Kunsti liigid. Liset Kuusik Arhitetkuur Saint Pauli katedraal Kujutav kunst - Lorenzo Bernini ,, Apollon ja Daphne" Tarbekunst Doulton'i joogikann Lavakunst inimesed . Tantsukunst - Marina Tsirkova ja Vladimir Arhangelski Filmikunst film Kung Fu Panda Sõnakunst sõnakunsti galerii Disain kodu sisustus Maalikunst - Lautomängija Skulptuur Vaskratsanik Graafika Siiami kass ja kosk Fotokunst - "Squelette d arbre" (tõlikida ei oska) Tegevuskunst ,,Miss Universe"
Kirjandus on sõnakunst. Läbi aegade on inimesed teadnud sõnade jõudu, nende võimet haavata, ravida, lohutada, motiveerida, teha õnnelikuks või õnnetuks. Sõna võimed on piiritud ja seepärast saab kirjandus tugevalt mõjutada inimeste arusaamasid maailmast ja elust. Kirjandus paneb inimesi mõtlema, analüüsima ja kaastunnet ilmutama. Me isegi ei pane tähele, kuidas kirjandus suudab “elustada“ tegelasi ja luua nende olemust, erinevaid maailmu. See pole mitte nii vaid ulmekirjanduses, aga ka ajalookirjanduses. Sukeldudes teosesse, kaotame piiri reaalsuse ja huvitava teistsuguse maailma vahel. Mõneks hetkeks isegi sulandume niivõrd tegelastesse ja nende tegevusse, et jagame ka nende tundeid ja emotsioone ning nii tavaline sünge elu täitub uute sündmuste, muljete ja läbielamistega. Lisaks on ka selliseid teoseid, kus lugeja saab leida iseennast ehk saab sealt õppetunni ja selle abil õigemale elurajale.
1895 leiutasid Auguste ja Louis Lumière kinesgraafi - kaamera, printer ja projektor koos. Esimene film 1895: http://www.youtube.com/watch?v=OYpKZx090UE 1920ndatel aastatel lisati Lumière must- valgetele piltidele heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid Filmikunsti ajalugu. 1920. aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid näitlejaid-lavastajaid oli Charles Chaplin Järgmine aastakümme oli helifilmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Filmikunsti ajalugu. Mõned inimesed ei tahtnud helifimi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. 1920. aastate algul esilinastus detektiiv- ja õudusfilmide suurmeistri Alfred Hitchcocki teos "Santaaz" Filmikunstiga võis mõjutada suuri inihulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörasid sellele suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini.
"Medeia" Aristoteles "Historia" Herodotos "Pärslased" Aischylos "Konnad" Euripides Rooma kirjandus 1)Rooma kirjandus arenes 3.saj. e.k.r. 2)Rooma kirjanduses eristatakse 5 perioodi: 1. rahvaloominguline sõnakunst ning Üksikud kirjapanekud. 2. Arhailine ajajärk 3. Kuldne ajajärk 4. Hõbedane ajajärk 5. hilise impeeriumi periood kuni keskajani. 3) "Odüsseia" tõlkis ladina keeldse Livius Andrionicus. 4) Draamas eelistasid roomlased erinevalt kreeklastest komöödiaid.
6.3 militaar arhitektuur sõjaväega seotud 6.4 avalikuhoonete arh nt kool 6.5 maastiku arh tegeleb parkide ja kultuurimaastike kujundamisega jaguneb kiviarhitektuur, puitarh, raud, klaas, teras, betoon, Arhitektoonika ehituskunsti teadus, arhitektuuri teose ülesehitus Arhitektuuriteooria tegeleb ehituskunsti ajaloo uurimisega Kromlehh kompleks igasuguseid dolmeneid ja menhireid 7. Tantsukunst 8. Sõnakunst Zanrid ja teemad 1. AKTIMAAL alasti inimkeha kujutamine, kunsti alustalaks Läänes http://www.abiks.pri.ee kristlikus kunstis muutub alasti keha paljaks alates renessaansi perioodist kunstniku koolitusel asendamatu osa algul olid põhiliselt meeskunstnikud ja naiskehasse suhtuti kui nauditavasse objekti vuajerism piiluja kaasaegne meesakt ei ole kangelaslik, musklis ning ei ore eriti aktiivne
· Hellenismi ajajärgul toimus kultuuride segunemine · Laulsid vaheldumisi solist ja koorid · Säilinud on Pindarose ,,Ood" ja 2 hümni Apollonile · Korraldati Dionysose pidustusi millest arenes välja tragöödia ja komöödia · Tragöödiast arenes oratoorium ja ooper · Oratooriumis komenteerib tegevust koor, ooperis näed ise · Amfiteatris olid orkestral lauljad ja skeenel näitlejad · Näitekunstis olid ühendatud tants, sõnakunst, muusika, arhitektuur · Pillid: topeltaulos (oboe eelkäija), barbiton, kitara (keelpill), lüüra (7-keelne), forminks Vanarooma muusika · 338 eKr hellenistlik ajajärk · 146 eKr kuni 395 pKr oli Kreeka Rooma võimu all, algas Kreeka kultuuri hääbumine · Valitses keiser Nero, keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija · Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale
Soodustus rahvuskirjanduse teke ning levik Renessandikultuuri kulg jaotatakse kolmeks etapiks, millel on eri maadel erinevad ulatused ning erinevad tekke- ja lõpuajad. Esimese ulatust võiks määratleda 15, sajandi keskpaigani, sellele järgnes 16. sajandi teise kolmandikuga lõppev kõrgajastu ja lõpuetapina hilisrenessanss, mis jõudis loojakuni 17. sajandil. Vastavalt kultuurietappidele omandas ka kirjandus omapärase ilme. Vararenessansi sõnakunst kujutab inimesi, kes ületavad senised seisuslikud hierarhilised tõkked. Tegelaste eesmärk on kergesti saavutatav. Üldine häälestus on optimistlik. Samasugune häälestus valitseb ka kõrgrenessansi perioodil, kuid tegeleaste taotlused on tihti seotud sotisaalsete probleemidega. Ka sel perioodil on inimideaaliks otsiv isik, kes ei lase end piirata traditsioonidega. 16. sajandil hakkas killustunud Prantsusmaa koonduma keskvõimu ümber, mis sai absolutisimi aluseks
Kirjandusteadus ja teised teadused Kirjandusteadus ja lingvistika kirjandus kui sõnakunst Kirjandus ja ajalugu Kirjandus ja kunst Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus.
zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks kroonikateks, kui nad liikusid ühest paigast teise said nad uudiseid ja rännates teise kohta rääkisid nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12 saj zonglöörid olid kirjaoskamatud, nad õppisid kõik pähe. Kangelaseepose keskskesk kohaks kangelane , kes peab läbi elama väga palju katsumusi oma maa ja rahva nimel.
Lasnamäe muusikakool Mis on muusika? referaat 08.11.2011 Muusika on helikunst Muusika on helikunst see tähendab, et muusika on kunstiliik, mis kasutab helisid. Nii nagu maalikunst kasutab värve ja sõnakunst sõnu. Raamatu tekst koosneb tähtedest. Muusika koosneb helidest. Tähti kokku liites saame sõna, millel on oma tähendus. Helisid liites saame muusika, millel ei ole mingit tähendust. Muusika on kunstiliik, mis ei kujuta mitte midagi. Kuidas nii, et ei kujuta midagi? Ometi, kui sa õpid mõnda pilli mängima, kohtad kindlasti palasid pealkirjadega: "Karu", "Kägu" või "Kass ja hiir". Tõepoolest, viiuliga võib järele aimata kassi näugumist ja
Sõnasõnalt ei saa aga seda öelda, sest on ka sellised eriliigid nagu kõnekunst ja lugemiskunst. Kunsti sõnastust vaadates leiame järgneva: "Kunst on teos, mis on loodud inimese mõtlemise tulemusena". See aga ei pea paika sellega, mida mina ja ma usun, et veel teisedki inimesed kunstiks peavad. Seetõttu sõnastan kunsti järgmiselt: Kunst on teos või ese, mille on loonud inimene või loodus. Jaotan kunsti ma nelja klassi: Kirjandus ehk sõnakunst, Helikunst, Piltkunst ja Looduskunst/Looduse ime. 1) Kirjandus. Kirjandus ehk sõnakunst on teine kunstivorm, mis on meie kultuuris arenenud Kreekast saati. Kõige algsem sõnakunsti vorm oli rahvalaulud ja luule. Sõnakunsti eripära on see, et sõnadega on võimalik mängida. Väga hästi tuleb see nähtavale eesti keeles. Sõnakunsti täiendatakse eelkõige seltskondades viibimise ja korrektse keele kasutamise varal. Slängi keel on meie sõnavara laastav.
Võitluseks valmistuv Taavet hoiab õlal lingu ja peos kivi, et kohe asuda Paavstid kutsusid kunstiinimesi Vatikani. Michelangelo kuulsamaid teoseid leidub Peetri kirikus. Peetri kiriku kuppel skulptuur “Pietà” Sixtuse kabelis laemaaling fresko, altarimaal “Viimne kohtupäev” Sõna muutus kirjalikuks, raamatulikuks. Kõrvuti rahvakeel ja kõrgem sõnakunst Renessansskirj žanrid: 1. Novell - tõi kirjandusse kõnekeele, jutustava inimese 2. Sonett - esimene poeetiline vorm pärast antiikaega, mis ilma muusikata 3. Renessansi romaan - algus kangelaseeposte ja rüütliromaanide 4. Draamas vabalt mõtlev ja kõnelev inimene; uus alaliik tragikomöödia 3. Suurnimed: Dante (Itaalias) seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis uuema aja esimene inimene kes oli kuulus vaid kirjanikuks olemise pärast
Koomiksil on ka oma kindel väline vorm, koomiks liigitatakse madalamate zanrite alla. See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. 1 Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus ja lingvistika, kirjandus kui sõnakunst, Kirjandus ja ajalugu, Kirjandus ja kunst Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika - väitluskunst, kõnekunst. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist
Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel. Varasema anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus omapärase maailmanägemise ja luulemaneeriga
Kultuuriministeerium toetab eesti kultuuri säilimist ning arendamist valdkondlike projekti- ja tegevustoetuste kaudu. Eriti positiivne on see, et eesti kultuuri püütakse muuta rahvusvahelisemaks. Toetuse eesmärk on eesti kultuuri kaudu riigi tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks. Lisaks makstase toetust selleks, et areneks eesti sõnakunst, püütakse kättesaadavaks teha rahvuskultuuriliselt olulised väärtteosed, eesti kirjanduse populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks. Märkimisväärsed saavutused on ka spordis, mida riik samuti vastavalt võimalustele rahastada püüab. Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit
pillikoossseisud b. Serialism Muusika korrastatud süsteemiks matemaatilise täpsusega c. Aleatoorika Juhuslikkuse muusika. Võib kasutada teose kirjutamisel (noodid paberile juhuslikult), teose esitamisel (noodikirjas vaid üldised juhised) 34. John Cage a. USA, Los Angeles b. Scönbergi õpilane c. Prepareeritud klaver, eksperimentaalmuusika (pilliks sobis kõik, millega sai häält teha) d. Happening Improviseeritud, kujutav kunst, muusika, sõnakunst, kehaplastika koos e. Performance Etendus enam-vähem ette valmistatud f. Ei esitatagi " 4'33'' " 35. Pierre Boulez a. Prantsusmaa, helilooja, dirigent, õppejõud, IRCAM looja ja juht b. Serialismi väljatöötaja, I teos "Struktuurid kahele klaverile" 36. Karlheinz Stockhausen a. Saksa avangardse muusika juhtfiguur, serialism, aleatoorika, panus elektronmuusikasse b. Kombineeris akustilist ja elektroonilist muusikat 37. Minimalism a. 60ndate keskel Ameerikas b
o Maailmakirjandus eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilisi ja fantastilisi kujutlusi elu ja maailma tekkest, jumalatest ja kangelastest o Mütoloogia müütide kogum; teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega o Rahvaluule anonüümne, traditsiooniline ja kollektiivne sõnakunst, mis on tekkinud ja levinud suuliselt o Platooniline armastus vaimne hingeline seksuaalsuseta armastus o Bukoolika jutustava sisuga karjaseluule, mis kujutab karjuste elu idüllilise looduse taustal o Sofist rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1
peetakse kirjanduseks. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne. Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist. Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Lingvistika, sõnakunst, ajalugu, kunst. Retoorika-teksti interpreteerimine. Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on väitlus- ja kõnekunst.Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat kui ka retoorilisi teksti interpreteermise võtteid. Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi
Christos kahe esitähe järgi. Saalomoni pitsat juutide sümbol Neitsi Maarja ehk Jumalaema ehk Madonna Püha kolmainsus isa(usk), poeg(lootus) ja püha vaim(armastus) *Kus on vaim, seal on ka tähelepanu! Tuvi püha vaimu sümbol Pieta halastus (seostatud Neitsi Maarjaga, kes hoiab kätel oma surnud poega, Jeesust) Fööniks taassünni märk Kunsti liigid: · Kujutatav kunst (maalikunst) · Sõnakunst (luulekunst) · Arhitektuur (ehituskunst) · Helikunst (muusika) · Tarbekunst (tarbeesemed) · Lavakunst (etendus) · Tantsukunst (tants, ballett) · Filmikunst (filmid) Arhitektuuri liigid: · Sakraal (kirikuarhitektuur) · Profaan (ilmalik arhitektuur) · Militaar (sõjaline arhitektuur) Kujutava kunsti liigid: MAAL · Fresko (seinamaal) · Monumentaalmaal (seinalaemaal)
reaktiivlennuk. 4 Filmikunst: Heli ja värv Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut. Vendade Lumiereide leiutatud must-valgel "elavate piltidele" lisati 1920. aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesd värvipildid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Filmiloojate read täiendasid uute tegijatega. 1920.aastate lõpul esilinastus dektektiiv- ja õudusfilmid suurmeistrid Alfred Hitchcocki teos "Santaaz".Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest erinevalt teistest kunstiliikidest oli seda lihtne levitada riigi õige kaugematesse nurkadesse
· Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid · Roomas olid miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahvalikke farsse(akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid) · zonglööride seisus kujunes 10. saj: olid kirjaoskamatud, õppisid ettekantavad teosed pähe · nende repertuaar oli laialdane: näidati karusid, ahve; mustkunst, laadastseenid, pantomiimid · hiljem lisandus sõnakunst rüütli- ja linnakirjandusele iseloomulik teoste ettekandmine · kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult ei lubatud armulauale ega kristlikku matust, kuulutati lindpriiks · rahva hulgas olid zonglöörid väga populaarsed · zonglöörid võtsid osa nii rahvapidustustest ja muudest tseremooniatest · sagedasti andis etenduse üks zonglöör, esitades igat rolli erineva häälega; vahel(,,kohtuprotsess/vaidlus") kasutati mitut zonglööri 3
20 programmi kaudu. Toetused jagunevad tegevusvaldkondade järgi (Kultuuriministeerium, 2016). Eriti positiivne on see, et eesti kultuuri püütakse muuta rahvusvahelisemaks. Toetuse eesmärk on eesti kultuuri kaudu riigi tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks. Lisaks makstase toetust selleks, et areneks eesti sõnakunst, püütakse kättesaadavaks teha rahvuskultuuriliselt olulised väärtteosed, eesti kirjanduse populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks. Märkmisväärsed saavutused on ka spordis, mida riik samuti vastavalt võimalustele rahastda püüab. Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui
Näitleja amet oli au sees, näiteks vabastati maksudest. Koor koosnes tragöödias alguses 12, Sophoklese ajast alates 15 lauljast ja kujutas tavaliselt selle maakoha elanikke, kus tegevus toimus. Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Filosoofid Sokrates, Planton, Aristoteles. Vana-Rooma Perioodid 1) rahavaloominguline sõnakunst 2) arhailine ajajärk 3) kuldne ajajärk 4) hõbedane ajajärk 5) hilis impeeriumi ajajärk Zanrid 1) proosa 2) luule 3) draama Esindajad Publius Vergilius Maro kirjanik Quintus Horatius Flaccus lüüriline luuletaja Publius Ovidius Naso esimene suurem luuletaja EEPOSED Rolandi laul(prantsuse eepos) on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure
mõistuspärasustele, eriti klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. AJastu vaimsust mõjutas enim ratsionalistlik filosoofia, mille järgi tõese teadmise allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, tunded on teisejärgulised ja tuleb allutada mõistuse juhtimisele. Kirjanduslik ideal leiti antiigist, rõhutades eriti reeglipärasust. Ranget ja täiuslikku vormi, zanripuntust, korrastatud keelekasutust jms. Sõnakunst normeeriti sama punktuaalselt kui õukonna etokett, sest kunst pidi alistuma kunstiseadustele. Romantikud uskusid, et mõistus ei saa seletada inimest kui tervikut. Romantism oli kunsti kuldajastu püriti eemale ühiskondlikust tõelisusest. Romantism ülistab isiksust, tema tundeelu, igatsusi, lootusi ja eriti nukrust. Põgenetakse olevikust, süvenetakse mineviku mälestustesse. Tugevaid tundeid äratab lootus. Ausse tõuseb piiranguist vaba loominguvabadus, meelelisus
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus.
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja
3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseerijad, ekvilibrist, zonglöörid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kordamisküsimused 1. Milline seos kultuuriga on kunstil? 2. Mida kõike võib sisaldada mõiste kultuur? 3. Kas ilus on kunstiteoses oluline? Põhjenda. 4. Milliseid ideid võib väljendada kunstiteos? 5
Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega ja realistliku kirjandusliigi tekkega on hoogu juurde saanud proosa. Kui kunst oli selleks, et näidata idealistlikku maailma, siis realistlik kirjandus püüab näidata
ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr).
põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu) ning Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Kreeka kirjanduse ajajärgud: 1) arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, 3) hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Rooma kirjanduse ajajärgud: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast
Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? 2 Kirjandus on teatud keelekasutus, mis muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem, eemaldub sellest (nn võõrandumisefekt) ja tõmbab tähelepanu enda toimimisele (rütm jms). | Stiil on väljendusvahendite korrastatus. Sõnakunst on kujundiline ja mitmetähenduslik. Keele poeetiline roll pöörab tähelepanu vormile ja väljendusviisile. Poeetiline keel: Luuletus on vormisidusalt/stiilselt väljendatud sisu (A. Merilai). J. Wainright määratles keele viipelisuse: keele kõlalised ja rütmilised omadused aitavad edastada teatud rõhuasetust; keele areng on kahetine (funktsionaalne info edastamiseks ja poeetilis-viipeline kujundite ning kõlamustrite tarbeks). Vt Luule poeetika – Poeetiline stiil.
Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikkalikus, tihti tantsuga ühendatud ballaadiluules. Selle tekkimise õitseajaks oli XIII ja XIV saj., kuid neid sigines juurde ka XV ja XVI saj., mil neid üles hakati kirjutama. Hiljem kasutasid taani romantikud (Joh. Ewald, A. Oehlenschläger, J. L. Heiberg) rahvaballaade, ammutades neist oma ilusamad motiivid. Keskaja kirjalik looming seisis peamiselt ladinakeelsete ajakroonikate kirjutamises, millega tegelesid mungad ja vaimulikud
3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseriad, ekvilibrist, zonglöögrid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kujutav kunst I-Maalikunst Maalikunsti väljendusvahendiks on värvus. On olemas tahvelmaal, monomentaalmaal ja miniatuurmaal. Tahvelmaali tehnika - tahvelmaal on ümberpaigutatav ja maalitakse tahvli kujulisele materjalile.
käies jne. Küla pidulikud olukorrad sisaldasid rohkesti laulutraditsiooni: matused itke, pulmad nii itke kui ka kalevalamõõdulisi runosid, karupeied kalevalamõõdulist pärimust. Eepiliste runode lauljatest märkimisväärseim on vienalane Arhippa Perttunen, Lönnroti ´"Kalevala" tähtsamaid lätteid. Samast piirkonnast on pärit ka Ontrei Malinen. Silmapaistev sõnakunstnik Mateli Kuivalatar, 1 Lönnroti "Kantelari" muusadest. Suuliselt edasikanduv luule ja kirjutatud sõnakunst Rahvalaulu looja ja luuletaja vahele on asetatud võrdusmärk, kuid erinevused on ületamatud. Kunstluuletuse kirjutaja tekst püsib sajandist teise muutumatuna; rahvalaulu sepitseja ideed ja tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud
Arvatakse, et muusika aitab inimestel paremini toime tulla looduses ja omavahelises suhtlemises. Vanem rahvamuusika oli enamasti seotud mingi kindla tegevuse või konkreetse eesmärgiga, seda esitati haruharva tooli peal istuvatele inimestele kuulamiseks. Usuti ka, et muusikal on maagiline vägi mõjutada inimesi, asju ja nähtusi nii siin- kui teispoolses maailmas. Meil kasutatav sõna muusika on pärit Vanast Kreekast (musike) ning tähistas seal muusade kunsti, kus olid ühendatud nii sõnakunst (laul), pillimuusika kui ka tants. See muusika õpiti tavaliselt selgeks nootide abita. Üsna ammu on vahet tehtud elanike erinevate rühmade laulude vahel (rüütlilaulud, villanellad jm), pannes tähele ka lihtsama rahva hulgas levinud laule (nt ladinakeelse nimetusega carmen vulgare). Tänapäeval sobiks kogu vanem muusika rahvamuusika mõiste alla. Rahvamuusikat hakati Euroopas teadlikult eristama ("rahvamuusika avastati") 18.19. sajandil tänu sellele, et rahvamuusika oli piisavalt
Habitus püsivate ja korduvate kalduvuste, suunitluste, käitumismallide ehk dispositsioonide sotsiaalne olend (sotsiaalne agent). Kuna habitus on spontaanne, pole väli täielikult reguleeritav. Nicklas Lehmann. Sotsiaalsed süsteemid on iseorganiseeruvad. Sotsiaalsete süsteemide funktsioneerimise põhiteguriks on käitumisootused. Käitumisootused moodustavad käitumise strateegiad. Kultuur pole täielikult reguleeritav, sest on olemas spontaanne aspekt. 5. Sõnakunst ja teised kunstid Kirjanduse asend kultuuriruumis. Erinevad kunstide liigitamise viisid. · G. E. Lessing (1729-1781). Klassikaline kunstide liigitamise viis. Ruumilised ja ajalised kunstid. Ruumilised kunstiteost on võimalik ühe pilguga haarata: arhitektuur, maalikunst, skulptuur. Ajalised: muusika, kirjandus, kulgevad ajas. 1) väljamõeldud, fiktsionaalne aeg, sündmuste aeg narratiivne aeg; 2) jutustamise aeg narratsioon
Linnas elasid peamiselt latiinid, mistõttu sai ladina keelest rooma kirjanduse keel. Latiinid suutsid järk-järgult endale allutada üha rohkem naaberalasid ning 1. saj eKr kujunes Rooma impeerium. Roomlased on isegi tunnistanud, et lähtuti kreeka eeskujudest, tunnistati kreeklaste ülimust kunstis. Siiski vormis rooma kultuur omanäolise, rahvusliku kirjanduse, mille peamine missioon oli antiigipärandi edasikandmine. Perioodid: 1) kuni 3. saj eKr nimetuseta periood, rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud 2) nn arhailine ajajärk (3. -2. saj eKr)- kujunesid kreeka eeskujudel kirjanduslikud zanrid eepos, tragöödia, komöödia, kõnekunst 3) klassikaline e nn kuldne ajajärk (1. saj eKr) luuleteosed (Catullus), kõrgetasemelised proosateosed (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel mimg ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hiljem eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius) 4) hõbedane ajajärk (1.-2
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur
annaabi.ee 
