Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu,
Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule
(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis, siis ta saadetakse rooma. Peatro Bon Fante-
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus............................................................................................................................
aastastena, mehed olid aga tavaliselt juba saanud kolmekümneseks. Naine sünnitas keskmiselt 21-aastaselt. Naiste keskmine eluiga oli 36 ja mehel 45 aastat. Naistes ei nähtud enam ainult laste sünnitajat vaid ka oma mehe kaaslast. Naistele püstitati toredaid hauamonumente, kus neid näidati kodu valitsejannade, tagaleinatud abikaasade ja laste emadena. Lapse saamine jäi naise elu eesmärgiks ja tema koduse positsiooni aluseks. Sparta naised varandus ja iseteadvus Tütred elasid koos emadega kuni 18- 20 aastaseks saamiseni. Neil olid ühised spordi- ja võimlemistreeningud. Sparta naised liikusid ja tegutsesid väljaspool kodu, sest neil polnud tarvis teha koduseid tööd, isegi mitte kududa. Sparta naised olid füüsiliselt tugevad ja terved ning intellektuaalselt aktiivsed. Neil oli selgelt võimu just kultuurivallas. Spartas käisid õed ja vennad üheskoos tantsimas ja treeningutel, et
usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Eri gruppi kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Naise elu mõjutas ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli ebatäiuslik mees. Teda iseloomustati epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaalne. Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast nõrgem, ei olnud naine keskajal siiski ka päris ilma õigusteta. Kui Rooma õigus 12. Sajandil taasavastati, siis paranes ka naise õiguslik positsioon. Germaani hommikuand asendati kaasavaraga, millele valdamisele teatud olukordades oli ka naisel õigus. Kaasavara käsutamisõigust oli naisel võimalik kohtu kaudu nõuda. 14. sajandi keskel hakati kõrgelt hindama naise mitmekesiseid majapidamistöid perekonnas, kuna 14. Sajandi keskel möllas must surm, mis tappis umbes kolmandiku Euroopa elanikkonnast
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...
Naised keskajal Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos, mille kestvuseks loetakse tavaliselt aastaid alates Rooma riigi langemisest aastal 476 kuni Ameerika avastamiseni Kolumbuse poolt aastal 1492. Eestis peetakse keskaja alguseks tavaliselt Põhja- Euroopa ristisõdade siiajõudmist ning siinsete alade kristlikuks muutmist aastatel 1208-1227. Lõpuks peetakse üht kahest sündmusest: Reformatsiooni siiajõudmist aastatel 1520-1530 või 1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju
Töö autor olles tõstatanud neli uurimisküsimust, püstitas hüpoteesi. Hüpoteesiks toodi, et islam on kui šovinistlik usk, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Teema fokusseeris autor teemast Šariaat tänapäeval, sest Šariaat tähistab seadusi ja ka käske, mis põhineb enamasti Koraanil. Lisaks teema valikul lähtus autor eelkõige huvist naiste õiguste vastu erinevates ühiskondades. Olles eelneval aastal teinud referaadi Rooma õiguse eestkostest naise üle ehk tutela mulierum’ist, tekkis huvi uurida ka Koraanis käsitletud naise positsiooni. Tihti tänapäeva läähenemaailmas peetakse islamit naiste ahistatuse ja allasurutuse sümboliks per excellence, seega soovis uurida, kas see vastab tõele. Töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses osas annab autor ülevaate Koraanist ning teises osas uurib, kuidas on Koraanis käsitletud perekonda. Kolmandas peatükis keskendub autor
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasid aga perekonna ja abielu a
Iga naine oli mehe oma isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale murdeiga oli neiudel aeg abielluda. Ise nad endale abikaasat valida ei saanud. Tavaliselt leppisid abielu kokku tulevane peigmees ja äi. Abielu peamine eesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades ka poliitiline side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud arvamus, et naise koht on kodus, kus pidi ta kodu korras hoidma, lapsi kasvatama, toitu valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema
grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kestis 5 aastat. Et saada vägevaks riigimeheks, pidid rooma poisid käima kolmes kooliastmes. Grammatiku kool tuleneb sõnast grammata-raamatud. Nagu nimigi ütleb, tegeleti grammatiku koolis raamatutega. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut
90% inimestest elas keskajal maal. Tavaliselt sünnitasid naised 5-7 last, mis tähendas, et naised tegelesid lastega kogu oma täisealiseks olemise aja. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Väga tähtsaks peeti abielu. Abielu ei tohtinud lahutada, kuid pärast abikaasa surma võis uuesti abielluda, mida sageli ka tehti. Seadusevastased olid intsestabielud. 12. sajandil sai abielust sakrament. Seoses sellega tõsteti emadus au sisse. Samal ajal karmistati abielulahutuse korda enam ei piisanud naise abielurikkumisest. Alates 12. sajandist kujunes tavaks, et naine on mehest tunduvalt noorem (seni oli abielu sõlmitud üheealiste vahel). 14. sajandil muutus suhtumine abielunaistesse. Kuna katku oli surnud suur hulk inimesi, hakati senisest enam naiste tööjõudu hindama ning
Võrrelda saab Mesopotaamia, Vana-Egiptuse,Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naiste positsioone, sest nende kohta on kõige rohkem infot. Ajavahemik on umbes 5000 aastad e.Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga. Kui naine seda rikkus ootas teda ja patustajat surmanuthlus. Aga abielumees võis oma naisele ka armu anda. Niisiis oli Mesopotaamia naistel ühiskonnas väike roll, sest mehed valitsesid neid. Vanas-Egiptuses oli naisel rohkem õigusi kui Mesopotaamias. Perekond koosnes naisest, mehest ja alaealisest lapsest ning seda nimetatakse paarperekonnaks. Abielunaise õiguslik seisund
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.
5.2. Poolvabad (paleesõltlased). Mujalt sisserännanud, kes rentisid paleelt maad, ning olid selle tõttu võlasuhetes mitmeid põlvi, võisid olla ka lihtsalt vaesed, aga pidid olema rentinud palee maad. 5.3. Mittevabad Orjad, ei olnud oma tahtes vabad, olid kellegi omanduses. 6. Abielu- ja perekonnaõigusenormid Hammurabi koodeksis 6.1. Abielu eesmärk ja loomus Abielu eesmärk oli panna paika varalised värgid, st naise kaasavara ning mehe kingitused, samas ka lapsed muutusid seaduslikeks. Üks abielu eesmärk oli omale seadusliku meessoost pärija saamine. 6.2. Abielu kehtivuse tingimused Abieluks peab olema sõlmitud leping, muidu pole naine abikaasa. Abielu lõpetamise võimalused olid suhteliselt palju kindlaks määratud. Aga kui mees pole suurem mees, võib naine minna tagasi isa majja koos kaasavaraga, aga enne peab tõestama, et naine ei valeta ega ole teinud pattu. Naised ei
Naistel oli võimu kultuurivallas. Olid poliitiliselt tähtsad, aga ei osalenud poliitikas. Sparta naine sai sama kasvatuse nagu vend. Naised ja religioon Usk võimaldas naistel arendada oma rituaale ja rahuldada võimuambitsioone vastukaaluks meeste maailmale. Riitused jaotati vastavalt soole : tütarlaste riitused keskendusid emaduseks ja koduhoidmiseks valmistumisele. Ühiskond väärtustas naist ema ja abikaasana. Rooma perekond Naise õiguslik seisund Arvati, et armastus on orjus, aga sõprus vabadus ja võrdväärsus. Liberaalne pärimis ja abieluõigus andsid naisele võimaluse ühiskonnas tegutseda ja mõju avaldada. Lahutus oli igaühe eraasi kumbki abikaasa säilitas õigused oma varanduse üle ja vastutas eraldi oma võlgade eest. Naise haridusvõimalused Käidi algkoolis Poisid ja tüdrukud õpetati koos või sarnaselt. 15
Egiptuses oli tüüpiliseks paarperekond: naine, mees ja nende alaealised lapsed, samas kui Mesopotaamias oli täiesti tavaline kui mehel oli mitu naist. Nii Vanas Kreekas kui ka Vanas Roomas sõlmiti abielu tavaliselt kohe pärast tüdruku murdeea lõppemist ja see tähendas põhimõtteliselt naise üleminekut abikaasa eestkoste alla. Kõigis neis neljas tsivilisatsioonis oli ka lahutuse võimalus, mille korral tagastati pruudi kaasavara kas talle endale või ta meessugulastele, Egiptuses võis naine isegi nõuda osa ühisvarast. Seksusaalsuhetes oli Vanaajakultuurides tunduvalt suurem vabadus kui naistel. Nii Mesopotaamias kui ka Iisraelis oli meestel õigus pidada mitut naist, Vanas Kreekas olid aristokraatidel tihti püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga, samas kui naiselt nõuti kõikjal ranget monogaamsust. Mesopotaamias oli naisele karistuseks abielurikkumise eest lausa surmanuhtlus
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat nimi rühm Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Naise elu keskajal................................................................................................................... 4 Poiste eelistamine................................................................................................................... 5 Haridus.....................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad,
culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
Erinevate gruppide naistel olid erinevad kohustused. Lisaks seisusele määras naise elu ka ühioskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli kui ebatäiuslik mees, teda iseloomustati kui epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaale inimene. Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast tunduvalt madalam, ei olnud naine siiski ka päris ilma õigusteta. Kui 12.sajandil Rooma õigus taasavastati, siis paranes ka naise õiguslik positsioon. Germaani hommikuand asendati kaasavaraga, millele valdamisele teatud olukorras oli ka naisel endal õigus. Kaasavara kasutamisõigust oli naisel võimalik kohtu kaudu nõuda. 14.sajandi keskel hakati kõrgelt hindama naise puhul ka mitmekesiseid majapidamistöid perekonnas, kuna siis möllas must surm, mis tappis umbes ühe kolmandiku kogu Euroopa elanikkonnast
- Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud
- Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks
Perekonna olemus, ülesanded Perekond on läbi sajandite teinud suuri muutusi, kuid on siiani säilinud ja täidab inimeste elus suurt rolli Perekonnata ei eksisteeriks ükski riik Perekond kui väärtuste kandja Muudatused kaasaegses perekonnas Perekonna funktsioonide muutumine Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Lahutuste arvu kasv Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine Üksikvanematega perede arvu kasv PEREKONNA ÜLESANDED Pesu ei saa kunagi pestud. Ahi ei saa kunagi köetud. Raamatud ei saa kunagi loetud. Elu ei saa kunagi valmis. Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks. Kui tara on ühest otsast korras, laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi,
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Leelia Kruusa NAISE ROLL ISLAMI KULTUURIS Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Islam ja Allah...................................................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.........................................................................................................5 2. Naised islami kultuuris ja Koraanis.................................................................................... 7 2.1 Mosleminaise riietus..................................................................................................... 9 3. Naise roll ja õigused........................
paljudes kohtades lõpuks eluaegseks. Arenguvõimelisus Linnaõigust iseloomustas arenguvõimelisus, s.t. mitte ainult muutumisvõimelisus, võime teadlikuks orgaaniliseks arenguks. See ilmnes linnaõiguste perioodilises kogumises ja süstematiseerimises. Linnavõimu ja mitmesuguste ühenduste õigusaktide regulaarses publitseerimises ja perioodilises süstematiseerimises. Arenguvõimet tõestas ka avatus rooma ja kanoonilisele õigusele, mõnedki linnad retsipeerisid rooma õiguse. Süsteemne terviklikkus Erinevalt arhailisest õigusest ja maaõigusest oli linnaõigus kui juba algselt kirjalik õigus tunduvalt süsteemsem, sageli just kanoonilise ja rooma õiguse mõjul. 2. Keskaegse linnaõiguse areng 2.1. Linnaõiguse teke keskaegses Euroopas Seda perioodi iseloomustas linnade teke. Linnades tekkisid teistsugused suhted kui
samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga Perekonna olemus, ülesanded Perekond on läbi sajandite teinud suuri muutusi, kuid on siiani säilinud ja täidab inimeste elus suurt rolli Perekonnata ei eksisteeriks ükski riik Perekond kui väärtuste kandja Muudatused kaasaegses perekonnas Perekonna funktsioonide muutumine Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Lahutuste arvu kasv Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine Üksikvanematega perede arvu kasv PEREKONNA ÜLESANDED Pesu ei saa kunagi pestud. Ahi ei saa kunagi köetud. Raamatud ei saa kunagi loetud. Elu ei saa kunagi valmis. Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks. Kui tara on ühest otsast korras, laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi,
nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa ülemvõimu all. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud ta otsustada. Kodu piires oli aga abielunaine matroon, mater familiae* ehk pereema auväärne isik. Kuni ta mehe sõna kuulas ja kombekalt käitus, tuli teda majapidamise valitsejana arvestada ja austada. Eriti lugupidavalt suhtuti emadesse. Müütides kirjeldatakse Rooma 1 kangelase ema alati laitmatu, patriootiliselt meelestatud, kõrgestisündinud matroonina. Rooma patriitsi kasutuses olid seevastu orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud ka homoseksuaalsus* ehk omasooiharus. Abielurikkumiseks peeti ainult suhet vaba, see tähendab mitte orjatarist abielunaisega, kõiki muid suhteid peeti loomulikuks. Laps oli Roomas oma vanemate vara,
Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
