis ta ranna äärde. Merekaldal kalju külge aheldatult seisis Tuuslar-taadi paat. Kalevipoeg võttis paadi endale. Lepituseks ning päranduseks. Ta sidus paadi lahti, istus lootsikusse ja hakkas kiiresti kodu poole aerutama, samal ajal ise naistest lauldes. Siiski ei olnud saanud ta selget seletust viimasest vaenulikust peost. Kalevipoja mõõk ja riided olid verised. Saabus kesköö. Ta oli jõudnud saarele, kus ta tulles kogemata ühe neiu endasse armuma oli pannud. Kalevipojale tuli meelde, kuidas piiga oli laulnud, ...
Igal inimesel on ainult üks elu Elu on minu jaoks nagu raamat, millel ei ole kordustrükki. See on täis rõõmsaid naudinguhetki, keerulisi olukordi ja ka kurvastavaid sündmusi. Mõnikord jääb lehtedest puudu ja lugu peab lõppema varakult, vahel venib pikemaks. Rumal inimene lehitseb oma eluraamatut pealiskaudselt, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda on võimalik lugeda ainult üks kord. Eesmärgid on need, mis annavad elule tähenduse. Minu eesmärkideks on nautida elu ja hoida neid kellest hoolin. Soovin pakkuda maailmale midagi, mille üle uhkust tuntakse. Selle lühikese aja jooksul suudab inimene korda saata rohkemgi kui esialgu tundub. Endast tuleb anda maksimum igas elu valdkonnas ja püüelda oma unistuste poole. Minu arvates on oluline jätta endast jälg maailma ja seda just positiivselt. Eluga kaasnevad ka elamused ja raskused, mida me iga kord erinevalt läbi ...
Greteke Sackmeier Christine Nöstlinger Sackmeierit peres oli papa, mamma, Hansuke, Greteke ja Tirts. Margerethe Maria Sackmeier ehk Greeteke oli tüsedavõitu tüdruk. Kõik inimesed teme perekonnas olid natuke paksud. Üldiselt sai Sackeierite perekond hästi läbi. Naabritege nad eriti ei suhelnud ja naabrit naersid nende üle, kuna nad olid paksud. Perekonnas said kõik omavahel väga hästi läbi. Greetekesel ei meeldinud koolis käia ja ta ei saanud seal eriti kellegagi läbi. Mamma ehk Gretekese ema läks klassiokkutulekule. Peale seda oli ta väga imelik ja otsustas, et peab kaalust alla võttma. Klassikokkutulekul oli ka üks mamma väga pikaajaline sõbranna Marie Luise. Ta oli kunagi väga paks olnud, kui nüüd oli ta jälle kõhna. Mamma tahtis tema moodi olla. Greekesele meeldis üks poiss Florian Kalb. Ühel päeval kutsus poiss ta enda juurde, et G...
Liiklus kui õudusunenägu Liiklusõnnetusi toimub maailmas ühe päeva vältel tohutult. Sellised juhtumid on paratamatud ja ei ole teada iial, kuna, kus või kuidas õnnetused aset leiavad. Olgu hukkunuid üks, kaks on see ikka kõigile väga raske. Isegi Eestis on olnud perioode, kus surnujuhtumeid ühel päeval on mitu, eriti talvekuudel. Inimesed, kes kuulevad õnnetustest uudistes, ei pööra sellele suurt tähelepanu, kuna tänapäeval tundub see tavaline, arvestades massilist transporti ja rahva elukiirust. Liiklusõnnetused on muutunud justkui igapäeva eluks meie ümber, põhjustades siis erineval viisil kahju. Paljud inimesed hoolivaid ainult iseendast ja nad ei taha, ei viitsi pöörata tähelepanu õnnetustele, mis niigi on sagedad. Minu arvates on see muidugi mõistetav, ei olegi võimalik elada kõigi elu, igaühele kaasa tunda, aga paraku inimesed ei pruugigi mõista, mida üks avarii võib põhjustada. ...
docstxt/125734078882499.txt
Kuna Kreutzwald ise kirjutab, et raamatud asuvad kolmes toas, on nüüdki nõnda: saalis, arsti- ja kirjutustoas võib näha tema enda ja ka ajastu raamatuid, mis kunagi tema lugemisvarasse on kuulunud. Kõige arvukamalt on saksa kirjandust. Siin on kogutud teoste köiteid Wielandilt, Heinelt, Schillerilt, Goethelt, Klopstockilt, Hauffilt, Platenilt. Esindatud on ka Homeros, Ossian, Tagner, Shakespeare, Cervantes, Holberg, Sterne, lisaks veel vaimulik kirjandus, entsüklopeediad, sõnaraamatud, õpikud. Kõige kindlamaks tunnuseks raamatu kuuluvuse kohta on teadagi omaniku enda signatuur. Kreutzwaldil ei olnud harjumust igasse raamatusse sisse kirjutada, vaid ikka nendesse, mida ta enam on hinnanud: entsüklopeedia, ,,Niebelungid", 18. sajandist pärinevad trükised. Kõige vanem raamat on F. G. Klopstocki kurbmäng ,,Salomo". Üsna mitmel raamatul on kasutatud tiitellehel märgist FK. Üks ilusamaid raamatuid on keisri ihuarst Philipp J
Sõbrad, on inimesed kelleta paljud meist elada ei suudaks. Mõndadel on palju sõpru, mõnedel ainult paar. Meil on tuttavad, kellega me eriti ei suhtle. Võib-olla oleme me neid ainult kas või paar korda näinud-rääkinud,aga me nimetame neid ikkagi sõpradeks.Nad on ikkagi meie jaoks olemad kui meil midagi vaja on, aga me ei suhtle nendega palju.On ka sellised,kellega me pole kordagi kokku saanud, sa lihtsalt suhtled nendega arvutis, interneti sõbrad või nii. Ma eelistaks tuttavaid, kellega ma olen vähemalt ühe korra elus kokku saanud. Siis on meil sõbrad, sõbrad on üldjuhul inimesed kellega sa oled olnud koos kaua,aga neid tekib aina juurde mõned jäävad kauaks sinu sõbradeks, mõned kaovad ruttu.Sõbrad on need, kellega sul on tülisi, aga sa oled nendega ikkagi sõbraks jäänud, nad on sinu jaoks olemad,nad ei plõksi sinuga, nad mõistavad ja toetavad sind,nad hoolivad sinust ja sina hoolid neist,nad on kurvad kui sinuga midagi halba juhtub,na...
kulgeda, kuid laseb ühel oma sõbral ,,kampa" imbuda ja olukorda kontrolli all hoida. Kõik selgub alles viimastel lehekülgedel. Kirjaniku sõnul oli selle raamatu üks eesmärke anda teismelistele raamat, mida nad võiksid lugeda põnevusega ning milles on võimalik tunda iseend ja oma sõpru. Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Aidi_Vallik http://aidi.adisain.ee/index.php?page=1&lang=1 Suur lastekirjanduse fotoraamat 11
Friedebert Tuglas 1886-1971 Elu · Kodanikunimi Friedebert Mihkelson · Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. · Pärit Tartumaalt Ahia mõisast. · Õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. · Tuglas õppis ka Tartus Treffneri gümnaasiumis. · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". · Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põ...
Tants meedia taktikepi järgi ,,Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm, kolm-kaks ... Võtame uuesti. Võtame seni, kuni telerite ees istuvad silmapaarid on pahupidi ja mõistus nüri. Laseme lihtsurelikul süüa reklaamivahtu. Laseme lõputult!" Aki Kaurismäki filmis ,,Mees ilma minevikuta" sõnastab üks elu rataste vahele jäänud tegelane oma kreedo: kui näed inimest näoli kraavis, pööra ta teistpidi. Aitad hädas inimest, kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalak...
annaabi.ee 
