......6 Muuseumid.................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................8 Kasutatud materjalid.......................................................................................9 Lisad...................................................................................................10-12 Sissejuhatus Antud teema on autori poolt valitud kuna Anthony van Dyck on kuulus Flaami barokk kunstnik, kelle maalid jätavad inimestesse kustumatud muljed. Teda teeb veel erakordseks see, et ta geniaalsed võimed avaldusid juba varases nooruses. Ning olles kõigest 14- aastane maalis ta endast meisterliku autoportree. Kuid kahjuks leidub väga palju inimesi kes ei ole tema elu ja loominguga veel tuttavad. Antud töö eesmärk ongi seda viga parandada ja tutvustada inimestele Anthony van Dyck´i lähemalt. 3
Kuressaare Gümnaasium Anthonis van Dyck Referaat Koostaja: Klass: Kuressaare 2009 Elulugu Sir Anthony van Dyck (22 märts 1599- 9 detsember 1641) oli flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest, mis olid tehtud rahuliku elegantsiga, mis jäi juhtivaks tunnusjooneks Inglise portree maalides järgmiseks 150 aastaks. Lisaks sellele maalis ta Piibli ja mütoloogilistel teemadel maale, näidates üles suurepäraseid oskusi kavandi tegijana ning oli väga oluline vesivärvide ja ofordi innovaator.
maali¬mislaadiga titaanlik isiksus, kellena maa¬ilm teda tunneb. Asekuningannalt saadud ülesannete kõrval saabus Rubensile hulganisti telli¬musi ilmalikelt ja katoliiklikelt võimu¬kandjatelt. Tema töökojas töötas õpilaste kõrval nimekaid meistreid: Samet- ehk Lillede Bruegheliks nimetatud Jan Brueghel vanem, maastikumaalijad Jan Wildens ja Lucas van der Uden, natüürmortide meister Frans Snyders ja portretist Anthonis van Dyck. Nii olid sinna koondunud kõik oma ala meistrid, kelle töö tulemus¬tes võis alati kindel olla. Üksteise järel valmisid meistri töökojas suured maalid, mille teemadering haaras kõike, mida vajas tolleaegne vürstlik tarbija — reli¬gioossed pildid, elu küllust ja lõbusid ülis¬tavad mütoloogilised maalid, allegoorilised teosed ja portreed. Tavaliselt maalis Rubens ise valmis skitsi ning alustas tööd, viies selle nii kaugele, et abilised võisid teostamist jätkata. Viimistluse
Clara Peetersi looming keskendus vaikeludele hommikus��gi ja lillede teemal. Tema kunstnikuk�ekirja ja t��de j�rgi v�ib oletada, et ta �ppis Antwerpenis, mis oli tollal Madalmaade kunstipealinn, kust v�ljakasvanud kunstnikud panid r�hku maali peenele detailsusele ja hoolikale viimistlusele. Madalmaade Kunstiajaloo Instituudi hinnangul ja anal��sil m�jutas Clara Peetersi nat��rmortide maalimise stiil selliseid kunstnikke nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford, Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA. Selle nat��rmordi, mille autor on signeerinud �CLARA P.�, teeb virtuoosseks iga detail ja tekstuur � libedad kalasoomused, punakas keraamiline s�el, kassi
aastal Siegenis. Rubens valib katoliikluse ja õpib mitme meistri juures ning kuna ta käib ladina koolis, saab ta klassikalise hariduse ja head teadmised keelte alal, mis on oluline tema hilisemas tegevuses diplomaadina. Reisib palju ning tutvub Genova, Veneetsia, Firenze ja Rooma maalikunstiga. Tizian ja Tintoretto jätavad temasse oma jälje. Roomas uurib Rubens antiiki, Michelangelot ja Raffaeli. Rajab ülieduka töökoja, kus tema abilisteks on Jan Brueghel vanem ja Anthonis van Dyck ning eelkõige valmistatakse teoseid Madalmaade õukonnale. Rubens maalib Antverpeni kirikutele ,,Risti püstitamise", kus Kristus ripub ristil ülestõstetud kätega, tavaliselt kujutati Kristust ristil täisnurkselt külgedele sirutatud kätega; ning ,,Ristilt võtmise". Valmivad ka ,,Neli filosoofi", ,,Joobnud Herkules" ja ,,Leukippose tütarde röövimine". Viimane on väljapaistev näide tema maalimis- ja kompositsioonialastest võimetest, kus ta kujutab väga
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kõik kommentaarid