Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Roheline kärbseseen". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, kärbseseen, surmav, kärbseseene, rooma, keiser, amanita, annus, grammis, claudius, paavst, clemens, koostanud, silverEestis mõnel aastal haruldane, mõnel aga massiline. Väga harva on teda leitud ka Lõuna-Eesti lubjarikkalt moreenpinnaselt. Roheline kärbseseen on surmavalt mürgine, ning kahjuks peetakse teda kübara värvuse tõttu rohelise kübaraga pilvikuks. Tavaliselt tuntakse teda nime all kui death cap ehk surma kübar/müts. Seent kirjeldas esimesena prantsuse botaanik Sébastien Vaillant aastal 1727. Seen on osalenud enamuses inimeste mürgitamises seentega, võimaluses, et temaga mürgitati ka Rooma keiser Claudius ja Püha Rooma keiser Charles VI. Põhi toksiini koostisosaks on - amanitin, mis kahjustab maksa ja neere. Teised kärbseseened Kollakaspruun kärbseseen - Amanita fulva Pruun kärbseseen - Amanita porphyria 9 Kollane kärbseseen - Amanita citrina Roosa kärbseseen - Amanita rubescens Kuning-kärbseseen - Amanita regalis Rõngata kärbseseen - Amanita vaginata
sage eriti Lääne-Eestis ja saartel. Roheline kärbseseen on surmavalt mürgine, ning kahjuks peetakse teda kübara värvuse tõttu rohelise kübaraga pilvikuks. Tavaliselt tuntakse teda nime all kui death cap ehk surma kübar/müts. Seent kirjeldas esimesena prantsuse botaanik Sébastien Vaillant aastal 1727. Seen on osalenud enamuses inimeste mürgitamises seentega, võimaluses, et temaga mürgitati ka Rooma keiser Claudius ja Püha Rooma keiser Charles VI. Põhi toksiini koostisosaks on - amanitin, mis kahjustab maksa ja neere. Eelmisel aastal põhjustasid Eestis suurt meediakära rohelise kärbseseene kaks mürgistusjuhtumit: viieliikmeline perekond sõi neid seeni suure sirmiku pähe ning samalaadne juhtum kordus paar nädalat hiljem, kui sama seeneliiki söönud keskealine mees sattus haiglasse (Pullerits 2009). Pole Austraalias veel nähtud. 1.3.2 Valge kärbseseen
Rakvere Eragümnaasium XII klass Aleksander Pihlak MÜRGISEENED EESTIS Referaat Juhendaja: Malle lepp Rakvere 2012 SISUKORD 2 SURMAVALT MÜRGISED SEENED Valge kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini. Kõige rohkem aetakse valget kärbseseent segi sampinjonidega. Sampinjone eristab valgest kärbseseenest eoslehekeste värvus. Valge kärbseseen on üleni valge sealhulgas eoslehed, kuid sampinjonide eoslehtede värvus varieerub heleroosast kuni tume-punapruunideni.
on iseloomulik pikk peiteaeg (12-24 tundi ja enamgi). Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja lahtisus, võimalik on sokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, eufooria, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid, deliirium ja kooma. Sümptomid ilmuvad 3090 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel
Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik,sapipuravik,valgepuravik,pomerant
praetult või keedetult, tõmmisena vees, marjamahlas või piimas, juua kärbseseent söönud inimese pissi või süüa kärbseseenega mürgitatud põhjapõdra liha. Levinud on uskumus, et paarisarvu seente söömine on riskantne, seenevaim võib sellisel juhul inimese üle võimust võtta. Tähtis on enne seene manustamist paastuda. Kärbseseent ei tarvitata üheaegselt alkoholiga, sest see võib olla surmav. Seen ja viin on vastupidise toimega. Näiteks kui seeni söönnu ja viina joonu kohtuvad, näib viinajooja seenesööjale mustana, inimesele kahjuliku jõuna, ja sellepärast läheb ta viinajoojast eemalt mööda. 16 4. PUNANE KÄRBSESEEN EESTI KULTUURIS Räägin mõnedest vahendajatest, nende arvamusest, kes on meie kirjasõnas sellest kärbseseene asjast kirjutanud või sellega kuidagi seotud. Ega kirjasõna
Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 13 cm paks ja 47 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 m. Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega putukamürki, mis on inimesele ohutu. Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt.
omaduste parandamiseks. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil. Seenemürgitused: Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Aflatoksiinid: Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuur, niiskus) toodavad näiteks hallitusseened. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1. Kollane kerahallik. Ohratoksiinid:
ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. · Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. · Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel · Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50). Eksperimentaalses toksikoloogias on kõige laialdasemalt kasutatav LD50, mida saab leida just logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma 3. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. · Eksponeerumine (kontakt, mõju) võib olla:
doos/kontsentratsioon, mille juures efekti veel ei teki mitte ühelgi loomal katserühmas), · NOAEL (no-observed adverse effect level) mittetäheldatava ebasoovitava mõju tase, · LOEL- madalaim täheldatava efekti tase madalaim doos, mille korral on efekt juba märgatav (kasvõi osal loomadest). Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50). Eksperimentaalses toksikoloogias on kõige laialdasemalt kasutatav LD50, mida saab leida just logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma. 4. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. Organismi surm pole toksilise toime ainukeseks märgiks
...........................................................................8 2.4 Mürgised kalad..................................................................................................................9 Kerakala.....................................................................................................................................9 2.5 Mürgised seened..............................................................................................................10 Valge kärbseseen......................................................................................................................10 2.6 Mürgised putukad............................................................................................................11 Mesilane...................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus..................................................................................
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
Arhiivist leiti ka Napoleoni eluruumist pärinev tapeeditükk. Analüüs kinnistas et rohelise mustriga 1 ruutmeetri tapeedipinna kohta oli 1,5grammi arseeni ! Samasuguste tapeetidega ruumides elasid ka Napoleoni kaaslased, kes oma päevikustes kurtsid arseenimürgitusele iseloomulike haigustunnuste üle. Nii hukutas Napoleoni tapeedivärv. Arseeni biotoimest.Lihtainena pole arseen mürgine, kuid arseeniühendid on surmavad. Mürgistust põhjustab juba 5 milligrammi (0,005 grammi), surmav annus inimese jaoks jääb vahemikku 50500 milligrammi, tavaliselt räägitakse 100 milligrammist. Inimorganismis on arseen´elementide levimuselt 12. Kohal. Seal on arseenis siskin vaid 0,018 grammmi. Kõige rohkem on arseeni maksas ja juustes, veres on arseeni sajandik protsenti, juustes aga kuni 0.6 %. Väga väikestes annustes võivad mürkained olla caulked, suurtes annustes aga põhjustada mõrgitust. Arseeni miksokogused on normaalseks elutegevuseks vajalikud, suuremas annuses on
Aafrikast tulnud taimel tekkis Iraanis, Kesk-Aasias, Indias ja Hiinas erinevais kasvutingimustes palju mitmesuguseid teisendeid, mis nüüd botaaniliselt on alamliikidesse rühmitatud; alamliikidest on tuntuim melon ehk dessertmelon, temale järgneb kurkmelon. Melon ehk dessertmelon on tekkinud Ees- ja Kesk-Aasias. Aromaatseid magusaid suuri valminud vilju süüakse värskelt kui dessertköögivilja. Arvatakse, et Vana-Egiptuses, -Kreekas ja Roomas teda ei kasvatatud.Õhtumaale ilmus ta alles Rooma riigi lõpu poole. On teada, et Rooma riigi keiser Claudius sõi iga päev hommikueineks kaheksa melonit. Ees- ja Kesk-Aasias on melon olnud pikka aega üks peamisi toiduvilju ja on praegugi tähtis. Muhameedlaste paastukuu ramadaani ajal on melon paastuvatele usklikele hädavajalik värskendav toit. Seepärast on aegade jooksul hoolega edendatud meloni kasvatamist ja aretust ning ta on levinud paljudesse maadesse, kus teda kultiveeritakse parasvöötme soojemast piirkonnast kuni troopikani
kõhulahtisust. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Mürgistused luuviljaliste tuumadest Mürgistuse võib põhjustada suurel hulgal (100...200 grammi) ploomi-, kirsi-, aprikoosi- ,virsikukivide ja mõrumandlite söömine, sest need sisaldavad amügdaliini, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet. Seenemürgistused Raskeid ja isegi surmavaid mürgistusi tekitavad kärbseseened, eriti valge kärbseseen. Seenemürgistus võib väljenduda närvisüsteemi kahjustusena, seedekorratusena või verekahjustusena. Et enamik seenemürke keetmisel hävib või läheb üle keeduvette, on tarvis mürke sisaldavaid söögiseeni enne toiduks valmistamist rohkes vees kupatada ja kupatusvesi ära valada. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused ANORGAANILISED MÜRGISTUSED Mürgistus raskemetallidest
Ei ole kaitsealune liik. Aastasada jooksul lubas loodus inimesel üles leida palju mõjusaid ravimtaimi ning avastada ravimisviise, mille tõhusust tänapäevalgi tunnustatakse. Ka seentega ravimisel ehk fungoteraapial on kindel koht rahvameditsiinis. Kaasaja arstiteadus on kindlaks teinud, et seene vitamiinid kaitsevad inimest viiruste ja bakterite eest, mineraalained hoolitsevad terve vere, tugevate luude ja hammaste eest. 2. Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult
ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised. Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu koostises tarvitatakse, võivad mõnekümnegrammistes kogustes olla mürgised, nagu keedusool ja enamik maitseaineid. Samuti on suuremates annustes mürgised peaaegu kõik ravimid. Seega teravat piiri mürgiste ja mittemürgiste ainete vahel pole. Üks tähtsamaid suurusi, millega igasuguse aine mürgisust saab kvantitatiivselt iseloomustada, on surma põhjustav annus. Seda tähistatakse LD50 (poolletaalne doos) ja selle mõõtühikuks on mürgi kogus kehamassi kilogrammi kohta. Mürke on kahte liiki. Ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite töö. Teised on valiva toimega, nad blokeerivad mõne erutuse- või ainevahetuskanali. Need on tavaliselt mürgisemad. Mürgil on peiteaeg- aeg mürgi sattumisest organismi kuni mürgitusnähtude ilmnemiseni. Tsüaniididel on see väga lühike (paar minutit), metanoolil ligikaudu pool tundi,
seentel koos mikroskoopiliste vetikatega. Tuntakse umbes 2000 liiki seeni, mis m o odustavad sa mblikke. Mitmed m eile tuntud seenedpuravikud, riisikad, sampinjonidon paljude ini m este arvates erakordselt maitsev toit. Siiski peab seeni korjates ole ma v äga ettevaatlik , sest m õne seeneliigi valesti m ääramine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi. Mõned väga m ürgised seened sarnanevad s öödavatele ja on hästi m e eldiva välimuse ga. Iseloo mulikuks näiteks on valge kärbseseen, mida nii m õnigi kord peetakse sa mpinjoniks. Li maseened ei ole tõelised seened, vaid ainuraksete loo made sugulased. Li maseente keha koosneb m e m braaniga kaetud hulk tuumsest plas moodiu mist, mis on m o odustunud paljudest o mavahel liitunud rakkudest. Plasmoodiu mid suudavad liikuda. Nad roo mavad ringi k õdunevas puidus või mullas, otsides endale toiduks baktereid, algloo mi ja seeni. MÜRK SEENED
· Vabastati keelatud aine staatusest ajutiselt aktivistide protesti mõjul, kuid 1988.aastal pandi tagasi · Igatahes sai Ecstasy'st palju rohkem inimesi teada kui enne; algas tarvitamine reivipidudel · 1985. aasta CCCA aitas kaasa ka designer drugs - ajastu algusele · 1986 - Controlled Substance Analogue Enforcement Act - struktuuri ja psühholoogilise toime analoogilisuse arvestamine. Ecstasy't pakutakse mitmesuguse välimusega tablettidena, ka kapslites. Enamasti jääb annus 80-150 mg vahemikku. Toime algab 20-60 min pärast sissevõtmist, max efekt 60-90 min pärast, esmastoimed kestavad 3-5 tundi. · MDMA-l on 14 metaboliiti, osa neist aktiivsed. Peamise metabolismi rajad on N demetüleerumine, O-dealküleerumine, deamineerumine ja konjugeerumine. MDMA eliminatsiooni poolväärtusaeg on 8-9 tundi. · E tarvitamise trend UK-s on langemas, USA-s tõusmas (eriti võrreldes muude uimastitega).
Mõned inimesed marineerivad või hapendavad neid, mõned praevad või panevad kohe puhastatud kukeseened karbiga sügavkülma. Seeni saab soolata ning kuivatada. Kukeseeni kasutatakse erinevates seeneroogades nagu supid, kastmed, hautised, ahjuroad ja küpsetised. Samuti on kukeseened head seenerisotos. Keedetult ja kupatatult muutuvad seened veidi vintskeks. Austerservik Austerservik on torikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv kuuluv seen. Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati sampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise.
- täita, - hapendada, - konserveerida, - töödelda mahlaks. Kapsast lisatakse: - suppidesse, - hautistesse, - vokiroogadesse 56. Valge peakapsa hapendamine. Hapendamine on kuivatamise ja soolamise järel vanemaid säilitusviise. Hiinlased tundsid kapsa hapendamist juba 6000 aastat tagasi. Euroopas hakati kapsast hapendama veidi hiljem. Rooma sõdalased kandsid kaasas kapsatünne ja hindasid hapukapsast kõrgelt. Hapukapsad on sakslaste, venelaste, hindude, korealaste, hiinlaste ja eestlaste lemmiktoit. Riivitud kapsad pannakse ettevaatlikult tünni, peale raputatakse soola, tambitakse puust nuiaga seni, kuni mahl välja tuleb. Nii tehakse iga kapsakihiga, kuni tünni ääreni jääb paarkümmend sentimeetrit. Pealmine kiht kaetakse tervete puhaste kapsalehtedega ja puhta linase riidega.
· kaeratangud · mais · nisu · köögiviljad · puuviljad Keskmiselt imendub segatoidus olevast rauast 515%. Raua imendumine oleneb sellest, millises vormis raud esineb (heemne ja mitteheemne raud), aga ka toidu koostisest. Loomses toidus on heemne raud, mis on organismil kergemini omastatav kui taimedes leiduv mitteheemne raud. Raua omastamist parandab vitamiin C, raua imendumist halvendavad füthape, polüfenoolid ja kaltsium. Raua kõrgeim lubatud päevane annus on 20 mg. Tsink (Zn) on paljude ensüümide koostises, osaledes valgu sünteesis ja hormoonide (näiteks insuliini) ning vitamiinide ainevahetuses. Tsink võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust. Tsingi omastamist vähendab füthape, omastamist parandavad loomsed valgud, vitamiin A ja vask. Taimetoitlastel on vajadus tsingi järele seetõttu 2530% kõrgem.
· Erinevused kliinilises toimes erinevate ravimite vahel tulenevad seondumise spetsiifikast retseptori alaühikutele & farmakokineetilistest omadustest (metabolismist) Võõrutussündroom pärast bensodiasepiine · Sümptomid Ülemäärane erutatus: ärevus, ärrituvus, unetus, rahutus Vegetatiivsed nähud: higistamine, südamekloppimine, vererõhu kõrgenemine, värinad, peapööritus Krambid · Riskitegurid Ravi: kestus üle 6 kuu, suur annus, lühikese toimeajaga ravim, äkiline lõpetamine Patsient: varasem sügav ärevus, uimastite tarvitamine, naissugu, kaasnev isiksusehäire või paanilise hirmu sündroom · Ravimeetmed Annuse järkjärguline vähendamine, BD vahetamine kestvamatoimelisema vastu, depressiooni- või krambivastase ravimi lisamine, kognitiiv-käitumisteraapia Rahustid : bensodiasepiinid Uinutid : bensodiasepiinid
sisaldavad 5 7% sidrunhapet. Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembrikuus, millal ongi tavaline koristusaeg. Sidrunipuid kasvatatakse ka nõnda, et nende saaki saaks aastaringis kolmel perioodil koguda, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist novembrini, detsembrist maini ja juunist septembrini. Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor läigib. Sidruni eriti suure C-vitamiini-sisalduse juttudega on liiale mindud. 100 grammis sidrunis on 40 milligrammi C-vitamiini. Sama palju sisaldavad C-vitamiini ka apelsinid ja tomatid. Tomateid tarbitakse aga meil võrratult rohkem. Valge peakapsas ja punane sõstar jäävad sidrunist C-vitamiini sisalduse poolest vaid neljandiku võrra maha, aga must sõstar ületab sidruni C-vitamiini-sisaldust seitsmekordselt. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad,
Näiteks, kui 80 kg mees joob ära pudeli 4,8% õlut (ülaltoodud arvutuse põhjal 2,4 drinki), on mehel vere alkoholisisaldus: 2,4 x 10 ________ = 0,23 promilli 80 x 0,76 Sama koguse sama õlle ärajoomisel on 65 kg kaaluval naisel vere alkoholisisaldus: 2,4 x 10 _______ = 0,24 promilli 65 x 0,65 Kainenemine toimub keskmiselt kiirusega 0,1 promilli ehk 1 drink tunnis, seega kulub neil täielikuks kainenemiseks umbes 2 tundi. Surmav annus on 68 ml absoluutset alkoholi kehakaalu ühe kilogrammi kohta. See on umbes 1,5 liitrit viina 80 kg kaaluval tervel täiskasvanud mehel. SÕLTUVUS ALKOHOLIST Alkoholisõltuvus on haigus, mis diagnoositakse juhul, kui viimase 12 kuu jooksul on esinenud 3 või rohkem järgmistest tunnustest: 1. tolerantsuse e alkoholitaluvuse (rahvasuus ka kandmise) suurenemine: a) soovitud toime saavutamiseks tuleb tarvitada suuremat alkoholikogust kui varem
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI........................................................................................
kokaiini tarvitamine või kokaiini perioodiline tarvitamine põhjustab veidrat agressiivset ja vägivaldset käitumist. Üleannustamine põhjustab südame seiskumist või kopsu kahjustuste tagajärjel surma. Enamik surmaga lõppenud õnnetusi on toimunud arvatavasti droogi suitsetamisel, süstimisel ja nn body-backeri sündroomi tõttu. Viimasel juhul üritatakse kokaiini vedada salakaubana kondoomi pakituna, allaneelatud kondoom võib maos puruneda või sattub kokaiin makku maomahla toimel. Surmav annus imendub verre. Selliseid pakikesi on topitud ka pärakusse või tuppe. Pärasoolest eemaldamiseks on vahel vaja ka kirurgilist operatsiooni. Kokaiini tarvitamise tagajärgedeks on vaimne ja füüsiline sõltuvus, nina limaskesta põletik, veenipõletik, peaaju verevalumite oht, sagedane haigestumine nakkushaigustesse. Tekivad südame rütmihäired. Inimene kõhnub ja suureneb higistamine. Lisaks tekivad unetus, hirm, krambid. Seksuaalne huvi väheneb
Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg.
Diabeetikud peavad tähelepanu pöörama alkohoolsete jookide tarvitamisele, sest alkohol sisaldab samuti süsivesikuid ja on põledes kaloriallikas (k.a õlu). See on probleem eelkõige II tüüpi diabeedi puhul. Diabeetikutele on keelatud magusad veinid(lubatud on kuivad veinid) ja liköörid. Teisi, suhkrut mittesisaldavaid alkohole võib tarvitada piiratud koguses. Kangete alkoholide (alkoholisisaldus 35-40% ja rohkem, nagu viin, rumm, dzinn, konjak, brändi) ühekordne annus ei tohiks ületada 100 ml ning lahjemate alkoholide (kuiv vein) annus 300 ml (Joassoone ja Täht 2003). Diabeedik peavad olema teadlikud alkoholi võimalikest kahjulikest mõjudest diabeedile. Alkohol imendub enne teisi toitained ja ei nõua insuliini imendumiseks. Suurim oht diabeetikul alkoholi tarbimisel on hüpoglükeemia. Alkohol võib vähendada normaalset füüsilist reaktsiooni kehas, mis produtseerib glükoosi (glükogenees). Seetõttu, kui diabeediga
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid. Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid, broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall ning jood on tahke. K�
- vähesel määral tselluloosi - B1-, B2-, C- ja PP-vitamiini, - foolhapet - karotiini. Süüakse peamiselt värskelt (toorelt) delikatessköögiviljana. Valmistatakse: - keediseid, - marmelaade, - nn arbuusimett. Süüakse ka soolatult. 21. Salati toiteväärtus ja säilitamine. Toiteväärtus pole kõrge. Madal energeetiline väärtus (100 grammis 11 kcal). Meil üks esimesi varakevadisi vitamiinirikkamaid köögivilju. Lehed sisaldavad valke, süsivesikuid, mineraalsooli. Vitamiinidest C-vitamiini (10 30m%), karotiini, B1-, B2-, E-, PP-, K- jt vitamiine. Valke 1,3 g Rasvu 0,3 g Süsivesikuid 3,5 g Vett 94% Jääsalat säilib paremini kui tavaline salat. 95 100% õhuniiskuse juures säilib jääsalat maksimaalselt 4 5 nädalat.
FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadlased palju mürgitusi ja surma. O
Sissejuhatus Mürgid ehk toksiinid on ained, mis organismi on sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning mis toovad esile mürgistuse sümtomid. Raske mürgistuse korral inimene sureb. Mürgid satuvad põhiliselt organismi suu, naha, hingamiselundite ning haavade kaudu. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Kõik ained on suurte kogustena mürgid, seetõttu iseloomustabki mürke surmav annus. Eestis on ohtlikumateks mürktaimedeks mürk- surmaputk, kukehari, näsiniin, sügislill, käoking, koera-pöörirohi, ning jugapuu oksa ja seemned. Seega peab väga täpselt teadma mida ja millega koos kasutada kui üldse kasutada. 3 Üldisemat mürkidest Eelmisel sajandil peeti tähtsamate mürkidena vesiniktsüniidhapet ehk sinihapet ja arseeniühendit
annaabi.ee 
