WIFI (0)

Q: KUIDAS WIFI TÖÖTAB ?

Vastus leiad õppematerjalist: WIFI

Q: Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?

Vastus leiad õppematerjalist: WIFI

Kutsekool - Informaatika - Arvutivõrgud

1 Hindamata

Esitatud küsimused

KUIDAS WIFI TÖÖTAB ?
Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?

KOOL
IKT Osakond
..........
Wifi
Referaat
Juhendaja
Tartu 2011

1.Mis on Wifi 3
2.Ajalugu 4
3.Kuidas Wifi töötab ? 5
3.1 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku? 5
4.Turvalisus 6
4.1 WEP krüpteering 6
4.2 WPAv1 krüpteering 6
4.3 WPAv2 7
5.Tarkvara 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

Mis on Wifi

WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance ) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu ( WLAN ) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi-Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USA-s asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi 25% kõigist tehnilistest artiklitest elektrotehnika, elektroonika , arvutiehituse ja arvutiteaduse alal, pakub oma liikmetele täiendõppe programme ning toetab standardiseerimist. IEEE tegeleb lennunduse ja kosmosetehnikaga, arvutite ja sidega , biotehnoloogiaga, elektrotehnika ja elektroonikaga
Wi-Fi Alliance (eesti k. Wi-Fi Liit) on ülemaailmne mittetulundusühing firmadest, kes arendavad traadita kohtvõrgu (WLAN) tehnoloogiaid ja sertifitseerivad seadmeid, kui need vastavad teatud võrgustandarditele. Kõiki IEEE 802.11 standardil baseeruvaid seadmeid ei esitata Wi-Fi Liidule sertifitseerimiseks, mõnikord selle maksumuse tõttu ning Wi-Fi logo puudumine ei tähenda, et seade on Wifi-ga ühildamatu.
WiFi võimaldab paljudel kasutajatel WiFi-levialades samaaegselt ühenduda juhtmevabalt Internetti. Tänapäeval on IEEE 802.11 seadmed juba paljudes personaalarvutites, mängukonsoolides, nutitelefonides, printerites ja muudes seadmetes ning peaaegu kõigis sülearvutites ja pihuarvutites.

Ajalugu

Wi-Fi leiutati 1991. aasta firmade poolt NCR ja AT&T. Esialgu oli see mõeldud kassasüsteemidesse. Esimesed tooted tulid poodidesse nime all WaveLAN , mille kiirus oli ühe ja kahe megabitti sekundis vahel. Vic Hayes , kes on raadiokohtvõrgu looja, oli samuti liige IIEEE meeskonnas, mis lõi sellised standardid nagu 802.11b , 802.11a ja 802.11g .
WiFi-t tuntakse ka Wireless Fidelity ('Traadita loomutruudus') nime all sarnaselt helitehnikas tuntud High Fidelity ehk Hi-Fi nimele . Termi Wireless Fidelity on ka Wifi Alliance ise kasutanud pressi väljaannetes ja dokumentides veel on termin kasutuses ITAA kirjutises WiFi-st. Kuigi, lähtudes Phil Belangeri väitest, mõiste WiFi ei pidanud algselt midagi tähendama.

Kuidas Wifi töötab ?

Tüüpiline raadiokohtvõrk koosneb ühest või rohkemast access pointist (pääsupunkt).Pääsupunkt edastab SSID (Mestiident on juhtmeta kohtvõrgu unikaalne tunnus. Standardi järgi koosneb see 1-32 tähemärgist, aga tavaliselt on see inimesele loetavas vormis sõne. Kui näiteks kärje ID sõltub konkreetsest tugipunktist, millega ühenduses oled, siis mestiident kuulub terve võrgu iseloomustamiseks ja on üks asjadest, mida pääsupunktide saatjad ringhäälingu põhimõttel eetrisse lasevad. Selle järgi leiavadki jaamad uue võrgu ja selle järgi on võimalik jaama seadistada vastavalt konkreetsele võrgule.) väikeste andmepakettide kaudu. Seda tegevust kutsutakse plinkimiseks. Paketid saadetakse teele iga 100ms järel ehk siis 10 korda sekundis. Plinkimine toimub kiirusel 1Mbps ja kuna see toimub ajaliselt väga kiiresti, ei avalda see üldisele jõudlusele mõju. Kui WiFi kaardiga varustatud arvuti satub pääsupunkti teeninduspiirkonda, siis märkab WiFi kaart pääsupunkti plinkimist, võib pääsupunktiga ühendust võtta ja nõuda endale IP aadressi ning minna läbi pääsupunkti Internetti. Siit tuleb ka üks WiFi võrgu nimetusi "traadita Internet ".
3.1 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?
Selleks, et kasutada wifi avalikke levialasid või alustades traadita internetiühendust kodus tuleb esmalt kindlaks teha, et on olemas selleks vajalik varustus. Enamikes uutes sülearvutites ja ka paljudes uutes koduarvutites on juba sisseehitatud juhtmeta internetti võimaldavad saatjad. Nende puudumise korral on võimalik osta traadita internetti võimaldav adapter , mille saab arvutiga ühendada PC card sloti või usb porti abil. Lauaarvutite puhul saab kasutada USB adapterit, või on võimalik osta adapter, mille saab ühendada PCI slotti arvuti kastis. Paljud need adapterid saavad kasutada rohkem kui ühte 802.11 standardit. Olles installeerinud traadita interneti adapteri ja selle töötamiseks vajalikud draiverid, peaks arvuti olema võimeline automaatselt üles leidma kõik olemasolevad internetivõrgud. See tähendab, et järgmine kord arvutit käivitades mõnes wifi levialas peaks ta automaatselt informeerima olemasolevast võrgust ning andma võimaluse sellega ühendust luua. Vanemate arvutimudelite puhul võib juhtuda, et on vaja kasutada ka vastavat tarkvaraprogrammi selleks, et internetivõrku tuvastada ja sellega ühendus luua.

Turvalisus

Peamine probleem Wi-Fi turvalisusega on see, et Wi-Fi-le on juurdepääs palju kergem, kui traadiga võrku. Traadiga võrgus peab pahategija füüsiliselt omama juurdepääsu võrguseadmetele või muukima läbi välise tulemüüri. Et seda vältida, tuleb kasutada turvaprotokolle. Enamik kasutajaid ei tea, kui ebaturvaline võib olla tegelikult Wi-Fi kasutamine ilma piisava turvalisuseta. Krüpteerimata sessiooni ajal saadetakse kõik päringud eetrisse avatud tekstina ja kõik teised jaamad levialas kuulevad seda. Kui pole kuulamas just pahatahtlikke kõrvu, siis nad ignoreerivad teisele jaamale saadetud sõnumeid. Täiesti võimalik on aga, et kogu sidet kuulatakse pealt ja igasugused tarkvara tasemel krüpteerimata andmed on kolmandale osapoolele vabalt loetavad. Sealhulgas on näiteks HTTP päringud, millest võib vabalt välja lugeda lihtsad kodulehele sisselogimiseks mõeldud paroolid. Kui on vaja kasutada avalikku võrku, siis tuleks järgida ettevaatusabinõusid.

4.1 WEP krüpteering

WEP on IEEE 802.11 andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele (IEEE 802.11x). See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele. WEP-i vead ja turvaaugud leiti aga kiiresti üles ja pahategijad kasutasid need kiiresti ära. Internetis liigub väga palju vabavara, mille ainuke ülesanne ongi WEP krüpteeringu muukimine. WEP tuleb erinevate võtmesõnade pikkustega. Kõige tavalisemad pikkused on 128- ja 256- bitti . Mida pikem salasõna on, seda raskem on seda muukida. Kuigi tänapäeval peetakse WEP krüpteeringut vananenuks ja väga vigaseks. 2005 aastal pidas FBI demonstratsiooni, kus nad kasutasid kõigile kättesaadavaid programme, millega muugiti WEP krüpteeringuga raadiokohtvõrk lahti kolme minutiga. Kuigi WEP on parem kui mitte midagi, siis ei anna seda võrreldagi arenenuma WPA krüpteeringuga

4.2 WPAv1 krüpteering

WPA on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi , kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli. WPA on tarkvaraline uuendus võrreldes WEP krüpteeringuga. See tähendab, et selle kasutamiseks ei pea ostma uusi seadmeid, vaid uuendama olemasolevate seadmete tarkvara. WPA kasutab TKIP-i ( TKIP on ajutiste võtmete tervikluse protokoll. WPA andmeturbeprotokoll, mis kasutab räsialgoritmi võtmete šifreerimiseks ning mille terviklusekontrolli funktsioon võimaldab kindlaks teha, et keegi ei ole võtmeid näppinud.). TKIP on üles ehitatud nii, et see lubab WEP krüpteeringult üle minna WPA krüpteeringule. See tähendab, et kõik WEP-i elemendid on WPA-s olemas, kuid nad on täiustatud, et parandada turvalisust.

4.3 WPAv2

Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet. Erinevalt WPAv1-st, tahab WPA2 ka suhteliselt uut riistvara , mis tähendab seda, et riistvara, mis on ostetud enne 2006 aastat, tuleb ümber vahetada. WPA2-st on muidu 2 versiooni. ON olemas WPA2 äridele ja kodudele. Koduvariant kasutab eelnevalt etteantud võtit ja kontrollib selle õigsust kohe. Äridele mõeldud versioon teeb seda aga läbi serverite. WPA2 on kõige turvalisem Wi-Fi-le mõeldud turvaprotokoll.

Tarkvara

Wi-Fi võrgu ehitamiseks vajaminev riistvara koosneb põhimõtteliselt saatjast, mis kiirgab juhtmevaba signaali ja võtab vastu ühenduse soove. Ja raadiokohtvõrgu klient , kes saadab seadmele ühendamissoove, saab saatjalt sellekohaseid vastuseid. Et saada ühendust internetiga, peab saatja (tavaliselt traadita ruuter ) olema konfigureeritud nagu pääsupunkt. Mobiilsetes seadmetes, mis ühenduvad raadiokohtvõrku, on tavaliselt sisseehitatud Wi-Fi kaardid.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/WiF i
http://en.wikipedia.org/wiki/Wi-F i
http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/wifi/
Dokument arvutivõrgud – info
http://annaabi.co m
9

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 47 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

owndyaa Õppematerjali autor

WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil.
2. AJALUGU
Wi-Fi leiutati 1991. aasta firmade poolt NCR ja AT&T.
3. KUIDAS WIFI TÖÖTAB ?
Tüüpiline raadiokohtvõrk koosneb ühest või rohkemast access pointist (pääsupunkt).Pääsupunkt edastab SSID (Mestiident on juhtmeta kohtvõrgu unikaalne tunnus. Standardi järgi koosneb see 1-32 tähemärgist, aga tavaliselt on see inimesele loetavas vormis sõne

wifi wep-krüpteering wpa wep raadiokohtvõrk wifi ajalugu

Kasutatud allikad

https://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/wifi/

Sarnased õppematerjalid

doc

IEEE 802.11 ehk WiFi

............................................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi..................................................................................................................... 5 Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?.............................................................6 Standardid.................................................................................................................. 8 Kanalid ja sagedused.................................................................................................. 9 Kasutusalad.....................

Arvutivõrgud

docx

WiFi turvalisus referaat

ITK WiFi turvalisus Referaat Tallinn 2013 Mis on wifi? Wifi on tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilistel seadmetel vahetada andmeid ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta

Arvutivõrgud

docx

Uurimustöö AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS

klassist vastas eitavalt tuues põhjenduseks aeglase ühenduse kiiruse. Põhjenduseks miks peaks olema ülekooliline avatud Wi-Fi vahetundide aeg toodi enamasti, et see oleks hea vabaaja lahutuseks ja enamasti, et saaks külastada suhtlusportaale. Mõned tõid ka põhjenduseks, et saaksid informatsiooni otsida internetist ja ühel korral isegi, et saaks omavahel arvutimänge mängida. Küsisin õpilastelt kas nende arust oleksid nad ka tundide aeg internetis, kui WiFi oleks üle kooli piiramatult avatud, 51 õpilast vastasid jaatavalt, 15 õpilast eitavalt. Tuleks ka ära märkida, et 10. klassist vastasid 13 tükki eitavalt samas 11. klassist vastasid eitavalt ainult kaks. (Joonis 3.6) 29% Jah Ei 71% Joonis 3.6 Õpilaste arvamus kas nad kasutaksid tundide aeg interneti kui oleks võimalus

Sidevõrgud

docx

Kasutusjuhend wifi ruuteri paigaldamisest

TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele. 1. PAIGALDAMINE 1.1 Vajalikud asjad paigaldamiseks: · toimiv kaabelinternetiühendus · wifi ruuter · wifi-kaardiga sülearvuti · Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust. · Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv

Füüsika

doc

WiFi

kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab

Arvutiõpetus

docx

Arvutivõrgud vastused

1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peav

Arvutivõrgud

pdf

Side Eksam 2016

CATx - (UTP) category ja kvaliteedi nr, nt CAT3 on kõige lahjem - telefon; ka internetiühendus, mida suurem nr, seda parem ühendus fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega (1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi, sest kiirel on mitu teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi minna - kiirus ja mahutavus on suured. raadiokanal - nt bluetooth, raadio, wifi, ei pea kasutama juhet, vaid läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht! Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. RS232 on ühenduse strandard, mis määrab põhiparameetrid: Kiirus, Andmebitte, Paarsuskontroll, Stopp-bitte, Voo juhtimine. Null modem ühendab kaks seadet ilma vahepealse modemita kasutades RS-232 liidest.

Side

docx

Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused !

Et taoline mobiiltelefon saaks suhelda lauaarvuti, printeri, faksiaparaadi, lauatelefoni vms seadmega, tuleb kõigisse neisse seadmetesse monteerida vastav mikroskeem. Esimesed Bluetooth'i spetsifikatsioonile vastavad tooted jõudsid turule 2000.a. teises pooles. Praegu on Bluetooth'i asutajatega ühinenud juba umbes 1200 riist- ja tarkvarafirmat, hiljuti ühines ka Microsoft. · Bluetooth põhineb raadioside standardil IEEE 802.15.1 ja töötab samas sagedusalas nagu WiFi. Lisaks andmesidekanalile on võimalik kasutada ka kolme kõnekanalit. Igal seadmel on oma unikaalne 48-bitine aadress. Ühendused võivad olla nii kakspunkt- kui multipunktühendused. Andmeedastuskiirus on 1 Mbit/s (teise põlvkonna seadmetel 2 Mbit/s). Sagedushüpitamise kasutamine lubab töötada ka piirkondades, kus esineb tugevaid raadiohäireid. Saab kasutada ka krüpteeritud andmevahetust · WPAN (Wireless Personal Area Network)

Telekommunikatsionni alused

Rohkem sarnaseid