Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Romaani & Gooti kujutavkunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lugusid, gooti, jäljendamine, riietes, ilmekas, edastamine, tasapinnaline, bayeuxskulptuurid. 12.saj. Müstiline veski. Vezelay Madeleine'i kiriku kapiteel. 12.saj. Apostlite teod. Reljeef Vezelay Madeleine'i kiriku portaali viiluväljalt. 12.saj. Kujurid ei pööranud tähelepanu inimese tõelisele kujutamisele, vaid eesmärk oli: • Ilmekas tunnete avaldamiine • Äratuntavaks tegemine tingmärkide abil (võti) • Justuse arusaadavus • kehade moonutamine Kirikuid kaunistasid ka ornamentika. See oli abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid . Ümber kujutatud looma- ja taimekujutised. Kellaseppade tähtsamaks ülesandeks oli relikviaaride (püha asja hoiukoht) ja Pühakirja kaante valmistamine (väärismetall, kalliskivid)
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei
Maa-alused koopad- katakombid-matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid. Basiilika(lääs-ida). Reljeefikunst. Seinamaalid. Mosaiigid. Sümboolsed motiivid, piiblilood. 10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne, looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee, triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT. Clunys, Maria Laachi kloostrikirik, Hildesheimi toomkirik, Saint-Sernin, Poitiers. 12.ROMAANI KUJUT K: Reljeefid-ülesandeks Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale"vaeste Piibel", tinglikud sümboolsed
3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade. Varakristlik kunst: Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks on katakombides (maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid) leiduvad seina- ja laemaalid. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast
3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade. Varakristlik kunst: Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks on katakombides (maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid) leiduvad seina- ja laemaalid. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast
Kõige populaarsemad olid Viimse kohtupäeva stseen. Vastavalt temaatikale ei näe me reljeefidel realistlikke, vaid tinglikke ja sümboolseid kujutisi. Pühakuid kujutati alati mingi vastava esemega. Eeldati et vaataja tunneb sümbolite keelt. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirju kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetataksegi keskaja kirikute reljeefe 'vaestepiibliks'. 13. Kirjelda gooti stiilis kirikut, tunnused, hoone tüüp, sajandid? Mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta gooti kirikud(5)? Gooti stiil- alates 1144.aastast. Gooti stiili peamised tunnused, mille järgi kirikud ära tunnen-kergena mõjuvad teravkaaretele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist
Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid vaid nemad. Siis sai alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt. lambatalle õlul kandev mees - Kristus. Kristust sümboliseeris ka kala, lootus oli ankur, paabulind suremtust, Püha Vaim oli tuvi jne. Leidub ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid. Nt. Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskel kannelt mängimas (sümb. usu jõudu), Mooses kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedane motiiv - rist ja ülestõstetud kätega inimene, sümb. palvetajat. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine.
nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Pikka aega ei suudetud otsustada, kas kujutada ka Jumalat ehk Isa, või oleks tegu ebajumala kummardamisega. SKULPTUUR Bütsantsi kunst Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti Bütsantsi kunsti tähtsaim aines oli kristlus. Kujutatavad vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem zestid ja värvid said täpse tähenduse
ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist on tarbeesemetega,millel on kunstiline tähendus) keraamika (savist esemed), metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. * 20 sajandil - disain, foto, film, video, arvuti, grafiti jne. * Kunstiteos on kavatsuse teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. 2
Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad. 8.Mida tead roomaaegsest tahvelmaalist? Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? Tahvelmaalis olid väga populaarsed maalitud portreed. Need on säilinud ainult Rooma riigi koosseisu kuulunud Egiptuses. Seal püsis komme neid surnutele hauda kaasa panna. Need olid teostatud kaustikatehnikas, selle puhul segatakse värvmuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab oma puhtuse ja sära. Portreed on lihtsad, aga realistlikud ja veenvad, eriti ilmekas on nende silmavaade. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid 1.Millal tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis 1. sajandil pKr. 2.Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Varem oli roomlastel olnud palju jumalaid, kellese usuti, nüüd aga ainult üks, Roomlaste senise usundiga võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja
valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, Vaeste Piibliks". Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse krutsifiksiks. Inimese kehaehitusele ja proportsioonidele ei pööratud väga palju tähelepanu, tihti kujutati inimest väikese peaga ja liiga pikkade jalgadega. Olulisem oli edasi anda emotsioone. Kuna
Skulptuur ja maalikunst üle 500 aasta toimus uus tõus. Kirikutele hakati tegema jutustava sisuga reljeefe(nn vaeste piiblid). Oluline oli väljendada kunstis kannatusi, ähvardusi või imesid ja anda edasi Piibli sisu. Populaarseim oli viimasekohtupäeva stseen- Anatoomilist täpsust ei peetud oluliseks, proportsioonid olid ebaloomulikud ja tegelasi tehti äratuntavateks erinevate sümbolite abiga. Kirikute kaunistamiseks kasutati ka seinamaale ja vaipu. Kuulsaim on Bayeux vaip. Jätkus miniatuurmaalide õitseng. Raamatute kirjutamine ja kaunistamine oli äärmiselt aeganõudev. Sageli hoiti raamatuid varakambrites või ahelates. Gootika Levis 12- 16 saj peamiselt katoliiklikus Euroopas. Stiili nimetus on juhuslik ja tugineb keskaegsele gootide hõimule. Gootika väljendub peamiselt arhitektuuris. Gooti katedraalid on jäänud Euroopa tsivilisatsiooni uhkuseks tänaseni. Põhitunnused: 1) teravkaar; uksed ja aknad on kõrgeks venitatud ja teravatipulised.
Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. Et peale ülikute ja riigimeeste taheti jäädvustada ka tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite, arenes edasi ka reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Väejuhtide figuur on tavaliselt teiste inimeste hulgast esile tõstetud. Tähtsust näitab väejuhi ilmekas poos ja kompositsioon. Püstitati ka monumente, algul väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist) ja portreebüstist või seisvast figuurist. Neist kuulsaim on Trajanuse sammas, mida spiraalina kattis reljeefiriba keisri sõjaliste võitudega. Samba ümbermõõt on 3,70 m ja kõrgus peaaegu 30 m. Ta on üleni kaunistatud marmorreljeefiga, mis kulgeb spiraalina alt
käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare
K eskaeg. Romaani ja gooti stiili võrdlus läbi arhitektuuri. Rooma stiili kujunemine. Karolingide ajal sõltus ehituskunst peamiselt keisri õukonnast ja seetõttu oli väga kitsa levikuga. 11. Sajandil kasvas aga kiviehitiste tähtsus kõikjal Lääne-Euroopas. Kristluse leviku tagajärjel muutus Euroopas ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekord hoopis teistsuguseks kui Venemaal ja Bütsantsis. Ristiusu levikuga kaasnes massiline kirikute ja kloostrite rajamine.
on tuntud omanike nime järgi, sellel on kujutatud spordisündmusi ja igapäevaelu. Roomas levis ka tahvelmaalikunst ja seda ka koguti. Populaarsed olid maalitud portreed. Neid on säilinud ainult rooma riigi koosseisu kuulunud egiptusest. Kalli skulptuuri asemel oli võimalik surnutele kaasa anda portreesid. Need on teostatud enkaustitehnikas värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. Egiptusest leitud portreed on lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade. 14.Varakristlik kunst. Kristlus läks vastuollu rooma uskumustega nt käsk armastada ka vaenlasi, jumala ees on kõik võrdsed, usu ja igapäevaelu ühendamine. Usuti lunastaja uude tulemisse ja seepärast olid igapäevasündmused ajutised ja tühised. Kristlus oli usund mis õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda. Sellepärast kiusasid rooma riigi valitsejad aeg ajalt kristlasi. Piinamised aga ei suutnud levikut peatada ja pigem võib väita vastupidist.
kaunistamine skulptuuridega o Lõuna-Prantsuse mõjud Võlvimine Arhitektuuriplastika Suured figuuririkkad portaalid Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik o Köln Risthoone harudel apsiidid tekib trikonhi motiiv o Üleminekustiil u. 1180 1250 Võtab üle elemente prantsuse gooti stiilist · Teravkaar · Roided võlvides · Kõik ehitise osad kujundatakse rikkalikumalt 8 o Toomkirik Limburgis Lahni ääres o Vestfaali kirikud Tihti kodakirik Kumerad võlvid
Mosaiik: · Roomlased armastasid siledaid, mitte eriliselt kirka värviga marmor tükikesi. · Varakristlikud mosaiigid aga seevastu armastasid kirkaid värve ja kuubiku kujulisi klaase, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustus küll konarlik pildi pind, kuid see ei rikkunud intensiivset ja sädelevat värvi elamust. Lemmik värvid olid heleroheline, kuldne, helesinine ja lilla. Mosaiikidel on kujutatud katakombi maalides kasutatud motiive ja piibli lugusid illustreerivaid pilte. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühalike ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest loobuti sest, mosaiikmaal poleks selleks sobinud ja need pildid pole mitte ainult minevuks toimud sündmused vaid igavese tähendusega märgid (sellepärast ei olnud oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi vaid asja nende ümber). Tähtis oli isikute tuntavaks tegemine ja hingeseisundi iseloomustamine
· linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu
aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk. · Tarbekunst tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18
Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks · Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt · Traveede raskus vajus ülalt alla · Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks · Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve · Surve hoopis võlvi 4 nurgas, millelt edasi piilaritele (vertikaalne surve)
KUNSTIKULTUURI AJALUGU Kunst Kordamine: ürgaja kunst, Mesop. ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta, Kreeka, Rooma), ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst, romaani ja gooti kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3 ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi
stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Romaani Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu inimene täiel määral mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks
Mis on romaani ajastu tähtsaim tekstiilikunsti teos? Iseloomusta seda! Olemuselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux` /bajöö/ vaip. See asub Prantsusmaal Bayeux` linnas muuseumis. See on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglismaa-retk (1066 Normandia hertsog William/Guillaume tungis Inglismaale, pidas Hastingsi lahingu). Vaip on valmistatud 11. sajandil. Gooti stiil (§ 30 Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid, § 31 Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias jm, § 32 Gooti stiili kujutav ja tarbekunst, § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis, § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis, § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis) Mis on gooti arhitektuuri esikteos? Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Nimeta gooti arhitektuuri olulisimad tunnused! * teravkaarte kasutuselevõtt * roiduvõlvide kasutuselevõtt.
joone sees. 27. ruunikivi enamasti viikingiaegne mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolised andmed, surmakont hing põhjus ja kivi püstitaja nimi. 28. initsiaal suuruse, värvi võu dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose esilõikudes. 29. Romaani kirikule oli iseloomulikukt väikesed aknad. 30. portaal ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav Transept ristlööv. Risthoone, põiklööv, põikhoone sarnane ja gooti stiilis basilikaalne kiriku pikihoonet läbilõikav ehitusosa Nelitis pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas
Juhendaja: Tartu 2013 SISUKORD ARENG JA ISELOOMUSTUS 2 ARHIDEKTUUR 2 SKULPTUUR 4 MAALIKUNST 5 TARBEKUNST 7 MOOD 7 KOKKUVÕTE 7 PILTE GOOTI KUNSTIST 8 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut põhja pool Pariisi asus Saint -Denis' klooster
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujuta
Piibliks". Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna. Ilmselt ei pööranudki meistrid tähelepanu inimese kehavormide täpsele edasiandmisele; neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Sageli leiame romaani kirikuis seinamaale. Maalikunsti peateemaks olid mitmesugused imed- pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust. Kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. Gooti kunst Nagu romaani stiil, nõnda oli ka gootika eelkõige sakraalne, s.t. kiriklik kunst. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roiete kasutuselevõtt võimaldas ehitada õhemaid ja kõrgemaid seinu ning ehitada ka rohkem aknaid. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Kõige kuulsam Jumalaema kirik Pariisis. Peaportaali kohal kuningate galerii,
saatanlik kuju, kes tõstab mässu ebaõiglase maailmakorra vastu nägija, kes õiglase ja vooruliku eluga teenib igavest õndsust Klassitsism Klassitsism- kirjanduse ja muude kunstide suund 17.sajandil, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust (Louis XIV, 1635.a. Prantsuse Akadeemia) Nicolas Boileau Despréaux (1636-1711) “Luulekunst”(1674) Kunst on looduse jäljendamine ja ilus kriteeriumiks on tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormiks ainult riimitud värss. Kunstiväärtuslikud ja lubatavad antiikkirjanduses tuntud žanrid - lüürikas: ood, idüll, , läkitus, satiir, epigramm jt eepikas: kangelaseepos; näitekirjanduses tragöödiat, komöödiat. Žanrid jagunevad kõrgeteks ja madalateks, kõrged nõudmised kõrgetele žanritele:
Vaibal on u. 1500 inimfiguuri, lisaks hobuseid, losse, laevu ning vaiba serval kaunistuseks loomi-linde jne. See vaip annab pildi oma ajastu elust. Legendi järgi tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. Gooti stiil 12-16saj Tunnus tervakaar, mis läheb ümber altari on koori ümbris käik. Enne seda on koor ja selle lõpus on altar. Neilkurgast läbib põiki. Gootika on linnade kunst, mille sünnimaa on Prantsusmaa. Tallinn on ka gooti stiilis ehitatud. õde'' ( joonised teisele poole) I periood-varagootika 12 saj keskpaigast kuni 13 saj.II periood- Kõrggootika 13.aj- 14. Saj keskpaik.III periood- Hilisgootika 14-16 saj.stiilitunnused.- Põhiplaanilt basiilika ( ) ladina rist. Ei erine romaani stiilist. (joonis) Gooti stiilis linn.- Linnade keskel raekojaplats koos raekojaga, kirik, turuplats. Gildihooned.Hooned kitsad, kõrged, kolmnurkse kõrge viiluga Tallinnas''Kolm õde'' müürid ümber. Maja maja küljes kinni.
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...............................................................
aktiivselt, senise kunsti põhitõed: valguse ja Raoul Dufy ,,Lipuehtes Prantsusmaa varjuga modelleerimine, tänav", objektidele ainuomaste värvide Maurice de Vlaminck kujutamine. Nende peaeesmärgiks ,,Maastik kolme puuga" sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. futurism 20.sajand Noored püüdsid luua tuleviku Giacomo Balla ,,Koer Itaalia kunsti, neid vaimustasid maailma ketiotsas", katvad raudtee võrgud, ookeani Gino Severini ,,Sinised aurikud, keras sillad. Kunstnikud tantsijannad"
annaabi.ee 
