Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Portugali põllumajandus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Portugali põllumajandus
Asend
Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast Hispaaniaga. Mujalt piirneb Portugal Atlandi ookeniga.
Haritavat maad on Portugalis 11.88% kogu riigi pindalast (92,090 km² ) ja 7.71% Kogu riigi maast saab liigendada püsikultuuride kasvatamiseks mõeldud maa alla e. istanduste alla kuuluv ala. Portugalis saab kasvatada suhteliselt soojalembelisi taimi, näiteks oliive ja greipe. Riigis on ka karjamaid, sest suurejoonelisemalt tegeldakse ka lambakasvatusega.
Agrokliima
Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi. Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud. Sellest saab jäeldada, et mullad ei ole eriti viljakad. Suvel tuleb kasutada kindlasti niisutussüsteeme, et saak ei ikalduks. Niisutatud alasid on Portugalis 5,837 km² . Üldiselt on vegatatsiooniperioodi pikkus Portugalis aastaringne ehk 365 päeva. (Sõltub kasvatatavast kultuurist)
SKT ja tööhõive
Põllumajandus moodustab 2,4% Portugali kogu SKT-st. Selline näit on äärmiselt hea, sest mida väiksem on põllumajanduse osa SKT-st seda rikkam peaks riik teoreetiliselt olema. 10% riigi tööjõust töötab põllumajandussektoris. Ka see on hea näit, mida vähem inimesi töötab põllumajandussektoris ja mida rohkem inimesi teenindussektoris, seda paremal järjelt riik on. Väehene hulk töölisi põllumajandussektoris näitab seda, et suurema töö teevad ära masinad ja järelikult on riigil ka raha, et kalleid põllutöömasinaid osta.
Tähtsamad põllukultuurid ja loomakasvatus
Olulisemad põllukultuurid Portugalis on Mais, oliivid , kartul ja ka riis . 2012. aastal kasvatati maisi 830 000 tonni, oliive 389 000 tonni, kartuleid 389 000 tonni ja riisi 184 000 tonni. Saadustest toodetakse peaaegu ainult õli. Oliivi õli toodeti 2012. aastal 83 000 tonni, maisist toodeti 4 000 tonni õli ja rapsiseemnetsest valmistati 88 000 tonni õli.Riigis kasvatatakse palju sigu ja lambaid , vähemal määral ka muid loomi. 2011. aasta seisuga oli Portugalis 120 000 eeslit, 1 503 000 veist, 40 000 000 kana , 412 700 kitse , 18 000 hobust, 40 000 muula, 1 985 000 siga, 2 169 900 lammast . Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011. aastal toodeti riigis 242 000 tonni lehmapiima, 403 800 tonni lambapiima ja 52 600 tonni kitsepiima. Saadusi on ka palju teisi, näiteks kanamunad mesi jne. Loomsest toorainest valmistab Portugal ka toodangut. 2011. aastal tootis riik 71 966 tonni juustu, 27 643 tonni võid ja piima pani pakkidesse 8 300 tonni.
Põllukultuuridest on Portugalile kõige tulutoovamad olnud Oliivid ja mais. Oliivide müügi pealt teenis riik 2012. aastal 208 millionit dollarit ja maisi müügi pealt teenis riik 152 millionit dollarit. Kuid ainuüksi oliivi õli müügist on Portugal teeninud 2012. aastal 296 millionit dollarit.
Eksport ja import
Portugal ekspordib väga paljusid põlumajandus saaduseid. Piima ekspordib riik 229 000 tonni aastas, mille maksumus on 118 000 000 dollarit. Veel ekspordib Portugal näiteks sojaube(14 000 tonni aastas) mille maksumus on umbes 7 300 000 dollarit. Teravilja eksport kogu riigi ekspordist on 1,1%, aed-ja köögi- ja juurvilju ekspordib riik 0,75% kogu ekspordist. Kogu maailma ekspordist moodustavad need eksporditavad kaubad 1%-i. Väike põllumajandussaaduste ekport on hea, sest see näitab, et riigi SKP ei saa olla sõltuvuses põllukultuuride müügist. Elus loomadest ekspordib Portugal enamasti Sigu, kanu ja veiseid. Ekspordib riik kõige enam sigu. Sigade müügist teeniti 2012. aastal 220 552 000 dollarit. Ekspordib Portugal väga palju kartuleid. 2012 aastal eksportis riik 281 000 tonni kartuleid, mille maksumus oli umbes 119 856 000 dollarit. Põllukultuure ja loomseid tooteid impordib Portugal suhteliselt vähe, sest riigil on kõik enamasti olemas. Teravilja import moodustub kogu riigi impordist 0,03% ja aed-köögi-ja juurvilja import 0,48%. Mis on äärmiselt hea tulemus. See näitab seda, et riik ei ole teistest riikidest toidu koha pealt sõltuvuses.Kogu maailma impordist moodustuvad need kultuurid kokku 0,72%. Elus loomi impordib Portugal 0.34%. Muidugi impordib Portugal ka eksootilisi põllukultuure, mis moodustavad aga väga väikse protsendi kogu impordist. Need ei ole riigile ka hädavajalikud.
Alatoitumine
Selline nähtus nagu alatoitumine puudub Portugalis täielikult, nii nagu ka mujal Euroopas. Alatoitumine ei kajastu Portugalis mitte kuskil.
Portugali põllumajandus #1 Portugali põllumajandus #2 Portugali põllumajandus #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egert Laur Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hispaania põllumajanduse iseloomustus
14
pdf

Hispaania põllumajanduse iseloomustus

kohal. Tööhõive näitaja sõltub põllumajanduse, tööstuse ja erinevate teenuste näitajatest. Põllumajandus hõlmab põllumajandust, kalandust ja metsandust. Tööstus hõlmab kaevandamist, tootmist, energiatootmist ja ehitust. Teenused hõlmavad valitsuse tegevust, sidet, transporti, rahandust ja kõiki muid majandustegevusi, mis ei tooda materiaalset kaupa. Hispaanias moodustas 2009.aasta andmete põhjal tööstus 24%, erinevad teenused 71,7% ja põllumajandus 4,2% tööhõivest. Põllumajanduses töötab vähe tööealistest inimestest. Seega võib öelda, et põllumajandusel ei ole väga suurt tähtsust majanduses. Suurema sissetuleku riiki toovad teenused ja tööstused. Graafikult on näha Hispaania sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. On olnud nii tõuse kui ka langusi, kuid alates 2013.aastast on kogutoodang ühe inimese kohta tõusnud. Tähtsamad põllukultuurid ja loomakasvatussaadused

Põllumajandus
PORTUGALI VABARIIK
17
docx

PORTUGALI VABARIIK

Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5

Geograafia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

....................................................223 Hümni sõnad..........................................................................................................224 Kasutatud kirjandus........................................................................................................225 2 SISSEJUHATUS Portugal on mereriik. Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed ­ kalurid, kaupmehed, piraadid, maadeavastajad. Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine

Geograafia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see ei vasta loodusseadustele. Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Euroopa trend on erinevate poliitikate ja eesmärkide ühildamine veekaitse, sh nii põhjavee kui ka pinnavee, vajadustest lähtuvalt. Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (2)

laurapr profiilipilt
laurapr: Hea ülevaatlik info Porrugali mõllumajanduse kohta.
21:43 14-01-2016
MargeZ profiilipilt
MargeZ: ei
08:59 03-03-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun