Sisukontrolli küsimuste vastused 1. Dq kutsuti teisiti Quijadaks ja quesadaks mõnikord ka Hidalgoks, Kurva Kuju rüütliks 2. Dq on pärit La Manca külast 3. Dq tähtsaim varandus oli tema sõber Sancho Panza 4. Dq ostis endale rüütliromaane põllumaade müügist saadud raha eest 5. Dq lõi rüütliks kõrtsimees. 6. Sanco Panza jaoks olid olulised asjad piik, mõõk ja kiiver 7. Dq lubas Sanchole teenistuse eest oma saare talle anda 8. Gallia Amadis oli Kreekamaa valitseja 9. Dq kujutas kõrtsi ette nii, et seal on neil lossi kabel, kus saab sõjariistu valvata. 10. Mambriino oli kiiver, mis läikis Analüüsi- ja tõlgendusküsimuste vastused 1. Selles romaanis esineb selliseid vastuolusi nagu vaidlemisi, sõnelusi. Jne 2
Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu
kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Kui ta oli umbes neljateistkümnene, sai temast kannupoiss ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Paaz või kannupoiss pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi. Kui arvati, et aeg on küps (18.-21. eluaasta vahel), löödi kannupoiss rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Kannupoiss löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema
Rüütlielu hiilgus ja viletsus Rüütlielule mõeldes tulevad inimestel ilmselt esimeste märksõnadena pähe vaprus, rikkus, osavus, daamide austamine. See võib tunduda inimesele, kes asjast palju ei tea, kadestusväärne elu. Teatud hetkedel nii see ka ilmselt oli. Kuid rüütlid pidid järgima kindlat reeglistikku, rüütliks treenimine võttis aastaid ja mees pidi varuma kannatlikkust, et temast kord rüütel saaks. Rüütlikslöömise päev oli aga eriti oluline ja püha. Edasine elamine uue staatusega tõi kaasa palju uut- nii katsumusi kui õnnehetki. Rüütliks saamisele eelnes pikk protsess. Rüütliks oli võimalik minna enamasti feodaalide poegadel ja neil tuli valida, kas saada ratsasõdulaseks-rüütliks või omandada vaimuliku elukutse
Ajalugu kirjutavad võitjad, mistõttu need ka inimeste mäludes koha leiavad. Kahtlemata võib üheks keskaja tähtsamaks sümboliks pidada rüütlit kui kangelast, võitjat, päästjat, anastajat. Tegemist oli omaaegse idoliseeritud karakteriga, kellega samastumine võrdus pooljumala staatusesse tõusmisega. Käesolev töö püüab lahti mõtestada keskaegse rüütli olemust, eluolu ja ühiskondlikku positsiooni, kirjeldada rüütliks saamise protsessi, piiludes selleks pürgijate hingeellu ning püüdes seda võimetekohaselt mõista. Kasutatud on asjakohast kirjandust ning väljendatud siinkirjutaja isiklikke subjektiivseid seisukohti. Rüütlikultuuri algusajaks võib pidada Rooma impeeriumi lõppu, kui keskvõim ei suutnud enam oma rahvast kaitsta. Ohtu kujutasid endast eelkõige germaani hõimud ja Lähis-Ida sõdalased, kes uute valduste nimel end tagasi ei hoidnud. Tänapäevane nägemus rüütlist kui
Kõgkkeskajal korraldati oma oskuste ja kuulsuse näitamiseks turniire ehk sõjamänge. Loomulikult pandi ennast proovile ka jahiretkedel, mis oli sell ajal üks ülikute ja rüütlite meelisharrastusi. Väikkerüütlid, kellel oli oma linnus, elasid tagasihoidlikes tornlinnustes, mis olid ehitatud puust või kivist ja mida ümbritses tavaliselt puust tara. Ülalkorrusel elas rüütel koos om perega, alumisel sulased. Selles linnuses hoiti ka tagavarasid. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütlitelt eeldati nüüd laitmatut käitumust, tähelepanu ja viisakust. Ta pidi oskama ümber käia daamiga ning olema hell armastaja. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed ning nende eeskujuks olid vaprust ülistavad eepilised poeemid, mis olid täis võitlusi, kuid kus jäi vähe ruumi armastusele. 12. sajandil hakkas olukord muutuma. Kirik tahtis
Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kunanigavõimu. Vasallivanne oli püha ja selle murdmine oli taunitav. Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks Rüütliks saamine Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis
suhteliselt vähe, kuid oli aeg kus Chaplin ja ta poolvend elasid koos oma isa ja tema armukese Louise'iga Kenningtoni tänaval. Nad elasid seal kuna nende ema oli vaimse haiguse tõttu pandud Cane Hill vaimuhaiglasse Coulsdonis. Chaplini isa armuke saatis Chaplin juuniori Archbishop Temples poiste kooli. Charles seenjor suri kui Chaplin oli kõigest 12 aastane aastal 1901. Kuninganna Elizabeth II lõi 4 märtsil Charlie Chaplini rüütliks. Esimest korda taheti Chaplin rüütliks lüüa juba 1931 aastal aga see jäi tegemata, sest ta ei võtnud osa esimesest maailmasõjast. Teist korda sooviti teda rüütliks teha 1956 aastal kuid ka siis jäi see läbi viimata, seekord oli põhjuseks liiga konservatiivne valitsus, kes kartis rikkuda oma suhteid Ameerikaga külma sõja ajal. Chaplini tervis hakkas vähehaaval halvenema 1960ndate lõpus, peale oma viimase filmi ,,A Countess from Hong Kong" valmimist. Halvenemine kiirenes pärast auhinna saamist 1972 aastal
vaimuliku kroonikatele. Arturiromaane kirjutati 8silbilistena, aga alles 1314. sajandil hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Kuningas arturi ümarlaud Arturiromaane nimetatakse veel ümarlauaromaanideks, sest neis romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda ehk ümarlauda. Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja vendlust. Artur kehastab Euroopa ideaalset valitsejat. Arvati, et see, kes pole Arturi õukonnas olnud, ei saa kunagi õigeks rüütliks. Püha graal Graal Graaliromaanide peategelane on Perceval, kes on väikesena kuulnud rändrüütlitest ning soovib ainult üht pääseda Arturi õukonda. Graali teema algatas de Troyes, kes kirjutas ka Arturiromaane. Graali lugudes võib täheldada kujunemis ehk arenguromaani algeid, kui poiss kasvab noormeheks, sellest edasi meheks ja rüütliks. Sõna ,,graal" peetakse keldi folkloori talismaniks. Kristlik legend seostas selle aga hukkamisega
Tulemused- Esimese ristisõja tulemus oli Jeruusalemma kuningriigi rajamine Palenstiinasse, ning mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Võimaldasid rüütlitel oma seiklushimu välja elada. See omakorda aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Veneetsiale ja Genuale tõi see pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu. 3. Feodaalkord ja rüütliseisus: feodaalkord, kuidas saadi rüütliks, rüütlieetika. Feodaalkord- Põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla , vastu sai ta maad mida kasutada. Vasall pidi senjööri teenima. Rüütliks saamine- Rüütliks saadi, algselt tänu päritolule, ja hiljem pidi minema 7 aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas. 15 aastasena sai temast kannupoiss, ja 20 aastasena löödi ta rüütliks.
kujunes eriline elufilosoofia, eetika, traditsioonide, väärtushinnangute ning käitmusnormide kogum. Rüütlikultuur oli kindla ja küllalt piiratud inimeste ringi- ülikonna ja õukonna tasandi ideaalide ja käitumisnormide kogum. XII sajadnil sõnastati rüütlikohusute 4 põhimõistet: kaitsta kirikut, võidelda vale vastu, kaitsta vaeseid ja kindlustada rahu. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetod nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi saama täieliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid rüütlivoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käistlemine, jahipidamine, ujumine, vidulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel
Kuningad kutsusid generaalstaate kokku ka muude küsimuste arutamisel, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel ei olnud kaugeltki nii suur kui Inglismaal. Genreaalstaatide eripäraks oli see, et kõik esindajad kogunesid ja hääletasid eraldi. Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis oli tugev ja hästi toimiv kuningavõim, ning seisuste esindajad kaitsesid kõikide õhiskonnakihtide huve. Jutustamine: Rüütliseisus ja Rüütliks saamine (136-137) Keskaegne rüütliseisus oli väga mitmekesine nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas siis Rooma aristrokraatiast või germaani suurnikest. Germaani järglased kandsid hertsogi, Frangi riigi kuninglikud asevalitsejad aga krahvi tiitlit. Neil suguvõsadel olid tavaliselt suured maavaldused, mida sõjameestele lääniks anti. Ise nad aga ei pruukinud kellelgi vasallivannetki anda.
.... 4 Turvistik ehk raudrüü ........................................................................... 5 Rüütellikkus ...................................................................................... 7 Lisa 1 .............................................................................................10 2 Sissejuhatus Refeerisin rüütli elu kolmest punktist: poisi kasvatamine rüütliks, rüütli kaitsevarustus ning selle põhimõtted ja viimasena rüütli dresseeritud käitmist. Poisist rüütli tegemisel keskendun õppetundidele, mida talle anti. Turvistikes pööran tähelepanu rüütli varustuse arenemisele. Rüütellikuse osas avan rüütli mõttemaailma, mida ligi kümme aastat kohandati. 3 Rüütel
olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära mõne silmapaistva ja tunnustatud ning üldiselt austatud rüütli, kellega alustas poisike oma rüütliks saamist paažina teenides. Säärane usaldus oli igale rüütlile suur au. Kasvataja mitte ainult ei kasvatanud rüütlinoorukit oma majas, vaid jälgis ka hiljem, kui too oli juba rüütliks löödud, oma hoolealuse edusamme, andes nõu ja toetades raskel hetkel. Ühesõnaga, niisugune rüütel-kastvataja oli noorukile nagu teine osa. 2.2 PAAŽI TEENISTUS. 10 aastane poisike oli praktiliselt üksi ja ise enda eest väljas. Isanda lossis teenis reeglina korraga mitmeid paaže – mõned vanemad, mõned noored. Seega tekkis kohe konkurents, aga samas oli poistel kergem üsna karim pratkilist õpetust läbida, sest nad olid ju enam-vähem üheealised.
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam
jahipidamist. Harilikult oli 15-aastane poiss juba kannupoiss. Lisandus võimalus kanda isiklikku relva ja tal tuli harjutada ning selgeks õppida erinevaid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Tema kohustus oli aidata isandale raudrüü selga ja kontrollida relvade korrasolekut. Lahingus hoidis siiski kannupoiss tahapoole. Kui noormees oli saanud 18-21 aastaseks ja tõestanud oma valmisolekut, pühitseti ta rüütliks. Rüütellikus ei olnud keskaial just kuigi õilis. Palju oli ka vägivaldseid julmi sõjamehi. Siiski muutus kõik paremaks ning rüütlid andsid oma isandale usaldusvande ja olid nõus lahinguväljal tema eest surema. Ustavus oligi põhiline asi mida aadliku puhul hinnati. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindustas aadel endale ja oma perekonnale hea nime. Teisteks peamisteks asjadeks olid julgus julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõik
.....................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Rüütlite seisus kujunes välja 10.-11.sajandil, kuid võib öelda, et nende tegelik hiilgeaeg jääb hoopis kusagile 12.-13.sajandisse. 12.sajandil hakkavad valitsejad keelama rüütliks lüüa neid noormehi, kes ise ei põlvne rüütlist. Seega võib järeldada, et alates 12.sajandist on ka rüütliseisus päritava loomuga ning alamast seisusest pärit inimene sinna ei pääsenud. Alates 16.sajandi algusest hakkavad hobustega sõdurid lahinguväljalt kaduma ning need asenduvad inimestega, kes kasutavad piikide asemel juba arenenud tulirelvi. Tollel ajal valitses rüütliseisuse ümber aupaiste. See oli ihaldatud seisus, kuhu tahtsid kuuluda ka aadlikud
KESKAJA NAINE Keskajal oli normaalne, et tüdrukud läksid mehele väga noorelt. Kui laps oli alles väike, otsisid vanemad talle suursugustest perekondatest kaasa. Laps saadeti sinna elama, et ta harjuks ära ja ei hakkaks hiljem otsusele vastu. LOSSIPROUA ÜLESANDED Juhtima majapidamist Valvama teenijate üle Meest asendama, kui too puudub Daam pidi kandma uhkeid kleite ja oskama seltskondlikult suhelda. 16. Sajandi Saksa daam RÜÜTLID KESKAJAL RÜÜTEL Eeldused rüütliks saamiseks: Rüütel pidi pärinema rüütli- või aadliperekonnast. Tal pidi olema piisavalt raha, et tseremoonia läbi viia. Rüütli vajalikud oskused: Tugevus Malemängu oskus Ujumine Armutus KESKAJA RÜÜTLI KESKAJA RÜÜTEL VARUSTUS OLI VÄGA KALLIS RÜÜTLIKS LÖÖMINE Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette. Too tõusis ja puudutas paljastatud lapiti mõõgaga 3 korda
suurnikest) Erinevates kohtades kandsid erinevaid tiitleid ( Ger. Hertsog ja Frangi riik krahv). Kõikidel polnud lääni- elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda maid ringi otsides teenistust. Kuna feodaale ühendas sõjameheseisus, proovisid nad näidata end eeskujulike sõjameestena, selle aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse. · Rüütliks saamine. Alustati 7.aastaselt paazina(noore rüütlina) mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati häid kombeid ja käitumist. Seejärel 15.a saadi kannupoisiks, kes oli rüütli relvakandja ja saatja, õpiti ka võitlusvõtteid. Umbes 20.a löödi noormeest pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid sõjalised ja kiriklikud jooned. Ööd enne tse veetis tulevane rüütel palvetades ja relvi valvates
c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid. Paljud inimesed siirdusid linnadesse, mis tõi kaasa linnade kasvu. 2. Rüütliks saamine Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjamehe seisusesse: e rüütliseisusesse. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest järk- järgult pärilik seisud aadel. Rüütliks saamisele eelnes 2 etappi. Paaz- õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid. Kannupoiss- võitlusvõtteid õppis rüütlirelvakandja ja saatja. Rüütlite kohustused: a) Rüütel pidi olema sõnapidaja.
Samuti oli raad linna turvalisuse eestvedaja, hoida korras linna kaitsvad linnamüürid ja vallikraav. Raad oli kohustatud ka linna puhtana hoidma, see tähendab linnatänavaid puhastama ja hooldama. Samuti pidi Raad ka käsitöö ja kaubandust edendama, ehk siis tsunftide ja gildi tööd soosima. Haridust anti keskajal kirikutes vaimulike poolt, raad pidi hariduse andmist toetama. Raad pidi suhtlema maaisandaga, kelle maal linn oli. Keskajal sai rüütliks vaid aadliku seisusest mees. Rüütlieetika üks põhimõtetest oli vaprus. Rüütlikasvatus algas 7a paažina, 15a saab õpilane kannupoisiks, kes rüütli ründerelvu kannab. (seda arenemist võib lugeda ka treeninguks) 20a löödi kannupoiss rüütliks. Rüütel kaitserelvadeks olid keha katvad turvised. Rüütlid pidasid jahti ja elasid linnused Meeste osavuse testimiseks korraldati turniire 12. sajandil rajati esimene ülikool, sest tekkis vajadus haritud spetsialistide järele.
germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening. 7a- paažina aadliperekonnas, kus talle õpetati käitumist ja häid kombeid. 15a- kannupoiss- rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned).
Rüütlid ja rüütlikultuur Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus, au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ja rünnata maaslamajat, võtta vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest
senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD 1)sõltusid oma isandast-feodaalides 2)olid sunnismaised 3) nad harisid põlde või maksid andamit 4)isandal oli
Rüütellikkus Aegade jooksul on inimeste käitumine palju muutunud, noored ei austa vanemaid inimesi nii võrd kui paar kümmend aastat tagasi. Inimesed ei ole ka enam nii ennastohvertavad, kui olid keskajal rüütlid, kes kaitseid mitte aitnult oma, vaid ka sõbra naisi ja lapsi vere hinnaga. Kuid mina arvan, et igas tänapäeva inimeses on natuke rüütelikkust ja rüütellikkus on veel tänapäevagi maailmas olemas. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema ka rüütellik. Rüütelikku käitumist peetakse ideaalseks mehelikuks käitumisvormiks. Rüütellik mees on vapper, ennastohvertav, seilkushimulisi ja teisi, eriti naisi austav. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud kasutusel laiemalt, rüütellik oli see, kes ka lahinguväljal vaenlasele armu andis, kaitstes nõrgemaid.
Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi.
seal rüütliseisuse tarvis ette valmistataks, mõnikord isegi juba siis, kui nad vaid seitsmeaastased olid. Noort rüütli õpipoissi hüüti paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Samuti õpetati paazidele lauas teenindamist ning liha lahtilõikamist. Daami teenindades õppis noor paaz armastusväärsust ja viisakust. Kui paaz umbes neljateistkümnene oli, sai temast skvaier ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Alates 13. sajandist tuli skvaieritel oma isandate kõrval ka võidelda. Kui arvati, et aeg on küps (kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel), löödi skvaier rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli ta välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ja pidas terve öö kabelis oma relvade üle vahti. Seda nimetati vigiiliks. Rüütliturvistikud
Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur. Milles täpselt avaldus rüütlikultuur? Rüütlilt nõuti päritolule lisaks rüütlile kohast kasvatust ja treeningut. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Et saada rüütliks, tuli anda tõotus, et pead rüütlireeglitest kinni, milleks olid: ·Olla aus ja õiglane ·Tuleb kuuletuda vanematele rüütlitele ja olla vennalikus sõpruses omasugustega ·Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat ·Olla truu ja ustav ·Mitte valetada ja petta ·Tuleb täita kohustusi
Rüütliseisus. Nii suur- kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse, mida üha enam tähtsustati. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Sellele aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele seeda religioosse tähenduse.Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult pärilik seisus aadel. Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti häid kombeid ja rüütlioskusi. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18a vanuselt said neid kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Umbes 20a löödi noormees pidulikult rüütliks.
Feodaalid, nende ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Nad korraldasid ka rüütliturniire. Talupojad, nende ülesandeks oli vaimulike ja feodaalide ülevalpidamine ja toitmine. Pidid tegema teotööd, maksma renti, viima mõisa loomi ja vilja ning toiduaineid. Talupojal võisid olla tööriistad ja kariloomad. Sai kasutada mõisa maad. Perekond võis olla. 5. Rüütliseisus Rüütliks saamisel oli väga oluline päritolu, kasvatus ja sõjaline treening. Rüütliks saamise etapid: paaž, kannupoiss. Paljud rüütlid omasid väikest küla ja elasid seal, kuid rüütlid kellel polnud küla elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda ilma ja otsisid endale sobilikku senjööri ja teenistust. Vabal ajal käisid rüütlid jahil ja korraldasid rüütliturniire. Rüütlikirjandus koosnes kolmest osast: kangelaseepostest, rüütliromaanidest ja armastusluulest. Tuntuim eepos oli „Rolandi laul“.
vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), neil oli palju pärusmaad mida sõjameestele läänistati. Rüütlid olid elukutselised sõjamehed. Kõigil rüütlitel polnud lääni; nad elasid senjööri lossis, moodustades tema kaaskonna. Oli ka neid kes rändasid ringi. Et saada rüütliks pidi alustama seitsme aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati head käitumist ja kombeid. 15-aastaselt sai paazist kannupoiss kes oli rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis samal ajal võitlusvõtteid. 20-aastselt löödi tseremoonial rüütliks. Mõõgaga õlale. Rüütlid kirjutasid luulet daamidele, kuigi daamid olid teiste meestega abielus. Oli daamikultus, pidi olema daamile truu. Rüütlid moodustasid sõjaväe põhijõu, rahu ajal toimusid rüütliturniirid
Superstaarid Aap Merisalu Tina Turner Sündinud Anna Mae Bullock 26. novembril 1939 Nutbushis Tennessees 8 Grammyit 1958 Ike Turneriga "Private Dancer" (1984). "What's Love Got to Do with It?" "The Best". Robbie Williams Robert Peter Williams; sündinud 13. veebruaril 1974 27. juunil 1996 10 albumit Michael Jackson Michael Joseph Jackson (tuntud ka kui "The King of Pop"; sündinud 29. augustil 1958 Garys Indiana osariigis) Jackson Five "Thriller" 13 Grammyit Madonna Madonna Louise Ciccone 16. augustil 1958 Üle 20 aastase karjääri jooksul on ta üks maailma edukamaid muusikuid. Kuldgloobus Sir Elton John Reginald Kenneth Dwight 25. märtsil 1947 250 miljonit albumit 1998. aastal löödi ta rüütliks.
Rüütlikultuur Rüütlitest ● Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal ● Noort rüütli õpipoissi nimetati paažiks ● Umbes 14. aastaselt sai paažist kannupoiss ● Rüütliks saadi vanusevahemikus 18.-21. eluaastal ● Jüriöö ülestõusu ajast on teada, et eesti ülikud lõid oma laagris rüütleid Rüütli põhitegevused • Osavõtt turniiridel • Jahiretked • väetite kaitsmine, võitlus katoliku kiriku ja daamide eest (kohustus) Turvised • Jalaturvised • Kürass (kattis peamist osa kehast) • Käeturvised • Soomuskindad • Kiivrid Relvad • Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. • Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. • Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik. Loss/kindlus Kautatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtel 2....
tulenevaid huvide konflikte. Feodaalkorra olemus põhines senjööri (annab maad) ja vasalli (saab maad) suhtel. Vasalli kohustused kinnitati truudusvandega, ehk kahe inimese vahelise leppega. Kõigil on oma koht ühiskonnas ja maa paneb paika, kes sa oled. 2. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis. 3. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks? Madalamat päritolu meeste rüütliks saamine muutus järjest raskemaks 4. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhimõte. 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu saaki perekonnaga 3) Vahvus - järgib kõiki reegleid võideldes Milline oli keskaja ideaalne rüütel? 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu saaki perekonnaga 3) Vahvus - järgib kõiki reegleid võideldes 4) Eeskujulikkus - pidid näima inimestele eeskujulike sõjameestena
Faktid mõjutanud palju inglise kunsti arengut väga produktiive, üle 3000 maali noorena õppis kunsti Itaalias, külma tõttu jäi pooleldi kurdiks reisis palju teistes Euroopa kunstimaades õppis põhjalikult tundma nii mineviku kui ka kaasaja kunsti oli loova kunstnikuna kaunis iseseisev pidas ennast kompositsioonimaalijaks on asutanud Inglise Kunstiakadeemia teoreetiliste kirjutiste kogumik "Kõned kunstist" annab tunnistust peenest kriitilisest andest 1769. aastal löödi rüütliks Looming peamiseks zanriks oli portree püüdis isiksuse ideaali kehastada portreeks peateemaks 18. sajandi lõpul oli inimene tema jaoks oli oluline isiku elav kujutamine, sealjuures säilitades peene suursuguse ja väärikuse ta kujundas vanadelt meistritelt laenatud elemendid ümber isikupärases laadis, vastavalt oma aja stiilisuunale vastuolulisus kujunes lähtepunktiks romantilisele mässuvaimule pintslitehnika on kaalutud ja kindel, kuid väga mahlakas, voolav ja värske
Rüütlite kohustuslikku arsenali kuulus alati hobune, raudrüü ja relv. Nad vandusin oma isandale truudust ja vastutasuks kaitse eest said nad maad (st feodalism). Rüütlikultuur sai alguse 15. sajandil. Kulus mitu sajandit stereotüüpsete rüütlite tekkeks õilsad härrasmehed. Rüütlid erinesid üksteisest varanduse ja võitlusoskuste poolest, mis andis neile ühtekuuluvustunde, millest edaspidi hakkasid tekkima rüütliordud. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütel pidi olema rüütellik. Head näited rüütlikirjandusest on "Kuningas Artur", "Tristan ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandus. Kujunes välja ka lüürika. Omased on ka armastusteemad, daamikultus, rüütlielu idealiseerimine. Lüürika on vormikas, eepika seiklus ja fantaasiaküllane.
* 6.juuni 1909(Peterburg, Venemaa Tsaaririik) - 5.november 1997(Oxford, Inglismaa) * Briti sotsiaal- ja poliitiline teoreetik, filosoof Tähtsamad saavutused * Tõlkis Ivan Turgenevi teoseid inglise keelde. * Briti Diplomaatiline Teenistus * Alguses töötas All Souls Kolledzis, Oxfordis * 1957-1967, Chichele sotsiaal- ja poliitilise teooria professor, Oxfordi ülikool * 1963-1964, Aristotelese Seltsi president * Oluline roll Oxfordi Wolfsoni kolledzi asutamisel * 1957 löödi rüütliks * 1971 pälvis teeneteordeni (Order of Merit) * 1974- 1978 Briti Akadeemia president * 1979 Jeruusalemma preemia * Iga-aastased Hampsteadi sünagoogi ja Wolfsoni kolledzi Isaiah Berlini loengud Töö filosoofina · "Liberalismi kaks tähendust" · Valgusajastu vastane liikumine · Väärtuse pluralism · "Siil ja Rebane" Kasutatud materjal * http://en.wikipedia.org/wiki/Isaiah_Berlin * http://berlin.wolf.ox.ac.uk/tribute/index.html * http://ignotusblog
oli kuningas Pellinore või mõni väärikas rüütel. Ta ema ei ole tavaliselt nimetatud, aga ta mängis paljudes romaanides tähtsat rolli. Ta õde Dindrane oli Püha Graali kandja. Lugude järgi, kus Percivali isaks on kuningas Pellinore, oli ta vendadeks Tor, Aglovale, Lamorak ja Dornar. Pärast Percivali isa surma viis ta ema poja uelsi metsadesse. 15 aastaselt kohtas Percival metsas mööduvat rüütlitesalka ja ta vaimustus nende kangelaslikust väljanägemisest. Sooviga saada rüütliks, reisis ta kuningas Arthuri õukonda. Pärast tõestamist, et ta on sobilik rüütel, kutsuti ta ühinema ümarlaua rüütlitega. Percival oli üks põhi tegelasi romaanides, ja üks kahest rüütlist, kes läks Graali lossi ja lõpetas Galahadiga otsingud. Varasemate versioonide kohaselt oli Percivali südamedaam Blanchefleur ja ta sai hiljem Carboneki kuningaks. Hilisemate versioonide kohaselt oli ta neitsi, kes suri pärast Graalis toimunut.
Üks päev rüütli elust. 11. sajandi lõpus detsembrikuus kutsusid rüütlid äsja rüütliks ristitud Kristof von Sharperi linnusesse peole. Kristof van Sharper oli tugev ja rikas mees. Kristof jõudis peopäeval üsna varakult kohale. Tal lubati linnuses ringi liikuda. Esiteks vaatas ta ruumidesse. Seal oli külm, aga luksuslik. Teiseks läks ta vaatetornidesse kus olid reas rüütlid kes valvasid linnust. Kolmandaks leidis ta linnuse nurgast keldri. Seal oli palju toidumoona. Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi, et turvalisem oleks. Lõpuks jõudis kätte õhtu mida Kristof juba pikka aega ootas. Isegi kuningas oli sinna kutsutud. Söögilauas paigutati Kristof von Sharper täpselt kuninga juurde istuma. Laud oli pidulikult ära kaetud. Laual oli kõike head paremat. Peol söödi, joodi, vaadati etendusi ja tantsiti. Inimesed olid rõõmsad. Kui pidu sai läbi min...
Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos). Francis Drake'i röövretk Lõuna-Ameerikas 1581 külastas kuninganna Elizabeth teda laeval Deptfordis ja lõi ta rüütliks (kuigi oli varem kaalunud ka tema hukkamist). Võitles 1585–89 Hispaania kolooniate ja Võitmatu Armaada vastu. 1596 tegi oma viimase retke Läände, Panama vallutamise katsel jäi palavikku ja suri Portobelo linna lähedal ning maeti Kariibi merre. Tema järgi on nime saanud Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav väin.
juba veidi vanem, lisandusid relva tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastasest noorukist kannupoiss. Nüüd võis ta kanda juba isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas kaitserüü selga ning kontrollis relvade laskevalmis olekut. 18-21-aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust löödi pidulikult rüütliks ning rüütliks löömise mõõgahoop, oli viimane millele rüütel ei tohtinud vastu astuda. Samuti puudus rüütlitel raamatutarkus. Peamine, mida aadliku puhul hinnati oli jäägitu ustavus ning senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja piiartu heldusega. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma tulevase perekonna au ja head nime. Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus.
Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest. Aadlid olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Aadlike seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlike hulka aga rüütlid. Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mitteavabadest meestest,kes samuti kuulusid aadlike hulka. Neid kutsuti ministeraalideks. Aadliku ülesanne rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik oma asendajale juhul kui oli tegu kõrgema astme kohtuga
· Nibelungide laul: 13. sajandi saksa kangelaseepos, mis räägib Nibelungide dünastia traagilisest hukkumisest. Siegfried (Madalmaade kuningapoeg); Kriemhild (Burgundia kuningatütar); Gunther (Burgundia kuningas); Brüngild (Islandi valitseja); Hagen (Guntheri vasallu/teener) 5. Rüütlikirjandus 12. sajandil sai rüütlist aadel. Rüütlitel tekkisid kombed, peen käitumine Neil oli kurtuaasne elulaad ja sellest ka kurtuaasne kirjandus. Kuidas saadi rüütliks? 7-aastaselt midi kuskile aadli perre elama ja õppima 15.aastaselt saadi kannupoisiks ~20-21-aastaselt löödi rüütliks. · Rüütlikultuur: Turniiridel osalemine; Daamikultus, mis oli ka kogu rüütlikirjanduse keskne teema; abielu seaduslike järglaste saamine, aga armastus pole oluline (eetikaga vastuolus). · Ideaalne rüütel: Truu valitsejale; aus; lubaduse hoidja/täitja; kaitseb naisi, lapsi, vanureid; võitluses õiglane ja vapper Eetilise inimese näidis.
Keskaeg Ristiusk on üles ehitatud mõttele, et eksisteerib vaid üks jumal Jehoova. Seisused: Vaimulikud Feodaalid (rüütlid) Rüütliks saamine: rüütlil pidi olema kohane kasvatus ja sõjaline treening. Alustas 7-aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperes, kus ta õppis käitumist. 15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suuru...
Elulugu (2) 1618.a. lisati kodulinna meistrite nimistusse ( vaid 19-aastaselt ) Rubensi abiline kuni 1620. aastani 1620.a. esimest korda Inglismaale James I õuemaalija 1623. a. sõitis Rubensi soovitusel Itaaliasse Genovasse edasi õppima Itaalias viibides jäljendas Veneetsia meistreid Tiziani, Tinterettot ja Veroneset Elulugu (3) Teenis elatis portreede maalimisega 1632. a. Charles I soovil tagasi Inglismaale õuekunstnikuks lõi rüütliks, kinkis maja, kindlustas sissetuleku, jagas kingitusi, nimi sir Anthony Vandyke'iks 1640.a. otsustas abielluda Mary Ruthveniga maalimiseks värske energia ja inspiratsioon 1641.a. suri haiguse tõttu Looming (1) Peamiselt maalis portreesid paraadportree ( inimese väärikana kujutamine ) Pintslitehnika - ilus, mahe, peenetundeline, õrn, pehme Värviharmoonia ja psühholoogiline sügavus Puuduvad dramaatilised jõud ja originaalsus
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga
Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega.
Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega.
poiste, noorukite aga hiljem ka täiskasvanud meeste päevategevuse tavaosaks. Kasvatajateks ja järelvaatajateks olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Ükski neist sõdalastest polnud ju ette valmistatud õpetajaks. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud ning üldiselt austatud rüütli aga veel tavalisemalt isa senjööri lossi, näidates seega oma truudust (isa truudusetuse korral oli poeg pantvangina senjööri käes), kus poisike alustas oma rüütliks saamist paazina teenides. Seega 7 oli 10 aastane poisike nüüd praktiliselt üksi ja ise enda eest väljas. Isanda lossis teenis reeglina korraga mitmeid paaze, mõned vanemad, mõned nooremad. Sellega tekkis kohe konkurents aga samas oli poistel kergem üsna karmi praktilist õpetust läbida, olid nad ju enam-vähem üheealised ja parimad sõbrad ja mängukaaslased leiti just sellest seltskonnast. Paazidena jätkusid poiste igapäevased treeningud
· Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mida vasallidele läänistati · Väikefeodaalid madalat päritolu, rüütliks tõusnud ustava teenistuse eest · Enamik rüütlitest läänimehed, osa feodaalide kaaskondlased või rändrüütlid · Pt 19.3 Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks? · Madala päritoluga enam rüütliks ei saanud · Rüütel pidi olema eeskujulik sõjamees ristiusu ideaalide järgi · Rüütliks sai pärast vastavat kasvatust ja treeningut paazi ja kannupoisina · Kujunes rüütlikslöömise tseremoonia · Pt 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
