Arvuti neli probleemi. (0)

1 Hindamata

Arvuti ei käivitu.

Elektrit pole. Järeldus: tuleb kutsuda elektrik.

Tegu võib olla toitebloki probleemiga. Järeldus: tuleb vahetada toiteblokk välja.

Emaplaat võib olla tuksis. Järeldus: tuleb vahetada emaplaat uue vastu.

Videokaart võib ka olla läbi. Järeldus: tuleb videokaart välja vahetada.

Kõvaketas võib olla läbi või pole korralikult arvutiga ühendatud. Järeldus: tuleb kõvaketas välja vahetada või kui pole korralikult ühendatud, siis tuleb üle ühendada.

Arvuti ei lähe võrku.

Kaabel on vigastatud . Järeldus: tuleb kaabel korda teha või välja vahetada uue vastu kui korda ei anna teha.

Arvutis internetipesa võib olla vigane . Järeldus: tuleb välja vahetada internetipesa terve vastu.

Interneti ruutel pole voolu all. Järeldus: ruuter tuleb ühendada vooluga.

Interneti juhe pole ühendatud arvutiga. Järeldus: interneti juhe tuleb ühendada arvutiga.

Pole wifi levi. Järeldus: tuleb leida koht, kus on wifi.

Arvutist ei tule heli.

Arvutil pole drivereid. Järeldus: tuleb tõmmata vastava mudeli driverid.

Arvutil võib olla probleeme helikaardi tuvastamisega. Järeldus: tuleb aidata arvutil helikaarti tuvastada.

Helikaart võib olla valesti installitud. Järeldus: tuleb uuesti korralikult üle installida.

Kõlarid pole sisselülitatud. Järeldus: tuleb kõlarid sisselülitada.

Heli on mahakeeratud. Järeldus: tuleb heli kõvemaks keerata, et heli kuulda.

Arvuti on ebatavaliselt aeglane.

Arvutil on peal mitu reaalajas töötavat viirustõrjet, mis on üksteisega konflikti läinud ja on põhjustanud arvuti aeglustumist. Järeldus: tuleb valida see viirustõrje, mis kõige rohkem meeldib ja eemaldada teised.

Kasutan mitut tarkvaralist tulemüüri. Järeldus: mitme tulemüüri pidamine aeglustab interneti kiirust ja ühendust. Ka tulemüürid võivad üksteisega konflikti minna.

Arvuti näitajad ( protsessor , mälud, kõvaketas jne) on vananenud. Järeldus: riistvara on vananenud ja ei ole enam väga sobilik uute programmide jaoks, siis tuleb see välja vahetada.

Arvuti käivitumisega käivituvad liiga paljud programmid . Järeldus: kui käivitada arvuti, ilmub taskbarile (kella juurde) palju ikoone. Kõike arvatavasti ei kasuta ja need muudavadki arvuti käivitamise aeglaseks, siis tulebki need eemaldada.

Arvuti kõvakettal on palju ebavajalikke faile. Järeldus: need failid jäävad kõvakettale peale igat internetis käimist. Kõik pildid, smailid jne salvestab arvuti kõvakettale, et neid siis pärast interneti lehekülgede avamisel kasutada. Need failid on väikesed ja üle kõvaketta laiali. Seetõttu muudavad arvuti ka aeglasemaks. Neid saab eemaldada Windowsile sisseehitatud „ Disk Cleanup“ –ga.

Arvutil on viirused . Viirused teevad arvuti mitut moodi aeglaseks. Järeldus: tuleb teha arvutile viirustõrjet. Tasuta on näiteks AVG free Anti- Virus , Antivir, Avast .

Arvuti on seest tolmuga kaetud. Järeldus: tuleb arvuti tolmust puhtaks teha. Mõistlik oleks arvuti puhastamisel kasutada suruõhuaerosooli.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

roosakasmaasikas Õppematerjali autor

Seal on arvuti neli probleemi miks arvuti ei väivitu, miks ei lähe võrku, miks ei tule heli, miks arvuti on aeglane ja välja on pakutud ka igale probleemile viis võin enam lahentust .

välja on toodud arvuti põhilised probleemid ning on pakutud ka igale probleemile erinevaid lahendusi

Sarnased õppematerjalid

doc

Tarkvara ja riistvara

Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik

Informaatika

docx

Riistvara

Arvuti riistvara Esimesed elektronarvutid loodi Ameerikas 1940-datel aastatel. Nad olid suured, võttes enda alla suuri saale, nende jaoks ehitati terveid arvutikeskusi. Elektritarbivus oli väga suur, samas arvutuskiirus oli üsna madal võrreldes tänapäeva arvutitega. Selle suure arvuti külge oli ühendatud mitukümmend töökohta (terminali) ja kõik kasutasid arvutit (tööjaama) samaaegselt. Esimesed sõna otseses mõttes elektronarvutid olid inglaste loodud "Colossus" ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja EDVAC. 70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest

Informaatika

pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja multimeedia tuge, muudetud kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides

Kirjandus

doc

Arvuti füüsilised komponendid

SISUKORD SISSEJUHATUS SISUKORD.............................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS’...................................................................................................... 2 Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama............................................................................................................... 2 1 Arvuti füüsilised komponendid............................................................................ 3 a. Bios..............

Arvuti riistvara

doc

Nimetu

Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma

Kategoriseerimata

doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed

Arvuti

ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka

Informaatika

docx

Arvutite koostetehnoloogia

kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadmed. Võrreldes kasvõi eelmise kümnendiga, on seadmed läinud kõvasti väiksemaks. Võtame näiteks nutitelefoni, mis käesoleval ajal on sisuliselt arvuti sinu taskus, millel helistamise funktsioon ei oma enam nii suurt tähtsust ja on pigem lisafunktsioon. Kui sülearvutite levikuga ennustati lauaarvuti populaarsuse hääbumist, siis sama ennustatakse ka sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski. Järgnevas referaadis sisenengi sellesse huvitavasse maailmasse ja võrdlen erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende ehituslikke ning rakenduslikke eripärasid. SÜLEARVUTI (LAPTOP) TUTVUSTUS

Informaatika

Rohkem sarnaseid