Elektri minevik ja tänapäev (0)

Elektri minevik ja 
tänapäev
Mida tähendab  elekter ?

Sõna "elekter" 
tuleneb vanakreeka 
sõnast ήλεκτρον 
(ēlektron) 
'merevaik'. 
Nimetuse motiiviks 
on see, et merevaik 
hõõrdumisel 
elektriseerub ehk 
omandab 
elektrilaengu
Sissejuhatus

Elektril  on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie  toimingud  ja 
tegevused on seotud  elektriga  ning selle kasutamine tundub niivõrd 
loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu  märkama , sest tänapäevl 
on loomulik, et enamel maid ümbritsevatest seadmetest töötab elektri 
abil. Elekter valgustab tubasid, aitab toiduvalmistamisel ja 
majapidamistöödel nin pakub meeldivaid  hetki  raadiot kuulates või 
televiisorit vaadates.  Elektrienergia  kasutamine teeb meie elu 
mugavaks. Kuid kas me oleme kunagi mõelnud sellele, mis on 
elektrivool , kuidas elektrienergiat saadakse, kuidas saab elektriga tööle 
panna niivõrd erineva otstarbega seadmeid?  Niisiis , et seletada 
elektrinähtusi, tuleb tungida väga sügavale aine sisemusse. Molekulid 
koosnevad aatomitest, need omakorda aatomituumast ja elektronidest. 
Elektri avastamine

Esimesena kirjeldas elektri 

Möödus  üle kahetuhande aasta, 
nähtusi 6.sajandil e.m.a. 
kui Thalese kirjeldatud nähtust 
vanakreeka  filosoof  Thales, kes 
hakkas uurima inglise teadlane, 
pani tähele, et  villaga  hõõrutud 
kuninganna Elisabeth õukonnaarst 
merevaik tõmbab enda külge 
William  Gilbert . Ta avatars palju 
udusulgi, juuksekarvu ja teisi 
aimed , mis sarnaselt merevaiguga 
kergeid esemeid.
tõmbavad pärast hõõrumsit enda 
poole teisi kehasid. Gilbert pidas 
kehade hõõrumisel tekkinud 
tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, 
millele andis nimeks  elektrijõud . 
Keha mis mõjutab teisi kehi 
elektrijõuga, hakkas ta nimetama 
elektriseeritud  kehaks. Sõna 
elekter tuleneb sõnast  electron  – 
merevaik, sest oli ju merevaigust 
keha esimene, mille juures pandi 
tähele elektrinähtusi.

Gilberti katsetest sai alguse 
elektrinähtuste teaduslik  uurimine . 
Kuigi elektrinähtusi hakkasid uurima 
paljud teadlased , möödus veel kaks 
sajandit kui avastati elektriliselt 
laetud kehade vastastikumõju 
seadus. Seda seadust kasutades 
saab arvutada ühe elektriseeritud 
keha poolt teisele elektriseeritud 
kehale mõjuva elektrijõu suuruse. 
Veel ei osatud aga vastata 
küsimusele, kuidas üks 
elektriseeritud keha mõjutab teist 
elektriseeritud keha. Sellele 
küsimusele saadi vastus 19. sjandi 
keskel, kui loodi teooria, mille 
kohaselt elektriseeritud kehade 
vastastikumõju vahendab neid kehi 
ümbritsev elektriväli. Umbes pool 
sajandit hiljem, 20.sajandi künnisel 
avastati electron,  aineosake , mis 
ongi kõigi elektrinähtuste 
põhjustajaks. 
Benjamin Franklin

Ameerika füüsik ja  riigimees  
Benjamin Franklin  uuris 
soojusnähtusi, tegeles 
okeanograafiaga ja 
meteoroloogiaga.Tema 
meelistegevuseks kujunes 
elktrinähtuste – 
elektrisädemete ja välgu 
uurimine. Franklin oletas, et 
välk ja elektrisäde on oma 
olemuselt  sarnased – “ 
...nagu välk, nii ka võimas 
elektrisäde võib tappa loomi, 
sulatada  metalle  ja kutsuda 
esile fosfori lõhna”. Franklin 
arendas  edasi Dufay 
elektriteooriat ning pani oma 
töödega aluse 
elektrostaatikale.
Esimene  vooluallikas

L. Galvani ja A.Volta avastus 
– elektrilaengu tekkimine eri 
metallide ja elektrolüüdi 
vesilahuse kokkupuutel, on 
olnud aluseks mitemete 
vooluallikate 
konstrueerimisel. Galvani ja 
Volta katsed olid eelkäijaks 
paljude teadlaste tööle, 
katsetele ja avastustele, mis 
muutsid elu kogu meie 
planeedil, viisid inimkonna 
ajajärku, mida kokkuvõtvalt 
iseloomustab sõna „elekter”.
Tänapäev

Elekter on elektrilaengute 
olemasolust tingitud nähtuste 
kompleks. Positiivse või 
negatiivse elektrilaenguga 
osakesed tekitavad 
elektromagnetvälja ja alluvad 
selle toimele. Sõna "elekter" ei 
ole tänapäeval terminina 
kasutusel. Varem on füüsikas 
selle all mõistetud 
elektrilaengut (elektrihulka). 
Praegu mõistetakse üldkeeles 
elektri all kõige sagedamini 
elektrienergiat või elektrivoolu.
 1920. aastate lõpul toodeti 
elektrienergiat pea 70 kWh elaniku 
kohta, mis – tõsi küll – hakkas iga 
aastakümnega oluliselt kasvama. 
See on ilmekas näide 
elektrienergia osakaalu 
suurenemisest inimeste 
igapäevatoimetustes.  

Kui nõukogude aja alguses 
ja isegi 1980ndatel võis 
tüüpilises kodus olla 
raadio,  triikraud  ja äärmisel 
juhul televiisor, siis 
tänapäeva elektriseadmeid 
võibki loetlema jääda: 
lisaks nimetatutele  pliit , 
pesumasin,  boiler , 
veekeetja,  mikrolaineahi , 
mikser, röster, 
köögikombain,  tolmuimeja , 
vähemalt üks arvuti ja 
lisaks veel väiksemaid 
seadmeid nagu 
mobiiltelefoni laadija või 
ruuter .  
Tarbimine
 1930. aastate lõpus oli Eestis ligikaudu 
tuhat  elektritootjat, mis tähendab, et 
linnades ja asulates võis  elektrihind  
oluliselt erineda. Elektrikulu sõltub 
mitmest  aspektist . Näiteks maja 
soojustusest, küttest ning ka kasutuses 
olevatest elektriseadmetest. 
Aastakümneid tagasi oli elektritarbimises 
mitu olulist erinevust  tänapäevaga . 
Esiteks oli  majapidamises  oluliselt vähem 
elektriseadmeid, teiseks olid need ka 
oluliselt väiksema võimsusega.  
Tänapäeval ilma  elektrita ..

Meenub jaanuaritorm 2005. aastal, kui ärkasin hommikul 
ja mõtlesin, et vaataks televiisorit. Seda ei saanud aga 
teha, kuna elektrit ei olnud. Seejärel mõtlesin, et internetis 
saab ikka midagi teha, aga loomulikult ei töötanud ju ka 
arvuti, kuna elektrit polnud. Ühelegi sõbrale ka helistada 
ei saanud, kuna mobiiltelefoni aku oli tühi ja laadida seda 
muidugi ei saanud, kuna elektrit ei olnud.  
Sellisel juhul võiks ju öelda, et loe raamatut, kui 
igav on. Aga seegi ei ole väga lihtne, kui väljas on 
hämar ja  tuld  ei saa põlema panna. Veel hullem 
on olukord majapidamistes, kus elektrist sõltuvad 
juba otseselt ellujäämiseks vajalikud asjad nagu 
söögitegemine  ja joogivesi. Neil, kellel on kodus 
elektripliit, on pikaajalise katkestuse korral raske 
sooja toitugi valmistada. Sama lugu on toidu 
säilitamisega -külmkapp ei tööta ja söök võib 
halvaks minna. Mis puutub joogiveesse, siis 
targemad varuvad seda tormi korral, kuid varuda 
saab vett vaid mingiks ajaks, mitte lõputult.   
Kui elektrikatkestused kestavad mõne päeva, siis 
on see üleelatav, kui elektrita peaks aga elama 
pikemat aega, siis tuleks ümber vaadata kõik – 
alates sellest, kuidas saada sooja sööki ja 
joogivett, kuidas toitu hoiustada ning lõpetades 
sellega, kuidas oma aega veeta.  Või siis sõltub 
arvutist ja internetiühendusest inimese võimalus 
tööd teha, mis praegusel ajal enamasti nii on. 
Suuremas plaanis vaadates töötavad ju ka 
tehased elektril, seega jääks  pooleli  väga paljude 
kaupade, kaasa arvatud toiduainete, tootmine.  
Liikluskaosest, mis linnades tekiks, kui elektril 
töötavad  valgusfoorid  järsku enam ei põleks, ei 
hakka ma parem rääkimagi. 
Erinevad  suurlinnad  
elektrita
Lõpetuseks..

Tegelikult on ilma elektrita võimalik elada küll, aga see tähendab 
väga palju oma  mugavuse  loovutamist. On ju maapiirkondades 
veel majapidamisi, kus elektrit ei ole. Linnades jääks aga küll elu 
ilmselt suures osas seisma. 
Mina pean kahjuks tunnistama, et ei kujutaks oma elu ilma 
elektrita ette, kuigi see on asi, mille peale ma igapäevaselt ei 
mõtle. Ja ometi suudeti aastatuhandeid ilma elektrita hakkama 
saada.  
Tänan  tähelepanu eest!!

Document Outline

• Elektri minevik ja tänapäev
• Mida tähendab elekter?
• Sissejuhatus
• Elektri avastamine
• PowerPoint Presentation
• Benjamin Franklin
• Esimene vooluallikas
• Tänapäev
• Slide 9
• Slide 10
• Tarbimine
• Tänapäeval ilma elektrita..
• Slide 13
• Slide 14
• Erinevad suurlinnad elektrita
• Lõpetuseks..
• Tänan tähelepanu eest!!