Sahara kõrb (0)

 Eesti teatri ajalugu
3.
1839- Õpetatud Eesti Selts 
1860- Rahvusliku ärkamise tippaeg. Lauluseltsid
1865-Vanemuise Selts J.V.Jannsen eestvedamisel asutatud
1867-Vanemuise  seltsis  mängitakse: Reinholt Sacheri „Teomees ja Karjapoiss“ 
3korda.
1868.- C.R  Jakobsonil  valmib esimene eestikeelne näidend „Arthur ja Anna ehk 
Vana ja uue aja inimesed“
1870.24.juunil- PANNAKAKSE ALUS EESTI RAHVUSLIKULE TEATRILE : „Vanemuise“ 
seltsis esietendub Lydia Koidula „Saaremaa  onupoeg “.
1872-Eesti Kirjameeste Selts
Eestlased väga teatris ei käi aga Lavale ilmuvad esimesed eestikeelsed 
tegelased.
Lydia Koidula teater: Ideaaliks  on, et teater  harib , valgustab ja kasvatab inimest. 
Tema näidendite situatsioonid on juba väga eestipärased. Keksendus 
päevakajalisele läbi kohalike  olude , kriitika. Oli  kontaktis  Läti kultuuriruumiga. Ise 
ta ei näidelnud, aeg ei lubanud.
1871-Esietendub Koidulal esimene algupärane  näitemäng . „Säärane  mulk , ehk 
sada vakka tangusoola.“
Komöödia on see millega tegeleb, vastab ka  publiku  ootustele. 
Esimesed  näitlejad : ???
Levimine üle maa:
19. Sajandi lõpukümnendit levis teater ka maale. Koolimajades, küünides valge 
lina taustal.
Abram Siimon rajas Toilasse esimese maateatrimaja Eestis. (pastor ei lubanud 
enam koolis teatrit teha, selle pärast.) Mängiti kogu selle aja eesti näitekirjanduse
paremikku. Maja põles maha, aga oma eluajal ehitas mees teise ka.
4.  Koidula järgne „Vanemuise“ selts-juhiks valitakse  Reinhold  Sacker.  1874
Seltsis u 15 inimest. Mängitakse algupärandit, hiljem maailmadramaturgia 
katsetused ka.
LAVALE ILMUVAD KA NAISED. PELGAVAD ÜLDISELT OMA NIME ALL MÄNGIDA. 
MÕNED MEHED KA PELGAVAD.
1878-„Vanemuise“ seltsi laulu- orkestri.ja näitejuhiks August  Wiera . OLI VÄGA 
VÄRVIKAS MUUSIKAALA ARENDAJA.
Püüdis end harida. Tunnetas, et kõike on liiga vähe(Jaak  Prints )Self-made-man.
Esimene, kes pühendub teatriteevusele kui elukutsele. Toetus Saksa teatrile. Oli 
oma käekirjaga.Lavalised rohked efektid.EsimesedMUUSIKALAVASTUSED. Viib 
Eesti teatri ESIMEST KORDA VÄLISMAALE. (Riia, Peterburg)
1888-Vanemuisega leping, ainus teatri juht seal.
TEATER SEL AJAL KUI EESTI KEELE ALALHOIDJA.
Rahvas käib palju teatris. Alaline trupp tekib. Mängib regulaarselt, tavaliselt 
pühapäeval,  hilja . 
Näitlejad  hobi  korras, päeval muudel töödel. Mustriks AMPLUAA. Wiera tõi lavale 
maailmaklassika . !PANUS.
Ludvig   Menning  ja Hugo Techner tema kõrval ka tegutsevad näitejuhtidena. 
Techner tõi esimest korda eesti lavals  Shakespeare .
1883-esimene muusikaslise  draama   lavastus  EESTIS. „Preciosa“
1885-esimene eestikeelne klassikalavastus „ Muhamed “
1888-esimene Shakespeare lavastus Eestis. „Venedigu linna  kaupmees “
Haritlaskond, kes olid Wiere suhtes aegamisi  kriitilised , publik  väsis tema stiilist.
1870- EESTI ALGUPÄRASE NÄITEKIRJANDUSE TEKE.
Kurbmängud
Jandid
moraliseeriva suunitlusega õpetlikud  näidendid .
Pseudomütoloogilised „ilunäitused“
(Koidula,  Jakobson , Stein, Kantswey-viimane tegi esimese  tragöödia )
Hiljem: olustikukomöödia ja oli näha suundumist realismi poole.( kitzberg )
Juhan  Kunderi  looming.- nõudlus  kasvab tänu temale. Hea fabuleerimis-oskus, 
karakterloome, mahlakas rahvakeel, jhuumoritaju. Koidula mõjutusi aimata tema 
üsna lihtsates ühevaatulistes naljamängudes alguses. NT“kroonu onu“.-
popp :hoogne, hea ülesehitus. Tihe  dünaamiline  dialoog.
Moraliseeriv põhitoon. Jannseni lopsakas keel. 
1898- Jurjevi Jalgrattra-Sõitjate selts. „ Taara “(Karl Jungholz.)
Suund võeti lavarealismile. Kirjandusliku  sihiga teater.MÕJUSUS OTTO BAHMANI 
VABAST LAVAST.
Ibsen .
Kasvas üles Wiera käe all, mängis tema suurlavastustes. Esindas üha kasvavat 
haritlaskonda.
Hiljem on ta Menningu juures „Vanemuises“
„TAARA“ VASTANDUB Wiera teatrile. REALISTLIKUD NÄIDENDID 
SAJANDIVAHETUSTEST esile kerkinud.(Kitzberg , Liiv)Väga  mitmekesine  
repertuaar . 
Tippsaavutus „Taara“näitetrupil on „ Nora “-Ibsen esimest korda eestis.
„Taara teater on Wiera asjaarmastajate teatri ja Menningu kutselise  vahepeal . 
Mitmed „Taara „trupist on hiljem Menningu juures ka.  Jungholzil Menninguga 
konfliktid(ilmselt trupiliikmete jamad) Läheb Tallinna ja saab Estonia direktoriks 
jee!
5. Karl Menning „KUTSELINE  VANEMUINE “
„Vanemuise“ teatrimaja ehitamine-üldrahvalik ettevõtmine. Seltsil pole raha-vaid 
krundi jaoks. Osad seltsi liikmed panevad kogu oma  varanduse  mängu. Osukoht- 
on kõrgel, üle linna. Tuhat  kohta
13.august 1906- avamine  Kitzbergi „Tuulte pöörises“- Lavastaja  Menning
MENNING
Eesti kutselise teatri sünd. Ansambliteatri rajaja. Toonase teatripubliku maitse ja 
teadmiste arendaja. 
Proovid  kestsid paar kuud võrreldes varasema 3 nädalaga. Menningu noor trupp 
oli midai võrreldavad teatrikooli algega. Esimene prof lavastaja eesti teatriloos. 
Toetus kirjandusele!!! Võrreldes varasemaga.
Märkab, et truppide ja materjalide tase poel võrdne.
Kriitiline  meelelahutuse  suhtes. Teater: esteetline ja eetiline kasvatus. Publikule 
tuleb pakkuda seda mida ta peaks  tahtma , mitte seda mida tahab. Varem polnud 
keegi vaatajaskonna poole nii pöördnud. KÕNEÕHTUD VANEMUISES, EHK 
NÄITEMÄNGU SELETAMISE ÕHTUD. „Tragöödia vahel mitte plaksutada“-kavaleht.
TRUPP: „Taarast“ ja Wiera juurest. Noored, tudengid. Sinna kuulusid nt-  Amalie  
Konsa, Karl Kadak, Liina  Reiman (Põldre) jt..
Menning väistas staaritsemise, trupp oli oluline, koostöö. Lavastuse  terviklikkus. 
Elamuskunsti nõuetest lähtus. Psühholoogiline  realism  ja lavaline 
ümberkehastumine!!!
Põhjus miks ta tegi realistlikke lavastusi olisee, et ta arvas, et publik ei ole 
modernismiks valmis. 
Noore kultuurrahva jaoks on hea aeglane ja loomulik areng ei ole vaja uusi  laade .
Hauptman, Ibsen, Shaw-olid  mängukavas . Jt.lääne-euroopa  realistlik  draama.
Maailmaklassikaga arvas nii truppi kui ka publikut hätta jäävat.
Oma lavakunstniku saatis Menning Berliini õppima, nii sai see esimest korda 
eestis eraldi kunstiks. 
Valis Kitzbergi näidendied lavastmiseks. Sise ja väliskonflikt
Mugandas-dramatiseeris ja tõlkis.
ROMANTISMI JA REALISMI PÕIMUMINE.
Läbimurre Kitzbergi draamaloomingus-psüh draam. „Tuulte pöörises“
„ Libahunt “ „ Kosjasõit “ Need töötasid, kuigi erinevad. Kosjasõit oli rahvatükk. 
Kerge.
MENNING  LAHKUB - ŠOKK . Tänu sellele on Vanemuises pikk loomiguline  paus . 
Menning  veenis  näitlejaid jätkama Simmi  käe all aa näitlejad 11 lahkus 23 mest. 
–Tallinnasse. 
Menning loobub  igaveseks  teatrist. 
Hakkab arvustama teatrit. Estoniaga seetõttu suhted  teravad . Menning oli 
esimeneKUNSTILINE LAVASTAJA JA KULTUURISTRATEEG NING RAHVAVALGUSTAJA 
KES LÄKS ÜLE DIPLOMAATIASSSE LÕPUKS. Vanemuses oli ta vaid 8 a.
6.
ESTONIA-enne kui saab ka kutseliseks teatriks.
Andres  Pert -„Estonia“seltsi näitejuht. (esimene).Pani aluse pidevale tegevusele. 
Uued rumid. Suurem  saal  juurdeehitusena. Pooldas realismi oli pigem Wiera teatri
jätkaja. Laulumängud ja vaatemängulisus.
Karl Kichlefeldt- (teine) sõnalavastused rohkemSOOME AUTORID SAGEDASEMAD
Wilhelm Thal- Viimane asjaarmastajast näitejuht. DRAAMA.suuresti mängukavas. 
Ka laulumänge ei teinud.
Seejärel PINNA ESTONIA JUHIKS.võimekas trupp kujuneb. (Pinna.  Altermann , Netty
Adler(pinna naine) jne.
1903-Gorki „Põhjas“ murranguline lavastus. (Thal ja Pinna tegid) 13 etendust. 
Helsingis ka 1 kord. 
Repertuaari tihenemine. 
See, miks Estonia sai kutseliseks teatriks oli osalt tänu sellele, et selle lõid 
näitlejad mitte lavastajad.
ESTONIA VS VANEMUINE: Estonias on esikohal  näitkunst . Vajadus  kohandada  
vaataja maitsega seda. (Laulumängud, operetid. )
7.Kutseline Estonia-algus
Tallinnas mängiti suure lustiga ja pea kõike. Eriti ei eelistatud algupärandit, 
erinevalt Vanemuisele???
Kitzberg ei meeldinud, Vilde  küll (See vast seotud Menninguga ma arvan, kirjutas 
ta ju Estonia kohta väga kriitilisi arvustusi ja tema teatris Vanemuises mängiti 
Kitzbergi palju)
Kõik trupis olid värsked Linna-eestlased, taheti seda rõhutada.
Tallinn- näitleja  looming
Tartu- llavastajateater.
Pinna -1 hooaeg 35 lavastust. Ise mängis kõigis.
KUTSELINE ESTONIA
„Päikese tõusul“-Pinna polnud õnnestumist
Trupp-Pinna. Netty Pinna, Altermann, Markus, Trilljärv, Jõggis, jt.
Juhid: Pinna, Altermann, Rossfeldt, hiljem Jungholdz.
ESTONIA TEATRI UUE MAJA AVAMINE8 24. AUGUST 1913
Shakespeare´i „Hamlet“ –avalavastus
PINNA: mängulust, spontaansus, tohutu ampluaa. Aga ka tasakaalutus. Kirg 
mängida ja proovi teha. Arvas, et publiku peab kohe haarama lavale tulles. 
Pillamine ja vabstamine=roll. Jumaldati. 
ALTERMANN: Jumaldati ka. Hoopis teistsugune, esimese armastaja tüpaaž(pinna 
oleks tahtnud ma tean). Detailne, intonatsioon . Ka spontaanne ja tmperamentne, 
tegelaskuju psüh analüüs. Südamlikkus ja elurõõm. 
Kolmas kutseline teater“ Endla“ Pärnus .(„Kitzberg“ Libahunt)
Teine kutseline teater Tallinnas „Pandorini trupp“(Vana  Draamateater ) 
15-17 mail 1917 Tallinnas esimeneNÄITLEJATE JA  TEATRITE   KONGRESS . EESTI 
NÄITLJATE LIIDU-teke.
Teatrikooli idee. Teatrite koostöö tihendamise idee., elgupärase näitekirjanduse 
erugutus idee. 
1913-Esimene haritlaste kogumik „Teatriramat“-seal  mainitud   nimesid  nagu. 
Stanislavski, Moskva Kunstiteater, Reinhardt jne
Milline peaks teater olema? Miks meie rahvuslik teater selline ei ole. 
Algse ja lihtsuse juurde hakatakse tagasi pöörduma. Otsitakse teatrist 
müsteeriumit taas. Ürgsust. Dekoratsiooni lihtsus jne. 
8.
9.
10. Hommikteater: Põhimõttelised uuenduspüüdlused. Noored! 
Asjaarmastajatest professionaalne  kamp  seab uuendus-eesmärke konkreetselt. 
Protest tardumuse vastu(nagu ikka noortel)
3 a. 4 lavastust!
Arvamus: Eesti kodalikud teatrid on kinni oma lõbustusülesandeid seadvas 
teatrisüsteemis. Nad tahtsid ekperimenteerida.  ENTUSIASMI  NAJAL SEE TÖÖTAS.
Bachmann-Suur lugemus ja isiklik fantaasia. MASSISTSEENID OLULISEL KOHAL. 
Loodi tänavaliikumist nö. Kunstniu töö. Uudsed dekoratsioonid. 
„Mass-inimene“-uudne väikekodanliku teatri kõrval.
Bachmanni eesmärk oli ka katsetuslikult läheneda. 
ÕPETAS KA MÕNINGAID KUTSELISE TEATRI NÄITLEJAID NÄGEMA ÜHISKONNA 
PROBBLASID.
HOMMIKTEATER MÕJUTAS LAVAKUJUNDUST SÜGAVALT!!!!
Vähe võimalusi oli neil rahaliselt. Ja seetõttu sündis uus viis mis väga mõjuv oli.
11.Draamastuudio-stuudioteater pigem. Esimene  regulaarne  teatrikool Eestis. Paul  Sepp
 teater kui  pühamu
 Vene mõjud - Moskva Kunstiteater, aga ka Meierholdi mõjud
Luuakse  Draamastuudio ühing, ühiskondlik toetus, hiljem ka natuke riigitoetust
Eesmärk
1. Õpetada näitlejaid
2. Luua kunstiteater
Töötasid peale päevatööd
Mõjutajad  - välismaa teatrite külalused
Pühalik meeleolu - uudne
Lõpetajad:
Olulisim I lend, lõpetas 1924 aastal - asutasid oma teatri
Paul Sepp läks ära, tema kaootilsus tekitas pingeid, hiljem kutsuti ta tagasi
Leo  Kalmet , Feliks  Moor , Rudolf Engelberg (suri noorelt), Eduard  Tinn , Otto  Aaloe , Priit  Põldroos
Järgnevad koolijuhid: Hugo Reiman, Leo Kalmet
  Algus Paul Sepp 1920. Kes tuli Venemaalt tagasi.  Alguses improt oli palju. Boheemlik suhtumine ka 
repertuaari  Sepa  poolt. Näitlejad olid vabad, mitte käsitöölikud. Loomingulisus!!!  Etüüdid , impro. 
Karakteri  ja ajastu analüüs oli tagaplaanil.  
Nende etendusi kritiseeriti karmilt.
Sepp lahkub, ent kutsutakse tagasi, kedagi pole võtta. 
Õppetöö on nüüd korrapärasem ja mitmekülgsem 
HILDA KLESER.
tegeles kolme viimase lennuga, Estonia koorist välja kasvanud näitlejaks, Hommikteatrist lavastajaks, 
arendas  välja oma süsteemi, väga  nõudlik , armutu, täpne, sisemine  tõepära , näitleja  mitmekesisus . 
Polnud teatrialast haridust, oli iseõppija.
Koolis õpetati teatriajalugu, eesti keelt, psühholoogiat, lavalist liikumist. Ka teatrikunstnikke. 
1933 teeb Paul Sepp oma erastuudio, sest majanduslike raskuste tõttu too kool likvideeritakse.
Tartu Draamakunsti Seltsi Näitestuudio 1934-1937
Seal jõudis õppida 1 lend.
Seal olid õpetajateks Tartu Ülikooli õppejõud NT: Johannes Semper, Aino Suits. 
Taheti  tartusse  parema kvaliteediga teatrit. 
Viktor Hiion asutas ja oli velle vedaja. Hiljem võtsid üle Tartu töölisteatri, tekkis  kahtlus , et mõned 
õpilased on seal seotud nõukogude võimuga- Kaarel Ird, Epp Kaidu, Enn  Toona , Aleks Sats.
Riikliku teatrikooli avamine Konservatooriumi Juures- 3 aastase õhtuse õppega. Peale seda 2 
kohustslikku aastat praktikat teatrites. Direktor: Kalmet. Eriala andsid-Kalmet, Sepp, lauter jt.
12.