........................................................5 8. Trilobiidid................................................................................................................................5 9. Eurüpteriidid...........................................................................................................................6 10. Kalad.....................................................................................................................................6 10.1 Rüükalad.........................................................................................................................6 10.2 Luukilbilised kalad..........................................................................................................6 10.3 Vihtuimsed kalad.............................................................................................................6 11. Taimefossiilid......................................................................................
24. Ord-taastumine uute lülijalgste 12. Embrüonaalse arengu võrdlemine-näit.et arvel,ilmusid vetikad ja taimed,kliima kõrgemate loomade arengus esinevad jahenemine ja mandrijäätumine.Silur- alamatele omased arengujärgud ning korallriffide moodustumine,esmesed tunnused,mis osal alamatest säilivad ka kalad,lülijalgsed.Devon -rüükalad ja täiseas. kilpkalad,neljajalgsed,kahepaiksed.Karbo 13. Geneetilised võrd-kasutatakse n-soe ja niiske kliima,puukujulised molekulaargeneetilisi meetodeid.erinevalt osad,sõnajalad,roomajad,sauruste fenv.võimaldab anda kvantitativseid esivanemad.Perm-ajaloo suurm hinnanguid eri liikide taksonite sarnasuse v väljasuremine.Juura- erinevuse astme kohta
saarestikuni. Devoni kontinendid ja mered Jämedam murendmaterjal ladestus mäestikunõgudes, peenem kanti vooluvetega mäestikueelsele tasandikule, kus see moodustas madalates veekogudes pakse punase liivakivi lasundeid Gröönimaal, Teravmägedel ja Põhja-Euroopas, mida nimetatakse "vana punane liivakivi" (inglise keeles Old Red). Kalade ajastu Tooniandvateks kujunesid Devoni ajastu meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed, primitiivsed kahepaiksed loomad, kellel uimede asemel hakkasid arenema jäsemed, mistõttu neid ka tetrapoodideks (neljajalgseteks) on nimetatud. Nende eellasteks peetakse kopskalu. Üks vanimatest tetrapoodi luutüki leidudest pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia esindajale. Devoni kivimid Eestis Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad
'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad.
Eesti territooriumi areng kvaternaarieelse aja vältel. Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute) iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud.
kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. · Odoviitsiumi (495-440 milj aastat tagasi) ajastu alguses järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine peamiselt uute lülijalgsete rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. · Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. · Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. · Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest.
hõimkondade varaseimad esindajad. Odoviitsiumi (495-440 milj aastat tagasi) ajastu alguses järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine peamiselt uute lülijalgsete rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest.
rna-molekulid, ribosüümid. Elu tekkimine tänapäeval-hapnik oksüdeeruks ära, elusorganismid mis praegu elavad sööks veekogudesse tekkivad organismid ära(konkurents). Vanimad elusorganismid-bakretid ja arhed. Esimesed loomad vees-käsnad. Esimesed hulkraksed-enne kambriumi ajastu algust. Kambrium- toimus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Devon-meres rüükalad ja kilpkalad.vihtuimsetest kaladest põlvnesid esimesed neljajalgsed-kahepaiksed. Karbon-arenes välja taimestik-puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Kasvas lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus, ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad, osal putukatest tekkis lennuvõime. Keskaegkond- suurenesid roomajate mõõtmed, oli hiidsisalike, dinosauruste ja tiib-ja kalasisalike valitsemisaeg. Kriit-lõpus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused.
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad?
Pead katsid massiivsed kilbid. Hiljem arenesid lõuaaparaadid kuid olid siiski kaetud plaatidega. DUNKLEOSTEUS tuntum plaatkala. Mitme meetrine. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva · Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima · Ajastu lõpul suur massväljasuremine · Õitsengu saavutavad rüükalad · Ilmuvad luukalad · Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad · Lehtede teke · Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad · Seemnetaimede teke · Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke · Putukate ja kahepaiksete teke Peamine kalade õitsenguaeg. Baltika kontinent liikunud üle ekvaatori ning põrkas kokku mandriga kus oli ka p- ameerika. Eesti aladel on hakanud kujunema maismaaline piirkond. Seda ajastut loetakse selleks ajaks kui toimus maismaa vallutamine
Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent · DEVON, laamtektoonika ja kliima Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima Ajastu lõpul suur massväljasuremine Devonis ilmusid peajalgsed ammoniidid DEVON - kalade ajastu Õitsengu saavutavad rüükalad Ilmuvad luukalad Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad DEVON, maismaaelustik Lehtede teke Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad Seemnetaimede teke Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke Putukate ja kahepaiksete teke · KARBON, mereelustik Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) Rüükalad kaovad Kõhrkalade õitseaeg (haid) Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite Palju käsijalgseid ja karpe KARBON, maismaa, taimed
Korallriffide moodustumine Primitiivsed eostaimed maismaal + lülijalgsed Saaremaa leiud http://palaeos.com/paleozoic/silurian/siluria n.htm Silur Stromatopoor ainuõõssete või käsnade hulka kuulunud loom meriskorpion Devon 416 359 mln a.t. Kontinentaalne kliima Devon Eostaimede metsad Kalade mitmekesisus rüükalad, kilpkalad, vihtuimsed - 2paiksed putukad, ämblikud Devon Devon Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine 57% perekondadest 83% liikidest Karbon 359 299 mln a.t. Kliima soe ja niiske, soode teke Kivisöeajastu Karbon Käsijalgsed Merisiilikud Palju 2paikseid Esimesed roomajad Lootekestad ja munemine Kõhrkalade kõrgperiood, haid
käigus ilmusid tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Selles perioodis kulges hulkraksete loomade arenguliinide - nt ainuõõssete ja keelikloomade, usside, limuste, lülijalgsete evolutsioon. Hiljem hävisid sellele ajastule tüüpilised lülijalgsed liigid. Hiljem järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsete rühmade arvel. 440 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed kalad, hiljem lisandusid rüükalad ja kilpkalad.415 miljonit aastat tagasi asusid maismaale kaladest põlvnenud esimesed nelijalgsed kahepaiksed. 354 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. 292 miljonit aastat tagasi leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. 270 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed imetajad, kes põlvnesid primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. 250 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed linnud. 65 miljonit aastat tagasi
Eestis põhjalikult uuritud ja hästi näha jõeorgudes,Põhja-Eestis ja karjäärides.Väga palju kivistisi.c)Silur-435-410milj.a.t.-esinesid esimesed kõhrkalad.Valdavalt ikka valitses trilobiidid.Siluri kivimid esinevad Kesk-Eestis,parimad paljanduvad Saaremaal.Esineb lubjakivi killustikke. d) Devon-410-355milj.a.t.-settis väga palju punast liivakivi.Maismaataimedest palju sõnajalgtaimi ja osjasid.Loomadest olid hulkraksed,putukad ja kahepaiksed.Selgroogsetel olid kopsud,olemas olid rüükalad,haid.Kivimid paljanduvad Lõuna-Eestis (Pärnu Mustvee joonest lõunapoole).Devonis on oluline ka savi.Devoni lõpus toimus jälle väljasuremine-vulkaaniline tuhk. 5)Maakoort kujundavad geoloogilised protsessid- Need jagunevad kaheks:a)Välised e.eksogeensed protsessid,energiaallikaks on väljaspoolt Maad (näiteks Päike-sellega seotud on vooluvete ja tuule tegevus,kivimite murenemine jne) ja jää. b) Sisesed e. Endogeensed protsessid-Toimuvad Maa sisemusest vabaneva energia arvalt
(tormiline hulkraksete areng, ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.) · Ordoviitsium 495-440 mln. (uued lülijalgsete rühmad; ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed; kliima jahenemine ja mandrijäätumine) (lõp. Ulatusilk väljasuremine) · Silur 440-417 mln.(sammaltaimede ilmumine)(korallriffide moodustumine; ilmusid esimesed kalad) · Devon 417-354 mln. (sõnajalgtaimede ilmumine) (rüükalad ja kilpkalad) kahepaiksed. (Lõp. Ulatuslik väljasuremine) · Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade
lülijalgsete rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa uue suure väljasuremise Ordoviitsiumi lõpul. Silur Siluri ajastu mereelustik sarnanes Ordoviitsiumi omaga, olles esindatud uute liikide ja perekondadega. Algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaa hõlvasid ja hakkasid seal levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devon Devoni ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid vihtuimsetest kaladest põlvnenud esimesed neljajalgsed kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljasuremine. Karbon Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimsetik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänapäevased kivisöelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad
struktuur saab täiesti uue funktsiooni. Kuigi akantoodid kadusid Devoni ajastu lõpul, nende jäetud evolutsioonilisel pärandil on suur ökoloogiline tähtsus. Täpselt ei ole teada, kuidas Devoni ajastul ilmunud uued kalaliigid akantoodidega seotud olid, kuid nad laiendasid tunduvalt nii mere kui ka magevee toiduahelat. Väga suured kalad sõid väiksemaid ja need omakorda veel väiksemaid kalu. Sellise toiduahela tipus olid suurimate esindajatena rüükalad. Neil oli tugev soomuskate ja arenenud lõualuud. Nad ilmusid Devonis, kuid kadusid enne Karboni ajastut. Siluri ja Alam- Devoni magevee setetest on rüükalu vähe leitud, küll aga Kesk-Devoni ja Ülem- Devoni setetest. Dunkleostus, Hilis-Devoni, mereline perekond võis kasvada kuni 10 meetri pikkuseks. Nagu teistelgi rüükaladel oli tal keha eesservas luine tugev soomuskate, kuid tagapool oli rünnatav ja kaitsetu paindlik saba. Rüükalade saagiks olid tavaliselt haid
Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/devon.html). Joonis 7. Devoni ajastu meri Joonis 8. Rüükala Mõnikord nimetatakse devoni ajastut kalade ajastuks. Silmapaistval kohal olid nn. rüükalad (joonis 8). Neil mitme meetri pikkustel hiiglastel paksenes nahk enam kui sentimeetri paksuseks pead ja keha esipoolt kaitsvaks rüüks. Rüükalad toitusid peamiselt taimedest ja molluskitest, siis teised samal ajal elanud kalad, näiteks haid ja hailaadsed kohanesid röövpüügile. Devoni kihtidega on seotud suured naftamaardlad USA-s, Tatari, boksiidimaardlad Uuralis, paljud rauamaagi ning soolade leiukohad. Eesti devoni settekivimitest kaevandatakse
405 kuni 350 milj a tagasi, vara-devonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Kesk- devonis ulatus meri Pärnu ja Peipsi põhjakalda jooneni ja hakkas siis kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna sealtpoolt toimus mere pealetund) kuni 450 m. Ülemdevoni merelistes setetes on kivistisi vähe säilinud dolomiidistumise tõttu, kuid terrigeensestes setendites on olulisel kohal lõuatud kalad, rüükalad ja vihtuimsed kalad või nende soomused. Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid. TÄHTSUS: Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla), mis sobib telliste valmistamiseks. Lisaks on devoni ladestu oluline Lõuna-Eesti inimeste põhjaveega varustamise kohalt. Aluspõhja pealispinna reljeef – juba Devoni ajastu lõpul olid olemas nõod
kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 40. Kambrium koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43. Devon koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku
kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 40. Kambrium – koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium – koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur – koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43. Devon – koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar – kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku
koosneva lehvikutaolise kehaga okasnahksed. Osadel on ka vars (joonis), millega meriliilia kinnitus põhjale, varretud olid võimelised ujuma ja roomama. Pikkus koos varrega on kuni 1 meeter, väljasurnud liikidel kuni 2 meetrit. Vanimad meriliiliate kivistised on leitud Alam- Ordoviitsiumist. Kõhrkalu (Chondrichtyes) (haid, raid jt) eristab luukaladest neile iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Algelisemateks kõhrkaladeks olid Devoni ajastul elanud rüükalad, kes on oma nime saanud nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi. Lõugadel neil hambaid ei olnud, toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. Suurimate rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad ja rüükaladest paksud rüü osad. Devon Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander.
1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Võrdlus koertega.
nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm ☺. Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik –osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed . Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad . Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad
mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad.
Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajastu alguses taastus mitmekesisus peamiselt uute lülijalgsete liikide arvel. Ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa uue suure väljasuremise ajastu lõpul. Siluri ajastu mereelustik sarnanes eelmisele ajastul. Algas aga korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid esimesed neljajalgsed – kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljsuremine. Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänaspäevased söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine.
muutsid tihti oma asukohta, vee liikumiskiirus oli erinev. Liivad ja savid settisid põimjaskihiliselt. Peaaegu kogu devoni ajastu vältel olid kalad kõige kõrgemalt arenenud loomadeks, alles ajastu lõpus ilmusid esimesed maismaa selgroogsed. Devoniajastu setetes on säilinud fossiilsete kalade jäänuseid. Neid on leitud eriti rohkesti Aruküla lademe setetes Aruküla koopad, Kalmistu paljand, Tartus Emajõe ääres, Tamme paljand Võrtsjärve ääres, Kallaste paljand. Meres elasid rüükalad kõhrkalad, kelle pead ja keha eesmist osa kattis luuplaatidest rüü. Pea ja keha vahel oli luuliiges. Neid esines 9 seltsi. Suuremad nendest on olnud 5 m pikad, pisemad 3-4 cm pikkused. Enamus neist olid lepiskalad. Aruküla koobastest leitud luuplaatide järgi on üks siinne liik saanud nimeks Tartuosteus Giganteus. Devoni ajastul settinud liivad ja aleuroliidid on valdavalt punasevärvilised, selle tingib purdosakesi ümbritsev raudhüdroksiidne kile
o Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu. o Esimesed algelised soontaimede fossiilid. o Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent. Devon: võrdlemisi soe kliima, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima. (Kalade ajastu.) o Ajastu lõpul suur massväljasuremine. o Õitsengu saavutavad rüükalad. Ilmuvad luukalad. Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad. o Lehtede teke. Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad. o Seemnetaimede teke. Puittaimede ja metsade teke. o Putukate ja kahepaiksete teke. Karbon: o Mereelustik: rifitekitajaid vähe, rüükalad kaovad, kõhrkalade õitseaeg (haid), ohtralt kiireltujuvaid ammoniite. Palju käsijalgseid ja karpe.
kildamäed, Tüüringi mäed, Sudeedid jt), mis põhiliselt kujunesid välja Karboni ajastul. Elustik Devonit peetakse üheks palavamaks ajastuks Maa ajaloos. Hinnanguliselt oli maakera keskmine temperatuur Devonis 10-15 kraadi tänapäevasest kõrgem. Ulatuslikel aladel moodustusid korallidest ja kihtpoorsetest käsnadest koosnevad rifid, hõlmates mitmeid kordi suurema pindala kui tänapäeva korallrahud. Sel ajastul kujunesid meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid ka primitiivsed kahepaiksed loomad. Devoni ajastul sai alguse Maa asustamine maismaataimestikuga. Devoni alguses oli tegemist üksnes väga primitiivsete soontaimede ürgraigastega. Neile lisandusid algelised kollad ja sõnajalgtaimed. Kesk-Devonis ilmusid ka esimesed puukujulised eostaimed, kuid tõelised puitunud tüvega kõrged puud ilmusid Hilis-Devonis.
Väike rühm mereloomi.suu ja paaritu ninasõõrme ümber poised. Ninasõõre neeluga ühenduses. Lõpuspilusid 1-15 paari. Kõhu all kaks rida limanäärmete avasid. Luid pole; on seljakeelik. Neli südant. Sarnasus silmudega võib olla konvergentne, sest mõlemad söövad kalu. Pihklased peituvad enamasti põhjasettes, võivad ka põhjaloomi süüa.Lahksoolised, koevad meres. Munad kinnituvad alusele. Moonet ei ole. Lõugsuused päris kalad ja neljajalgsed, Kl: ogakõhtsed, rüükalad, kõhrkalad,luukalad. Ühine on üla- ja alalõua teke, kõhrese või luust toesega, mis algul koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. Kõhrkalad e. varilõpuselised haid, raid, meritondid. Sisetoeses puudub luukude. Seljakeelik ühes tükis või selgroolülide kehadest tükeldatud. Nahas mitmesuguse kujuga (ogaga) soomuseid, mis osalt muundunud hammasteks või uimeogadeks. Lõpuspilud,
Korallid, stromatopoorid, sammalloomad, teod, brahhiopoodid, peajalgsed, meri-liiliad, ürgskorpionid DEVON, D, (410-355 miljonit aastat tagasi) Euroopas ka nimetusega Old Red, sest settis väga palju punast liivakivi. Maismaataimedest palju psilofüüte, sõnajalgu, osjasid. Loomadest olid hulkraksed putukad ja kahepaiksed. Selgroogsetest olid kopskalad, vihtuimsed (neist said tõenäoliselt esimesed neljajalgsed), lõuakad, rüükalad, esimesed tõelised haid. Eesti oli sel ajal ekvaatoril delta alana. Kivimid Lõuna-Eestis (Pärnu-Mustvee joonest lõuna pool). Ahja, Võhandu, Piusa jõe alad, kallaste paljandid. Väike nurk kagu-Eestis on karbonaatne (ülem-devon). Devonis on oluline ka savi. Devoni lõpuks tõusis Eesti ala mere pinnale, edaspidisest ajast pole setteid säilinud. Eestis Piusa klaasiliiv ja rasksulav savi
trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad: juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen:
117,’. Mille poolest erinevad sõõrsuud ( Cyclostomata ) õigetest kaladest? Sõõrsuud on lõuatud; neil puuduvad paarilised uimed; neil puuduvad tõelised (luulised) hambad; neil puuduvad soomused; samuti puudub sõõrsuudel paariline ninaava ja paariline ninaõõs. 118.Kalade ( Pisces ) klassid ja nende evolutsiooniline seos neljajalgsetega ( Tetrapoda ). Vanaaegkonnas, Siluris eristus kalade seas neli klassi. Neist kaks surid peagi välja: rüükalad (Placodermi) ja ogakiirsed (Acanthodii). Kaks klassi elavad edukalt ka tänapäeva meredes ja magevees: kõhrkalad (Chondrichthyes) ja luukalad (Osteichthyes). Ühest vihtuimsete harust (Rhipidistia) arvatakse põlvnevat kõigi neljajalgsete ühist esivanemat, kahepaiksete eluvormi esindajat. 119. Kalade ( Pisces ) ja neljajalgsete ( Tetrapoda ) põhiline erinevus, ja milleks see tekkis? liigestatud jäsemed (reis, säär, pöid, varbad) maismaal kulgemiseks. 120
mitmekesistumine. Luukalade primitiivseim esindaja oli Paleosoikumis elanud akantoodid (ogalised väikesed kalad). Lõuad tekkisid lõpusekaartest (väljasurnud). Arenenumad kalad olid paleoniskoidid. Devoni ja Karboni ajastul olid tavalised kopskalad, praeguseks välja surnud. Teisel poolel olid levinud vihtuimsed kalad. Neist uimedest said tekkida jäsemed (vihtuimsetest arenesid kahepaiksed Devonis). Devonis tekkisid primitiivsed kahepaiksed. Valdavalt olid lõuatud. Rüükalad ja enamik lõuatuid suri Devoni lõpus välja. 7. Mille poolest on väga oluline Devoni lõpp-Karboni algus (ca 400-360 Mat) selgroogsete arengus? Kirjelda seda pisut täpsemalt. Tetrapoodide väljakujunemine toimus Devoni lõpus. Karboni alguses Hilis-Devonis toimus massiline veeorganismide väljasuremine. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid, ilmusid roomajad, meredes oli kõhrkalade (hailaadsete kõrgaeg). 8
Mõningane väljasuremine. Ordoviitsium. Alguses elustiku mitmekesisuse taastumine. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa suure väljasuremine ajastu lõpul. 69 Silur. Algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devon. Meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid esimesed neljajalgsed- kahepaiksed. Ulatuslik väljasuremine. Karbon. Soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad- neist on tekkinud kivisüsi. Kasvas lülijalgsete ja kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel lennuvõime. Permi. Lõpul suurim väljasuremine. KESKAEGKOND: suurenesid roomajate mõõtmed, suured dinosaurused, imetajad väiksed ööloomad.
annaabi.ee 
