Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rootsi 1719 - 1772". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fredrik, riigipäev, riiginõukogu, holstein, gottorpi, dünastia, 1771, põhiseadus, seisust, frederik, horn, prints, armee, poliitik, seisuste, prantsusmaaga, kübarad, friedrich, seisused, 1723, pommer, 1741, jelizaveta, nõustuma, peaminister, parlament, rahuleping, pommeri, liivimaa, printsi, kuningal, siid, 1734, riiginõukogule, 1743, halvasuusi töötajaid välja õpetada. Põllumajandus Toimusid mõningad nihked teraviljakasvatuses. Odra asemel hakati kasvatama rukist, mis oli põhiline leivavili. Tunduvalt laienes ka kaerakasvatus, sest kaer oli mulla ja väetise suhtes vähenõudlik kui nisu, mida kasvatati tunduvalt vähem kui kaera. 18.sajandi suurim uudis oli kartul, mida pärast Põhjasõda hakati kasvatama ühes Lääne-Euroopa mõisas. 1771.- 1772.aastal oli ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Hakati pidama lambakarja, et varustada tekstiilitööstust villaga, selleks määrati ametisse vastavad ametnikud, kes talupidajatele lambakasvatust õpetasid. ,,Vabaduse aeg" 1718.aastal sai Karl XII Norra sõjakäigul surma. Karl XII polnud järglasi ega meessoost lähisugulasi, siis pääses troonile tema vanem õde Ulrika Eleonora, kes jäeti ilma eelmiste kuningate võimutäiusest. Loobus 1720
1771.-1772.aastal ikaldus ja nälg. Selgus kartuli tähtsus teravilja asendajana. Hakati pidama lambakarja, et varustada tekstiilitööstust villaga. Rootsi 18.sajandil Troonile sai 1718.aastal Ulrika Eleonora, sest tema vend Karl XII sai Norra sõjakäigul surma. Ulrika loobus troonist oma mehe, Hesseni printsi Fredrichi kasuks (Fredrik I). Rootsi tegelik valitseja, Arvid Horn, sunniti 1738.aastal erru minema. Riiki hakkas valitsema 1751.aastal Adolf Fredrik. 1771.aastal sai kuningaks Rootsis sündinud Gustav III Rootsi 18.sajandi valitsejad Karl XII Ulrika Eleonora Fredrik I Arvid Horn Adolf Fredrik Gustav III Taani 18.sajandil 1720.aastal maksis Rootsi Pietism oli õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste Taanile tolli, kui kaupade vedu enesetäiustamist ja ligimesearmastust. toimus läbi Taani väinade. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati
jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skänet, Blekinget ja Hallandit. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, mis kuulus Taanile. Et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades tahtis August II Tugev vallutada Liivimaa. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 1698 aastal 24. märtsil sõlmiti Saksa suurvürstiriigi ja Taani liit. 1699. aastal 12. novembril ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg.Rootsi kuningas saatis Holsteini umbes 17 000 sõdurit ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud palgaarmee ja sellist asja nagu deserteerimine Rootslased ei teadnud. Sõdurid elasid talupoegadena külades ning hoidsid seetõttu ka rohkem kokku.
Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rava-Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. Vene tsaar Peeter I ja Poola kuningas August Tugev leppisid kokku, et kogu Vana-Liivimaa peab jääma pärast Rootsi alistamist Poolale. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada.[6] 1.2Sõja algus Sõda algas 22. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 12. veebruaril) 1700 Saksimaa kuurvürsti ja
Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõmiti Saksi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rawa Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada. Sõja algus Rootsi kuningas Karl XII (16821718)Sõda algas 22. (12.) veebruaril 1700 Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale
Saadi tagasi Rootsile kaotatud territooriume Dannehof korraldati ümber - lisaks aadlikele kuulusid sinna vaimulikud Taani- Hansa sõda 1360-1370 Algas Gotlandi saare pärast; Lõppes Taani kaotusega. Taani sattus Hansa Liidu mõju alla. 3. Norra 1130-1240 pidevad kodusõjad; Suurem võim kuulus aadlile ja kirikule Hakon IV Hakonsson(1217-1263) Birkebeiner/Birkebeinerrennet Lõpetati sisesegadused Moodustati riiginõukogu Island ja Gröönimaa allusid Norrale Magnus Seaduseparandaja Koostati Norra seaduste kogu Norra- Rootis personaalunion 1319 sai Norra ja Rootis kuningaks Magnus VII Eriksson; 1349 algas katkuepideemia, mis tappis suure osa elanikkonnast; Aadlikud pidid ise põldu harima; Riiki tuli palju taanlasi ja rootslasi; 5.Soome 1155-1157 Esimene Soome ristisõda soomlaste ristimiseks; Kokku korraldas Rootsi 3 ristiretke soomlaste alistamiseks;
5. Karl XII Kui Karl XI suri 1697. aastal, oli Karl XII alles 15-aastane. Aadel lootis, et lõpeb reduktsioon, kuid Karl XII ei lasknud kedagi enda kõrval mõjule. 6. Põhjasõda. Eesti- ja Liivimaa, Ukraina, Türgi ja Bessaraabia Põhjasõja ajal. Poltava lahing. Bender. 1700. aastal algas Põhjasõda Poola ründamisega Liivimaale. Taani ründas Lõuna-Rootsit ja Holsteini, soovides tagastada Skåne, kuid teda löödi tagasi. Taani kuningas Frederik IV kirjutas alla Trahventhali rahulepingule ja loobus Venemaa ja Poola liidust. Rootsi väed siirdusid Eesti- ja Liivimaale ning poolakad taganesid. Vene võed ründasid Narvat ja kaotasid. Rootslased vallutasid Varssavi ja Krakovi. 1706. aastal tungis Karl XII Saksimaale ja sundis Altranstädti rahuga August II Tugevat (Poola kuningas) troonist lahkuma. 1703. aastal hakas Peeter I rajama Peterburi ning 1704. aastal ründas Narvat ja Tartut. Karl XII
põetamine, tellisepõletamine). Mõjutusi toodi arhitektuuri, kunsti, käsitööle, õigusemõistmisesse ja perekonnanimede panekusse. Mõned rootslased asusid õppima välismaa ülikoolidesse. Rootsi XI-XIII saj Kuningal on kõige suurem mõju Götalandis. Kuninga kõrval kinnistub jarli tähtsus. Paljud jarlid olid pärit Östergötalandist ja nende suguvõsamõis oli Bjälbo. Hiljem kujuneb jarlidest uus dünastia ``folkungid``. Esimesi olulisi jarle on Folke Paks (1100. a.), kelle pojapojapoeg Birger on viimane jarl ja sisuliselt Rootsi valitseja kuni oma surmani 1266. a. Rootsi XI-XIII saj 1222. a suri viimane Sverker ja 1250. a. sureb viimane Erik. 1250. a. valitakse uus kuningas. Svealaste ja götalaste uueks kuningaks saab Birger jarli alaealine poeg Valdemar (ema oli Erikute suguvõsast). Birger jarl jätkab siiski sisuliselt kuni oma surmani riigi valitsemist.
- Suurepärane piibliekspert - Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki. (Tetzel) ...Ketserlussüüdistused - Hülgas Paavsti ja kirikukogu primaadi ja seadis ülimaks juhtnööriks piibli (ristiinimene ei vaja vahendajaid) Piibli lugemine enakeeles - Hea kõneleja ja kirjutaja: lendlehed - 1521 Wormsi riigipäev: lindpriii - Jättis seitsmest sakramendist alles vaid kaks, mis põhinesid evangeeliumitele: Ristimine ja armulaud - Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond (1525-...) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus - Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu:
Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit ning 1698 aasta augustis kohtusid Peeter I ning August II Tugev ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel, Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile, hiljem ühines liiduga ka Brandenburg. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.2 Põhjasõja otsustavad sündmused Saksimaa jaoks 1700. aasta talvel ründasid Saksi väed Riiat, linna vallutada ei suudetud kuid jätkati piiramist. Sama aasta sügisel ründas ka Venemaa Rootsi valdusi Baltikumis, asudes piirama Narva kindlust
Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist: Gustav I Vasa ja Vasaloppet. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi vabaneda Taani ülemvõimu alt nõudis Christian II 1520. aasta sügisel, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks, ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond 8. ja 9. novembril 1520 hukati. Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootsis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 6. juunil 1523 valis riigipäev Gustav Vasa kuningaks [1523–1560), taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II ei kaotanud mitte ainult Rootsi krooni, vaid tagandati ka Taani troonilt. Vasaloppet: Vasa otsis liitlasi Christian II vastu Mora meeste hulgast, kuid edutult. Seejärel jätkas ta põgenemust Norra poole, kui ükshetk jõudsid talle suuskadel järgi meelt muutnud Mora mehed. Rootsi territoriaalne kasv 16.-17. sajandil, Rootsile kuuluvad alad (sh Läänemere
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
parlament keeldus Charles I taotlust saada raha sõjaks sotlaste vastu. Juulis 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu ning parlament kutsuti taas kokku. Parlament võttis vastu akti, millega võis parlamenti laiali saata ainult ta enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Alamkoda moodustas 1649. aastal Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati samal aastal Charles I. 19. mail 1649. aastal kuulutati välja vabariik! Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. 1653. aastal ajas Oliver Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi seda püüti kaunistada nn väikese parlamendiga. 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite dünastia taastamiseks, millega kaasnes ka parlamendi taaskogunemine. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. aastal Isikuvabaduste Akti. Charles II järglaseks sai James II
aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased
mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid
Parlament koosnes kahest kojast: ° Alamkoda, mille valmis piiratud arv valimisõiguslikke mehi ° Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlamendi õiguste ümber uus võitlus. See viis konfliktide ja kodusõdadeni, mis mõjutasid oluliselt Inglismaa sisepoliitikat ka järgnevatel sajanditel. Inglise parlament oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. Parlament ja Stuartite dünastia 1603. sai Inglismaa valitsejaks Mary Stuarti poeg James VI, kes asus troonile James I nime all. Inglismaa oli talle võõras maa ning ta tõlgendas monarhi õigusi ja ülesandeid nagu oli tavaks kujunenud Sotimaal. Tal oli raske mõista Inglise õiguskorda. James I oli veendunud, et ta on jumala armust monarh ja kuninga tahe on kõrgeim kõikidest seadustest. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine. Laiemaks
a) Oli Louis XV pojapoeg, abielus austria keisrinna Marione Antoinette'iga. b) Riigis jäeti kõik hooletusse, raha läks õukonnale, riigikassa tühjenes. c) Jaques Turgot, majandusteadlane, rahanduse peakontrolör: · Kaotada maksu eelistused jm privileegid (II esimesel seisusel olid privileegid) · I/II seisuse vastuseisu tõttu, saadeti ta erru ja reformatsioonid tühistati. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil 1. Stuartite dünastia absolutismi aeg a) James I (1603-1625) · Mary Stuarti poeg, Elizabeth kasvatas teda. · Valitses absolutistlikult, ei arvestanud parlamendiga. · Müüs monopoolseid (ainu) õigusi kauplemiseks, mis tekitas pahameelt. · Parlamendile ei meeldinud tema välispoliitiline lähenemine põhivaenlasele Hispaaniale. b) Charles I (1625-1949) · Jätkas absolutismi, kuningavõim ei sõltu absolutismist/parlamendist ???
Bernadotte ja Venemaa keiserAleksander I sõlmisid 1810. aastal mõjusfääride lepingu, mille kohaselt Rootsi tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni Taanile kuulunud Norraliitmiseks Rootsi Kuningriigiga. 19. Soome 18. sajandil. 1722-1808/9 Soomes vabaduste aeg. Algeline parlamentarism kujunes sel ajal välja. Gustav III mõrvaga saab vabaduste aeg läbi. Karl XII oli lastetu, prast teda sai troonile Frederik I. Kuningal ei olnud tema ajal väga palju võimu, võim tegelikult Riigipäeval. Soome olukord põrast Põhjasõda väga halb, sai sõjas väga palju kannatada, maa kehvas seisus. Piiriäärne ala kindlustamata, mehi ka ei olnud, tähtsad kindlused piiri taga. Soome ala ja soomlasi kiideti, eesmärgiks muuta soomlased truudeks Rootsi alamateks. Arvid Horn vabaduste aja silmapaistvaim poliitik, oli Soome päritolu, juhtis riigi välispoliitikat, oli kantsler. 1705-1710 oli TÜ kantsler.
sajandi viimasel veerandil). Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaades on 2 riiki: Taani (koos Norraga) ja Rootsi (koos Soomega) vaba talurahvas (v.a. Taani tuumikaladel) Rootsi (+Soome, väike Pommeri ala Saksamaal) 1 I. Seisuste vabaduste ajastu (riigipäev) ja olematu kuningavõim. II. Gustaviaanlik ajastu (1772-1809): valgustatud absolutism ja vähese võimuga riigipäev. (Gustav III ja Gustav IV Adolf). Unistati Suur-Rootsi taastamisest: revans Venemaa suunas ebaõnnestus ja Rootsi territoorium Soomes kahanes edasi (1743). Kas Rootsi kaotab tulevikus terve Soome? Kompensatsioon Norrast? 18.sajand ,,kasu ajastu": tähelepanu loodus ja majandusteadustele (põllumajandusele). Algas hoogne populatsiooni juurdekasv ja rahva elatustase tõusis (kohv, kartul) 3x kohvikeeluseadus. Taani (+Norra, Island, Gröönimaa, Fääri saared, Slesvig-Holstein ehk Saksa
piirimuutusteta, kuid Venemaa kohustus Rootsile maksma toetust. Seejärel sõlmiti Vene- Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ja piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis absolutistlikult valitseda tema poeg Gustav IV Adolf, kuid et tema poliitika lõppes Soome kaotamisega ja õige pea pärast seda sai võimule välismaine Bernadotte'i dünastia, oli absolutism Rootsis sisuliselt lõppenud, kuigi sugemed sellest säilisid kuni 20. sajandi alguseni. AUSTRIAS Habsburgid, kes valitsesid Austriat 13. sajandist alates, olid 17. ja 18. sajandi jooksul oluliselt tugevnenud, liites oma valdustega enamuse seni Türgile kuulunud Ungarist. Samas oli neil probleeme: keiser Karl VI-l polnud meessoost pärijaid, mis tähendas Habsburgide meesliini lõppemist ja nende valduste võimalikku laialijagamist
piirimuutusteta, kuid Venemaa kohustus Rootsile maksma toetust. Seejärel sõlmiti Vene- Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ja piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis absolutistlikult valitseda tema poeg Gustav IV Adolf, kuid et tema poliitika lõppes Soome kaotamisega ja õige pea pärast seda sai võimule välismaine Bernadotte'i dünastia, oli absolutism Rootsis sisuliselt lõppenud, kuigi sugemed sellest säilisid kuni 20. sajandi alguseni. AUSTRIAS Habsburgid, kes valitsesid Austriat 13. sajandist alates, olid 17. ja 18. sajandi jooksul oluliselt tugevnenud, liites oma valdustega enamuse seni Türgile kuulunud Ungarist. Samas oli neil probleeme: keiser Karl VI-l polnud meessoost pärijaid, mis tähendas Habsburgide meesliini lõppemist ja nende valduste võimalikku laialijagamist
Ingerimaa ja Laadoga-Karjala üle - Venemaa oli välja tõrjutud Baltikumist Rootsi-Vene sõdade jätkumine (järellugu): · 25-aastane sõda (algus 1570) jätkus uuesti 1590: A. 1595 Täyssinä rahulepinguga kinnitati veelkord Põhja-Eesti kuulumine Rootsile (Narvajõe piir) B. Rootsi kaotas (ajutiselt) Ingerimaa ja Laadoga-Karjala Venemaale (kuni 1617) · Ivan suri 1584 ja Rjurikute dünastia likvideerus: - Venemaal vallandus segaduste aeg (1593-1613) ja nõrgenenud riik ei suutnud ennast kaua aega kehtestada Läänemere regioonis · Järjekordne Rootsi-Vene sõda (1609-1617): - 1617 Stolovo rahuleping andis Rootsile Ingerimaa ja Laadoga-Karjala (kuni 1721) - Venemaa kaotas pääsu Soome lahele IV Rootsi ja Poola-Leedu sõda Liivimaal (1600-1629) Võimuvõitluse kontekst:
kõrval tõuseb juhtivale positsioonile Ketler. Septembris 59 saabki Ketleris ainukeordumeistriks. Kui saadikud Koppenhaagenist tagasi tulid olid nad pettunud. Sündmused, mis Toompeal toimusid ei olnud ka raele meeleärased. Suveks 59 ollakse taas taanimeelsed ja Münchausen oli mõjutanud raadi taani suunas. Münchausen peab juba 59 vaikselt taanis uusi läbirääkimisi. 1 jaan 1559 Christian III sureb, tema asemel tõuseb troonile tema poeg Frederik II. Esialgu on tal siseriiklike probleeme , kuid järgnevalt hakkab talle peavalu valmistama tema venna küsimus Isa eluajal oli juba teada, et vennaga on probleeme. Selles võtmes võtab ta hea meelega vastu Münchauseni. Johann V oli Saaremaa ja Kuramaa piiskop ning oli nõus neid alasid taanile müüma. . Läbirääkimisi peab vend. Johannes V on juba 50ndate alguses soovinud oma valdusi müüa et tsiviilelu elada. Novembris 1559 sõlmitakse ostu-müügi leping. Täpne kuupäev ebaselge.
3. Sõda algas 22. veebruaril 1700. Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud. Saksi sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. Rzeczpospolita tundis end Augusti poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augustiga liitusid algul vaid üksikud magnaadid, sealhulgas vürst Hieronim Augustyn Lubomirski. Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein-Gottorpi sisse, vallutades selle Schleswigi-osa. 4. Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril 1700. aastal Narvas Rootsi ja Venemaa vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut
W maalid tegi aga eriliseks kunstniku tõsine süvenemine inimsuhetesse,eriti armastuse probleemidesse,mis tõstis ta kõrgemale tavalisest rokokoomaalijast. Francois Boucher "Diana pärast suplust" VALGUSTATUD ABSOLUTISM ROOTSIS *1771.a tõusis Rootsi kuningaks Gustav III, kes järgis Prantsusmaa eeskujusid nii valisemises kui ka kultuuri vallas. *1772a viis ta ohvitseride ja väeüksuste abil läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid ning sõjaväest ümber piiratud Riigipäev oli sunnitud riigipöörde sanktsioneerima. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismi juurde ei toimunud. Mitmes olulises küsimuses-sõja kuulutamine, maksude määramine-jäi otsustav sõna Riigipäevale. *Teostati mitmeid valgustusest mõjutatud reforme, millest olulisemad-suurema tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele, täieliku usuvabaduse kehtestamine(ka juutidele)
Seisuslike esinduste kujunemine: 1410. a sai Saksa ordu lüüa Grünwaldi lahingus PoolaLeedu ühisvägedelt, jätkus Saksa ordu allakäik, mis lõppes Poolast läänisõltuvuse tunnistamisega ja teised siinsed jõud hakkasid ajama iseseisvat poliitikat vasallid hakkasid korraldama meespäevi ja linnad linnade päevi 1421. a hakati VanaLiivimaal kokku kutsuma igaaastaseid maapäevi (seisuste esinduskogu), kus olid esindatud neli seisust e kuuriat: Riia peapiiskop ja teised kõrgvaimulikud, ordumeister ja teised orduvennad, vasallkondade ja linnade esindajad; otsused ei olnud täitmiseks kohustuslikud (Valgas) Maapäev seisuste esinduskogu, ühehäälsuse põhimõte VanaLiivimaa killustatus jäi tegelikult püsima kuni Liivi sõjani VanaLiivimaa välispoliitika: 14. sajandil algas suurriikide kujunemine VanaLiivimaa ümbruses 14. sajandi alguses Leedu laiendas oma võimu Pihkva aladele, 1385
haridust. Harimatud heideti kõrvale. Kirik taaselustas inkvisitsioonikohtud ja hakkas võitlema ketserlusega. Nii hävitati katoliku kiriku vastased. Koostati ka keelatud raamatute nimekiri. Jesuiitide ordut juhtis kindral. Põhimõtteks oli-,,eesmärk pühitseb abinõu". Eesmärk saavutati iga hinna eest. Jesuiidid olid haritud ja olid jutlustajad. Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud. Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks
3. Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armeed. Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale ja see viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I (valitses 1682-1725), August II Tugev (Poola kuningas 1697- 1733; Saksi kuurvürst 1694-1733) ja Taani kuningas Frederik IV (valitses 1699-1730). Rootsi vastase liidu sõlmimisele ning Poola ja Venemaa lähenemisele aitas kaasa ka endine Liivimaa rüütelkonna maanõunik Johann Reinhold Patkul, kes oli kritiseerinud ägedalt Balti kubermangudes läbi viidud reduktsiooni ning Rootsi riigi vastase tegevuse eest tagaselja surma mõistetud. Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala (Ingerimaa) andmise Venemaale
moodustasid selle keskosa 2) ida pool asus Aragon 3) lisaks Granada, mis oli 1492. aastani mauride riik 4) Navarra, mille valitsejad saavad Prantsusmaa valitsejateks 5) Lisaks Andorra, mis kuulub pigem Hispaania poolele. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 1523. aastal valis riigipäev ta kuningaks, taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II tagandati Rootsi troonilt ning kaotas ka Taani trooni. Stockholmi veresaun Christian II, kes oli Taani kuningas juhtis Kalmari uniooni. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi Taani ülemvõimu alt vabanemiseks, nõudis kuningas, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil
kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus. Tulemuseks oli killustatus. Kohalikule vasallile allus lääni eluolu. Talurahvas oli sunnismaine
Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele. 2) Pippin Lühike Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest
1649. aastal kuulutati välja vabariik. Täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule, mille valis parlamend üheks aastaks. Reaalne võim Riiginõukogus koondus Oliver Cromwelli kätte ( intependentite liider ). Rahvas aga ei olnud rahul parlamendi tööga, kuna poldud senini kaotatud kirikukümnist ja talupoegadele poldud maad jagatud. 1653. aastal tungis Cromwell musketäridega parlamendi ning ajas saadikud laiali. Sama saatus tabas ka Riiginõukogu. Kehtestati sõjaline diktaktuur, kus tegutses nn väike parlament sinna kuulusid puritaanid ning soosisid Cromwelli. Varsti saadeti aga seegi parlament laiali. 1660. sõlmiti Madalmaades kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal, kus nähti ette palju olulisi punkte nagu parlamendi vaba kogunemine, ususallivus jm. Sellega taastati Inglismaal parlament. Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Elanikkonna kaitsmiseks koostas parlament Isikuvabaduste Akti. Selle põhjal
isikud 14 astmesse, tema positsioon ühiskonnas sõltus tema positsioonist teenistusastmete tabelis, mis sõltus otseselt riigiteenistusest. Süsteem oli riigi seisukohalt väga efektiivne, võimaldas välja selgitada edukamaid. Teatud teenistusastmest alates kaasnes aadliseisus, enamasti kaheksandast astmest. Aadliseisus jaganes pärilikuks ja isiklikuks aadliks. Isiklik aadel tähendas, et need isikud olid tõstetud aadliseisusesse, aga ta ei saanud seda seisust edasi pärandada. Pärilik aadel ei olnud suletud seltskond, need, kes teatud teenistusastmele olid jõudnud, said samuti päriliku aadli seisusesse. Luterlikud territoriaalkirikud Kehtis põhimõte, et ühel territooriumil peab olema ühe usuvoolu ainuvalitsus. Kirik varauusaegses ühiskonnas oli riikliku tähtsusega institutsioon, religioon oli osa riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis.
annaabi.ee 
