Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rohtlad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sademetehulk, õhumassid, metsad, pusta, rohtlad, pimerott, kobestaja, mustmullad, ferraliitmullad, pisiimetajad, närilised, kiskja, koiot, rohttaimed, koosta, pikkusekskevadel kiiret kasvama hakkamist, sest toitained varutud paksenenud juurtesse; juured eri sügavuses, et max vett ja toitaineid saada (väga pikkade juurtega taimed hangivad vett isegi paari meetri sügavuselt) kasvavad tihedate puhmikutena, puhmastaimedel kitsad lehed, varsi katab tihe karvastik kõik see aitab hoida niiskust ja vähendada aurumist 5. Miks on looduslikke rohtlaid tänapäevaks vähe säilinud? 2.tund Parasvöötme rohtlad: loomad, inimtegevus, keskkonnaprobleemid 1. LOOMAD . Rohtla loomadele on alles jäänud väga vähe elupaiku, sest enamus rohtlatest üles haritud. Loomastik liigivaene. rohusööjad (enamuses väiksemad, suurtest Ameerikas piison ainult kaitsealadel) kiskjad eriti rikkalikult närilisi, väikesed närilised leiavad kaitset rohus, urgudes; mõned neist elavad kolooniatena (näiteks suslikud, rohtlahaukurid, kes head mulla kobestajad)
näiteks Venemaal ja Põhja- Ameerika sisemaal. Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötme rohtla Rohtlad on suured tasased või madalate küngastega maa-alad, mida katavad rohttaimed ja üksikud puud või puudesalud väikeste veekogude ääres. Rohtlad kannavad maailma eri osades erinevaid nimetusi: Euraasias stepp, Põhja- Ameerikas preeria, Lõuna-Ameerikas pampa. Asend ja kliima Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Enamik langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased. Taimestik Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised
..............................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid. Need loodusvööndid on järgmised: vahemereline taimestik, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ning jäävöönd. Vahemereline põõsastik ja mets Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses. Sellised euroopa riigid, kus levivad vahemerelised metsad on näiteks: Türgi, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Horvaatia ning Prantsusmaa. · Asend ja kliima Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3
kliimaklassifikatsioone endises NSV Liidus. Alissovi kliimaklassifikatsioon põhineb geneetilisel printsiibil, kus kliimatüüp sõltub õhumasside liikumisest, mida määrab globaalne õhuringlus. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi eristatakse kliimavöötmed, mille piires eristatakse merelist, mandrilist ja kohati mussoonkliimat (kliimatüübid). Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde aasta läbi valitsevad arktilised õhumassid. Lähisarktiline kliimavööde suvel valitsevad parasvöötme ja talvel arktilised õhumassid. Parasvööde aasta läbi valitsevad parasvöötme õhumassid. Lähistroopiline kliimavööde suvel valitsevad troopilised ja talvel parasvöötme õhumassid. Troopiline kliimavööde aasta läbi valitsevad troopilised õhumassid. Lähisekvatoriaalne kliimavööde suvel valitsevad ekvatoriaalsed ja talvel troopilised õhumassid.
3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. · Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed · Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50-70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neeelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
Põhja-Ameerika ida Suvel on soe. Talvel on külm. Sajab suvel Pruunmullad. Pruun mulla profiilis valitseb enam-vähem Taimestik on liigirikas. Need metsad on sügiseti väga värvilised. Lehtmetsade Loomadest on tüüpilisemad seemnetest, pähklites ja
jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi Sademed:langevad peamiselt alla uduvihmana , sageli esinevad tuisud , samuti esineb ka igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12.mitmerindelisus-see kui kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega Kultuurmaastik:metsad on maha võetud ja maa põllustatud (kesk-euroopas)
Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Tavalisim taimkatte tüüp on mets, vähem on rohtlat. Peaaegu kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. On olemas kaks põhilist puude tüüpi: heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus.
suhkruvahtrad (Põhja- Ameerikas); kuused; männid; kased; sarapuud; lepad; nulg; lehis; Veekogude reostumine; tööstusjäätmed; õhusaastus tööstuspiirkonnas (happevihmad); veeressursside ammendumine; metsaraie lehtmetsades; taime- ja loomaliikide mitmekesisuse vähenemine; Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Parasvöötme metsad jaotatakse: 1. Lehtmetsad laialehised puud (tamm, vaher, pöök) 2. Segametsad okaspuud koos kitsalehiste puudega (kuusk, mänd, kask, lepp) 3. Okasmetsad okaspuud (kuusk, nulg, lehis, seedermänd) Tavaliselt käsitletakse sega- ja lehtmetsad koos. Eesti jääb segametsade vööndisse. Pruunmuld on viljakas muld, mis kujuneb välja siis, kui sademete hulk ja aurumine on enamvähem tasakaalus. Sisaldavad palju huumust. Metsarinded: 1. Sambla- ja samblikurinne 2
LOOMASTIK: Arktilistes tundrates 48 imetajaliiki karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud; rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren. Kohastumused: talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine või pikenemine. Teravmägedel suudavad vast pidada vaid põhjapõder ja hunt. Pisiimetajad veedavad talve lume all, suvel rändavad lõuna poole. Subpolaarsete alade imetajatel on kaitseks külma vastu tihe paks karvkate. Väljaulatuvad kehaosad on lühenenud. Pisiimetajad veedavad talve lume all, suuremad (põhjapõder) rändavad lõuna poole. Metsatundra Metsatundra on vahevöönd tundra- ja taigavööndi vahel, paljude uurijate järgi tundravööndi lõunapoolseim allvöönd. Selle põhjapiiri moodustavad hõrendikud veelahkmeil, lõunapiiri viimased laigutundrakooslused.
Viimase jääaja ajal olid kliimavöötmed surutud kokku, oli varem ühendus läbi kõrbete ja Beringi väin oli kuiv. Nt harilik pöök, ümber antarktika on lõunapöök, mis on hariliku pöögi kauge sugulane. Uus-meremaal, Tsiilis, Austraalias, Uus-Guineal tekkinud mandrite lahknemise kaudu. Gondwana ajal oli Antarktika roheline ja seda katsid suured lõunapöögi metsad. ~ ,,Lemuuria" disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari, ehk on seletatav lõunamandrite eemaldumisega algselt ühtsest Gondwana idaosast leemurlased on levinud Magagascaril ja Kagu- Aasias, kandlased Lemuuria maa, mis on veepõhja kadunud ja järel ainult saared. Võib-arvata et need poolahvilised olid varem palju suuremalt levinud.
liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, parasvöötme mussoonmets. Parasvöötme metsad jagunevad lehtmetsadeks, okasmetsadeks ja segametsadeks. Parasvöötme okasmetsad Okasmetsad läbivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Levinud on ka okasmetsade teine nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest. Enim okasmetsi kasvab Kanadas, Venemaal ja Skandinaavias. Taiga on suurim loodusvöönd, mille suved on soojad, vihmase ja niisked ning talved külmad. Kliima
See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas. Tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermännimetsad suure toitainete ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138)
- hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed
põuaaegade vahel. Vahel sajab vihma, kuid see aurustub enne maapinnani jõudmist. Poolkõrb - suved on pikad ja palavad nagu kuumakõrbes, talvel sajab, aga vähe. Keskmised temperatuurid suvel on vahemikus 21 27 °C. Tavaliselt ei ületa temperatuur 38 kraadi, ka öösiti on piisavalt jahe: 10 oC. Öine jahenemine aitab taimedel tasakaalustada päevast vee aurustumist ja hingamist. Õhu jahenemine võib kondensatsiooni suurendada ja põhjustada mõnel pool isegi vihmasadusid. Keskmine sademetehulk on 200 400 mm/a. Rannikukõrb - mõõdukalt pikale ja soojale suvele järgneb külm talv. Keskmine temperatuur suvel on vahemikus 13 24 oC ja talvel 5 oC või alla selle. Maksimaalne temperatuur on umbes 35 oC ja miinimum 4 oC. Tsiilis on juuli keskmine temperatuur vahemikus 2 5 oC ja jaanuaris 21c 25 kraadi. Sademeid on mitmes paigas 80 130 mm. Maksimaalne sademete keskmine üle aastate on olnud 370 mm ja miinimum 50 mm.
lehtedega. Osad taimed aga kasvavad teiste peal , et rohkem valgust saada. Selline taim on näiteks liaan. Peale selle on vihmametsades veel palju teisigi taimi. Need on näiteks bromeelia, raitlill, palm, orhidee ja viigipuud. Savann Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannidest on tekkinud mussoonmetsade põlengute, osalt ka metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajätjel. Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab vaid üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid.puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Maapiinda kattavad 1- 2 meetrilised kõrrelised. Neil on tihe jatugevasti põimunud juurestik, mis kasutavad ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja võimaldab neil üle elada ajutise põuaperioodi. Seal, kus on vähegi vett, kasvavad rühmiti sitked
lonthüljes; Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki : pingviinid, keiserpingviinid, Adelie pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid Mets puittaimedega kooslus , mille pindala on vähemalt pool hektarit, puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit ( kui noored puud , siis peavad olema võimelised nii kõrgeks kasvama) Aastal 2000 FAO andmetel · 33% boreaalsed metsad · 11% parasvöötme metsad · 9% subtroopilised metsad · 47 % troopilised metsad Boreaalne mets e. taiga · Ca 70. Ja 50. Põhjalaiuskraadide vahel · Katab maismaast 11% 2/3 siberist · Vegetatsiooniperiood _ 3-6 kuud · Sademed : 250-500 mm/a · Mullad : happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga; · Leetumine · Kontinentaalses osas igikelts, mis sulatab vaid pinnalt, merelises osas igikeltsa pillutatult, metsakõdu lagunemiseks keskm
6 % 20 % teeninduses on hõivatud 38,5% 69 % Maa kasutamise struktuur ja mis riigis on seda liiki maad kõige rohkem: 39% Harimiskõlbmatu maa (ka siseveekogud) - Aasias 31% põllumajanduslik maa: 10% Põllumaad Euroopas 21% Rohumaad Austraalias ja Okeaanias 27% Metsad Lõuna-Ameerikas 3% Asulad, teed Euroopas PÕLLUMAJANDUS majandusharu, mis toodab toiduaineid ja tooraineid tööstusele. Jaguneb loomakasvatuseks ja taimekasvatuseks e. maaviljeluseks e. põllunduseks 1. Analüüsi looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele VEGETATSIOONIPERIOOD - Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede tegevuse. Enamikel taimedel vähemalt 90 päeva aastas. Vahemere ääres kuni 260 päeva, Põhja-Euroopas 100 1.1
5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3. Piirkonnad Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika (pampa), Lõuna- Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4. Mullastik mustmullad kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks) 5. Taimestik kõrrelised, rohtkate 6. Loomastik loomi vähe, sest pole piisavalt toitu. Peamiselt närilised ja hobused. Lennuvõimetud linnud. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS · Kliimavööde parasvööde · Kliima kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima sademeterikas, aastaringne
Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur. Suvel on õhutemperatuurid umbes +30° kuni +40 °C, talvel on nad madalamad (+15° kuni +25 °C). Sademetehulk on väiksem kui 250 mm aastas. Sõltuvalt sademete hulgast eristatakse kahte kliimatüüpi: mandriline troopiline kliima ja mereline troopiline kliima. Ookeanide piirkondades sademete hulk on üsna suur ja kliima on ekvatoriaalkliimaga sarnane, ainult õhutemperatuuride amplituud on suurem. Troopiline kliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika lõunaosa, Lõuna-Ameerika keskosa (peamiselt rannikualad), Aafrika põhja- ja lõunaosa ning Austraalia keskosa piirkonna, samuti
(Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt liigub sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune?
· Tuuled ja õhu liikumine laiemalt on põhjustatud õhurõhu erinevusest, see omakorda Maa ebaühtlasest soojenemisest. Õhk liigub kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade suunas. · Koos kõrguse suurenemisega mäestikes langeb õhutemperatuur keskmiselt 6 kraadi 1km kohta. Põhiliselt õhutemperatuuri muutmise tõttu kujuneb mäestikes välja kõrgvööndilisus. · Kliimavöötmed on suured alad, kus ühetaolised õhumassid, sarnane õhuringlus, tuulte- ja sademetereziim. · Maakeral eristatakse seitse kliimavöödet- 4põhi- ja 3 vahekliimavöödet: polaarvööde, lähispolaarne vööde, parasvööde, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne vööde. · Põhikliimavöötmetest on õhumasside üldine iseloom ja liikumine kogu aasta ühesugune. · Vahekliimavöötmes on pool aastat ülekaalus põhjapoolsema , pool aastat lõunapoolsema põhikliimavöötme õhumass.
Kasvada saavad taimed ainult paar nädalat, sest ülejäänud ajaks tuleb vett säilitada. 4 Paiknemine Kõrbete aladel saavutab kuumus ja sademetevaesus oma äärmuse. Nende alade paiknemine on seotud pöörijoonte lähedal asuvate püsivate kõrgrõhualadega, millest pooluste suunas liikudes muutuvad kõrgemad õhumassid jahedamaks ja kuivemaks ning hakkavad laskuma allapoole. Kõrbed laiuvad nii parasvöötme lõunaosas kui ka lähistroopilises ja troopilises kliimavõõtmes. Mandrite kuivad sisepinnad ja külmade merehoovuste naabruses asuvad kõrbed. 23% maailma maismaast on kõrbed. Kõrbeid võib kohata Afganistanis, Austraalias, Mehhikos, Jeemenis, Alzeerias, Liibüas, Tsaadis, Malil, Mauritaanial, Nigeril, Sunaadil, Egiptuses, Saudi-Araabias
Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25- 26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, just nimelt Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. [6] 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus- ja varjulembesed taimed, öö- ja päevaloomad Vihmametsades käib valguse pärast pidev konkurents. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks ning seepärast on vihmametsade alumistes rinnetes äärmiselt hämar, kuna päikesevalgus lihtsalt ei pääse läbi
okasmetsad, Põhja- v.a. Island, Iirimaa ning Euraasia Islandist ja suurem osa Skandinaaviast Iirimaast kuni Sahhalinini. ja Soomest. Idapiiriks Euroopas isoleeritud Uurali mäestik. populatsioon Alpides. Elupaigaline levik Eestis Metsad Kultuurmaastik Sigimine Aastas 2-3 pesakonda, Aastas 2 (harva4) tiinus kuni 45-50 päeva, pesakonda, tiinus 40-45 pesakonnas 2-5 poega. päeva, pesakonnas 1-6 poega. Toitumine Suvel rohttaimed, talvel Suvel rohttaimed, talvel
.................................................................................................7 TAIMESTIK............................................................................................................................................................ 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK.......................................................................................................................................
Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont. 15.Selgitage leetumisprotsessi olemust! Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). 16.Miks on mustmullad väga viljakad? Sest need on väga huumuserikkad. 17.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaalustatud veereziimiga - sademed = aurumine (Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad väga viljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks.) 18.Miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik. Tarvitseb aga hakat
väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes).Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. N: Malai saarestik-Eriti liigirikkad metsad,ekvaatori vihmamets on kõige keerukam ökösüsteem kust võib leida pooled maakera looma-ja taimeliikidest.Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline
PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast * Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda kõrbed ja poolkõrbed Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb
(2). Köppeni klassifikatsioonis selle kliimatüübi nimi on niiske kontinentaalkliima jaheda suvega alltüüp. See alltüüp esineb Põhja-Ameerikas (New England, Suure Järvistu regioon, Kesk-Lääs 100. meridiaani idapool, Kanada lõunaosa), Ida- Euroopas, Skandinaavias ja Venemaal (vt. Joonis 2). Niiske ontinentaalkliima paikneb mitu õhumasside - peamiselt polaarsete ja troopiliste - piiril, ja see on ilmade muutuslikkuse põhjusena. Polaarsed ja troopilised õhumassid põrkavad kokku, tekitades hõredama ning niiskema õhu Joonis 2 Dfb esinemine maailmas (4) ülestõusu, mille tulemusena toimub sadenemine. Need õhumassid moodustavad mittetroopilisi tsükloneid ja tänu polaarsele jugavoolule liikuvad läänest itta, mistõttu läänetuuled domineerivad niiske kontinentaalkliima vöötme alades. Kontinentaalsus on samuti Dfb kliimatüübi tähtsa tegurina. Kuna selle kliimaga alad asuvad
annaabi.ee 
