KIVIMID TARDKIVIMID ehk SETTEKIVIMID MOONDEKIVIMID KRISTALSED KIVIMID Tardkivimid on kivimid, Settekivimid tekivad Moondekivimid tekivad mis tekivad magma taimede ja loomade subduktsioonivööndis, tardumisel maakoores või jäänuste ning kus ookeanilise laama laava tardumisel kivimiosakeste settimisel sukeldumisel mandrilise maapinnal. veekogu põhja. Aja laama alla sulavad jooksul alumised kihid kivimid üles. settekihi raskuse all Vulkaanidega satuvad kivistuvad. moondekivimid taas Eesti aluspõhja maapinnale. settekivimid on tekkinud Graniit moondub: rohkem kui 400 miljonit GNEISS ...
Turismindus Praegusel ajal on turisdide arv maalimas suhteliselt kõrge ja suureneb veelgi. 2015. aasta seisuga oli rahvusvahelisi turistide saabumisi umbes 1186 miljonit. Kõikides regioonides on turismindus märgatavalt suurenenud võrreldes 1995. aastat 2010. aasta tulemustega. Põhja- Ameerikasse on 1995. aastal saabunud 80,7 miljonit turisti, 2010. aastaks on see summa kasvanud 98,2 miljoni turistini. Isegi Lähis- Itta sissetulevate turistide arv on kasvanud, 1980. aastal oli turiste vaid 7,1 miljonit ja 2010. aastaks oli sissetulevaid turiste juba 60,9 miljonit. Kõige vähem külastavad turistid Lääne- ja Kesk-Aafrikat, sinna saabuvaid turiste oli 2010. aastal 6,8 miljonit. Turmistindus on suure hoo sisse saanud mitmetel põhjustel. Minu arvates on suurimaks põhjuseks on, et punktist A punkti B jõudmine on muutunud mugavamaks ja kiiremaks. Inimesed reisivad peamiselt puhkuse eesmärgil, ag...
1. Mis on globaliseerumise põhjuseks? Miks rahvusvahelised ettevõtted paigutavad oma tootmist ülemaailmselt? Rahvusvaheliste turgude suurenemine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng, info kiire liikumine, uus rahvusvaheline tööjaotus. Et muutuda populaarseks võimalikult paljude inimeste seas ja nii suuremat kasumit teenida. 2. Too näiteid, milles seisneb globaliseerumine (igaühele leida vähemalt 2 näidet): Majanduse valdkonnas-kapitalivood liiguvad üle maailma rahvusvaheliste organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke, kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus Kultuuri valdkonnas-kasvanud immigratsioon, rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik, Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine Poliitikas-riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL, kasvanud riikide koostöö Keskkonnakaitse valdkonnas-RV-d konventsioonid, lepin...
Kliima soojenemine Mis on kliima soojenemine? Kliima soojenemine on maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus pika aja jooksul. Mis on kasvuhooneefekt? Svante Arrhenius Mis on kliima soojenemise põhjusteks? Fossiilkütuse põletamine Metsade hävitamine Transport Kliima soojenemise tagajärjed puude väljasuremine suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid probleemid põllumajanduses (toidupuudus) Liustike ja polaaralade sulamine (tõuseb maailmamere pind) Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit? lüheneb või kaob hoopis lumekate talvised tormid ja udu veetaseme tõus (ujutatakse üle osa maismaa-alasid) Kuidas kliima soojenemist lahendada? Sõita vähem autodega Elutube elektriga kütta Kasutada rohkem elekti Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.slideshare.net/chryssy/koloog...
Geograafia kui teaduse areng minevikust kuni tänapäevani, peamised arengusuunad kaasajal. · Kirjeldav geograafia: o Kasvas välja maailma maade ja piirkondade looduse, rahvaste ning nende majandustegevuse ja kommete kirjeldamine o Uute maade ja kaubateede avastamiseks oli vaja teada, kus leidub loodusrikkusi või kus ähvardavad ohud o Et kogutud andmeid oleks lihtne kasutada, tuli need üles kirjutada o Geograafide peamiseks tööriistaks oli kaart e. kindlate reeglite järgi
PUNANE MERI Anett Laidver 8.b Araabia poolsaar Aafrika India ookean Ümbritsevad alad ja ühendused Asub Araabia poolsaare ja Aafrika mandri vahel. Ühenduses: Bab El Mandebi väina kaudu India ookeaniga Suessi kanali kaudu Vahemerega Suessi kanal Vaheme ri Punane meri Bab El Adeni laht Mandb i väin Mis ookeani osa? Punane meri on India ookeani osa Asub ookeani loodeosas Punane meri on sisemeri Üldandmed pikliku kujuga, loodekagusuunaline pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, ...
Geotermiline energia Mis see on? https://www.youtube.com/watch?v=j7q653ffQO4 Geotermiline energia ehk geotermaalenergia on Maa siseenergia Peamiselt kasutatakse soojuse ja elektri tootmiseks hüdrotermilist energiat Euroopas alates 18. sajandist 1913 hakkas Itaalias tööle esimene geotermaalelektrijaam Kasutamise võimalused Soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Laamade äärealad, kuuma täpi piirkond Kasutatakse vähestes riikides, nt. USA, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan jne. Otseselt soojusenergiana või elektrienergiaks muudetuna Energia tootmine Maasse puuritakse sügavad augud, kuhu asetatakse torud Mööda torusid hakkab vesi ringlema Kuum vesi jõuab maapinnale, paneb turbiinid pöörlema Keskkonnaprobleemid Eelised: -mõju keskkonnale väike -geotermaalelektrijaamad ei saasta õhku -pidevalt kättesaadav Probleemid: -soodustab kliima soojenemist ja happevihmade teket -mürgised kemikaalid -maapinna stab...
HARILIK VAHER 2018 KASVUKOHT Harilik vaher kasvab Kesk- ja Ida-Euroopas, Türgi põhjarannikul, Taga-Kaukaasias ja Kaspia mere lõunarannikul Eestis tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka vahtra perekonda kuulub ligi 200 liiki: Euroopas kasvab umbes 30 vaher kasvab leht- ja segametsades ning parkides koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes vaher on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus on metsistunud Euroopas ei moodusta vaher puhaspuistut, küll aga võib seda teha Põhja- Ameerikas KASVUKOHT Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud rohttaimed ja umbrohud hariliku vahtra all halvasti Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub vaher ei suuda kasvada metsa kõrgeimak...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted:
Küsimused EESTI TAIMSED RESSURSID I. Milleks kasutada? A. Tehniliseks otstarbeks 1. Puit- mööbli-, tööriistade- ja hoonete valmistamiseks, masinaosad, instrumendid/pillid(Roosipuu-Laialehine dalbergia, kuusk, lepp, vaher) 2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat s...
LINNAGEOGRAAFIA - Tauri Tuvikene linnad inimestele - jan gehl Kes on linnade peamised kujundajad - riigiasutused, firmad, maaomanikud. Kuidas erinevad protsessid mojutavad ebavordsust - kus kinnisvara hinnad kasvavad ja langevad, kus on lasteaiad jne. Millised on head linnavormid - jalakäija ja autojuhtide huvid. Mis on erinevad linnu kujundavad poliitikad ja millised on head - kas aidatakse joukate piirkondade tekkimist. Kuidas linnade füüsiline keskkond mojutab elamisviise ja vastupidi - parkide ja roheluse moju inimeste tervisele. Tihedus. Linnade laiali valgumine. Kuidas arendada sümmeetrilisi linnateooriaid, mis ei jätaks osasid maailma linnu vaid teistelt oppijate rolli. Mis on linnlik, kuidas see muudab arusaamu ühiskonnast, kultuurist. Seosed teiste distsipliinidega: linnaplaneerimine - kaasamine majandusgeograafia - koondumine mingite ettevotete...
Religioon ja tsivilisatsioonid 1 Rahvastiku etniline struktuur · Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln · Hindi 360 mln · Portugali 200 ...
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes o...
,,VIINAMARI" Anna-Maria Tomsen 10. kl K1K, 2017 Kasvatus Metsikult kasvavad primitiivsed viinamarja vormid pärinevad maakera taimestiku algaegadest. Päritolu maadeks tuleb pidada Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud vanu Egiptuse jooniseid, millel kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000- 4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju Kasvatus peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvatus Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises ...
GEOGRAAFIAALASE VIKTORIINI KOOSTAMINE JA LÄBIVIIMINE 7. B KLASSIS Kristin Pilve ja Antonina Nagornõi 2017 MIKS VALISIME TEEMA? Tahtsime koostada vikotoriini; kahekesi tegime sellepärast, et koostöö sujub meil hästi. TÖÖ EESMÄRGID saada uusi teadmisi geograafias; geograafiaalase viktoriini koostamine ja läbiviimine 7. b klassis; koostöö õpetajaga ja pinginaabriga. TÖÖ KÄIK Teema valisime septembris; tutvusime õpiku tekstidega ja koostasime selle põhjal küsimused; 10 küsimusega viktoriini viisime läbi 7. b klassi ainetunnis; kontrollisime vastused; parimatele jagasime auhinnad. KOKKUVÕTTE Saime teada uusi geograafilisi mõisteid; õpetas aja planeerimist; oli õpilaste jaoks huvitav; saime ise õpetajatöö kogemuse; saime julguse teiste ees esineda.
Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrast...
Geograafia kontrolltöö- Rahvastik 1. Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. Selle maa loodus ei suuda time tulla, jäätmed, nälg, saastavus. 2. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, naiste seisus ühiskonnas, religioon- usk soosib paljulapselisi perekondi, väärtused, traditsioonid, arengumaades arstiabi ja üleüldine abi (sünnitoetused, emapalk, suurperetoetused) 3. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavad tegureid ja too näiteid: Veresoonkonna ja südame haigused, vähk, õnnetused liikluses, enesetapud, vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, looduskatastroofid, näljahädad, veepuudus, sõjad. 4. Seleta graafiku abil demograafilise ülemineku teooriat. Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega j...
OSOONIAUGUD: Olemus Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris karvaesinev gaas. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organsimide kudesid, mõjudes neile surmavalt. Osooniaukudeks nimetatakse selliseid kohti startosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud. Põhjused Inimese poolt õhku paisatavad gaasid näiteks külmutusseadmetes. Samuti ka kemikaalid näiteks: tulekustutites, aerosoolides, kahjuritõrjes. Tagajärjed Inimesele: Nahavähk Silmakahjustused Kopsukahjustused Immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Geneetilised kahjustused Loodusele: Kahjustab veeökosüs...
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega....
Jaapan Janar Järmut KE17 VIKK Üldandmed Rahvaarv- 127 110 047mlj (2015.a seisuga) pindala- 377 835 km² Maastik- Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Asukoht- Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse Ookeani Aasia rannikut. Riigikeel- Jaapani keel Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Ma...
Viljandi järv Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus. Järv on pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km ja suurim laius on 450 m. Pindala on järvel 161,7 ha. Järv saab oma vee järve põhjaossa suubuvast Uueveski ojast ja keskossa suubuvast Valuojast, samuti toidavad järve ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Järvest välja voolab Raudna jõgi, mis suubub Halliste, Navesti ja Pärnu jõe kaudu Riia lahte. Järve veevahetus on 2 korda aastas. Järv on jäävaba keskmiselt 220 päeva aastas. Ümber kauni järve looklev rada viib matkaja teisel pool järve kallast asuva vaateplatsini, kust paistab kaunis ja omapärane linnasiluett.
Riiki iseloomustavad küsimused XI klassile Kasutage ,,Uut maailma atlast" ja teatmeteoseid. Palju andmeid saab Luure Keskagentuuri kodulehelt riikide ülevaate juurest (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on teie valitud riigis? Kui suur osa maa-alast on põllumajanduses kasutatav (joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade, milline metsade all). Kas pinnamood soodustab või takistab põllumajandusega tegelemist? Millised kliimavöötmed on selles riigis? Agrokliima iseloomustus keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa (ööpäeva keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas ...
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale...
GEOGRAAFIA KT: TEENINDUS Teenindus ehk teenindav majandus ehk teeninudssektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. See hõlmab väga paljusid inimtegevuse valdkondi. Teenusena võib käsitleda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks muul moel väärtusliku tulemuse. Teenindusharud: kaubandus veondus haridus pangandus tervishoid Kõige arenenumates riikides töötab enamasti 70-80% hõivatutest teenindavas majanduses. Euroopa riikidest enamus inimesi tootab teenindussektoris Teenindussektorile omased tunnused: tegeletakse inimesega (nt nagu arst patsiendiga) masinaid ja tööriistu kasutatakse vähesel määral vigade tegemis oht on suurem kui tööstussektoris Teenuste liigid-teenuse osutajad: ...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel 5. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: maj...
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse...
Kajamaa Kool 2013 Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik ning ulatub 11 ajavööndisse. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik; piirneb 14 riigiga (kokku 20 257 km). 1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati ka NSV Liitu kuulunud Vene NFSV lühendnimena. Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi mittevaba riik. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud (Paul Klebnikov,Anna Politkovskaja). ...
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed O...
SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja ...
Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) More...
Globaalprobleemid Rahvastikuprobleemid Keskkonnaprobleemid Sotsiaalprobleemid Mis on globaalprobleem? · Suuremastaabiline, süsteemne, mitmetahuline probleem, mis puudutab kogu maailma ja kujutab endast ohtu inimkonnale. · Näiteks: rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, AIDS-i levik, kliimamuutused, taime- ja loomaliikide väljasuremine jne · http://www.youtube.com/watch?v=CT6NcjB3HBk Rahvastiku kasv · Hetkeseisuga elab maailmas u 6,8 miljardit inimest. · Ennustatakse, et aastaks 2040 elab Maal u 9 miljardit inimest. 1 China 1,334,018,022 19.67% 2 India 1,198,003,000 17.61% 3 United States 307,896,665 4.52% 4 Indonesia 230,729,491 3.41% 5 Brazil 192,012,993 2.83% 6 Pakistan 167,905,500 2.48% 7 Bangladesh 157,813,124 2.32% 8 Nigeria 148,235,170 2...
Riigi ülevaade Riik mille saime oli Portugal. Me eksisime natukene Portugali kujus, meie arvasime, et riik on ümaram. Riigi üldiseloomustus: Portugal asub edela-Euroopas. Euraasia mandril. Riigi kordinaadid on 38° 46′ 0″ N, 9°11’W. Portugalis ei esine polaarööd ega polaarpäeva, sest riik ei asu poolustel. Portugalil on merepiir Atlandi Ookeaniga. Naaberriik on Hispaania. Riigi pindala on 92 212 km². Portugalis elab 10,4 miljonit inimest. Pealinn on Lissabon. Lissaboni kordinaadid on: 38N 9W. Pealinnas elab 552700 inimest. Riigikeel on portugali keel, väga vähe räägivad ka inglise keelt. Rahaühik on Euro ja pealinna ajvahe Eestiga on kaks tundi, Eesti on kaks tundi ees. RIIGI ARENGUTASE Sisemajanduse kogutoodangu suurus on 243,3 miljardit. Suurus elaniku kohta on 22900 USA dollarit. Eesti sisemajanduse kogutoodang on 12,4 miljardit ja elaniku kohta on 19100 miljonit eurot...
KAKAOPUU Kristin Laas 12.B klass Tõrva Gümnaasium Tunnused Kakaopuu: • tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid •...
Mõju loomadele Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Veelindudel kokkupuutel naftaga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind muutub lennuvõimetuks tulemuseks on tavaliselt surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind proovib tavaliselt oma sulestiku noka abil puhastada selle tõttu neelab lind naftat alla ja sureb mürgitusse. Naftareostuse tagajärjel surnuid loomi söövad kalad või röövlinnud ning siis surevad mürgitusse. Olemas olevad lahendused. Effektiivset lahendust pole veel leitud ainult mingisugused õlikogumiskäsnad või matid mis tegelikult ei kogu piisavalt naftat väikse ajaga aga on paar ühingut. Ühinguid mis on loodud on MARPOL ja Õlifond . Õlifond järgneb põhimõttele et iga tonn naftat mis Eestisse tuuakse võetakse toojalt raha, et kui nafta vette satub on juba rah...
docstxt/1526812800842.txt
Kolga mõis Kolga mõis asub siis Harjumaal, Kuusalu vallas. Taani kuningas andis Kolga ümbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mõis selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, niinimetatud Veneetsia aknad. Sellele on juurde ehitatud palju kõrvalhooneid . ...
docstxt/15154412777831.txt
Huvitavaid fakte Kasutatud kirjandus Raplamaa Rapla maakonnas on 10 https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla_ omavalitsusüksust (valda). maakond Raplamaal asub tähtsaim http://www.raplamaa.ee/et/turism/va veelahe- Paluküla hiiemägi, atamisvaarsused/ kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik. Maakonna põhjaosas avaneb ordoviitsiumi ladestu. Rapla apteek töötab aastast 1866 ja haigla 1889. aastast. Raplamaa Ajalugu Vaatamisväärsused Üldandmend: Maakonna tuumiku moodustavad Haimre park ja kabel Maakonnalinn: Rapla Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli ...
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 ...
Mis on globaliseerumine? Üleilmastumine ehk kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaalane seotus. Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule. Globaseerimise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' Nähtused mis aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele (täpsemalt): IT kiire areng (info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv) transporrdi, eriti lennukite, kiire areng rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine (piirangute vähenemine ja kaubavahetuse kasv) toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (näiteks Nike'i jalanõud) kapitali ja tööjõu liikuvuse kasv majandusorganisatsioonide kasv Mida tähendab, et Maailm on muutunud globaalseks külaks? Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma Võime minna ükskõik millisesse maa...
Vahemeri Vahemeri ● Pindala 2 509 000 km² ● Maht 3 653 000 km³ ● Suurim sügavus 5121 m ● Keskmine sügavus 1456 m Asukoht Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel. Ühendatud Atlandi ookeaniga Gibraltari väina kaudu. Marmara ja Musta merega Dardanellide kaudu. Kliima Suvi: soe, kuiv ning vahel niiske. Talv: pehme, vihmane. Kasvatatakse näiteks oliive, viinamarju, apelsine, tangeriine. Sateliidipilt õhtusest Vahemerest Vahemere suurimad saared Sardiinia (Itaalia) Sitsiilia (Itaalia) Vahemere riigid ja turism Vahemere riigid on näiteks Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka ning Türgi. Sooja kliima, mere, mägede ja kultuuripärandi tõttu on Vahemeremaad populaarne turismipiirkond. Antibesi linnavaade (Prantsusmaal) Porto linnavaade (Portugal) Positano (Itaalia) Ibiza saar (Hispaania) Tä...
2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61 3) Üldine õhuringlus: kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, idatuuled, mussoonid I lk 48-49 4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50- 51, 56-57 5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55 6) Kliimamuutused. I lk 58-59, II, III, IV Õppematerjal: I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014. II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/ III http://www.horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosfäär – Maad ümbritsev õhu kest
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
04.2017) 4.1..................................16 Wikipedia, kättesaadav:........................................................................................ 16 https://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Lesotho (30.04.2017).........................16 Ainsaar jt:............................................................................................................. 16 Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Juss, Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare, Jüri. Geograafia gümnaasiumile I. Kursus. Rahvastik ja majandus. Koostanud ülle Liiber, Tartu 2013.........................................................................16 Trading econimics, kättesaadav:...........................................................................16 http://www.tradingeconomics.com/lesotho/imports (30.04.2017)........................16 Pregnantpause, kättesaadav:............................................................................... 16 http://www.pregnantpause
NORRA Andmed Pealinn: Oslo Riigikeel: Norra, uusnorra Pindala: 323 782 km² Rahvaarv: 5 051 275 Riigikord: Kuningriik Kuningas: Harald V Peaminister:Erna Solberg Rahaühik: Norra kroon Norra ei kuulu Euroopa Liitu Sümbolid Norra lipp Norra vapp Pinnamood Peaaegu kogu Norra mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik, millele on iseloomulikud mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja fjordid. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (rohutirts, 2469 m). See asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Geograafiline asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Umbe...
docstxt/15099874698149.txt
Arengulõhe Joonis iseloomustab piiri arengumaade ja tööstusriikide vahel ning neis esinevat arengulõhet. Sinisel alal asuvad riigid on tööstusriigid ja punasel arengumaad. Põhja poolsel alal asuvad alad on Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapan. Need on rikkamad ja arenenumad piirkonnad. Lõuna poolsel alal on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia ning need on vaesemad ja vähem arenenud alad. Termin "arengumaa" võeti kasutusele ÜRO poolt peale Teist Maailmasõda, kui endised koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada suhtelist vaesust riigis, põllumajanduse suurt primaartoodete eksporti ja osakaalu SKP-st ning sõltuvust teistest riikidest. Rahvastiku kasvu ja urbaniseerumise tendents on suur ja esineb kultuurilisi vastuolusid, kuid tehnoloogia areng madal ning tulud on sageli ebavõrdselt jaotunud. (Parts 2000:46) Üldiselt tehakse vahet...
GUADALQUIVIR GUADALQUIVIRI JÕE KOHTA ● Guadalquviri jõgi asub Euroopas Pürenee poolsaarel. ● Jõgi saab alguse Cazorla mägedest ja voolab peamiselt edelasse ja läände. ● Suubub Atlandi ookeani Cadizi lahte. ● Suuremad lisajõed on Genil, Guadajoz, Sotillo ja Guadalmena. ● Guadalquiviri ääres asuvad Cordoba ja Sevilla. ● Jõe pikkus on 657 km. ● Valgala on 57000 ruutkilomeetrit. ASUKOHT KAARDIL PIIRKONNA MAASTIK PIIRKONNA TAIMESTIK PIIRKONNA LOOMASTIK INIMTEGEVUS PIIRKONNAS LOODUSKAITSE VAJADUS 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4
maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. emigratsioon, väljaränne, kodumaalt mujale ümberasumine. Väljarändaja on emigrant. Vastand: immigratsioon. Kasutatud Kirjandus: „501 Vaatamisväärsust“ „Ümber Euroopa“ Postimees „Läänemaade Geograafia“ Tiit Rummo „Geograafia Entsüklopeedia“ AXIS https://et.wikipedia.org/ http://entsyklopeedia.ee/ https://sputnik-news.ee/ https://annaabi.ee/
12.17) The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html (10.12.17) 14 Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Russia (10.12.17) Flags of the World http://www.flagspot.net/flags (10.12.17) Heraldy of the World http://www.ngw.nl/ (10.12.17) Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm (10.12.17) KOF Index of Globalization http://www.globalization.kof.ethz.cb/ (10.12.17) Geograafia õpik Ainsaar, Mare Jauhiainen, Sakari Jussi; Müristaja, Heli; Raagma, Garri; Roosaare, Jüri Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Koostanud Ülle Liiber, Tartu 2013 Countries of the World http://www.photius.com/rankings/index.html#POPULATION (10.12.17) City Population http://www.citypopulation.de/mapindex.html (10.12.17) Turism http://www.world-tourism.org/ (10.12.17) Country Profile http://hdr.undp.org/en/countriess (10.12.17) Human Development Reports http://hdr.undp.org/ (10.12.17)
PRANTSUSMAA LIPP Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp 1815–1830 5.1830-1848, Louis-Philippe I Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad sümboliseerisid neitsi.Charles V kasutatas kujuti...
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Kordamisküsimused 1. Millisel platvormil asub Eesti? Selgita platvormi ehitust. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil. Platvormi iseloomustab kahekorruseline ehitus, allpool ehk aluskorras on kristalsed kivimid ja ülevalpool ehk pealiskorras settekivimid. Aluskord ei ulatu Eesti alal kordagi maapinnale. 2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. ...
Kordamisküsimused kontrolltööks . LITOSFÄÄR 1. Mille poolest erines Alfred Wegeneri mandrite liikumise hüpotees tänapäevasest laamtektoonikast? Tema hüpotees ei sisaldanud liikuma panevat jõudu, tolleaegne tehnika ei võimaldanud avastada mäeahelikke, mis tekkisid vee all mandrite triivimisest. 2. Mis on laamtektoonika? Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. 3. Millised on Maa sisemised ja välimised kestad? Tuum-sisetuum-välistuum-alumine vahevöö-ülemine vahevöö-astenosfäär- maakoor. 4. Mis on mineraalid ja mille nende kogumikud moodustavad? Mineraalid on tahked kristallsed looduslikud ained, millel on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused. Nende kogumikud moodustad kivimeid. 5. Kuidas tekivad settekivimid? Kivimite murene...
Kahe erineva riigi põllumajanduse võrdlemine Hispaania põllumajandus: Looduslikud tingimused: Lähistroopiline kliimavöönd, keskmine õhutemperatuur jaanuaris on +8...+12 kraadi, augustis +18...+26kraadi. Keskmine sademete hulk on 350-500mm aastas. Hispaanias domineerivad pruunmullad, need on suhteliselt viljakad, va arvatud need piirkonnad, mis on sisemaal. Kultuurid, mida selles riigis kasvatatakse: Puuviljadest kasvatatakse apelsine, mandariine, greipe, sidruneid, õunu, banaane ja viinamarju. Köögiviljadest kasvatatakse sibulaid, kartuleid, tomateid, kapsaid jne) Põllumajandusega seotud probleemid: Erosioonid terrasspõldudel ning muldade viljakus kuivades piirkondades on halb. Liibüa põllumajandus: Looduslikud tingimused: Suurem osa Liibüast on elutu ja viljatu kõrb, vaid rannikul on võimalik tegeleda põllumajandusega. Seal on veidi sademeid ja ka talv on pehmem k...
Tallinna Tehnikaülikool KAS SAAREMAA VÕIKS OLLA ENERGEETILISELT SÕLTUMATU Keskkonnakaitse referaat Harjumaa Sisukord Table of Contents Energeetiliselt sõltumatu Saaremaa on täiesti reaalne...................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................................ 7 Energeetiliselt sõltumatu Saaremaa on täiesti reaalne. Minu nägemus energeetiliselt sõltumatust Saaremaast tugineb kolmele sambale : 1. Võimsad tuulegeneraatorid ( tuugenid ) Vestas V-164 on maailma suurim ja võimsaim tuulegeneraator, tema kõik kolm tiiba ulatuvad kuni 80 meetrini. Võrdluseks 24 kordne korrusmaja. Turbiin on mõeldud töötamaks avamerele või rannikuvetes. Tuugeni võimsus on 8 mW mis katab ära umbes 8000 majapidamist. [1] Seega kui Saaremaal on 32800 elanikku, ning Eesti keskmine leibkond koosneb 2,3 liikmest, siis piisaks 1.8st sellisest tuugenis...
Elu Maal aastal 2070 Elu Maal on pidevas arengus ja muutumises. Alles mõnikümmend aastat tagasi ei osatud unistadagi internetist, telefonidest, mängukonsoolidest jms. Tänaseks ei suuda me aga elu ilma nendeta ettegi kujutada. Samuti on pidevas muutumises rahvastiku paiknemine, juurdekasv ning ka looduslikud protsessid Maal. Missugune on aga elu siinsel planeedil aastal 2070? Teadlaste uuringute ja oletuste põhjal on aastaks 2070 maailmamere tase pideva kliima soojenemise ja liustikute sulamise tõttu tunduvalt tõusnud ning Ameerika ja Euraasia mandrid võivad seetõttu oma pindalalt kahaneda, sest osa maast jääb vee alla. Aafrikas võib see aga kaasa tuua üha suuremat veepuudust põuda. Aafrika riigid on arengumaad ning sealne rahvastiku kasv kahaneb palju aeglasemalt, kui Euroopas ja teistes arenenud riikides. Sealne rahvas on aga vaene ning haridus ja ka meditsiin on raskesti kättesaadav, mistõttu tuleks tul...
HAANJA LOODUSPARK PAIKNEMINE • Asub Võrumaa südames, Eesti kõrgeimas piirkonnas, ulatudes kõrgemale kui 200 m merepinnast • Kaart • Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni ast...
Vesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist ja viljelemist tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. ...
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: ...
Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi...
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse p...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ramon Aru MUKRI RABA Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2017 1 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Mukri raba tekkeloost...................................................................................................4 2. Mukri raba taimestik......................................................................................................6 3. Mukri raba loomastik.....................................................................................................8 4. Turvas - raba rikkus....................................................................................
Geograafia kontrolltöö 1. Mõisted: 1) Maailmamajandus – maailma kõikide riikide rahvamajandusi ja nende seoseid nimetatakse maailmamajanduseks. 2) Rahvusvaheline firma – firma mis tegutseb rohkem kui ühes riigis. 3) Klaster – geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet pakkuvate ettevõtete kooslus. 4) Logistika – majandusharu, mille eesmärk on tagada, et veosed viidaks õigel ajal õigesse kohta minimaalsete kuludega. 5) Turism – aktiivse puhkuse vorm 6) Rahvusvaheline tööjaotus – tööjaotuse kõrgeim vorm, mille puhul iga riigi majandus keskendub sellisele toodangule mille tootmiskulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. 7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On ...
Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele: loomadele elupaigaks, toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarb...
0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 Mehed 45 75 60 63 72 74 73 Naised -56 -68 -60 -55 -51 -60 -53 Koeru Valla Rahvastikupüramiid -100 -80 -60 -40 -20 0 20 Mehed Naised 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 81 75 65 68 83 63 52 44 -63 -62 -48 -70 -75 -59 -64 -63 Rahvastikupüramiid 2016 85+ ...
KORDAMISTEEMAD RAHVASTIK DEMOGRAAFIA - rahvastikuteadus 1. Iseloomusta graafikute ja diagrammide abil rahvaarvu kasvu maailmas ja eri regioonides- 2. Selgita probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas. Loodus ei suuda toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega. Tekib globaalne soojenemine, õhusaaste, osooni kihi hõrenemine, vee reostus ja veevarude ammendamine. Arengumaades ka nälg ja haiguste levik. Ka rahvusvaheline terrorism. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused inimeses jäid paikseks, suremus langes, inimeste toitumistingimused paranesid, tervishoiu ja arstiteaduse areng. 4. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid eri arengutasemega riikides- Sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides on raseduse planeerimine, laste eest hoolitsemine, laste saamise iga. Arengumaades aga laps on pere rikkus, lap...
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Mis tegurid ja kuidas on soodustanud üleilmastumist ? A Infotehnoloogia ja transpordi kiire areng- maailma on muutunud nö väiksemaks. Saab ühenduses olla reaalajas ja vaadata internetis koguaeg, mis maailmas toimub. B Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv- masskaubad ja teenused, üle maailma vaadatakse ka samu filme, kuulatakse sama muusikat ja süüakse samu toite. C Kapitali ja tööjõu liikumine- töötatakse ja elatakse erinevates riikides. Too näiteid Eesti majandusliku, poliitilise ja kultuurilise globaliseerumise kohta A majanduslik- rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud Eesti, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) B poliitiline - esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, ...
Jaapan Ele Müürsepp MJ114 Üldine • Saareriik Ida-Aasias • Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart • Pealinn Tokyo • jaapani keeles 日 本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本 国 Nippon-koku või Nihon- koku(päikese allikas) • Rahaühik jeen • Ametlik keel Jaapani keel • 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal, moodustavad 99,4% elanikest Turism • Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti • Huvitav loodus, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi Fuji mägi • vulkaan purskas viimati 1707. aastal • kõrgus on 3776 meetrit Changdeokgungi palee Sakura ehk Jaapani kirsipuu Huvitavad faktid • maailma ühed kõige kiiremad rongid • Jaapanis on väga tavalised kapsel- hotelid Tavad ja kombed • Number nelja ja üheksa peetakse ebaõnne numbriteks • Sisened...
USA METSAD Asend Ameerika Ühendriikide põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Asend Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil. Metsad on ena...
Eesti kliima Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://www.feebleminds-gifs.com/kids-clipart1.html Eesti kliimat kujundavad tegurid Parasvöötme Kaugus läänetuuled ja ekvaatorist, tsüklonid, saabuv erinevad päikese- õhumassid kiirguse hulk Kaugus Reljeef – Eesti ookeanist, kõrgustikud Põhja-Atlandi soe hoovus http://meteonews.ch/en/Weather_Map/CEE/Estonia 13.01.2012 Päikesekiirg • us Eesti as...
annaabi.ee 
