Elektrienergia (0)

Elektrienergia kodune töö
Kristina Kuningas
10 B JWG 2010
Elektrienergia Eestis:
Elektrienergia on viimase 100 aasta jooksul kõvasti arenenud. Tänapäeval on elu ilma elektrienergiata peaaegu võimatu. Elekter on kasutatues kõigis eluvaldkondades. Me kasutame elektrit ka kõige tavalisemate igapäeva toimetuste tarbeks, nagu toidu valmistamine ja pesupesemine. Elektrienergia kasutusele võtu aastaks loetakse 1882.
Eesti tänane energiasüsteem on keerukas kompleks , kus töötavad koos nii Narva põlevkivijaamad, Iru Soojuselektrijaam , tuulegeneraatorid ning taastatud hüdrojaamad. See kõik on omakorda ühendatud Venemaa, Läti ja Leedu energiasüsteemidega, kus ühe vead mõjutavad kohe teiste tegemisi, seda nii juhtimises, tehnoloogias, keskkonnakaitses kui ka muudes valdkondades. Enamus elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Eesti kirde osas on suured põlevkivi varud. Kaevandamiseks on head tingimused kuna see ei asu liiga sügaval, kihid on paksud. Põlevkivi kaevandamisel kasutatakse uusi tehnoloogiaid , mis võimaldavad samade kuludega toota suurema hulga põlevkivi. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat. Üks tonn põlevkivi maksab natuke alla 150 kr.
Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru , höövlilaaste jne. Eestis on ka suhteliselt head tingimused tuuleenergia rakendamiseks. Meil on rajatud mitmeid tuuleparke erinevatel rannikualadel nagu Virtsus, Ruhnus, Peipsiääres ja mujal. Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav – üle 7000. Kahjuks enamik neist on lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on seetõttu tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Samas leidub meil siiski ka suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõlbulikud vee-energia tootmiseks. Hetkel on eestis 2 toimivat hüdroelektrijaama Linnamäel ja Keila-joal. Plaanitakse korrastada ka üks Põltsamaal. Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla päikesekollektorite süsteem, mis toetab nii haigla kütte- kui ka soojaveevarustust. Eestis paitab üldiselt vähe päikest, et rajada midagi suuremat.
Tuumaenergia oleks efektiivne Eestis kasutada sellepärast, et kui just midagi õhku ei lenda kahjustab tuumaelektri tootmine vähem loodust kui seda teha põlevkivist. Tuumaenergia tuleks kokkuvõttes odavam, kuna toorainet läheb vaja suhteliselt vähe. Negatiivse poole pealt kaasneb tuumaenergia jaamaga alati suur risk. Kui see Eestisse üldse rajada peaks see paiknema eemal suurematest linnadest. Radioaktiivsed jäätmed tuleks matta sügavale maapõue. Eestile oleks otstarbekas, juhul kui Läti ehitab endale tuumaelektri jaama, kasutada mingil määral elektrit sealt, kasvõi varuvarjandina. Ja teiseltpoolt oleks võimalik koostööd teha Venemaaga.
Elektrienergia Saksamaal
Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu ( Rein , Elbe , Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiatoodang inimese kohta on 7500 kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta , 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia.
Minu soovitus oleks samuti olnud kasutada rohkem alternatiivset energiat, aga Saksamaa juba püüdlebki selles suunas. Võibolla peaksid nad kaaluma rohkem kasutada ka päikese energiat.