5.Mis oli järgmiste seaduste põhisisu ja tähtsus eesti rahva jaoks? · 1849/1856 - üleminek raharendile, talu päriseks ostmine ja koolide rajamine. · 1863 - võimalus liikuda venemaa piires · 1866 - oma eelarve ja volikogu, iseseisev vald. 6. Võrdle eesti talurahva õiguslikku ja majanduslikku olukorda (st. õigusi, kohustusi ja võimalusi) aastail 1810, 1840 ja 1870. Mis oli muutunud? · 1810 - õigus vallasvarale, vallakohus, koormiste normineerimine · 1840 - pärisorjus kaotatud, osaline liikumisvabadus, õigus asutada valdasi, nimede saamine. · 1870 - lõplik teorendi kaotamine, majanduslik olukord paranes, talude päriseks ostmine. 7. Millise olid põhilised muutused 19. saj. mõisamajanduses ja talumajanduses? · Mõisamajanduses on üleminek raharendile ja talus on talud talupoegadele, kodused tööd - jääb rohkemaega, uued põllukultuurid, sordiaretus, meierei(piimakari jne. tõuaretus), masinad. 8. Miks oli 19. saj
Kordamisküsimused Miks oli vaja kaotada pärisorjus Eestis? Kuna senine majandus ei tasunud ära, sest kulutused oli nii suured ja võeti rohkem võlgasid, mida tagasi tasuda ei suudetud. Eesti maine Euroopas oli halb, kuna mujal oli pärisorjus kaotatud. Millal kaotati pärisorjus Eestis-selle tulemused-mis muutus? Pärisorjus kaotati 1818. aastal. Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast. Mõisakoormised.
Ajaloo kontrolltöö kordamine 1. Mõisted: pärisorjus- talupoja täielik sõltuvus feodaalist. sunnismaisus- talupoja kinnistumine maa küöge ning neil puudus liikumisvabadus elukoha valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19
Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni Põhjused: 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki ...
norm orjuse suhtes. Inimõigustega orjus kaotatud, ebaloomulik seisund. Kuigi orjus pole kadunud, orje u 20 miljonit. 2. Mille poolest erineb orjus pärisorjusest? Orjust on peetud esiemaks kõikidele mittevabaduse vormidele. Kõiki vorme võib mingil kujul pidada orjuseks. Orjus on üldnimetus, ühtegi konkreetset orjuse praktikat ei saa pidada esiemaks teistele orjustele. Orjus on alati olnud pigem iseeneslikult tekkiv, tal ei pea olema pretsedenti, mis oleks eeskujuks. Nii orjus kui pärisorjus, neile ei saa anda definitsiooni. Debatid tähenduse üle. Orjus esinenud nii pikka aja jooksul, orjuse praktikaid nii palju, et sotsiaalseid ja majanduslikke ühisnimetajaid on raske leida. Sagedamini orjuse definitsioon: Isandal omandiõigus orja üle, ajaliselt piiramatu psüühiline ja füüsiline õigus orjade üle. Ori ühiskonnale surnud, isanda vastu ei saanud ühiskonnalt abikätt. Ajaloost järjest orjuse kaasusi, mis neid fakte ümber lükkavad, seega ühist definitsiooni pole
Pidid tegema ühe jalapäeva mõisale Vabatalupoegadeks, tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad Maavabad talupojad –ei maksnud makse, ainult ratsaväekohustus 11.Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade liikumisvabadust? 15.sajandil parandas Vana-Liivima jõukus veidi ka talupoegade olukorda. Kui taluperemees said mõisaga hästi läbi, oli tal isegi võimalik koguda veidi jõukust. Pärisorjus Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Allumine mõisahärra politsei – ja kohtuvõimule Kitsendused vallasvara omamisel Feodaalrendi piiramatus Relvakandmise keeld Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused Mõisate rajamine Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus tööjõu järele
Eesti talurahva vabastamine 1. Talurahvareformid a) Uuenduste vajalikkus: pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud mõisnike vajadusi rahuldada, kelle majanduslik olukord halvenes talupoegi tulemuslikumalt tööle panna on võimalik üksnes nende olukorda parandades Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida ...
Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...
(2 põhjust) 18.1) Rootsil ja Poolal oli ühine kuningas. 18.2) Poola ja Rootsi olid erinevat usku. 19) Palju oli Eestis umbkaudu elanikke (+-50 000): 19.1) 1550 250,000 300,000 19.2) 1630 100,000 19.3) 1690 400,000 20) Millised olid 16.-18 saj. Eesti ala põhilised sisse- ja väljaveokaubad? (sisse 2, välja 1) 20.1) Väljavedu - Vili 20.2) Sissevedu - Sool, raud 21) Mis on pärisorjus? 21.1) Pärisori võis abielluda vabalt valitud elukaaslasega, omada perekonda ja omada vallasvara. Parem kui orjus.
maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimunud Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena ühendati Soome Venemaaga, puudutas Eestit taas ainult kaudselt. See-eest tabas maad nois aastail järjekordne raske ikaldus koos näljahädaga. 1812. aastal tundis Napoleon Lääne-Euroopast kogutud Suure Armeega Venemaale. Taas moodustati maakaitsevägi. Kohe pärast pikale veninud sõdade lõppu pöörduti talupoegade olukorra lahendamise juurde tagasi. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816., Liivimaal 1819. ja kuramaal 1817. aastal
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7
Barokk ja klassitsism Kadrioru lossi projekteeris Nicco Michetti. . Kauniks barokkarhitektuuri näiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur ja kõikehõlmav kunstivool- klassitsism. Klassitsistlik arhitektuur on Eestile andnud terve rea kauneid mõisaansambleid ja enam-vähem tervenisti klassitsistliku Tartu linna. 1784. a valmisid seal kaks kaunist ehitist- raekoda ja Kivisild. VABAKSLASKMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Pärisorjus hakkab murenema Ajastu vaim- maad hakkas võtma seisukoht, et olukord, kus üks inimene on ametlikult teise omand ehk ori, 19.saj künnisele jõudnud Euroopasse enam ei sobi. Reformide alustamist tõukas tagant ka 1801.a troonile tõusnud liberaalsete vaadetega keiser Aleksander I. 1802.a võeti Eestimaa päeval vastu esimene talurahvaseadus, nn. ,,Iggaüks", mida tuntakse selle avasõna järgi. 1804.a kehtestati talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa ,,Iggaüks" uue seadusega
õigeaegselt täidetud. 1804 Liivimaa kubermang Koormised olid piiratud. Mõisnik ei saanud talipoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud. 1816 Eestimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1819 Liivimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus.
Ajalugu Pärisorjuse kaotamine Eestu(1816) ja Liivimaa(1818) Pärisorjus(Rosebi deklaratsioon) 1. isiku sõltuvus- pärisori ei tohtinud mõisast lahkuda. 2. maasõltuvus - talupojad kuulusid oma isandale, kuulusid ka talupoja vara isandale. a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3
Pärisorjuse kaotamine Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta 2.Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavalitsuste(vallad) moo...
Piirati ka talupoegade müüki. Täpselt sama protsess toimus ka Liivimaa talupoegadega. Kaks aastat hiljem, 1804. aastal, kiideti heaks ka Eestimaa talurahvaseadus. See oli oluline samm edasi, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud need ei mõisnikke, talupoega ega ka riiki. Algas pärisorjuse järkjärguline kaotamine. Hakati mõtlema seaduste revideerimisele. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ning Liivimaal 1819. aastal, pärisorjus kaotati. Kuna talupoeg vabastati pärisorjusest ilma maata, siis pidi ta selle mõisnikelt turuhinnaga rentima. Siiski tähendas see seda, et endiselt olid talupojad mõisnikest sõltuvad 1849. aastal vastu võetud uus seadus andis talupojale võimaluse endale talu osta. Edasist rolli talupoegade elukorralduses hakkas mängima talupoegade seisuse omavalitsus- vallakogukond. Kollektiivina arutati läbi ja võeti vastu otsuseid. Loodi vallakohtud, mis toimisid päris sarnaselt tänapäeva
Jutustus varauusajast Varauusajal oli kaks põllumajandus viisi. Ekstensiivne põllumajandus, mis kujutas endast maaharimisviisi, mis nõudis palju põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaim...
Venemaa majandus 19.sajandil Venemaa majanduse seis oli halb, kuni 19.sajandi lõpuni, 19.sajandi lõpul see tõusis.Kaotati pärisorjus, ehk siis talupojad said vabaduse. Kogu maa jäi mõisnike kätte ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima.Talude rentimine ja müümine tõi mõisnikele palju kasumit. Talupoegadel keelati lahkuda maalt linna, sellega tagati mõisnikele odav tööjõud.Talupoegade tegevus ja liikumisvabadus laienes siiski kiiresti.Mõisamajanduses muutusid mõisinike kulutused suuremaks, kuna ehitati suuri ja uhkeid häärbere, parke ja kanti kallimaid riided jne.
Pärisorjuse kaotamine Õpik §21, lk 134-135 18. sajandi lõpul kriisinähud majanduses: Mõisnikud elasid üle jõu tarbimise tase ületas mõisate kandevõime Ingliste mõisa 18. sajandil ehitatud peahoone Kunda mõis 17. sajandil Balti kubermangud kui Venemaa häbiplekk Euroopa silmis valgustajate tegevuse tulemus Garlieb Merkeli 1796. aastal avaldatud teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." 1804 Liivimaa kubermangu talurahvaseadus Mis oli nendes seadustes? Talude pärandatav kasutusõigus Õigus omada vallasvara Liivimaal...
Arutlus Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii ju...
Uurimustöö Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul 19. sajandil kaotati pärisorjus, sest see ei olnud enam kasulik. Pärisorjad ei tahtnud enam nii palju tööd teha ja nad ei teinud enam nii kvaliteetset tööd, sest see neid ei huvitanud enam. 19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866
Käsitöö eraldus põllumajanudsest ning tekkis eraldi inimgrupp, kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt ka esimesed linnad. Esimeste linnade hulka kuulusid Eesti pinnal Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Pärast Jüriöö ülestõusu, 1343 aastal, hakkas Eestis välja kujunema pärisorjus. Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne
vähem sama. Privileege ei olnud, küll olid aga kohustused. Kuna valdava osa rikkustest tootsid talupojad, oli kõrgkeskaegne ühiskond agraarühiskond. Õiguslik ja sotsiaalne süsteem Mõisniku peale ei saa kaevata Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Sunnismaisus Feodaalrendi normeerimatus PÄRISORJUS Relvakandmise keel Allumine mõisniku tahtele Kitsendused vallasvara omamiseks Ei saa vabalt elukutset valida allumine mõisniku kohtuvõimule isikliku elu kitsendused Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade
Eesti Venemaa koosseisus Ajalugu · 20.saj algus oli eesti pärisorjuslikust talurahvast saanud taluperemehed · Millal kaotati pärisorjus?? · Muutused linnades: sakslaste osakaal vähenes, kuid jäid mõjukaimateks ja varakamateks. Eestlaste arvukus kasvas, nende positsioon paranes · Eestlased jõudsid keskkihtidesse. Suurenes ka nende osakaal ametkondades. Jaan Tõnisson · 1868- ? · "Postimehe" toimetaja · Üks uue põlvkonna ideelistest juhtidest · Tugev usk eesti rahva rahvuslikku tulevikku Konstantin Päts · 1874-1956 · "Teataja" toimetaja · Hakkas tähelepanu pöörama
17. sajandi alguses elas suur osa rahvastikust maal, kellest suurima osa moodustasid talupojad. Rahvaarv kõikus sellel perioodil kõvasti, langedes sõdade ja näljahädade pärast ning tõustes tänu loomulikule iibele ja sisserändajatele, kes Eestist paremat elu otsisid. Eestisse elama meelitas vabade talude rohkus, head loodusolud ja sisserändajatele lubatud kolm maksuvaba aastat. Kuid elu Eestis ei olnud meelakkumine. Rootsi aja alguseks oli Eestis kinnistunud talupoegade pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku omand ning tal ei olnud õigust lahkuda mõisniku maalt ilma tolle loata. Nad olid sunnitud mõisniku määratud koormistega leppima. Talupoegadel polnud oma maad ega eluaset ning nad pidid rentima mõisnikult talu ja põllumaad, olles kohustatud rendina ära andma osa talu toodangust. Raskeim tegevus oli teokohustus, mis ulatus kuni kuue päevani nädalas. Sellegipoolest oli mõisnikul õigus talupoega müüa ning karistada, ainult surmata ta talupoega ei võinud
Arvan, et mõisnikud ei tahtnud väga hea meelega talupoegi vabaks lasta. Nad oleksid pidanud siis ise tööd hakkama tegema või kellelegi raha maksma, et töö ära tehtaks ja pere sööduks saaks. Arvan, et ka see, et talupojad talusid rentida said, oli maaelanikele suureks heameeleks. Kuigi talumehed said talusid päriseks osta alles 1856. aastal, andis neile teadmine, et nad polnud enam orjad, kahtlemata julguse ja jõu, et viia täide oma eesmärgid ja unistused. Arvan, et kui pärisorjus oleks edasi kestnud, siis oleks ka talude päriseks ostmine samuti edasi lükkunud. Pärisorjuse kaotamine andis kindlasti suure lükke talude päriseks ostmise suunas. Kahtlemata oli üheks teguriks ka linakasvatus. Talupojad kasvatasid lina ja müüsid selle maha. Sealt said nad raha ning pikapeale said osta ka talu. Linakasvatus oli menukas eriti Lõuna-Eestis, sest seal on paremad mullad ja parem kliima linakasvatuseks. Arvan, et lina
kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. + Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Nad pidid maksma ka ...
· AUGUST WILHELM HUPEL-Viljakas litertaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikus ,,Topograafilisi teateid eesti ja liivimaast" · JOHANN GOTTFRIED HERDER-Saksa suurim valgustaja · AUGUST VON KOTZEBUL-kirjanik,kes asutas esimese teatritrupi eestis · ANTON THON HELLE-Jüri kiriku õpetaja, kes kirjutas Piibli põhja-eesti keeles, 1739 PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld. Foedaalrendi normeerimatus. Sunnimaisus. Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust. Talupoegade müümine maast lahus. MÕISAKOORMISED: 1)Nädalategu . ( Teotöö, teorent) arvestati kui mõisapõllule mindi koos rakmelooma ja inventoriga
Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus, pärilik maakasutus, osaleda kohtumõistmises, Talurahva sotsiaalsed rürmad Kohustused: viljakümnis, hinnus, sõjaväeteenistus, ehitamine, põllu harimine 5.Mida tähendas sunnismaisus ja pärisorjus keskaja ühiskonnas? Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus- isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga 6.Kes olid rüütlid, selgita mõiste rüütlikultuur. Miks seda hinnati? Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riig...
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...
saj.? klasitsissm - Tartu Ülikooli peahoone, Pärnu linna volikogu hoone. 10. Iseloomusta vennastekogudusi. Nad olid usuliikumised, muutsid inimeste elusse uskumist ja kutsusid üles vagale jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. 11. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1. pärisorjuse kaotamine 2. pärandamisõigus 3. vallasvara õigus 4. kohtu kaebamisõigus 12. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 ja 1819. Inimesed polnud küll orjad, aga nad polnud vabad ka, sest elukohti ikka ei olnud ja tuli mõisas töötada. Üldiselt läks olukord hullemaks. 13. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Protestijad üritasid meeldida vene tsaarile, vahetades usku, kuid see ei andnud tulemust. 14. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 1849
viimasele aega-ajalt mõne õiguse raasukese tagasi Talupoegade olukord jäi kahtlemata raskeks, kuid nüüd saadi õnneks mõneks ajaks rahu nii otsesest sõjategevusest kui katkutaudidest. 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE Eesti rahava ajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi
Kui Õpetussõnades nimetatakse arututeks ja rumalateks laisku: ,,Ma läksin mööda laisa põllust ja arutu inimese viinamäest," (Õp 24:30), ,,Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat" (Õp 26:16), siis vanasõnades hoopis virku: ,,Töö on lolli inimese ajaviide", ,,Turakut tüü salis", ,,Loll, kes kõhutäie ära teenib." Küllap on siingi sama ajalooline põhi, nagu ,,Mõisa köis las lohiseb" puhul pärisorjus. Muidu tunneme eestlasi ju kui üldjuhul väga töökat rahvast. Õpetussõnade 21:26 lisab veel ühe olulise mõtte: ,,Päev otsa himustab ta (laisk) aina saada, aga õiglane annab, ega keela." Eks laisk inimene ongi saamisele orienteeritud, aga ei ole valmis selle nimel pingutama. Seda suuremat tähtsust omab tema jaoks see, mis tal on. Õiglasel inimesel on aga tänu oma töökusele küllaga, sellepärast ei sule ta oma südant ja käsi abivajajate ees.
teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa heaks, muideks isiklike töövahenditega, selle jaoks, et tasuda oma kasutuses oleva maa eest- seda nimetati mõisateoks. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. *Talupoeg oli isiklikult vaba, tal oli oma maa ning kasutada oli tal ka osa küla ühisvaldusest. Talumehel oli õigus kaubitsemiseks. 14.- 16. sajand Peale Jüriöö ülestõusu, mis toimus aastail 13431345, karistati talurahvast laialdaselt ning aina vähenema hakkas feodaalide arvestamine talupoegade õigustega. Jüriöö ülestõusu eesmärgiks oli maarahva vastuhakk sakslastest ja taanlastest võõravallutajatest ning ka muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud
Aleksander II tõi pärisorjuse kaotamisega kaasa "Suurte reformide ajastu" Aleksandri II-e surm. Aleksandr II elulugu Aleksander II Sündis 1818 aastal märtsi kuus. Aleksander II oli Nikolai I Vanem poeg Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse. Sõjandus ei huvitanud Aleksandrit, tema isa petumuseks. Pärisorjuse kaotamine Pärast Krimmi sõja sokki, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis Talupojad said õiguse maad osta, tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning ise seisvalt kohtuasju ajada Mõisnikud ei võinud kontrollida talupoegade elu Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist Pärisorjuse Kaotamine tegi ümberkorraldused ka teistes ühiskonnaelu valdkondades.
1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 • Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas • Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? • Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 • Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? • Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? • Miks põldude saagikus oli madal? • Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? • Miks pärisorjus ei ole mõistlik? • Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 • Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? • Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? • Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda • Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? • Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 • Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus kehtib ka kaasajal?
Eesti rahvuslik ärkamiseaeg Eesti 19.sajandil Pärisorjuse kaotamine ❏ Pärisorjuse kaotamisele aitasid kaasa Prantsuse revolutsioonist alguse saanud uued ideed. ❏ Pärisorjus takistas majanduse arengut. ❏ 1816.a-l Eestimaa ja 1819.a Liivimaa kubermangus anti välja talurahvaseadus, mis kaotas pärisorjuse. ❏ Seda seadust peetakse üheks tähtsamaks seaduseks Eestimaa ajaloos. ❏ Mujal Venemaal kehtis pärisorjus veel pool sajandit. ❏ Maa jäi endiselt mõisniku omaks ja talupoeg pidi seda rentima. Renditasu oli ikkagi sama kõrge, kui varem. ❏ Sisuliselt muutusi talurahva elujärjes siiski ei olnud ja see tingis palju rahutusi. Majanduselu 19.sajandil ❏ Et võistelda teiste piirkondadega kaubatootmises, pidid siinsed mõisnikud võtma kasutusele kaasaegseid põlluharimisviise ja moodsaid riistu. ❏ Lisandusid uued põllukultuurid (lina ja kartul).
mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassikalisemas mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet
Aga miks pidi olema just erinevad süsteemid ? Oleks ju tegelikult saadud hakkama ka ühega, see oleks olnud parem ja ei tekitaks segadust. Kui ühel ja samal ajal ja riigis oli 2 süsteemi, siis oleks see minu arvates suht mõtetu olnud. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaisteks, mis tähendab, et talupojad ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada. Sellest hakkas kujunema pärisorjus ja niigi oli vaja juurde rohkem töökäsi. Pärisorje saadi enamasti vabde talupoe-gade hulgast. Ta pidi töötama feodaali majapidamises samamoodi kui tavaline ori. Pärisori võis omada majapidamist, kariloomi, perekonda ja tööriistu, tavaline ori aga mitte midagi. Pärisorja omanik võis küll teda karistada, müüa, vahetada ning osta, aga tapmine oli keelatud. Tavaorjal puudusid vähimatki õigused. Arvan, et talupoegadel oleks olnud õigus elukohta vahetada ning teha just neid
Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti erikord andis aadlikele väga laialdased võimupiirid, Vene valitsus siseasjadesse praktiliselt ei sekkunud. Rootsi ajal alguse saanud rüütelkonnad mängisid Vene võimu ajal väga suurt rolli. Rüütelkonda saamiseks loodi aadlimatriklid, kuhu kanti vanad Balti aadli suguvõsad ning ainult need aadelkonnad võisid kuuluda rüütelkonda. Balti erikorral oli nii positiivne, kui ka negatiivne roll. Rootsi ajal kehtestati ametlikult pärisorjus, kuid kõik pärisorjuse tunnused tekkisid just nimelt Vene võimu ajal. 1739. anti välja Roseni deklaratsioon, mida loetakse pärisorjuse lõplikuks kinnistamiseks. Balti erikord kehtis kuni Katariina II võimule tulekuni, kes hakkas asju muutma. Oli läbi ja lõhki sakslanna, kes abiellus Vene pärijaga, tegi tema vastu riigipöörde. Teda nimetatakse valgustusvalitsejaks. Ta püüdis kaotada pärisorjust, kuid see tal kahjuks ei õnnestunud. Tema
Fourth level Fifth level Kurisoo mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pärisorjus Mõisasundijad- kubjas ja kilter Talupoegade pagemine Haagi- ehk adrakohtunikud Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine- tekkis pärisorjus Maksud Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: Kümnis Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. Tuli üleval pidada preestrit ja maksta erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. Kirikute ja teede ehituse kohustus Teotöö kohustus (sellele lisandus loonusrent) Eestlaste vaimuelu
heaks& usuvabadus, Friedrich II Preisimaal,Pärisorjuse kaotamine riigimõisates,Usuvabaduse kehtestamine,Kartulikasvatuse juurutamine,Kohtusüsteemi reform,Koolide rajamine,Sancoussi loss,Mängis flööti, kirjutas muusikat,Sõdis edukalt – Friedrich Suur. Austria Maria Theresia Schönbrunni loss,manufaktuurid,tulumaks,Sõjaväereform- sõjaväekohustus,Piirati teotööd,Joseph II- kõige valgustatum,Kaotati pärisorjus, üleminek raharendile,Rahvakoolid, 7 kl koolikohustus,Usuvabadus,Saksa keel riigikeeleks- rahulolematus. Venemaal Katariina II Võimule Peeter III kukutamisega,Pugatsovi ülestõus,Ülevenemaaline seadustik,Esinduskogu ei võtnud vastu,Haldusseadus- kohtuasutused, politseiasutused,Aadli armukiri- aadli privileegid, omavalitsus,pärisorjus,Linnade omavalitsus,Vallutused- Krimm, Ukraina, Poola jagamised.
2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1
Eesti talupoeg Vene võimu ajal Sellel ajal kinnitati just pärisorjus,mis kuulus Roseni deklaratsiooni.Pärisorjus tähendas seda ,et talupoega võis pärandada,kinkida,müüa,vahetada.Talupoeg ise ,tema maa ja vara kuulusid mõisnikule,talupojale määrati ka koormised ja sunnismaisus.Mõisnik võis veel talupoega ilma kohtuta karistada.Aastal 1765 toimusid kergendused Liivimaal.Talupoeg sai õiguse vallasvarale,ta hakkas viljaülejääki endale saama ja mõisakoormisi piirati,niiet elu muutus natukenegi kergemaks.Peksa hakati ka vähem saama ,kuna peksunorm piirati 30hoobi peale
Kui mõisa põllud laienesid, laienes ja teopäevade hulk. · 15.saj teisel poolel tehti isandate poolt kindlaks, et talupojad ei ole vabad, vaid nad kuuluvad maa juurde, mida nad harivad sunnismaisus. Maapäevadel lepiti kokku, et põgenenud talupoeg tuleb tagastada tema endisele omanikule(sellele tõrkusid vastu linnade esindajad). Põgenikke otsisid taga arda ja haagi kohtunikud. Liikumisvabadus säilis vabadel talupoegadel. Kujunes välja ka pärisorjus talupoeg oli mõisniku iskiklik omand. · Kasutati 3 väljasüsteemi. Tähtsaim tehniline uuendus vesiveski. Vilja kasvatamine suurenes(oder, rukis). Karjakasvatus andis lisa toidulauale. Enamasti taludes mite mõisates. Linnaõigused ja kaubandus · Linnaõigus tagas linnale seadusliku korra ja iseseisvuse. Linnakodanikuks võisid saada vabad inimesed(elas püsivalt linnas, maksis kodanikumaksu). Linnanõukogu ehk rae liikmete arv oli erinev. 14.saj 24aga, 15
annaabi.ee 
