1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. Kirikutes ja kabelites peeti eestikeelseid jumalateenistusi ning kirikute juures hakati talupoegadele õpetama katekismust ja kirikulaulu. Igas kihelkonnas tuli ametisse nimetada köster ja tema ülalpidamiseks eradalda köstrimaa. Talurahva kultuur rehielamu, kõrtsid, torupill, riietuse kujunemine pikitriibuline seelik, naise pottmüts, meeste murumüts Põhja-Eestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel jne. 1637.aastal lõi H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli saksapärane ning kus oli palju võõrtähti. Johan Hornung avaldas 1639.aastal ladinakeelse eesti keele grammatika pannes mõlemalt koolkonnalt laenates
kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köster (kirikuõpetaja abiline). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik. Liivimaal koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises on suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisval kindralsuperintendentil Johann Fischeril.
lahingus, mis taganudki rootslastele kiire edu. Karl XII-oli Rootsi kuningas aastatel 16971718; 15- aastaselt troonile tõusnud Karl XII oli küllalt kogenematu; Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale, sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel: ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma. Käsu Hans-Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud ,,Nutulaul" rääkis Tartu linna õhku laskmisest. Sigismund Augusti privileeg- dokument, mis tagas Liivimaa aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Vastureformatsioon- katoliku usu taastamine. Jesuiitide kolleegium-1583. aastal ilmusid Tartusse jesuiitide ordu liikmed, alustades kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni-kollegiumi.
lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. KOHTUD Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Rüütelkonnad koondasid kohalikud aadlikud ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal
Bengt Gottfried Forselius. Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine. Tartu ülikool ja gümnaasiumid. Referaat Tallinn 2015 1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi
nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630
valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias). Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kohtud Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja
Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu raamatuid anti välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Tartu ülikool Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler.
vöörmündrid ja see lähendas talupoegi kirikule. Kuid muinasusundist võõrandamine ei olnud kerge, seega hävitasid pastorid sõdade ajajärgul ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus suur talurahva rahutus Pühajõe mäss. Läbi hakati viima nõiaprotsesse, mille käigus pidi teada saama, kas tegemist on nõiaga või mitte; nõid tapeti(tuleriit, mõõk) Viimane selline surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699. aastal. Bengt Gottfried Forselius Sündis 1660. aasta paiku Harjumaal. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Õppis Tallina Gümnaasiumis ja Saksamaal ülikoolis. Asus talupoisse tasuta õpetama. Kui 1684. aastal Piiskopmõisa seminar asutati, õpetas ta ainsana välja koolmeistreid ja köstreid. Õpiaeg kestis 2 aastat. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686. aastal ilmus tema enda koostatud aabits. 1688. aastal määrati ta Stockholmis Eesti- ja Liivimaa
nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtud ja korrakaitse 3 Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703
Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks.
Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks.
Hupel, Lühike Õpetus: Tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti andeid Õhutati talupoegi võtma kasutusele uuendusi A.Hupel kirjtuas Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost, geograafiast. 1766 hakkas välja andma esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus, kasulikud nõuanded. 5) lugemisvara kalendrid, Piibel millal, kes välja andis, A.T.Helle: Kalendrid (rahvavalgustuslik kirjandus, kõige odavam) 1739 Piibel A.T.Helle Lauluraamatud Ilmalik kirjandus juturaamatud mugavdatud tõlgetena saksa keelest 6) arhitektuur - voolud, näited; barokk Kadrioru loss; klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild, mõisahooned: Talu endine rehetare, 18.sajandi lõpus esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna-Eestis Linnade valitsevaks stiiliks barokk, 18
Tabel: Kohtuaste Eestimaa kubermangus Liivimaa kubermang 3 aste Eestimaa Ülemmaakohtus Liivimaa Õuekohtus Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad 2 aste Meeskohtud Maakohtud - Ülesanded- talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasjad. 1 aste Adrakohtunikud Sillakohtunikud madalaim aste Ülesanded- avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine ➔ Reduktsioon: mõisate eravaldusest riigistamine • Põhjus- riigi sissetulekute vähenemine • 1680.a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl 11 ajal • Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud
· Rakendati ka rauaproovi; · Karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. 4) eestikeelne tükisõna: millal, millised teosed H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid · 1637. aastal Tallinna toomkirikuõpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega; · Piiblikonverentsid põhjalik arutelu, kas tõlkida piibel tartu või tallinna murde järgi; oli vaja välja mõelda ka uusi sõnu; · 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus ehk Vastne Testament, autoriteks isa ja poeg Virginiused. · 1693. aastal J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse ka nn vana kirjaviisi nime all. 5) Tartu Ülikooli asutamine eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad,
haigused tüüfus ja düsenteeria. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. On arvatud, et suri umbes 7000075000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. 3 teema: Hariduselu Rootsi ajal Luteri kirik Rootsi riik tutvustas talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid Kirikutes ja kabelites hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi Kiriku juures õpetas köster talupoegadele katekismust ja kirikulaulu Köstrite vähesuse tõttu hakkas vaevaliselt levima lugemisoskus kuid siiski levis. Köstrite haridus oli puudulik Tähelepanu hakati pöörama ka koolide asutamisele 1645- kehtestati kogu Põhja-Eesti katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõud Igas kihelkonnas tui ametisse köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa 1645 - Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare.
b. Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt): · Nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale. · Piinamistega süüdistuste omaks võtmine. · Elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699. 3. Rahvahariduse edendamine a. Põhjused: · Ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda. · Piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine. · Köster kirikuõpetaja abiline. · 1642 Esimene eesti keelne aabits. b. B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana: · 1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmistamiseks. · Mõisnike vastuseis. · 2 parima õpilasega Karl XI juures (Stockholmis) (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) · Tagasiteel 2. reisilt hukkus tormises Läänemeres. · 4 aastaga valmistati ette u 160 noormeest kooliõpetajateks. c
.. -Arutasid seal kohalikku ellu puutuvaid probleeme (talupojad, mõisnik vs riik) -Kutsuti kokku üle kolme aasta *Maapäevade vaheajal olid maanõunike kolleegiumid -Eestimaal ja Liivimaal 12 nõunikku -Saaremaal vähem liikmeid (4-6 liiget) -Võib nimetada antud piirkonna kõrgemaks võimuinstitutsiooniks, kes tegutses kuberneri eesistumisel *Maanõuniku amet oli eluaegne Kohtuvõim *Kubermangudes veidi erinev *Alamastme kohus: -Eestimaal adrakohtunikud -Liivimaal sillakohtunikud -Ülesanded samad: jälitama põgenenud talupoegi ja neid tagasi tooma, karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest (3 kana varastamine, silma siniseks löömine vms) *Maakonna tasandil -Eestimaal meeskohtud -Liivimaal maakohtud -Ülesanded: arutasid talupoegade rängemaid kuritegusid (teise talupoja tapmine), sai alamastme kohtu otsust edasi kaevata *Kubermangu tasandil -Eestimaal ülemmaakohus (asus Tallinnas)
põliselanik siin. Rüütelkonnad. mõisnik=rüütlid=sakslased 1)Eestimaa, 2)Liivimaa, 3) Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Vaheaegadel ajasid asju 12 maanõunikku (Saaremaa rüütel- konnas 6). Rüütelkonna peameest ehk pealikku kutsuti Liivimaal maamarssaliks. Eestimaal olid adrakohtunikud. Liivimaal sillakohtunikud. Eesti- ja Saaremaal olid meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Eestimaa Ülemmaakohus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtud Tartus. Eestimaa aadel ja Tallinna linnas säilitati eesõigused. Liivimaasse suhtuti teistmoodi. Johan Skytte sai rootsi kunnilt ülesandeks liivimaa kiire rootsistamise. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks. Võõrastest asus eestisse kõige rohkem vene talupoegi. suurt osa etendasid ka soomlased.
aastatel isegi kuni 85%. Teine tähtis kaup oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt nagu ka väljaveetav kanep. Sisseveod oli tähtsaim kaup sool. Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus karmimaks ning neid tekkis veelgi juurde. Teiseks käsitöönduse vormiks olid manufaktuurid ehk selle aja mõistes suurettevõtted, näiteks telliselöövid ja lubjaahjud. Manufaktuuride põhikeskuseks oli Narva. Rootsi aeg edendas Eesti kultuuri. Pandi alus Eesti kirjakeele- ja haridussüsteemile. B.G Forselius asutas Piiskopmõisa seminari, mille eesmärgiks oli koolitada koolmeistreid, et need omakorda hariksid talurahvast. Samuti asutati 1632. aastal Tartu Ülikool. H.Stahl koostas 1637. aastal eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele kohandamisega saksa keele reeglistikuga. Rootsi ajal sai Euroopas valdavaks uus stiil barokk
○ kandidaatide valimine (endi hulgast) ja nende esitamine kohtunikeks ja politseinikeks ● Maapäev- rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta tagant) ● Maanõunik- maapäeva vaheajal rüütelkonna asjadega tegelejad (12), see oli eluaegne amet Kohtukorraldus. ● 3-astmeline kohtukorraldus kehtestati Rootsi ajal ● Kohus oli seisuslik Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Seisus 1. aste Adrakohtunikud Sillakohus Talupoegade väikesed ja lihtsad süüteod 2. aste Meeskohtud Maakohus Mitteaadlike kuriteod 3. aste Eestimaa Ülemaakohus Liivimaa õuekohus Raskemad kuriteod, aadlike asjad Reduktsioon (1680. Karl XI).
Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi 2) osalesid seaduste koostamisel 3) valisid kohtunikud ja politseiametnikud maapäev - rüütelkonna esindusorgan (12 maanõunikku) Eestis ja Liivimaal rüütelkonna juht - pealik, Liivimaal - maamarssal Reduktsioon: Mõisate eravaldusest riigistamine, põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine. 1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus. I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega. II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid: rüütlimõis - eramõisad, mis kuulusid saksa mõisnikele. kroonumõis - riigimõisad, mille riik rentis mõisnikule. pastoraat - väike mõis, kuulus kirikuõpetajale. Mõisamajanduse areng:
4. Kandsid hoolt teede ja sildade eest 5. Kandsid hoolt avaliku korra eest 4) Rüütelkonnad Rüütelkonnad: koondasid aadlike, kaitsesid neid Rootsi võimude eest ja lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga
kohalikke küsimmusi. Rüütelkonna liikmed köisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju kaksteist maanöunikku (saaremaal 6), kes valiti maapöevadel eluks ajaks. Igapöevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) kätte. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldis jäi püsima kuni 19.saj löpuni. Adrakohtunikud (sillakohtunikud), vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud (Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod, ka köik aadlike kohtuasjad lahendati juba Eestimaa Ülemmaakohtus väi Liivimaa Öuekohtus. Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks
· Residentsid Tallinnas ja Riias · Peamised ülesanded - Kontrollis oma maa-alal olevat sõjaväge - Kontrollisid riigiametnike tööd - Pidid jälgima maksude laekumist - Eelarve kontroll - Pidi hoolitsema postiteenistuse, teede ja sildade korra eest - Avaliku korra kontroll - Olulise rolli säilitasid ka rüütelkonnad Kohtuvõim: · Mitmeastmeline ning keerulise ülesehitusega · Alumine aste Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, valiti mõsinike seast, avaliku korra tagamine, põgenenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasitoomine, talupoegade poolt sooritatud lihtsamad kuriteod · Maakonnatasand Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, vaatasid läbi mitteaadlike süüasju (linnaelanikud) · Kõrgem aste Eestimaal Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, tegelesid raskemate süüasjade arvutamisega · Viimane võimalus oli pöörduda kuninga poole
Stahli grammatika oli aga eesti keelest väga erinev. Forselius jõudis otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Ta kirjutas eestikeelse aabitsaraamatu. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, sest kirjaviisi osas ei suudetud kokku leppida. 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament. Selle tõlkisid ja toimetasid pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Uus Testament oli esimene täiesti eetikeelne raamat. Samal ajal hakati tõlkima eestikeelde kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Usk Rootsi ajal algas Luteri kiriku tõsine ülesehitamine. Rootsi riik hakkas
w 4. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686 -1687 kokku nn piiblikonverentsid, et jõuda selgusele, kumba kirjaviisi kasutada piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vastsed eesti keelest, sageli tuli luua uued sõnad. Seda sisuliselt oli tegemist keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud - piibel jäigi tõlkimata. Omamoodi raskendas olukorda veel ka asjaolu, et Eestis eksisteeris kaks kirjakeelt - Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku .. J.Jhering - kuulsaim piiskop Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtis nõidu. H.Samson - Liivimaa kindralsuperintendent, kes oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. J
tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur a)Rahvahariduse edendamine - Põhjused (ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda ; piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine ; köster kirikuõpetaja abiline ; 1642 I eestikeelne aabits) - B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana (1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmisatmiseks ; mõisnike vastuseis ; 2 parima õpilasega Karl XI juures (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) ; tagasiteel 2.reisilt hukkus tormises Läänemeres ; 4 aastaga valmistati ette umbes 160 noormeest kooliõpetajateks)
toetus Vene aja algul jäi Forseliuse seminar rahvahariduse (1864)- koolitati köstreid edendamine üksikute kihelkonnakoolide jaoks pastorate teeneks Rootsi aja lõpus pooltes kihelkondades kool ja köster Mängis peamist rolli rahva lugemaõpetamises Keskvõim ehk riik Toetas rahvaharidust Roll minimaalne Balti rahaliselt- 1868 külastas erikorrs tõttu Forselius Rootsi kuningat Toimunud ning avaldas tall oma võimuvahetus
Seoses sellega kerkis üles küsimus eesti keele grammatikakoostamisest. Sellega sai hakkama tallinna toomkirikuõpetaja Heinrich Stall, kes 1637. aastal avaldas esimese eesti grammatika. Seal olid ikka kasutusel võõrtähed. Ometi kasutati seda õpikut mitukümmend aastat kuni lõpuks 1693. aastal andis Johan Harmeng uue eesti keele grammatika, kus selgitused olid ladina keeles. See õpik oli kasutusel kuni 19. saj keskpaigani, kui eesti kirjameeste selts võttis kasutusele uue kirjaviisi. Piibel aga jäigi Rootsi ajal eesti keelde tõlkimata. Tõlgiti küll Piibli 2. osa "uus testament" lõuna eesti murdesse ja see ilmus trükituna kuid esimene osa jäi tõlkimata, kuigi käsikirjas oli tõlge olemas. Rootsi aja trükised olid valdavalt kirikliku sisuga ja trükiti kahes keeles, ühel leheküljel saksa keeles, teisel eesti keeles. Nüüd tehti erinevaid katseid trükkida ainult eesti keeles. Algust tehti ka ilmliku eesti keelse luule trükkimisega. Need olid pilmalaulud, karjalaulud,
Õpilasi oli umbes paarsada, millest poolsada võid töötada koolis. 1686.aasta detsembris külastas Forselius kahe õpilasega (Ingantsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri) kuningat Stockholmis. 1687.aastal võttis Maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister. 17. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid. 17.sajandil hakati pöörama tähelepanu eesti keele grammatikale, sest kavatseti eesti keelde tõlkida Piibel. Sel ajal levisid kaks kirjaviisi: 1) Heinrich Stahli kirjaviis eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast. (nt. mets-metz; lesk-lesck) 2) Forseliuse kirjaviis eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda (v,c,x,z,y,f). 18. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686
maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.(Enamasti endiste rüütelkonna pealike ja maamarssalite hulgast) Nemad tegelesid kõige olulisemate küsimuste arutamisega. Igapäevased probleemid olid rüütelkonna pealiku kanda.(Liivimaal maamarssali) Kohtuvõim: Rootsi ajal loodud kohtukorraldus püsis kuni 19.sajandi lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaa kubermangus ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, uurida talupoegade poolt sooritatud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil oli Eesti- ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Seal arutati talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasju arutati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
