Laulvate liivadega rannad (Limo). Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007) 4. Eluta loodus ja elus loodus Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990. aastal asustatud Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab kogu Ruhnut teda ümbritsevate laidude ja rannikumerega. Ruhnus on kuni 4 meetrine rannaastang. Ruhnu saare kuju on ovaalne ning maastikuliselt jaguneb kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas on rida omavahel paralleelsed liivaluited. Luitestikul kasvab enamasti okasmets, mis katab 60% saare pindalast. Lääne osa on saarel madal, tasandikulise pinnamoega, kus kasvab kohati sanglepikuid, suuremalt jaolt aga on kasutuses põllumajandusliku maana, kus asuvad niidud, põllud ja karjamaad. (Vikipeedia 2013)
5.oktoobril käisin ma Kuressaare Raegaleriis kunstiklassika näitusel ,,Ruhnu kunstis". See oli minu jaoks päris uus ja huvitav kogemus, sest ma ei ole just sagedane näituste külastaja. Seega pean tunnistama, et olin vaimustatud nähes neid kunstiteoseid. Eriti südamelähedane oli see, et tegemist oli Ruhnu kunstiga, sest kõik merega seonduv tekitab minus väga sooja tunde. Mis mulle kohe silma hakkas, oli Eerik Haameri (1908-1994) maal ,,Väljatõugatu", mis on maalitud Ruhnus 1930. aastal saadud materjalide põhjal 1945. aasta põgenikuna Rootsis. Maal on kurva süzeega ning sellel on kujutatud naisi, kellel on imikud süles ning mõni mees on samuti nendega. Lugedes allikatest selle maali ajalugu, tekitas see minus veelgi rohkem huvi. Nimelt oli veel 20. sajandil Ruhnus tavaks tõugata vallasema saareühiskonnast välja, saates ema koos lapsega aerudeta paadis merele. Seega oli see maal minu vaieldamatu lemmik sel näitusel.
Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes Vastupidiselt eesti neidude traditsioonile käia katmata peaga, kandsid Ruhnus täiskasvanud tütarlapsed tanu nagu abielus naisedki. Tanu peale peeti vateeritud mütsi, mille alt jäi paistma tanupits. Tüdrukute kuklatükist ja esiäärest koosnevad sitsmütsid olid suhteliselt madalad, naiste kahest võrdsest poolest kokkuõmmeldud sits- või siidmütsid olid aga hästi kõrged. Välja minnes sõlmiti mütsi peale veel rätik. Ruhnu naise tanu Ruhnu tüdruku tanu Ruhnu naise ja tüdruku leinatanu Inspiratsioon
,,Otsija lugu", koostajaks poeg Aleksander, põhineb Austraaliast saadetud kirjadel. Raamatus on pilte maalidest, fotosid nii varasemast ajast kui ka Austraalia uusasuniku ja kullakaevaja elust. Kuressaare Raegaleriis saab näha Maastiku neljandat personaalnäitust maaliparemikku ajavahemikust 1918-1984. Mulle meeldis maalidest ,,Tahkuna" aastail 1981. Väga looduslik pilt, palju puid, taimi ja rahulikku oletusega pilt. Teine pilt mis mulle meeldivamaks jäi oli ,,Korsi talu Ruhnus" mis on joonistatud akvarellidega aastail 1965, jällegi üks looduslik pilt koos talu majast. Mulle niipalju ei meeldinud Austraalia maalidest mis olid 1936-dal aastateil tehtud. Kõik olid joonistatud randadest ja meredest mis ei toonud palju huvi sellele. Aga viimane pilt mis mulle kõige rohkem meeldis oli ,,Ehavalgus" mis oli tehtud 1918 aastail. Pilt on metsas kus on vaade kivim ajast ja tagapool on näha põldu ja üht talu maja mille kõrval on rand.
Rootsi keel Rootsi keel kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest. Rootsi keel on alates 1. Juulist 2009 Soome riigikeel soome keele kõrval. Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis, peamiselt Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus. Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Mõned külade vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas. Rootsi keele grammatiline struktuur on küll veidi raskem norra ja taani keele omast, ent ei valmista õppijale kunagi suuremaid raskusi. Näiteks on verbil
ØVana rootsi keel on termin mida kasutatakse keskaegse rootsi keele kohta alates 1225 a. ØVarajane keskaegne rootsi keel oli märgatavalt erinev tänapäeva omast. Ø Ø Rootsi keele ajalugu ØAastal 1781 Venemaa ülemvõimu ajal sunniti umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümber asuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('VanaRootsi') küla. ØVarem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis(Aibolandis) peamiselt saartel (Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus). Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_keel http://en.wikipedia.org/wiki/Swedish_language
Kõre südamelähedasemad ökosüsteemid: Täiskasvanud konnadele on vaenlaseks rebased, mägrad, siilid, toonekured ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. Kõre on levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Elupaigana eelistab liivaste ja niiskete muldadega alasid, nt. liivadüüne ja mererandu. Toiduvõrgustik ökosüsteemis: Heinaritsikas toituvad taimedest, juttselg kärnkonn toitub heinaritsikast, nastik toitub kärnkonnast, kanakull toitub nastikust. Rebane võib toituda põldvarblasest, nastikust, heinaritsikast, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast
kalakokkuostupunkti juhataja Boriss Vähk ning ruhnulased Andres Ida- Isaku talust, Johan Lääne-Mikkose talust, Tomas Ida-Andersi talust ning Thomas ja Johannes Lonsi talust. Ühemeelselt otsustati Nõukogude võim saarel kukutada ja tehti konkreetne plaan, kuidas see otsus ellu viia. Võimukandjaiks Ruhnus olid viis relvastatud meest-lisaks neljale vene sõdureile ka tõenäoliselt Kuressaarest saadetud miilitsamees Trei: need kõik otsustati arreteerida. Varem olid Ruhnu hülgeküttidel olnud püssid kodus, nüüd aga olid need ära korjatud ja Trei juures hoiul. Seepärast militsionäär Treist alustatigi. Mindi hulga meestega tema poole ja nõuti oma püsse tagasi
kuludega toota suurema hulga põlevkivi. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat. Üks tonn põlevkivi maksab natuke alla 150 kr. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne. Eestis on ka suhteliselt head tingimused tuuleenergia rakendamiseks. Meil on rajatud mitmeid tuuleparke erinevatel rannikualadel nagu Virtsus, Ruhnus, Peipsiääres ja mujal. Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav üle 7000. Kahjuks enamik neist on lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on seetõttu tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Samas leidub meil siiski ka suurema
Narva kultuuri alla kuuluvadki eesti vanimad keraamika leiud. Keraamika valmistamise oskus ja narva kultuuri tekkimine ei toimunud järsku. Arvatavasti levisid teadmised savinõude tegemise kohta aeglaselt mitme inimpõlve vältel, Eestis tõenäoliselt lõunast-põhja suunas. Paljud neist asuvad, sarnaselt keskmise kiviajaga, veekogude ääres. Suur osa asulatest asub mererannal. Narva kultuuri asulad paiknevad Narva jõe ääres, Põhja-Eesti rannikul, Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus, Kagu-Eestis ning Emajõe suudmes. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali , Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Enamasti on neis asulais säilinud tuleasemeid, selgemaid hoonete jälgi ei ole säilinud. Eestist on leitud ka paar Narva kultuuri matust, Saaremaalt ja Narva jõe äärest. Suuremaid hauapanuseid nende juures ei olnud. Surnud maeti tavaliselt käkrus asendis asula territooriumile .Inimesed tegelesid sellel ajal põhiliselt küttimise
rannikuvetes 18-19°C. Pea täielikult jäätunud Soome laht 2003.a. jaanuaris. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks
on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõigekarmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks
äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne. Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik, kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA tugevaima orkaani Andrew üleminekul. Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormiks on ristitud 1967. aasta 6.-7. augusti torm, mil tugevaimaks puhanguks registreeriti küll 35 m/s, kuid erakordseks muutis selle kahepäevane kestus ja jõulised keerised-trombid. Mis on äike? Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline)
rannikuvetes 1819°C. Jäätumine... Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel. Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda
Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik.Rihnu uus kirik on ehitatud kahe meetri kaugusele vanast puukirikust.Kiriku müürid on laotud kohapeal väljatahutud maakividest.Vaid kirikutorn on ehitatud puidust.Uus kirik pühitseti 1012.a. Saarel asub kuulsa inseneri G.Eiffeli kavandatud tuletorn.See valmistati Prantsusmaal ja püstitati vana puust ehitise asemele 1877a. Saare maakonna ainsas linnas,Kuressaares(1917.aastani Arensburg),on
Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik.Rihnu uus kirik on ehitatud kahe meetri kaugusele vanast puukirikust.Kiriku müürid on laotud kohapeal väljatahutud maakividest.Vaid kirikutorn on ehitatud puidust.Uus kirik pühitseti 1012.a. Saarel asub kuulsa inseneri G.Eiffeli kavandatud tuletorn.See valmistati Prantsusmaal ja püstitati vana puust ehitise asemele 1877a. Saare maakonna ainsas linnas,Kuressaares(1917.aastani Arensburg),on
7 kraadi võrra, aprillis umbes 2.5 kraadi võrra, augustis umbes 0.2 kraadi võrra, ja oktoobris 3 kraadi võrra. Madalam oli temperatuur 2008 aastal, 1961-1990 omast septembis umbes 0.1 kraadi võrra. Sarnased temperatuuride keskmised olid mais, juunis ja juulis. Kõige kõrgem temperatuur oli 11. august 1992 Võrus ja 35.6 kraadi. Kõige madalam temperatuur oli 17. jaanuar 1940 Jõgeval ja -43.5 kraadi Kõige suurem mõõdetud tuule kiirus oli 2. novembril 1969 Ruhnus ja 48 m/s Kõige suurem lumikate oli märtsi teisel dekaadil 1924 Pagaris ja 97cm Kõige soojem aasta oli 1975, 1989, 2000 Vilsandil ja 8.3 kraadi Kõige külmem aasta oli 1942 Jõgeval ja 1.6 kraadi Suurim ööpäevane sademete hulk oli 4. juulil 1972 Metsakülas(Saaremaal) ja 148mm Suurim aastane sademete hulk oli 1990 Nääril (Raplamaal) ja 1158mm Väikseim aastane sademete hulk oli 1964 Narvas, 355mm Suurim rahetera läbimõõt oli 27.mail 1966 Haanjal ja 50mm
Geoloogiline ehitus. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv.
(Joonis 1) 6 2.1. GEOLOOGILINE EHITUS. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on
Kaart: Geoloogiline ehitus. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv
laiuskraadidel soojas ja niiskes õhumassis, millele omakorda andsid lisaenergiat tavatult soojad veteväljad. Suure 4 kontrastina suundus Gröönimaalt samal ajal lõuna poole külm kuiv arktiline õhk. 9. jaanuari hommikuks jõudis tormikeeris Põhjalahele ja ründas Balti riike, paisutades Eesti rannikuvetes tormised edelatuuleiilid kiiruseni 30-38 m/s. Tuule maksimaalne puhanguline kiirus oli Kihnus 38 m/s, Ruhnus 34 m/s ja Vilsandil 33 m/s. Õhurõhu kiire langus ja tugev tuul kergitasid merevee taseme Eesti läänerannikul erakordselt kõrgele. Pärnus registreeriti kõrgeimaks piiriks 275 cm üle keskmise taseme. Merevesi tungis Eesti lääneranniku mitmes kohas rannaäärsetesse majadesse, mistõttu evakueeriti umbes 1000 inimest. 9. jaanuari jooksul jätkas tsüklon teed üle Soome Laadoga järve poole. Ka Eesti mandriosas paisus tuul tormiks, ulatudes puhanguti kuni 29 m/s
Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Eesti pealiskord on tekkinud umbes 650-350 miljonit aastat tagasi. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: paeseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks. Settekihi paksus Eestis on 100 (Põhja Eestis)- 600 meetrit (Lõuna- Eestis). Pakseim settekivimite kiht on Ruhnus- 770 meetrit. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad PõhjaEestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Suurem osa Harjumaa alast paikneb Harju lavamaal, äärmine lääneosa ulatub
midagi segi ajanud. (Kihnlaste elatusalad 2006:83) 5 Kuidas hülgeid saadi? Raamatust ,,Armastusega Kihnust´´ sain teada, kuidas vanal ajal hülgeid püüti, kuidas valmistati hülgeliha ja ka seda kui traditsiooniline hülgepüük tol ajal oli. 19. sajandil ja 20. Sajandi esimesel poolel oli hülgepüük Kihnus ja Ruhnus peamine elatusallikas. Põhiline hülgepüük käis talvel jää pealt ja mehed olid nädalaid hülgejahil. Kodust võeti kaasa 7-8 leivapätsi, soolaliha ja kartuleid. Süüa keedeti merel ühes potis ja kui keedeti sealiha, siis pani iga mees oma lihatükile puumärgi külge, et pärast keetmist oma tüki ära tunneks. Seda tehti sellepärast, et mõnel mehel oli suurem ja parem tükk, teisel aga kehvem. Merel keedeti suppi ka värskest hülgelihast
muudatusterikkamad aastad alates Eesti taasiseseisvumisest s.o. 1991.aastast. Tänu riigiettevõtte Tallinna Sadam finantseerimisele valmis jahisadam ja kaubasadama rekonstrueerimise I etapp. AS-le Saarte Liinid kuuluva Roomassaare sadama põhiülesanne on töödelda kaubalaevu, kuid selle kõrval on jahisadam kujunenud Eesti üheks külastatavamaks jahisadamaks. 4 1.2. Ringsu sadam Aastakümneid tagasi puudus Ruhnus kindel laevade randumise koht. Vastavalt tuultele peatusid laevad saare tuulevaikses küljes. Erandina oli ainukese kohana väljaehitatud puukai Limo randa, kuid sealgi pidid suuremad purjekad ja aurikud seisma eemal reidil. Reisijad ja kaup toodi randa ruhnlaste sõudepaatidega. Ringsu neemel oli väike randumiskoht tõenäoliselt olemas juba 1949 aastal, kui aprillis loodi kalurikolhoos „Ruhnu“. 1958-1959 aastal oli saare elu edasiseks edasiminekuks suurim
kahepaiksetest, seal hulgas ka kõrest. Tundus huvitav ja seeepärast ka selline valik. Referaadi tegemisel loodan enamt teada saad kõre levikust Eestis. Kuidas teda looduses ära tunda, kus on nende pesitsuspaigad, millest nad toituvad ja kuidas siginevad. 1. Kõre levik ja arvukus Eestis Eestis on kõre oma levila kirdepiiril, leidudes peamiselt saartel ja Läänerannikul (vt Joonis 1), (vt Joonis 2). Kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistel (Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik). Viimase 50 aasta jooksul on kõre arvukus pidevat langenud. 2004. aastal oli Eestis teada 14 kõre asurkonda , millest vaid kaheksa olid võimelised end ise taastootma. 3 1960.–70. aastatest alates hakkas tema arvukus aga vähenema mitte ainult Eestis, vaid enamikus riikides. Praegu on ta paljudelt endistelt levialadelt kadunud
Nimelt sekkub võistlusse koer – kahtlamata ka asjaosalistele ootamatult. Algul keksib ta õigusemõistjana kahe võistkonna vahel ja hüppab siis lõpuks üles, püüdes napsata ärritavalt kõikuvat kõit. Kogu vahejuhtumi on Luts selle elulises eheduses lindile jäädvustanud, tunnistusena omaenese huumorimeelest ja kiirest kohanemisvõimest. Theodor Lutsu kaheosaline kultuurfilm „Ruhnu“ valmis 1931. aasta augustikuus. Nagu Lutsul tavaks, on ka „Ruhnus“ palju kauneid loodusvõtteid. Filmi algupoolel annab ta panoraamvaateid saare põhja- ja lõunaosast: merre ulatuvatest maaninadest, vahel käärulisest, teisal lausjast rannaribast, metsast, mille vahel keerleb teid ja helendab põllulappe. Kuid seekord on need seotud vahetult filmi peateemaga – jutustusega ruhnu inimestest, kelle elu aastaringid mööduvad sellel Riia lahte eksinud maalapil.
tegelesid”. Eks kunstnike ninamehed oskasid kuidagi oma liidu liikmeid kaitsta – Enn Põldroos ja Ilmar Torn suutsid pareerida ülalt tulevaid lööke – hundid söönud, lambad terved. “Nagu öeldakse, Kihnus on nõukogude kord kergel kujul. Säärane meretagune asi, ikka pidasid oma jõule ja ... loominguga mul samamoodi, miski ei ole mind selle juures häirinud.” Esimene töökoht pärast ülikooli oli rahvakunstimeistrite koondis Uku ning siis käis ta väga palju Kihnus ja Ruhnus. “See on mulle armas, tegelik elu. Ma ei peagi linnas vastu, siin on nende elementidega nii: maa on asfaldi all, no katsu sa kobestada. Vesi tuleb ainult kraanist. Vett ei vulise, oja äärde minna ei saa, ujuma ei saa kohe, kui tahad. Ja ega ta teab mis hea juua ka ei ole. Sa ei näe hommikul ärgates tuldki, ei saa ahju tuld tehagi. Järgmine asi – õhk, taevatähti ei näe, valgustid on ees. Valgusereostus, mürareostus, isegi tarkusereostus – liiga palju teadustöid, igasuguseid.
Idamurde ja kirderanniku ühisjooned · Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad `(nad) oleksid', nähnuvad `(nad olevat) näinud' · Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga `olge', ärgä `ärge' · Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema `oleme'), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita `olite') · ä-harmoonia: viädä `viia' Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne. Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal. Nn rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel. Häälduslikud erijooned · Laulev intonatsioon. · õ > ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus. · : pl `peal' · /å: påks `paks' · i > ü: püme `pime' · ng > : hied `hinged', löad `lõngad' · järgsilpides g, d: kadak : kadagu `kadakas' Morfoloogilised erijooned
17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 1819°C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti kõigi teiste jäänähtuste esinemise kuupäevad kõiguvad talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas kasvab jääkate aeglaselt ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib
Aja jooksul täiustusid hülgepüügiriistad ja -meetodid. Harpuuni kasutati aga seks otstarbeks veel käesoleval sajandilgi. Hülgeküti põhivarustuse juurde kuulusid veel käks ja pussnuga, viimastel sajanditel püss. Pikematele jahiretkedele mindi paadiga, mida sai mööda jääd edasi lükata ja kus ka magati. On teada, et püügil kasutati ka erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid olid rannarootslased Ruhnus, vähem ka Vormsil ja Põhjarannikul. Eestlased küttisid hülgeid Kihnus ja Soome lahe rannikul. 16 Kõige enam püütav hülgeliik Eestis oli viiger (Phoka hispida), rahvakeeles mustud. Mustud olid küll kõige väiksemad ja neid oli kõige raskem püüda, kuid neid esines kõige arvukamalt. Tunduvalt vähem levinud liik oli hallhüljes (Halichoerus grüpus), rahvapäraselt suurhall.
Sellistes külades elas paikselt osa inimestest, Eesti saarte asustamine (Aivar Kriiska joonis) 6 väiksemad rühmad käisid sealt aga väljas küttima-kalastamas. Sellised retked võisid kesta üsna kaua ning nende ajal elati sessoonsetes asulates. Vanimad asustusjäljed Saaremaal kuuluvad pregustel andmetel aega 5800 ema, Hiiumaal 5700 ema, Ruhnus 5300 ema. Oma algjärgus olid need kõik ilmselt sessoonsed asulakohad. Sindi-Lodja asulad Tegemist on tegelikult kahe asulaga Reiu jõe suudme lähedal. Esimene neist leiti 2000. a. Lauri Mikkelsaare poolt. Samal aastal viidi seal läbi ka proovikaevamised. 2001 - 2002 kaevasid Sindi-Lodja asulaid Aivar Kriiska ja Ulla Kadakas (siis Saluäär). Sindi-Lodja I asulas oli 2001. aasta kaevandi suuruseks 74 m2. Mesoliitiline kultuurkiht oli kohati kuni 35 cm paksune. Leiti peamiselt
Korduvaid merevee taseme tõuse ja languseid peegeldavad läbilõigetes vahelduvad sügavamaveelise tekkega savikivimid (merglid, savid) ja rannalähedasema tekkega lubja- ja dolokivid. Alam-Silur (Llandovery, Wenlock) vahelduvad savikivimid (savi ja mergel) lubja- ja dolokividega ning rifilubjakivi. Ülem-Silur (Ludlow, Pridoli) savikas dolomiit, lubjakivi ja rifilubjakivi. Siluri maksimaalne kogupaksus on 455 m Ruhnus. Devon Geoloogiline olustik Devoni ajastu algas 416 ja lõppes 359 miljoni aasta eest, kestes kokku 57 miljonit aastat. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia (Põhja-Ameerika) kratoon liitunud Baltika (Põhja-Euroopa) kratooniga, moodustades liitmandri Laurussia. Nende vahel paiknenud Iapetuse ookean oli sulgunud. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutevööndis kõrgeks Kaledoonia kurdmäestikuks
· Rahvapäraseid nimetusi Hiirkonn · Kehamõõtmed Keha pikkus on tavaliselt 8...10 cm, mõnikord 12...14 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Viimastel aastakümnetel on arvukus pidevalt langenud. · Arvukus On vähearvukas ja haruldane. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. · Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab liivaste ja niiskete muldadega alasid, nt. liivadüüne ja mererandu. On öise eluviisiga, päevaks peitub niiskesse pinnasesse või kivide alla. Talvel on talveunes, kaevudes pinnasesse. · Toitumine
Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga ‘olge’, ärgä ‘ärge’; Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema ‘oleme’), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita ‘olite’); 8 ä-harmoonia: viädä ‘viia’; Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne; Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal; Nn. rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel; Häälduslikud erijooned Laulev intonatsioon; õ – ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus; ä – 3 p33l ‘peal’; ä – å: ‘paks’; i > ü: püme ‘pime’; ng > ŋŋ: hiŋŋed ‘hinged’, löŋŋad ‘lõngad’; järgsilpides g, d: kadak : kadagu ‘kadakas’; Morfoloogilised erijooned:
arteesiaveena (survelise veena) Mineraalvesi – põhjavee üks liik s.o.looduslikk vesi, mis mõjub inmorganismile soodsalt.Eristatakse ravi-lauavett ja ravivett. Vesi peab olema bakterioloogiliselt puhas. Mineraalveed võivad olla: külmad (20 0), soojad (20-370), kuumad (37- 420), väga kuumad (< 420). Nad võivad olla: süsihappegaasirikkad, väävelvesinikurikkad või radioaktiivsed. Eestis esineb mineraalvett: 1.Pärnus Aguaegkonna põhjaveekihis, Ruhnus, Rõuges ja Vastseliinas (sisaldab broomi) 3) Värskas ja Häädemeestes 4 Pudisoos ja Pärispeal.Eestis toodetakse (on toodetud) mineraalvett Värskas, Iklas, Häädemeestes, Kärdlas ja Kuressaares. 23) Karst ja selle põhilised esinemisvormid (karrid, avalõhed, kurisud, koopad jt.). Millest sõltub karstivormide suurus ja morfoloogia. Mattunud ja paljaskarst, salajõed, tilkkekivid. Allikate tüübid. Sufosioon.
Sugulastele pandi üldiselt ühesuguseid nimesid, vallalistele eraldi ja erandlikke perekonnanimesid. Põ-Eesti rannikul on rootsi nimed, kuigi nad pole rootslased ega nende järeltulijad. See näitab, et kalurid suhtlesid soomerootslastega. Nimemalli, mille õppisid soomerootslastelt, võtsid kuulmise järgi üle (nt Kröönström). Räpinas on vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed (nt Häide > Heidorf, Häidberg jms). Setumaal ja Ruhnus anti perekonnanimed alles 1920. Keelelise kuju poolest on 19.saj võetud nimedest 40–50% eestikeelsed, võõr- ja segakeelseid on ka. Võõrkeelsed olid enamasti saksa nimed, nt Feldmann, Birkenfeld, vähem vene- ja lätikeelseid (vene Šidlovski ja läti Gailit) Segakeelsed on nt Ojaberg, Kasikov, Kirpson. 19.saj oli nimemuutmine harv. Nimed fikseeriti kirikukirjades ja hingeloendites. Samas muudeti halvakõlalisi
Suur osa nimesid kajastab varasemaid lisanimesid. 20% nimedest on seotud talunimedega, mujal ligi 50%. Umbes 20% on tulnud eesnimedest ja 50% muud apellatiivid, nt maastikunimetused, kalad, loomad, linnud. Kiirustamise tulemusel perekonnanimed: Laisk, Jodik, Monstrum Sarja-nimed: Rooma nimed, linnade nimed, muude linnade nimed, samalõpulised. Piirkondlikke erinevusi: põhja-eestis rannakülades rootsipärased nimed. Räpinas vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed. Setumaal ja Ruhnus andi perekonnanimed alles 1920. Keeleline kuju: eestikeelsed 40-50% võõrkeelsed nimed, enamasti saksakeelsed, segakeelsed. Esimesed ettepanekud juba I maailmasõja ajal, 1920 Emakeele Selts: Eestlasele Eesti nimi. 1919 nimeseadus, mis võimaldas nime muuta 1934 uus seadus, mis lihtsustas nimemuutust Poolt- ja vastuargumente: juba rohkem kui 100-aastane traditsioon, muutmine tekitab segadust. Eestlased ei eristu teistest rahvastest, iga iseseisev rahvas kasutab oma nimesid, traditsiooni
on suhteliselt tühine. Näiteks on Ungaris vastavalt 1993. a seadusele aktsepteeritud 13 vähemusrahvuse õigusi, sh kohanimede osas. Kohalikele omavalitsustele on pandud kohustus kasutada neid nimesid avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustel. Teistest arvukamalt on Ungaris horvaadi-, saksa- ja slovakikeelseid kohanimesid. Eestis puudutab vähemusrahvuste kohanimede kaitse eeskätt eestirootsi kohanimesid Vormsil, Ruhnus, Noarootsis ja Loode-Eesti rannaaladel, samuti vene kohanimesid Petserimaal ning Peipsi ääres. Oluline osa on põliste kohanimede kaitsel. Vähemusrahvuste asualade määramisel arvestatakse 1939. aasta septembriks kujunenud rahvastiku paiknemist (§ 14 lg 2). Pärast seda hakati seoses Nõukogude sõjaväebaaside rajamisega maa-alasid ulatuslikult tühjendama ning immigratsiooni soodustamisega asustuspilti vägivaldselt muutma. Seadus võimaldab seega kaitsta Ida-Virumaa eestikeelseid
sunnitud taas tagasi tõmbuma. Taas suured inimohvrid. Nov 1916 murdsid Sa hävitajad läbi Ve miinitõketest ja võtsid suurtükitule alla Paldiski. Sa kaotasid selles opetatsioonides 7 hävitajat. Paldiskis aga suri vaid 10 tsiviilelanikku. 1916 õhusõja aktiviseerumine. Jõud, mida Balti mere kohal rakendati, olid märkimisväärselt suured. Suuremad lennuväebaasid paiknesid Tlnas, Hiiumaal, Saaremaal (Sõrves, Kuressaares), Ruhnus. Vastu tegutses Sa merejõudude õhuvägi, mille baasid paiknesid kogu Kuramaal. Liivi kahe kohal vallandusid tolle aja kohta üsna ägedad õhulahingud. Mõnelgi juhul laienes sõjategevus ka tsiviilobjektide ründamisele. Esimest korda rünnati õhust ka Tallinnat. Dets 1916 Sa tegi katset Tlna taas õhust rünnata, kuid ebaõnnestunult. Õhust rünnati ka Valgat, Viljandit, Pärnut jne. Ve üldine sõjaväeteenistuskohustus.
annaabi.ee 
