Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aleksander-Arnold "Maastik" (0)

1 Hindamata
Punktid
Retsensioon
Käisin Kuressaare Raegaleriis 09.11.2014 kell 15.23 paiku, vaatasin Aleksander- Arnold Maastiku maalinäitust.
Aleksander-Arnold Maastik sündis 1897 Tallinnas ning suri 1987 Tartus.
15-aastaselt hakkas osalema Peterburi Kunstnike Ühingu kaugõppekursustel, järgnesid kalligraafiakursused ja osalemine Nikolai Triigi juhendamisel Tallinna Kunst -tööstuskooli kunstikursustel.
Aleksander-Arnold Maastiku elu ja kunstialase tegevuse võtab kokku 2009 ilmunud raamat „Otsija lugu“, koostajaks poeg Aleksander, põhineb Austraaliast saadetud kirjadel.
Raamatus on pilte maalidest, fotosid nii varasemast ajast kui ka Austraalia uusasuniku ja kullakaevaja elust.
Kuressaare Raegaleriis saab näha Maastiku neljandat personaalnäitust – maaliparemikku ajavahemikust 1918-1984.
Mulle meeldis maalidest „Tahkuna“ aastail 1981.
Väga looduslik pilt, palju puid, taimi ja rahulikku oletusega pilt.
Teine pilt mis mulle meeldivamaks jäi oli „Korsi talu Ruhnus“ mis on joonistatud akvarellidega aastail 1965, jällegi üks looduslik pilt koos talu majast.
Mulle niipalju ei meeldinud Austraalia maalidest mis olid 1936-dal aastateil tehtud.
Kõik olid joonistatud randadest ja meredest mis ei toonud palju huvi sellele.
Aga viimane pilt mis mulle kõige rohkem meeldis oli „Ehavalgus“ mis oli tehtud 1918 aastail.
Pilt on metsas kus on vaade kivim ajast ja tagapool on näha põldu ja üht talu maja mille kõrval on rand .
Aleksander-Arnold-Maastik #1 Aleksander-Arnold-Maastik #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kevva18 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe’is. 1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal.

Kunstiajalugu
Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad
40
pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

algusest Tüüpiline 1920. aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peep Aren (1889-1970). Ekspressionistlik väljenduslikkuse rõhutamine polnud aga ainuke avangardismikajastus 1920. aastate eesti kunstis. Selle kõrval või vastukaaluna arenes ka hoopis ratsionaalsem, harmooniat ja tasakaalu taotlev kunst (kubismist võrsunud purismi ja konstruktivismi variant), mida viljelesid eriti Eesti Kunstnikkude Rühma liikmed. Märt Laarman 1896-1979) ja Arnold Akberg (1894-1984) suutsid luua oma ideaalidele vastavaid, stiilipuhtaid ja kõrgetasemelisi teoseid, mis ei kuulu konstruktivismi rahvusvahelisse ajalukku vist ainult sellepärast, et need kunstnikud töötasid väikeses, kõrvalises, avangardi keskustele tundmatus Eestis. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20

Kunstiajalugu
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit

Ühiskonnaõpetus
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 ­ 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.

Kunstiajalugu
Kunsti liigid ja kunstnikud
12
doc

Kunsti liigid ja kunstnikud

FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel e

Kunstiajalugu
Kunstiajalookonspekt
88
docx

Kunstiajalookonspekt

Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.

Ajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 ­ 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.

Kunstiajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun