Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

WIFI (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS WIFI TÖÖTAB ?
  • Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?
Vasakule Paremale
WIFI #1 WIFI #2 WIFI #3 WIFI #4 WIFI #5 WIFI #6 WIFI #7 WIFI #8 WIFI #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor owndyaa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

WiFi

kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja­ Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFi­Internet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab

Arvutiõpetus
thumbnail
9
doc

Wifi (2002)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnika teaduskond Informaatikainstituut Tarkvaratehnika õppetool Anneli Kaldamäe Wireless LAN Referaat Juhendaja: K.Allik Tallinn 2002 1 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE..................................................................................................3 WLAN'I RAKENDAMISE VÕIMALUSED........................................................................................4 WLAN TOPOLOOGIAD...............................................................................................................

Informaatika
thumbnail
38
doc

IEEE 802.11 ehk WiFi

............................................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi..................................................................................................................... 5 Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?.............................................................6 Standardid.................................................................................................................. 8 Kanalid ja sagedused.................................................................................................. 9 Kasutusalad.....................

Arvutivõrgud
thumbnail
23
docx

Uurimustöö AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS

klassist vastas eitavalt tuues põhjenduseks aeglase ühenduse kiiruse. Põhjenduseks miks peaks olema ülekooliline avatud Wi-Fi vahetundide aeg toodi enamasti, et see oleks hea vabaaja lahutuseks ja enamasti, et saaks külastada suhtlusportaale. Mõned tõid ka põhjenduseks, et saaksid informatsiooni otsida internetist ja ühel korral isegi, et saaks omavahel arvutimänge mängida. Küsisin õpilastelt kas nende arust oleksid nad ka tundide aeg internetis, kui WiFi oleks üle kooli piiramatult avatud, 51 õpilast vastasid jaatavalt, 15 õpilast eitavalt. Tuleks ka ära märkida, et 10. klassist vastasid 13 tükki eitavalt samas 11. klassist vastasid eitavalt ainult kaks. (Joonis 3.6) 29% Jah Ei 71% Joonis 3.6 Õpilaste arvamus kas nad kasutaksid tundide aeg interneti kui oleks võimalus

Sidevõrgud
thumbnail
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi

Arvutivõrgud
thumbnail
12
docx

Arvutivõrgud vastused

1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peav

Arvutivõrgud
thumbnail
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt.

Arvuti
thumbnail
10
doc

Intranet,extranet, internet, WAN, LAN

Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus...................................................................................................... 3 1.2Intraneti eelised.....................................................................................................3 1.3Intraneti paigaldamine.......................................................................................... 4 2.Ekstranet.............................................................................................................

Arvutiõpetus



Lisainfo

WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil.
2. AJALUGU
Wi-Fi leiutati 1991. aasta firmade poolt NCR ja AT&T.
3. KUIDAS WIFI TÖÖTAB ?
Tüüpiline raadiokohtvõrk koosneb ühest või rohkemast access pointist (pääsupunkt).Pääsupunkt edastab SSID (Mestiident on juhtmeta kohtvõrgu unikaalne tunnus. Standardi järgi koosneb see 1-32 tähemärgist, aga tavaliselt on see inimesele loetavas vormis sõne


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun