Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kait...
KÕRVENÕGES · Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm. · Levik: Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. · Rühm: Õistaim · Kasutamine: Taime on kasutatud kiu saamiseks. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi. · Milliseid taimeosi kasutatakse: J...
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele Praktiliselt kõik ...
SEENED MÜRKSEENED Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. Korja söögiks ainult neid seeni, mida kindlalt tunned ja mille söödavuses oled kindel! SEENTE KAUDU SAADUD MÜRGISTUSED tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast: * Ära korja seeni saastunud piirkonnast (suurte teede lähedalt, linna haljasaladelt, tööstuspiirkonnast); * Ära korja vananenud seeni; * Ära hoia korjatud seeni kodus töötlemata üle ühe päeva. Esmaabi nagu taimemürgitusel NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on seloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine. K...
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun- rohekaspruun. · Süttib hõlpsasti. · Tekkis 450 miljonit aastat tagasi. · Varusid on 5 miljardit tonni. · ...
Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida udu-, kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm. Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult suravad ja kõdunevad nad ...
Türi Gümnaasium Liblikalised Referaat Sisukord Türi Gümnaasium ................................................................................................................... 1 Liblikalised .............................................................................................................................. ...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SILVER MINAJEV IX klass SÜDA JA VERESOONKOND Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD 1. SÜDA 3 Süda on pump, mis täidab elulise tähtsusega ülesannet, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja ja lõtvub - ,,lööb", nagu öeldakse. Südame löökide sagedus võib ollla küllaltki erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, imikutel aga peaaegu kaks korda sagedamini. Südamelöökide sagedus sõltub treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. Näide: Lance Armstrongi, kes on üks maailma parimai...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium GERLY GLÜKK IX klass INIMESE AJU Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Gerly Glükk Pärnu 2 SISUKORD 1. AJU 3 Närvisüsteemi keskus on peaaju, mis kontrollib enamikku keha liigutusi, kogub ja salvestab teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju ...
docstxt/125554345271556.txt
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekul...
Bakterid L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla k...
Luu Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. Kõige olulisemad orgaanilised ained luudes on valgud ja rasvad. Mineraalained sisaldavad luudes kõige rohkem kaltsiumi-, fosfori ja magneesiumiühendeid. Inimese vananedes luude koostis muutub: luudes suureneb mineraalainete sisaldus ja luude elastsus väheneb. Luuümbris->plinkollus->käsnollus->luuüdi Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Luud katab pealt õhuke luuümbris. Luu sees on luuüdi. Noortel on punast luuüdi e. vereloomeelundit rohkem kui vanadel. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga e. toitainete rasvade varuga. Luud on lihaste kinnituskohaks. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähe...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Neerud Referaat Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Neerud on punakaspruunid oakujulised paaris elundid, mis kaaluvad 150200g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happeleelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmiseg...
Turbasammal Turbasammal on niisketes kasvukohtades eelkõige aga rabades kasvav, roheline, punakas või pruun juurteta sammal. Turbsambla kõdunemisel moodustub turvas, keskmise kiirusega 1 mm aastas. Turbasamblal on väga suur veeimamisvõime ja ta on praktiliselt steriilne. Vars on püstine ja rohkete mitteharunenud okstega kuni 50 cm pikkune. Oksad on 25 kaupa kimbus. Viimased aitavad taimel vett koguda ja säilitada. Varre tipus moodustub okstest iseloomulik tihe "pea". Lehed on roota, koosnevad ühest rakukihist. Varre ja okste lehed on kujult ja suuruselt erinevad ning liikide määramisel suure tähtsusega. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tu...
Kühmnokk-luik Cygnus olor Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv must kühm. See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Kühmnokk- luik on Eesti suurim lind, tiiva pikkus on 57...62 cm. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luiged on Eestisse levinud lõuna poolt üsna hiljaaegu. On teada, et aastatel 1908-1928 pesitsesid mõned paarid Saaremaa lõunaranniku lahtedel, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti looduses neid suuri ilusaid luiki alles 1955. aastal Virtsu lähedal. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel. Samal aastal üritas üks paar pesitseda ka Tartu lähedal Soitsjärvel, kuid neid häirisid inimesed. 1960. ...
Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cmni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu ...
Harilik kärnkonn Bufo bufo L. Madli Keerman 8c Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, kes on levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaali...
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad vereso...
Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele k...
Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärka...
........................................................................................... 43 9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED................................................................................................................................. 64 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe luuderohud DNA leht lehe põhikude harilik luuderohi Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda. 1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti
Meriroosid Türi Gümnaasium Koostas: Alari Ankur 2010 Ehitus Merirooside keha on silindriline (nii ülemine kui alumine ots on lamenenud), kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Meriroosid on pealtnäha süütud, kuid see ilme on petlik. Nad on kiskjalikud ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis ümbritseb kehaõõnt. Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis võimaldavad neil reageerida ärritustele. Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning suuava ümbrusesse. Teine närvirakkude kogum on talla juures. Erinevad kehaosad on tundlikud erinevatele ärritustele. Suuk...
Latikas Eesti vetes elab üle 70 kalaliigi. Täpset arvu ei saa anda, kuna osade harvaesinevate liikide puhul polegi päris üheselt võimalik määratleda, kes on siin juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna ...
***** Põhikool Üheksavöölane Referaat ********* VII kl ****** 2010 Üheksavöölane on vöölaste sugukonda rüüvöölase perekonda kuuluv napihambuline. Üheksavöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Nende keha on kaetud kõva, sarvplaadikestest moodustatud rüüga. Pead, jalgu ning saba kaitsevad tugevad kilbised.Üheksavöölane on kõige enam levinud vöölane. Hästi tunneb ta end nii lagendikel kui Lõuna-Ameerika vihmametsades. Ta elas looduslikult Kesk-Argentiinast põhja poole kuni Mehhikoni. Inimtegevuse tulemusena pole tema leviala kahanenud, vaid hoopis laienenud, sest farmerid näevad teda kahjurputukate hävitajana. Nii elab üheksavöölane tänapäeval USA-s kuni Kansase, Tennessee ja Lõuna-Carolinani. Oletatakse, et ta suudab oma leviala laiendada kuni Indiana, Ohio, Pennsylvania ja New Jerseyni. Üheksavöölane elab metsades ja põõsastikes. Ta kaevab urge vooluveekogude kald...
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG 1. Iseloomusta inimese elujärke. Imikuiga:1 eluaasta, Suudab seista, astuda mõned sammud, üteb lihtsad sõnad Lapseiga: Kuni T: 12-13, P: 13-15, kehaline vaimne areng, õpib liikuma, kõnelema, areneb fantaasia, õpib lugema, kirjutma Puberteedi e. Murdeiga: Lõpeb 17-18, Hormoonid arenevad, ärritavad kergesti, tekib huvi vastusoo poole (esimene armastus) Noorukiga: Kuni 21-22 a, kehaline areng, kehaliselt arenenud Täiskasvanuiga: Varaneküpsus: kuni 36, arenevad võimed max, luuakse perekond Hiline küpsus: 60a,Vaimsed j kehalised võimed aeglaselt taandarenema Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. Munandid: ...
1. Nimeta rakuosade ülesanded : a) Rakutuum DNA säilitamine, juhib rakkude eluteeggfthhtyuytyuytuyuytyuust ja paljunemist b) Mitokondrid varustavad rakk energiaga c) Tsütoplasma seob kõik rakuosad ühtseks tervikuks veerikas, mis täidab kogu raku 2. Iseloomusta side kudesid, nende ülesanded, näited Rakuainet on rohkesti esineb inimeses mitme vormina. Rakud on palju kuid ainet vähe. Ta paikneb elundite vahel. Ülesanded: Tügiülesanne, kaitseb rasvkude külma eest ja aitab neere paigal hoida, toite ja kaitse ülesanne Näited: Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri . 3. Millised on närvikoe iseärasused, seosta ülesannetega Väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve, võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 4. Nimeta elundkonna elundid ja ülesanne: a) Närvisüsteem - Peaaju, seljaaju,, närvid, retsptorid ülesanded: elundkondade tööd tuleb juhtida ja kooskõlastada b) Seedeelundkond - ...
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses a)tuumas a)tuumas rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7.Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku in...
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars...
Mesilaste väline kehaehitus *pea *rindmik *tagakeha *2 paari tiibu *kolm paari jalgu Siseelundkond Eluviis, elupaik *Mesilased ehitavad tarudesse kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist...
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4
Kull, V. Lilleleht, J.Luig, H.Ojaveer, T. Paaver, M.Vetemaa(2005) Invasiivsed võõrliigid Eestis[www]http://www.envir.ee/89801, 23.11.12 Lülijalgsed(2012) [www]http://www.zbi.ee/satikad/, 23.11.12 DAISE (2012) [www]http://www.europe-aliens.org/speciesFactsheet.do?speciesId=50176#, 23.11.12 Portland State University (2012) [www]http://www.clr.pdx.edu/abrpi/naso/Eriocheir.php, 23.11.12 Vikipeedia (2012) [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_villk%C3%A4ppkrabi, 23.11.12 M. Martin (2008) Bioloogia 8.klassile II osa Tallinn: Avita Joonis 1 [www]https://www.ufz.de/export/data/1/2 7708_Eriocheir_sinensis_UFZ_Uta_Dreyer.jpg, 23.11.12 Joonis 2 [www]http://www.clr.pdx.edu/abrpi/naso/Eriocheir.php, 23.11.12 Joonis 3 [www] http://reefkeeping.com/issues/2003-12/rs/index.php 26.11.12 Joonis 4 [www]http://el.erdc.usace.army.mil/ansrp/ANSIS/html/eriocheir_sinensis_chinese_mitten_crab.htm, 23.11.12 Joonis 5 [www]http://www.wagner.edu/faculty/horst.onken/sites/wagner.edu.faculty.horst
1. Selgita kuidas tekivad mehe ja naise sugurakud! +joonised SPERMID tekivad munandites, seal on mikroskoopilised seemnetorukesed. Tekkimine algab puberteedieas, suguküpsuse saabudes (1214). Korraga tekib palju sperme. Valminud spermid saab talletada mundandimanustes. Spermide tekkimine kestab kuni kõrge vanuseni. Oht: peab jälgima, et oleks madalam temperatuur. MUNARAKUD tekivad munasarjades. Teke algab juba looteeas, sündides on kõik munarakud munasarjades olemas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas. Küpsemine on perioodiline või tsükkliline. Tavaliselt valmib üks munarakk u. 28 päevaga. Küps munarakk eraldub munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Kui munarakk ei viljastu, siis umbes ühe päeva pärast ta hukkub. Munarakkude küpsemine kestab umbes 50. aastani. 2. Võrdle spermide ja munarakkude teket ja neid ise! ...
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel ...
Vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus. Merilin Raidmets Märjamaa Gümnaasium 8.b klass 2012 Vetikate tähtsus looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik veekogude toiduahelaid Vetikate tähtsus looduses · rikastavad vett hapnikuga · makroskoopilised vetikad on elupaljunemistoitumispaigaks organismidele · Tallus hulkrakse vetika keha Agar kasutatakse tarretise tegemisel Agarik eestis esinev punavetikas. · Eritavad elukeskkonda hapnikku. · 500600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks Vetikate tähtsus looduses · Paljud vetikaliigid moodustavad õitsenguid: sel juhul on ühes veepiisas rohkem kui 2000 väikest vetikarakku. Vesi värvub roheliseks, pruuniks, sinakaks või punakaks olenevalt vetikaliigist...
Harilik ebatsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnastebatsuuga pere. Eurooplastest avastas liigi esimesena soti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies (17541842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco kasvab Kanada Alberta...
Aeglane viinamäetigu hõlvab Eestit kiiresti (11) 03.09.2008 00:01 Martin Pau, Tartu Postimees 1937. aastal trükitud «Eesti entsüklopeedia» kaheksas köide ütleb, et Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis. Kui viinamäetigu end teekonnal sirutab, küünib tema pikkus poole vaksani. Optiline pete sel fotol kõneleb pigem teo kahjuks, sest limune paikneb telefonist kaugemal. Foto: Martin Pau 1998. aasta entsüklopeedia räägib sest loomast kui peamiselt Lääne-Eesti ja Saaremaa asustajast. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest nendib, et väga põhjalikku viinamäeteo kaardistamist pole Eestis tehtud, mistõttu on kindlasti paljud asurkonnad bioloogidele teadmata. Viinamäeteo Eestimaale jõudmise aeg pole teada. Entsüklopeediagi sedastab vaid kaunis ähmaselt, et «neid on ilmselt mungad sisse toonud». Millise k...
1.Kirjuta lünka puuduvad sõnad inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, aga sugurakkudes 23 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendest ei muutu. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu Järglastele. Ühemuna kaksikute erinevus on tingitud ainult keskkonna tingimustest. 2. a) Miks muundatakse taimi geneetiliselt 1) vastupidavust kahjurite vastu 2)kuivuse või külma talumiseks b)Nimeta 2 enim tuntud ja maailmas kasvavat GMO taime soja ja mais c) kuldkala, helendav kala 3. A Joonista skeem. Täienda tahvlil olevat skeemi. Lisa puuduvad kromosoomide arvud ja sugukromosoomid.Kirjuta juurde ka sugurakkude simetused ja sündiva lapse sugu. B. Kas inimese soo kindlakstegemiseks on vaja uurida tingimata tema sugurakkude kromosoome või saab teha ka teisi keharakke uurides. Ei? Põhjenda. 4. Tiit ja Tiiu on kaksikud. Mõlemad on siniste silmadega, hele...
Nahk Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja meie kehast moodustab 5 kg nahk Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vana...
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Kroon...
Jõhvi Gümnaasium Kullilised Referaat Kain-Theodor Merilai 7.a klass Õpetaja Tiina Gaskov Jõhvi 2012 2 Sissejuhatus Minu poolt koostatud referaadi sisuks on bioloogias õpitavad röövlinnud. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad." 3 Toonekured Valge-toonekurg Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu t...
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad imp...
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
KILPKONN Kilpkonnad on kõva luise kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü on passiivne kaitsevahend. Enamikul kilpkonnadest pole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on maismaaliigid. Kõik kilpkonnad sigivad munedes. Munad paigutavad nad tavaliselt liiva sisse, vahest ka lehekõdusse. Kilpkonnade eluiga on liigist olenevalt 80-150 aastat. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb seljakilbist ja kõhukilbist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tava...
1) Mitu kromosoomi on inimesel? Mis on geen, DNA, pärilikkus, kromosoomid? Igas keharakus on 46 ja sugurakus 23 kromosoomi. DNA on desoksüribonukleiinhape. DNA sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoom on üks valkudega seotud DNA molekul. 2) Mis on geeni alleelid? Nimeta inimese dominantseid ja retsessiivseid tunnuseid. Geeni alleelid on ühe ja sama geeni kaks vormi(dominantne ja retsessiivne). Dominantsed tunnused on tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad, mittepunane juuksevärvus, põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused on külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine, hallid või sinised silmad jne. 3) Mis on esmased ja teisesed sugutunnused meestel ja naistel? Esmased on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed...
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk...
Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda a...
Siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult ...
Rabakonn Rabakonn on üsna väike, umbes 5-7 cm pikkune konn, kes kuulub pruunkonnade hulka ning on värvuselt pruun või hallikas ja tumedate laikudega, mis muudab ta oma keskkonnas raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud üle Eesti ja ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ning soode äärealad. Rabakonn püüab toitu peamiselt õhtuti. Rabakonn sööb peamiselt mardikaid kuid ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad konnad väljuvad talvituspaikadest 1-3 nädalat hiljem aga sügisel viibivad väljas mõni nädal kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse ...
Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune tagasihoidliku seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli ning sabalt punakaspruuni sulestikuga lind. Isa- ja emalind on ühesugused. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Suvel sööb ka vähesel hulgal marje. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kelle laulu on on vaiksetel öödel kuulda 1...1,5 km kaugusele. Eestis on ööbik tavaline haudelind ning ta on levinud veel Ida-Euroopas ja Aasia kesk- ja lõunapiirkondades. Ööbik lahkub Eestist augustis või septembri algul, rännates enamasti üksikult, peamiselt öösi...
docstxt/135074053172.txt
Seedeelundkonna ehitus Autor:Sten Lepamaa Juhendaja:Livia Roomets Seedeelundkonna osad: · Suuõõs · Neel · Söögitoru MAKS · Magu MAGU PEENSOOL · Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. NEEL · Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. · Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. · Kõrikaas SÖÖGITORU · Söögitoru on 25-30 cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku. · Söögitorus toidu seedimist ei toimu. MAGU ...
------------------------------------ Limuste keha katab Mantel. Limused jagunevad:Teod,karbid,peajalgsed. TEOD ------------------------------------ Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest....
Rändtirtsud Locusta migratoria Levik Leidub rohkelt Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Uus meremaal. Levinud ka Euroopas, kuid arvukus väheneb. Parvede suurus Väiksemad parved u 5 millionit isendit. Suuremad parved kuni mitu miljardit isendit. Mõned rändtirtsud ei ela parves vaid hoopis üksikult. Liikumine Väga liikuvad. Olenevalt tuulest, kiirus 15-20 km/h. Liiguvad etapiviisiliselt. Suurematele aladele, et toitu oleks piisavalt. Väiksemad parved u 5 km päevas. Suuremad parved u 130 km päevas. Suurus ja värvus Oleneb vanusest ning sellest kas elab parves või üksikult. Parves kollasest kuni oranzini, kaetud mustade laikudega. Üksi roheline või pruun. Parves suuruselt väiksemad(40 kuni 60 mm). Üksikud suuruselt suuremad. Toitumine Rändtirtsud on võimelised päevas ära sööma sam...
LOOTE ARENG Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega mingit välist sarnasust. See periood kestab umbes 2 kuud. Idulase väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed ehk hatud. Need tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja nii saab idulane kõik vajaliku. Idulases jätkub rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine.Kõigi nende muutuste tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. Keha ülaosa areneb alaosast kiiremini. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas ka silmad, kuid need on veel laugudeta. Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need talitlevad. Ühtlasest rakkude kogumist on kujunenud ära ...
KUIDAS ME NÄEME KEHI? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. N...
Merily Müürsepp 9b PMG 23.04.2009 muutus on toimunud 4ndas kromosoomis esineb harva, esinemissagedus 1:100 000 sagedamini tüdrukutel keskmine eluiga alla 1 kuu kirjeldati 1965. aastal lootelise arengu mahajäämus näo anomaaliad väike lõug krambid südame ja neerude arenguhäired madal juustepiir koos ujulestaline kaela väike pea raske kuni sügava vaimse arengu peetus krambid lihaste halb toon alla pöörduvad "fishlike" suhu lühikesed ülahuuled kuulmislangust http://209.85.129.132/search?q=cache:f- FJc2TAdDUJ:www.ebu.ee/esitlus/kromosoommutatsioonid.ppt+Wolf- Hirschhorni+sündroom&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://en.wikipedia.org/wiki/Wolf-Hirschhorn_syndrome Aitäh kuulamast !!!
Inimese ja ämbliku armu ja pereelu võrdlus Nagu teada on nii inimesed kui ka ämblikud lahksugulised, mis tähendab seda, et on nii emasorganism kui ka isasorganism. Inimeste ja ämblike paljunemises ja pereelus on palju sarnasusi kui ka erinevusi. Vastupidiselt inimestele saavutab enamike ämblikulaadsete puhul isane suguküpsuse varem kui emane. Sigimisperioodil, mis on ämblikel tavaliselt soojadel kuudel soovivad isasämblikud saavutada emase poolehoidu sooritades erinevaid kurameerimisrituaale. Erinevad ämblikud olenevalt liigist tantsivad, liigutades jäsemeid ja lõugkobijaid, tiirlevad ümber emase ja võtavad sisse erinevaid asendeid. Tihti juhtub ka nii, et tantsimisest hasarti sattunud isane demonstreerib oma liigutusi hoopiski teiste isaste ees. Harilikult lõppeb see aga süütu kokkupõrkega. Peale tantsimise köidetakse veel emase tähelepanu võrku väristades, enda jõuline trummeldamine vastu rin...
LEST Liiginimi eesti keeles Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul. Arvukus: Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage. Elupaik ja viis: Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Elab üksikult ja on küllaltki liikuva eluviisiga. Toitumine: Täiskasvanud lestad toituvad limustest ja väikestest kaladest. 1 ja 2 aastased lestad toituvad...
Australopithecus ,,lõunainimahv" Sander Toop 9b. Kes on australopiteek? täpsemalt graatsiline australopiteekus on alamtriibuseHominina perekond. Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Australopiteegid on fossiilsete hominiinide seas esimesed, keda Aafrikas kirjeldati 1925. aastal. Neist kõige esimene oli Australopithecus africanus (,,Aafrika lõunainimahv"), kes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebMiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta on saadudTansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensis'ele (,,Afari lõunainimahv"). Kuigi A. afarensis olibipedaalne, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõr...
INIMESE ALGNE ARENG Idulane esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on v...
See oli nii et õpetajal oli 600 leheküljega raamat , ning siis õpilased pidid ütlema numbri alates 14-597 ja mina ütlesin 222 , ning seejärel ütles õpetaja mulle kas edasi või tagasi ja ma valisin tagasi , ja nii ma saingi teemaks elevandid . Kasutatud kirjandus : · Loomad , David Burnie , 2001 aasta , lk 220-221 · Õpilase looma entsüklopeedia , David Burnie , 2000 aasta , lk 282-283 · Bioloogia õpik põhikoolile , Mati Martin , 2001 aasta , lk 165 · Rando Kuustiku räägitud jutt tunnis elevantide kohta
D-vitamiini tähtsus organismis ja tunnused puuduse korral Birgit Roslender LA11 Miks on vaja vitamiine? sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide alla Kust saab D- vitamiini ? PÄIKE! kalarasv munakollane või p...
( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 ) Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal.Rinnauime välimine kiir on muutunud ogaks. Säga, Silurus glanis Li...
Sugukonnad Kääbusleemuralsed (Cheirogaleidae) Leemurlased (Lemuridae) (Lepilemuridae) Indrilased (Indridae) Aielased (Daubentoniidae) Loorilased (Lorisidae) Galaagolased (Galagidae) Kandlased (Tarsiidae) Karbusahvlased (Cebidae) Ööahvilised (Aotidae) (Pitheciidae) Ämblikahvilised (Atelidae) Pärdiklased (Cercopithecidae) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Hominidae) Esikloomaliste paiknevus Esikloomalised esinevad Lõuna-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Lõuna-Ameerikas ning India ja Hiina lähistel, kuid neid võib ka näha Lõuna-Euroopas. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Selts: Primaadid Kohastumused Osade ahvide küüneplaadid on muutunud kõverateks küünisteks, mis aitavad oksatest paremini kinni haarata. Ahvid, kes elavad vihmametsades liiguvad puudevahel haardsaba abiga. Toitumine Nad on peamiselt taimetoidulised...
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
Keemia 8 klass SEGU ERALDAMINE KOOSTISOSADEKS Kuupäev: __________ Nimi: ______________ Teised rühma liikmed: ________________________________________ Eesmärk: Õppida eraldama koostisosadeks tundmatute koostisosadega segusid. Taustainfo: A) ÜLEVAADE ERINEVATEST MEETODITEST SEGUDE LAHUTAMISEKS (võib põhineda õpiku ülevaatel) Vedeliku eraldamisel tahkest, mittelahustuvast ainest on kolm võimalust - setitamine, filtrimine ja nõrutamine. Ainete eraldamisel lahusest on kaks võimalust - vedeliku autustamine ja destilleerimine. Mittesegunevate vedelike eraldamisel teineteisest kasutatakse jaotuslehtri abi. B) MIS ON FILTREERIMINE ja AURUTAMINE? (Põhjalik selgitus ja kirjeldus, lisada joonis või foto vajalikest vahenditest Sh ülevaade vajalikest vahenditest. Infot leiad nii internetist kui õpikust!) Filtrimine Filtrimine on sobiv meetod peenemate või ka hõljuvate sademete eemaldamiseks vedelikus...
annaabi.ee 
