Brasiilia Liitvabariik Karel Nagel ja Jan-Roland Kolk Asend Lõuna-Ameerika idaosas Naaberriigid Laiuskraadidel 33° S - 7°N • Suriname • Boliivia Pikkuskraadidel 73° W - 45° • Guyano • Paraguay W • Venezuela • Uruguay Atlandi ookeani lääneosas • Colombia • Argentiina • Peruu Pealinn Brasília Rahvaarv 192 296 000 Riigikord presidentaalne vabariik Pindala 8 511 965 km² Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) sündimus on - 14,97 suuremus on - 6,51% Loomulik iive on – 8,46 %. Rahvaarv suureneb 0,83% aastas Linnastumine Suurem osa rahvastikust on ranniku aladel 87% brasiilia elanikest elavad linnades 23,25 inimest ruutkilomeetril Suuremad linnad: Sao Paulo (19,96 mln elanikku) Rio d...
Kas tead, et meie hommikusöök sõltub pea poolest maailmast? Mida te eb pil dil ol e v me es? Kakao , ku s 40 % r ri iig ig i sis se- G hana on riik leb k ak aoe k s pord ist. tulek utest tu Vä iketalu nikele m ak staks e tood ang eest nii väh e, e n u t ad e i suud a toit o p eresid ega a nda s a ma la tele harid ust. Kui valid Fairtrade märki kandva šokolaadi, siis toetad talunikke, kellele makstakse õiglast hinda – hinda, mis katab tootmiskulud ja võimaldab pikaajalist tegevust. Me ile m agus nau din g , ne ile kib e e lu •• 14 14 miljonit miljonit inimest ...
Globaliseeruv maailm Toidukriis takistab arengut Maailmahariduskeskus 2012 Toidukriis •Põhjuseid Toitu on on maailmas mitmeid: piisavalt, ent(vesi, -kliimamuutused see on ebaühtlaselt looduskatastroofid jaotunud. jne) -pikaajaline vaesus ja • Miljardeid inimesi toiduhindade tõus ähvardab iga päev -raiskav ja ebaefektiivne näljahäda. toidutootmine • See, kuidas põuad, • Kliimamuutustega seoses on üleujutused, sagenenud orkaanid ja äärmuslikud maavärinad inimesi ilmastikunähtused. mõjutavad, oleneb suuresti nende elatustasemest. • Thinnatõusu •oid aruen hgin d a d e ...
Suurbritannia Karmen Tamm ja Eliise-Rosalinda Ude Üldiselt ● Koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. ● Asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandriosa looderanniku lähedal. ● Ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. ● Suurbritannia pealinnaks on London. ● Suurbritannia on ise suuruselt kaheksas saar maailmas. ● Territoorium: 244100 km² ● Elanike arv: 58,3 miljonit Maakasutus ● Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 0.7%(2012). Maakasutamise struktuur 2009.aasta seisuga: ● Põllumaa hõlmab umbes 71,6% Suurbritannia maismaa pindalast o sellest 25% on haritav maa ja 46,4% on rohumaad. ● Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,18% riigi territooriumist. ● Metsaga on kaetud 11,9% Suurbritanniast. ● 16,51% maismaast on muud maad ja 0,70% on siseveekogud. Pinnas ● Suurbritannia põhja-ja lääneosa on mägine o suurim on põhja...
UKRAINA Romy Ruven Mõniste Kool IX klass 2014 Sisukord 1. Riigi geograafiline asend 2. Riigi loodus Loodus Kliima Loomad Taimed Veestik 3. Loodusrikkused 4. Tähtsamad majandusharud 5. Suurimad linnad 6. Vaatamisväärsused Riigi geograafiline asend Ukraina asub Ida-Euroopas, 44. ja 53. põhjalaiuse vahel. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus Ukraina on vaheldusrikas, maaliliste maastikega ja väikeste kõrgustikega ta...
Minu Island Tarvo Nõmm Kärt Kaasik-Aaslav ja Margaret Pullisaar 7.B GAG 2015 Tarvo Nõmm ● Muusik ja -õpetaja ● Kahe lapse isa ● Islandil 1994. aastast ● Myvatni maakond Lipp Sümboolikat https://www.youtube.com/watch?v=dQfmTIpyqAw Keeled Islandi keel https://www.youtube.com/watch?v=v641uRBW9_4 Territooriumi suurus ja rahvastiku keskmine tihedus Pindala- 103 125ruutkilomeetrit Asustus- pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis ja selle naabruses. Rahvaarv- 323 810 (2013) Keskmine eluiga ● Islandil sündinud naistel 81 ● Islandil sündinud meestel 76 ● Euroopa keskmine naistel 80 ● Euroopa keskmine meestel 72 ● Eesti keskmine naistel 82 ● Eesti keskmine meestel 72 Maastik Maavarad ja inimeste üldine jõukus Islandi põhiline maavara on kaalisool ning nendel on ka palju odavalt saadavat energiat, tänu maa seest alatasa tulevale ku...
Apalatsi mäestik Asukoht: Apalatši mäestik asub põhja Ameerikas. Ta jääb Ameerika ning Kanada piirkonda. Vanus: Apalatši mäestik tekkis 460 miljoni aasta eest ja tänapäevaks on mäestik raskelt kulunud. Mõõtmed: Apalatši mäestik on 3051km pikk ja 3403km lai. Kõrgeim tipp on Mount Mitchell kõrgusega 2037m. Tekkelugu: Apalatšid kerkisid 460 miljoni aasta eest võimsate vulkaanipursete saatel, neist paiskunud süsihappegaas oleks pidanud kliimat pikaks ajaks soojendama. Ometi algas pärast pursete lõppu viie miljoni aasta pärast ränk jääaeg.
Kohvipuu Liisi Palu 10B Kohvipuu välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade. Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad. Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas. Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda vilju kanda. Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks. Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube. Millistes riikides kasvatatakse? Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus s...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii ...
ITAALIA ÜLDANDMED · Parlamentaarne vabariik · Pealinn Rooma · Pindala 302 073 km2 · Riigikeel Itaalia · Rahvaarv 60 665 551 · President Sergio Mattarella · Iseseisvus 17. märts 1861 · Rahaühik EUR ITAALIA AJALUGU · 9.saj.eKr kreeklaste kolooniad · 7.saj.eKr etruskite vallutus · Roomlaste vastuhakk Rooma riik · Ida- ja Lääne-Rooma keisririik · Frangid ja Pippin lühike vallutasid Rooma · Hiljem Karl Suur ja kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia kirikuriik · Saksa-Rooma riik 800.a · 15.saj Charles VIII- esimene Itaalia sõda Habsburgide ülemvõim · 18.saj Napoleoni sõjakäigud · 1861.a iseseisev kuningriik, 1947.a demokraatlik vabariik MAJANDUS · SKT(2015) teenindussektor 74%, tööstus 23,7% ja põllumajandus 2,3% · Maa põhjaosa paremal järjel · Majandus on languses · Töötuse tase 11,9% · Väliskaubandus · Energiamajan...
Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“ Laterna festival Igal aastal 25. mai Floating Lantern Festival Osaleb 40 000 inimest Festivali point on austada ja armastada inimesi, kes on elanud enne meid. O’ahu lõunakaldal Küsimused. Mis on Hawaii saarestiku pealinn? ...
Okasmetsad Hanna-Mary Suits Asend • Okasmetsad on enim levinud Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; • Okasmetsavöönd on suhteliselt noor, tekkinud 10 000 aastat tagasi. KLIIMA • Neli aastaaega • Suvi on jahe ja niiske. • Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • Sademeid on aastas 400-1000mm Lumerohke talv. Veestik • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik • Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd ...
Araabi meri Araabia meri asub India ookeani loode osas.Araabia ja Hindustani poolsaarte vahel. Araabia meri on ääremeri.Seda ümbritsevad: mandrid- Euraasia, Aafrika, saared- Sri Lanka, poolsaared- Araabia poolsaar. Araabia mere pindala on umbes 386 200 km² . Mere keskmine sügavus on umbes 3600 m. Suurim sügavus on 5803 m. Meri on üsna soolane 35,6%o. Araabia mere rannikul asuvad riigid:Somaalia,Kenya,Jeemen,Omaan,Iraan,Pakistan,India.
kergetööstus manufaktuuridena, hilis industriaalses ühiskonnas vabrikutööstusena. • Industrialiseerimine sai alguse Manchesteris puuvilla töötlemisega. • Aja jooksul on kergetööstuse paigutust mõjutanud tegurid muutunud • XVII saj söetööstuse arenedes tekkisid kergetööstusettevõtted kaevanduste piirkonda, kus oli vaba ja odav tööjõud. • Tänapäeval on kergetööstus toiduainetööstuse kõrval üks laiema levikuga tööstusharusid, mille geograafia hõlmab peaaegu kõiki maailma riike. • Kuigi kergetööstus saab jätkuvalt suure osa oma toorainest põllumajandusest, vähenes XX saj sõltuvus põllumajanduslikust toormest, selle kõrvale ilmusid keemilised kiud. • Nõukogude ajal arenes Kesk-Aasia puuvillakasvatuse baasil tekstiilitööstus Eestis, Leedus ja Lätis ning Kesk-Venemaa linnades. • Kergetööstus on töömahukas majandusharu ning selle paigutamisel on oluline sobiva tööjõu olemasolu.
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti p...
India Ookean Kärolin Puusild 12.klass Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, n...
TÖÖ ARVUTIS 9 klass 1.Vilsandi Laius: N 58°22´58" Pikkus: E 21°48´51" Jaama kõrgus merepinnast: 6 m Vaatluste algus: 1865 Mõõdetavad ja Merevaatlused vaadeldavad parameetrid Vaatluste algus:1884 (materjal Õhutemperatuur säilinud alates 1899) Maapinnatemperatuur Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikese...
Ida-Virumaa Loodus ● üsna tasane pinnamood ● kõrgeim punkt on Jõhvi kõrgustik ● Põhja-Eesti pank ● kolmest küljest ümbritseb vesi ● palju järvi ● erinevad maavarad Faktid ● 20 omavalitsusüksust ● 149 172 elanikku (2011. a seisuga) ● 7 linna ● 1 alev ● 14 alevikku ● 208 küla Tegevused ● Kiviõli Seikluskeskus ● Kohtla-Järve põlevkivimuuseum ● Meresuu SPA ja Hotell ● Narva-Jõesuu rand ● Iisaku muuseum ● mitmeid puhkekeskuseid ● vaatamisväärsused Aitäh kuulamast!
Tartu Kivilinna Gümnaasium 6.d klass Merili Kann NÕMMEMETSAD JA SALUMETSAD Referaat Juhendaja:Gerle Konsap Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 2. NÕMMEMETSAD...................................................................................................... 4 2.1 Elutingimused nõmmemetsas................................................................................ ...
Albaania Albaania on Vabariik, mis asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Pealinn Tirana asub riigi keskel. Albaanias räägitakse riigikeelena albaania keelt, mis kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole siiski suguluses ühegi teise keelega maailmas. Kasutusel on ladina tähestik, millele on lisatud keelele omaseid tähti.(täppidega e jms). Albaania sümbol on kotkas. Ka riigi albaaniakeelne nimetus tähendab kotkast, rahvus albaanlane aga kotka poega. Riigilipul ja vapilgi asub kahe peaga kotkas, mida Albaania rahvuskangelane Skanderbeg olevat kasutanud oma pitserina. Kotka kahepealisust tõlgendatakse Põhja- ja Lõuna-Albaania ühendamise sümbolina. Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike pindalaga 28 748 km² , kuid maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 maavara. Samas sealsed mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Seda vähenda...
1. Rahvaarvu muutumine Eestis, iive (Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused & tagajärjed) Rahvaarvu kohanemise põhjus aastast 1990: 1. venelaste väljaränne; 2. piirid olid avatud; 3. suremus & sünnid; 4. eestlased läksid läände. Miks on sündimus madal? 5. eelistuste muutumine - enne kool, karjäär & naiste hõivatus ühiskondlikus elus; 6. majandislik ebakindlus - töötus, madal palk, väiksed toetused; 7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine. Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu. Rahva...
Nafta Tõusu põhjused: Yom Kippuri sõda, Araabia riikide nafta embargo lääneriikidele, Iraani revolutsioon, Iraani-Iraagi sõda, Aasia väljumine majanduskriisist languse põhjused: OPEC kehtestab tootmiskvoodid, Saudi Araabi suurendab tootmist, OPEC suurendab kvoote, Lahesõda Tegurid, mis mõjutavad nafta hinna kujunemist 1. nafta tootmine 2. Globaalsed konfliktid 3. OPECi otsused 4. nafta tarbimine 5.varude suurus 6. nafta ammutamise kallidus 7. nafta keemiline koostis Torujuhe VS tanker tankeri eelised: Kaugveod üle ookeani. Suhteliselt odav. tanker puudused: Õnnetuste puhul saastuvad ookeanipiirkonnad. Spetsiaalsete sadamate rajamine on kulukas. Tuleb teha tühivedusid. torujuhtme eelised: Hoolduskulud väikesed. Vedu on pidev ja ühtlane. Neid võib rajada pea - aegu kõikjale maismaale. torujuhe puudused: Lekke puhul saastub pinnas. Rahvusvahelised naftatööstused Rosn...
Helle-Kai Saapar Jaapani rahvastik ja asustus. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kalev Kukk Tallinn 2011 Sisukord: 2 SISSEJUHATUS Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suured saared on: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõ...
Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol puudused • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste • omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) tegema, puhkusele jne.) • korraga saab vedada vähe kaupa • võimalus valida sobiv sõiduaeg • teede ehitamine ja korrashoid kallis • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe • parkimisprobleemid teedevõrk) • suur keskkonnasaastaja • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha ...
Hispaania kuningriik Merit Müür Otepää Gümnaasium 16.04.2014 Üldandmed 46 120 000 (2011 aasta seisuga) Kuningas Juan Carlos I Pindala 504 782 km² Riigikord parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament Parlamendi nimi Hispaania parlament Hispaania lipp Hispaania vappim Majandus, tööstus 1960. aastatel leidis aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks Hispaania on tööstus-ja põllumajajandusmaa Hispaania tööstustoodang: elektrienergia, kivisüsi, nafta, rauamaak, malm, teras, väävelhape, autod, laevad, plii, tsink, alumiinium, vask, tsement Hispaania põllumajandustoodang: nisu, oder, mais, riis, suhkrupeet, päevalill, kartul, tsitrused, puuvill, tomatid Rahvusvahelised organisatsioonid Rahaühik euro (EUR) Hispaania kuulub NATO-sse, ÜRO-sse, OECD-sse, Euroopa Liitu ...
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõj...
1.Asend Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos.Islandi naaberriigid on Norra, šotimaa, Gröönimaa. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 2.Rahvastik Inimesi elab Islandil 329 807. Island on väikeriik. Rahvaarv on Islandil kõik aeg üsna ühtlaselt tõusnud. Ja arvatakse, et rahva arvu tõusmine ei ole enam nii suur nagu olid varasemad aastad. Rahvastiku tihedus on 3,2 inimest/km². Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. 3. Energiamajandus Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasut...
Mürareostus Põhja ja Lõuna-Ameerikas Madli Reesalu Mürareostus, kui mõiste... ● ...on ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liik, mis häirib inimeste, loomade ja taimede elutegevust. Mõõtmine ● Müra mõõdetakse helivaljusega ( mõõtühik 1 bell-1B;1 detsibell- 1dB e. 10B) Ajalugu ● Esimesed helitugevuse mõõturid ehitati Ameerika Rahvuslikus Standardi Instituudis. ● Loojateks olid Bell Telephone Company insenerid. Mürareostus Ameerikas ● Esineb rohkem suurlinnades, kuna seal on linnaelanikke rohkem, mistõttu on sõidukeid ja ehitustöid rohkem, mis põhjustab suuremat müra. Mürareostus Ameerikas Müra suurimad põhjustajad: ● Lennukid ● Sõidukid ● Ehitustööd ● Tööstused ● Politsei ● Karnevalid Tagajärjed ja lahendused ● Tagajärjeks on tervisemõjud inimestel ja loomadel. ● Müra taseme alandamiseks kasutatakse müratõkkeid, muudetakse sõidutee pinnase tekstuuri, konstrueeritakse vaiksemaid reaktiivmoot...
Geograafia KT – Turism, Teenindusmajandus 1. Teenuste liigitus ja osatähtsuse kasvu põhjused. Isikuteenused – osutatakse otse tarbijale – juuksur, takso, fotograaf Äriteenused ehk tootjateenused – teenused, mis on osutatud kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessist – uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport Avaliku sektori teenused – osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt – haridus, politsei, SMIT 2. Inimeste rakendatus erinevatel ühiskonna arenguetappidel. Agraarühiskond – valdav osa töötajatest põllumajanduses Tööstusühiskond – osa masintööstuse teha, valdav osa tööstuses Infoühiskond – valdav osa teeninduses 3. Üleilmastumist soodustavad tegurid. Kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, muutused tehnoloogias (transpordi ja kommunikatsiooni areng), energia odavnemine 4. Transpordiliikide eelis...
Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ...
AUSTRAALIA JA QUEENSLAND Lipp ja vapp Üldandmed Kirdepoolseim osariik 1 700 000 km² 4 500 000 elanikku Lähisekvatoriaalne kliima Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri Sügavus kuni 7661m Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill Queensland Cotton Corporatio n Pty Ltd Kasutatud materjalid Google märksõnad – que...
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
TURISM Riivo Lomp 9.klass Laeva Põhikool MIS ON TURISM? Turismiks loetakse nähtust, kus inimene viibib väljaspool oma elukohta lühikest aega, vähem kui aasta. Majandusharu – 1215mlj inimest Turismi jaotatakse kaheks: *siseturismelukohariigi piirne reis *välisturism reisimine välisriikides MIKS REISITAKSE JA MILLEGA? Tervis, Religioon Puhkus Lennukid 27% Bussid, 51% 51% Äri Autod ,am eti 41% rei Muu 15 s id % 7% Laevad 6% Rongid 2% PEAMISED TURISMIMAAD Turiste (miljonites) 1. Prantsusmaa 76,8 2. USA 59,7 3. ...
Rohtlad annaabi kasutaja basgetti Kliima ● Parasvööde ● Talv -5°C….+5°C ● Suvi +15°C….+25°C ● Sademeid 200-400 mm Mustmullad ● Maailma viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn.com/temperategrassland2-11051600345 8-phpapp01/95/temperate-grassland2-6-728.jpg?cb=1305524160 ● https://40.media.tumblr.com/9112f1a989b8a3338073291f0ed53338/ tumblr_njv02rSuBh1s6taa7o1_1280.jpg ● http://www.eatcology.co...
Suured maadeavastused 7.klass Varauusaeg • 13.sajandil Marco Polo • Hiina, India • 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõ...
Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas. Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) Merehoovused soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma (tõusvad õhuvoolud) külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud)
suudavad seal elada vaid need loomad, kes on külma ja karmi kliima suhtes vastupidavamad. Taimestik on kesine kuna maapind on soostunud. 1.TUNDRA 3 Tundraloodusvöönd asub vaid põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral puudub sellisel laiuskraadil maismaa. Tundra ulatus sõltub hoovustest ja maailmamerest. Tundra on saanud oma nime sõnast tunturi mis soomekeeles tähendab kõrget metsatut ala. (geograafia.mgm.ee/wp- content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc) 1.1Kliima Talvel on külm ja pikk, keskmine õhutemperatuur ulatub -34 kaadini. Esimene lumi tuleb maha juba septembris ja sulab alles mai-juunis. Sademeid on vähe ja seetõttu on lumekiht õhuke ja maapind kõvasti külmunud. Suved on lühikesed ja soojakraadid ei ulatu tavaliselt üle 10 kraadi. Sajab palju uduvihma ja on kõva tuul. Päevad on küll pikad, kuid kuna päike käib madalalt siis soojendab see maapinda vähe.
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.....................................................................................
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus...
Geoloogia on õpetus Maa koostisest, ehitusest, tema muutustes ja arengust, sealhulgas elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülakihtide, nn maakoore e litosfääri ehitust ja arengulugu, õppida tundma kivimeid, mineraalie ja maavarasid ning välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehafe vastasikuseid suhteid. Geoloogia uurib protsesse, mis põhjustavad kivimite, mineraalide ja maavarade teket ning nende muutusi nind seeda ühtlasi muutusu maapinna reljeefist, s.h. veekogude põhjas ning rannavööndis. D ünaamiline geoloogia uurib maapinnal ja maakoores toimuvaid protsesse ja nende d ünaamikat. Eristatakse endogeenseid ehk maasisejõude(näiteks tektoonilised liikumised ja maavärinad) ja eksogeensed(näiteks tuule ja voolava vee tegevus). Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagiso...
Brasiilia Laura Luht MHG Tartu, 2014 Üldine • Lõuna-Ameerikas suurim riik • 8 511 965 km² • 5. riik maailmas • Portugali keel • 192 mln elanikku • Pealinn Brasiilia Loodus • Savann ja vihmamets • Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima • Jõestik • ¼ vihmametsadest • Tasane maa • Amazonase madalik • Pico de Neblina (2994m) 1964a Inimesed • 192 mln – 54% eurooplased – 6% aafriklased – 39% euroaafriklased – 1% muud • Rannikul (kliima parem) • Hõimud • Asustus hõre Taimed • Liigirohkus • Brasiilia puu (Brazilwood) • Lihasööjad taimed • orhideed Loomad • Liigirohkus • Suurimetajad (nt jaaguar, puuma) • Anaconda (suurim madu) • Armadillo Kultuur • Jalgpall • Kohv • Rio de Janeiro’s asub 1 seitsmest maailmaimest • Turistid • Olümpia 2016 Kasutatud materjal • http...
FUJI VULKAAN KAARI KARGU MARTNA PÕHIKOOL 7. KLASS GEOGRAAFILIN E ASUKOHT Maailmajagu: Aasia Riik: Jaapan Saar: Honsh Kordinaadid: 35° 21 27 N, 138° 43 50 E PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Fuji linnast umbes 25 km kaugusel · Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Fuji · Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen ,,Loodusgeograafia" 7. klassile AITÄH KUULAMAST! .
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud mood...
TAANI Üldandmed Pindala: 43 000 km2 – põhiterritoorium Autonoomsed piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared. Rahvaarv: 5,6 miljonit Pealinn: Kopenhaagen Suuremad linnad: Orhus, Odense Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) ...
Bhopali avarii Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm. Tüüp Avarii kemikaalide tööstusel Põhjus Ametlikult ei ole fikseeritud Asukoht Bhopal, Madhya Pradesh Riik India Kuupäev 3. Detsember 1984 Aeg 00.30 Langenu 18 tuhat inimest d Kannata 600 tuhat inimest nudd Kronoloogia • 1970 a. UCC (Union Carbide Corporation) sai luba pestitsiidide tööstuse ehitamiseks Indias. • 1980 aastatel langes selle produktsiooni nõudmine • 1984 tööstust valmistati müümiseks. Ostjat ei leidnud ja tootmine jätkus ohusnõudeid täitamata. Tol ajal toodeti Sevinat, mida tehakse metüül-isotsüonaatist ja α- naftoolist. Need ained olid 60 000 l. tankides maa-all. Põhjus • Trageedia põhjuseks sai juhuslik metüül-isotsüanaati vabanemine. Reservuaari temperatuur jõudis 39 ° C, mis tõi rõhu tõstmist ja ...
Hummuli Põhikool Itaalia Referaat Õpilane: Laura Põder 8.klass Juhendaja: ? Sisukord 1. Itaalia autod 2. Itaalia Riik 3. Itaalia Kliima 4. Itaalia Loodus 5. Itaalia Ajalugu 6. Itaalia rahvastik 7. Majandus Lamborghini. Lamborghini on maailmas teine kõige kiireim aouto. Ta esimene mudel tuli välja aastal 1988.-Lamborghini Buntach. Teine mudel tuli välja aastal 1991.-Lamborghini Diablo. Kolmas lamborghini tuli välja aastal 1997 kaa Buntach jne.Kõige uuem Lamborghini on Lamborghini Veneno a 2014! . See on Lamborghini Veneno . all. Itaalias on väga palju Palju teisi autosi tehtud . (sport autosi) N Ferrari Itaalia Riik. ITAALIA ...
2015 Mai Regiooni kuuluvad Kokku kuulub Euroopa regiooni 49 riiki. Näiteks Eesti, Hispaania, Soome, Saksamaa, Itaalia jt. riigid Loodusolud, Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas. Valitsevad usundid Peamiseks usundiks on kristlus. Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene õigeusk. Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates lin...
ROOTSI Üldandmed: Pindala: üle 500 000 km2 Rahvaarv: üle 9 miljoni Pealinn: Stockholm Suuremad linnad: Malmö, Göteborg, Uppsala Kuningas: Karl XVI Gustaf Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia GEOGRAAFILINE ASEND Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra. Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina. Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega. Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS Pinnamood Lääneosas asub SKANDINAAVIA mäestik. Kõrgeim punkt on KEBNEKAJASE (üle 2000 m) Ida- ja lõunapoolne osa madaldub järk-järgult Läänemere suunas. Põhjaosas asub NORRLANDI platoo, Lõunas asub SMÅLANDI tasandik. Nende vahel suurte järvede piirkonda jääb Kesk-Rootsi madal ja tasane SKÅNE madalik, ida osas asub Botnia l...
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima ...
Kaugsiire- sateliitidelt, lennukitelt ja maapealsetest jaamadest. Nt pilveradar (ilmajaam).Lähisiire- täpsustamiseks kaugsiirde andmeid v uurib neid asju mida kaugsiire ei võimalda. Nt õhukoostis; metsade, soode, põldude pindala. GPS- globaalne asukoha määramise süsteem. koha geograafiliste koordinaatide määramine ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. Maapinna mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. GIS-geoinfrosüsteem. Digitaalne süsteem (kaart ja andmebaas) ruumiliste andmete kogumiseks, säilitamiseks, otsinguteks, analüüsiks ja esituseks. Arvutikaartide eelised- võid võtta selle lahti oma telefonis, hea väike, kompaktne, saad suurendada vajadusel. Ei määrdu, ei kortsu. Saad digitaalselt sisestada koordinaate ja ta otsib ise õige koha üles.kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot), ainulaadsus,kopeeritavus, puudused:autoriõiguste küsimuste keerukus, hilinenud informatsioon, ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ...
HÜDROSFÄÄR asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Veeringeks nimetame vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Selle liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Magevee tarbimine – 90% põllumajandus, 7% tööstusw, 3% inimene igapäevaelus Infiltratsioon – sademed, mis imbuvad läbi pinnase Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu Intensiivne, tugev sadu läheb ennemini jõgedesse, järvedesse, mistõttu selline sadu põhjavett nii palju juurde ei tekita. Perifeerne äravooluala – jõgede vesi jõuab maailmamerre Siseäravooluala - jõgede vesi jõuab mandrisisestess...
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rah...
Angeli juga Kõige kõrgem juga maailmas on Venezuelas asuv Angeli juga millekõrgus 979 meetrit. Angeli juga on muuhulgas ka pikima vee vabalangemisega juga maailmas tema takistuseta langus on 807 m. Juga asub Lõuna- Ameerika põhjaosas Venezuela idaosas Bolivari osariigis Caroni lisajõel Churunil. Joa vesi kukub alla Auyantepui platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub väga kõrgelt, aurustub see vahepeal, moodustades aurupilve, mis all taas joaks muutub. Angeli juga kuulub Venezuela kõige tähtsamate turismiatraktsioonide hulka, kuigi selle äärde pääsemine ei ole väga lihtne. Juga asub suhteliselt ligipääsmatus džunglis. Enamasti külastavad turistid Angeli juga juunist detsembrini, mil sealsed jõed on piisavalt sügavad, et pääseda lähedusse jõgede kaudu. Teine võimalus joa nägemiseks on möödalend väikese lennukiga.Tõenäoliselt on Euroopast või Põhja-Ameerikast pärit rännumehed Angeli juga külastanud juba oluliselt varem kui 20 sajandil,...
Geograafia Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. )uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus ...
KULLA JÄLG Eneli Uusmets ja Kristin Laas 10.B ÜLDISELT KULLAST tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall kollakas ja särav puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79 raha ja ehete valmistamise materjal enamus Maa kullast peitub tema tuumas maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. KAEVANDAMINE 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda Esimene etapp: Kullaotsijad lahustavad setteid kõrgsurvejoaga. Masinad pumpavad muda kunstkiust vaibale; peen, kulda sisaldav liiv jääb sinna pidama. Liiv pannakse roostes tünni, peale valatakse elavhõbedat. Esimene buum vallandus 1970. aastail. Teine etapp: Tooraine maalt välja toimetamine. Kolmas etapp: Väärismetallide rafineerimine Šveitsis. Kuulikindla klaasi taga valatakse hõõguvat kulda vormidesse, mis on 999,9- promillise puhtusega ja kannab tõendusmär...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium SINGAPUR Referaat Sandra Seil, 10.d Tallinn 2015 Table of Contents SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SINGAPURI MAJANDUS..............................................................................................................4 2. SINGAPURI KLIIMA.....................................................................................................................5 3. SINGAPURI RAHVASTIK.............................................................................................................6 4. SINGAPURI KULTUUR.................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..............................................
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A...
Harjumaa Sisukord Geograafiline asukoht ja üldandmed Maavalitsuse kohta informatsioon Ajalugu Loodus Looduspargid Asukoht Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald ...
ISURID Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävit...
Portugali põllumajandus Asend Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast Hispaaniaga. Mujalt piirneb Portugal Atlandi ookeniga. Haritavat maad on Portugalis 11.88% kogu riigi pindalast (92,090 km² ) ja 7.71% Kogu riigi maast saab liigendada püsikultuuride kasvatamiseks mõeldud maa alla e. istanduste alla kuuluv ala. Portugalis saab kasvatada suhteliselt soojalembelisi taimi, näiteks oliive ja greipe. Riigis on ka karjamaid, sest suurejoonelisemalt tegeldakse ka lambakasvatusega. Agrokliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi. Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud. Sellest saab jäeldada, et mullad ei ole eriti viljakad. Suvel tuleb kasutada kindlasti niisutussüsteeme, et saak ei ikalduks. Niisutatud alasid on Portugalis 5,837 ...
globaliseerumisest tulenevad • Kiire arengu on läbi teinud XX saj keskpaigas tekkinud elektroonikatööstus, mille toodangu 1980. aastatel kolmekordistus ja 1990. aastatel veel kahekordistus. • Mikroprotsessorite ja mälukiipide leiutamine võimaldas elektroonikatoodete kasutusala tunduvalt laiendada. • Kümneid aastaid oli USA maailma tähtsam arvutite, kosmosetehnika, tööstusrobotite jms valmistaja. • 1980. aastatel aga muutus tööstusharu geograafia. • Elektroonikatööstuse liidriks sai Jaapan, kelle deviisiks sai 1980. aastatel ,,elektroonika on maa nafta’’ • Viimasel aastakümnel on neile lisandunud Kagu-Aasia „tiigrid’’. • Maailma suuremateks personaalarvutite tootjaks tõusid Lõuna-Korea ja Taiwan, videomagnetofonide tootjaks Lõuna-Korea. • Kiire areng toimub Hiinas, mis on maailma suurima televiisorite ja raadiote tootja. • Elektroonikatööstust iseloomustab väga kõrge kontsentreeritus.
Hispaania Hispaania kuningriik •Rahvaarv: 47 milj. •Pindala: 505 370 km2 •Pealinn: Madrid •Rahaühik: euro (EUR) •Liiklus: parempoolne •Riigikeel: hispaania •Naabrid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Maroko •Riigikord: Parlamentaarne monarhia •Kuningas: Felipe VI •Peaminister: Mariano Rajoy •Iive positiivne (0.9) •Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. •Ligi 77% elanikkonnast elab linnas Hispaania • Teine Euroopa riik mägisuselt pärast Sveitsi. • El Teide on nii Tenerife, Kanaari saarestiku, kui ka Hispaania Kuningriigi kõrgeim mägi ja suuruselt kolmas vulkaan Maailmas ulatuses 3,718 m.-ni. • Lähistroopiline kliimavööde, loodusvöönd vahemereline mets. • Mullastikus on ülekaalus pruunmullad, taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. • Ainult 10 protsenti metsa Majandus • Hispaania on tööstus-ja põllumajandusmaa. • Tähtsad tööstusar...
Läti riigi energiamajandus 1. Varustatus energiavaradega. (Mida, kus leidub?) 2. Milliseid energiavarasid eksporditakse (kuhu), milliseid imporditakse (millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Daugava jõe ääres on hüdroelektrijaam Inukalnsis on suur maagaasihoidla 2. Läti impordib elektrit nii Eestist, Leedust kui ka Venemaalt ning on suutnud tänu osavale tarnepoliitikale hoida elektri hinna Euroopa Liidus kõige madalamal tasemel. Samas mõjutavad eelseisvad suured muutused naabersüsteemides suuresti ka Läti en...
A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale
VILJANDI GÜMNAASIUM Hanna Valk NORRA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2015 Sisukord Norra üldinfo........................................................................................................... 2 Norra kliima......................................................................................................... 3 Norra mets.......................................................................................................... 4 Maakasutus........................................................................................................
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
Uurimusest selgus, et protsess ei toimu pidevalt ega ka ühtlaselt igal pool linnas. Teine tähtis uurimisvaldkond oli inimeste linna erinevatele elementidele antud hinnangute selgitamine. Olulised ressursid olid aeg ja ruum. 1D. Humanism ja linnageograafia (lk 116-121) Humanistlikus geograafias sai inimesest üksikindiviid. Keskseks muutus ruumi, koha ja keskkonna tähenduste tõlgendamine. Samas hakati linnaruumi käsitlema inimese elu ja kogemuse kaudu. Oluliseks muutusid kontaktid geograafia, kunsti ja kirjanduse vahel ning sügavam arusaamine kultuurist. „Koht“ ja selle määratlemine olid humanistliku linnageograafia olulised küsimused. Ruumist sai koht elamise kaudu. Eestis arendajaid napib. Eestis pealinnade imagoprojektid ja linnaluule. 1E. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Marksistliku linnageograafia järgi on tootmine üldiselt ja linn spetsiifiliselt kasumi ja protsessi osa. Linnade ja nende maakasutuse arend toimub vastavalt kapitalistliku ühiskonna
annaabi.ee 
