Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ringtreening". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
külili, selili, blokk, maas, kõhuli, poolkükk, ülakeha, sooritada, kõverdatult, ringid, igat, jooks, ringtreening, hoog, käele, jalale, jalge, tempos, viimine, üleshüpe, seeria, nüri, kuklal, tõmbamine, turjalReie eesmistele lihastele Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käte abiga Reie tagalihastele Selili lamangus, üks jalg üles tõstetud, tõmmata jalga käte abiga pea suunas Niude - nimmelihasele Toetuda maaolevale jalale, varbad välja sirutatud. Eesolev jalg põlveliigesest painutatud 90 kraadi. Suruda aeglaselt tagaolevat jalga puusaliigesest allapoole. Vaagnavöötme lihastele Tõsta jalg pingile (lauale, kusetile, tõkkele jne), hoida selg sirge ja painutada ülakeha ette suunas. Hoida käed seljal ja pilk suunata soovitavalt ettesuunas Reie välimistele lihastele Istuda maas, tõsta põlvest kõverdatud jalg üle teise. Käe abiga suruda põlve sirge jala suunas, keha pöörata vastassuunda. Seljalihastele Põlvituses maas, istmik kandadel, kallutada kere ette. Viia käed võimalikult kaugele ette. Kerelihastele Harkseisu olles painutada kõrvale käepuutega vastu seina. Suruda aeglaselt rindkere väljapoole. Ülavöötme ja ülavarre lihastele
Harjutust nimetatakse ka ,,Kosmonaudid." 3. Hüpped 2 jalaga kõrgemale alusele (maast ~ 45 cm). 4. Hüplemine varbseina ääres käte hoidega peast kõrgemalt varbseina pulgast. 5. Toenglamangus jalgadevahetused (kas sõrmedel, või peopesad maas). 6. Vasaku jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 5 7. Parema jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 8. Jalgadevahetused kiirusele. 9. Pikad väljaasted. 10. Kiirendus 50 m. 11. Rippes jalgade tõstmine.
Pea peab olema otse, mitte viltu. Kui puudub ebamugavustunne kuklas, on kael õigesti välja sirutatud. Toime: Sirutab kaela. 5.Harjutus Lähteasend. Väga väike harkseis. 1-2. Aseta üks käsi kõhule ja teine tuharatele. 3-4. Tõmba tuharalihased pingesse. Toime: õpetab tunnetama vaagna õiget asendit ja suurendab vaagnavöötme stabiilsust. 6.Harjutus Lähteasend. Küllililamang põlveliigesest kõverdatud jalgadega, pea toetub sirgele käele, teine käsi kõverdatult põrandal. 1-2. Kõverdatud jala tõste kõrvale (põlv suunatud lakke, pöid toetub teise jala põlvele). 3-4. Hoia asendit. 5-6. Too jalg lähteasendisse. Soorita 8-10 korda. Sama teise jalaga. Toime: Suurendab puusaliigese liikuvust ja treenib vaagnapiirkonna lihaseid ning reie- eemaldajaid. 7.Harjutus Lähteasend.Sellililamang, jalad ees. 1-2. Jalgade kõverdus põlveliigesest. 3-4. Jalad harki. 5-6. Jalgade sirutus. 7-8. Too jalad kokku. Korda vastavalt võimetele
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3
a. Madalad tõkked 310 tk, 2050 cm kõrged, 3050cm vahedega. b. Seisa 3050cm tõkkest, jalad puusade laiuselt, poolkükis. c. Kätehooga tagant ette ja üles hüppa üle tõkete järjest hophophop. 57. Seinavisked a. Topispall kuni 5 kg. b. Seisa seinast 45m kaugusel üks jalg ees või jalad koos, põlvist veidi kõverdatult. c. Vii topispall üle pea selja taha ja viska jõuga tugevalt vastu seina. d. Püüa pall seinapõrkest ja korda vastavalt kavale. 58. Küljeltküljele hüpped üle takistuse a. Takistus kõrgusega 3050cm b. Jalad õlgade laiuselt parema küljega takistuse poole. c. Hüppa üle takistuse edasi tagasi jalgade jõuga. d. Korda vastavalt kavale.
treeningus kasutatakse submaksimaalseid harjutusi kaks korda enam kui maksimaalseid. Spetsiaalse ettevalmistuse etapil tehakse 23 kiirustreeningut nädalas. Sportlase kiiruse arendamiseks tuleks esiteks valida jõuharjutused, mis koormavad ja kaasavad võimsalt tööle tippkiirusel pearaskust kandvaid lihaseid: reie-kakspealihased, tuharalihased ja puusapainutajad (kiirendusel vastavalt reie-nelipealihased, tuharalihased ja ülakeha lihased). (9) Teiseks on ülimalt oluline arvestada seeria- ja kordusskeeme, mille järgi treenitakse. Tippkiirusel jooksmine nõuab väga suure jõu esile kutsumist, sellest tulenevalt peaks ka jõutreening olema sellise iseloomuga, mis nõuab lihastelt väga kiireid ja jõulisi lihaskokkutõmbeid. (9) Selleks, et sportlane saaks keskenduda harjutuse kiirusele ja sagedusele on vaja saavutada õige harjutuse tehnika. Kuna liigutuste kiirus on seoses lihasjõu
Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head välja, vaid nad tunnevad end halvasti nii füüsiliselt kui vaimselt. Häbenevad rannas särki seljast võtta või ei julge oma kehakuju pärast mujal oma ülakeha paljastada. Su õlad näevad laiemad välja, kuna nad pole enam suunatud ette, vaid külgedele. Kõhulihased vabanevad lisapingest ning tegelikult ka soolesüsteem hakkab paremini tööle. Üleüldine enesetunne paraneb, peavalud ja väsimustunne vähenevad. Kõigepealt tuleks vaadata, kuidas probleem üldse alguse sai. Tänapäeva ühiskonnas soodustavad suurem osa tegevustest rühiprobleemide tekkimist: sa istud arvuti taga selg kõver, õlad ja kael ees. Autoga
Harjutus 1. Väljaastete jaoks ei ole vaja muud, kui kordamööda parema ja vasaku jalaga teha väljaasted. Astud nii kaugele välja toetus täistallale, kui vähegi võimalik, kükutad hoides käsi puusadel. Tõused püsti ja astud teise jalada samamoodi nii kaugele kui vähegi suudad täistallal ja kükitad jällegi. (http://rulesforrunning.com/) Harjutus 2. Istu sirgelt pöörleval kontoritoolil, mõlemad jalad maas. Kõverda jalad põlvedest 90 kraadi. Tõsta käed ühele küljele, keerates ise keha toolil vastassuunas. Korda harjutust ka teisele poole. Tee harjutusi vähemalt 10 korda mõlemale poole. (http://seljakampaania.kiropraktikud.ee/seljablogi/neli-seljaharjutust/) Harjutus 3. Seisa sirgelt näoga seina suunas, siruta käed sirgelt otse ette, justkui püüdes haarata sõrmedega eesolevat seina. Kaasa harjutusse ka õlad, venitades neid veidi ettepoole
Õpetusrea mõne astme vahelejätmine võib negatiivselt mõjuda hilisemate elementide omandamisele. 1.2. Jõukohasus. Õpetaja peab oma õpilaste võimekust hästi tundma: kui vanad nad on, mida on varem õpitud ja omandatud. Lähtudes sellest ja õpilaste individuaalsetest võimetest ning õppeprogrammist, peab õpetaja püüdma valida ja järjestada õppematerjali loogilisse, jõukohasesse ritta. 1.3. Süstemaatilisus. Oskuse ja vilumise tekkeks on vaja harjutust sooritada õigesti piisavalt pika perioodi vältel küllaldane arv kordi ja ilma suuremate vahedeta. Vilumuseni ei jõua, kui harjutatakse ainult ühes tunnis näit. 100 korda või nädalase vahega 2 x 50 korda. 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus on uue õppimiseks ja vilumuse tekkeks hädavajalikud eeldused. Õppustel aitavad neid luua mitmekesisis, mängulisus ja võistluslikkus. Mitmekesisuse loomise võimalused nii ühes kui mitmes tunnis on: uue õppimine ja vana
venitati välja ning selline lihastele langenud suur koormus võib põhjustada ka kõhulihased on nõrgenud pärast sünnitust ja kuna seda on ka silmaga märgata, siis võib sul tekkida soov võimalikult kiiresti kõhulihaseid treenima hakata. Kuid sellega pead sa veidi ootama – traditsioonilisi kõhulihaseid treenivaid harjutusi (näiteks selililamangust jalgade või ülakeha tõsted) EI TOHI teha esimese 6-8 nädala jooksul pärast sünnitust. Kuna vaagnapõhjalihased, mis vastatuvad siseorganite õigete asendite eest, on veel väga nõrgad ning emakat õiges asendis hoidvad sidemed on väljavenitatud ja samuti nõrgenenud, siis võib enneaegne kõhulihaste treenimise ajal kõrgenev kõhuõõne sisene rõhk soodustada siseorganite asendite muutusi.
Soovitus: harjutada korduvalt ainult ristsammu sooritamist, rõhutades pärast korralikku jalgade kääritamist ristsammul parema jala mahaasetamist otse kere alla ja vasaku jala võimalikult suurt möödumist paremast viske-eelsesse asendisse. 5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul
Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend peab olema kiire, võrguületus sellele võimalikult lähedalt.
Tagada opitmaalne jalalöökide tempo ja liikuga rütmis: allalöök kiirem Muuta liikumise trajektoori nii , et viimased jalalöögid kindlustavad õige väljumissügavuse esimese tõmbe alustamiseks. Hoiduda käte ja õlgade vibutamisest üles-alla. Alustada natukene väiksema amplituudiga teravamate jalalöökidega nig liigu edasi jõulisemate ja tugevamatega lõpus. Kontrollida jalalöökide tempot topeltlöökide arvuga ja sooritada viimased jalalöögid maksimaalse impulsiga. ( R. Haljand 2007: 150) 9 Väljumistõmmete alguse asendi nõuanded: Kere ja puusad vahetult veepiiri all, pea käte vahel Jalad delfiinilöögi algasendis, põlvedest veidi kõverdatud. Käed ette sirutatud. ( R. Haljand 2007: 150) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Esimese väljumistõmbe algus ajasta delfiinitaolise jalalöögi algusega.
AIR ALERT III Treening tabel Air Alert 3 treening kava tagab sulle 2 tabelit. Sa märkad, veidraid nummerdatud nädalaid ja isegi nummerdatud nädalad on samas järjekorras iga harjutuse jaoks, aga tegelikud päevad nädalas on erinevad. Tee treening täpselt nii nagu on kirjeldatud, päevad on disainitud vastavalt nädalale. Osadel nädalatel tuleb teha treening päevad: Esmaspäev, Kolmapäev, Reede ja osad teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval. Nädal 13 on disainitud musklite taastumis nädalaks. Air Alert III-e ei tohiks lõpetada 13-da nädala lõpus. Nädal 15, viimane nädal, on disainitud täielikuks murdeks musklites, valmistu nende lõplikuks paranemiseks treeningust. Viimane nädal aitab lisada 2,54-5,08 cm sinu hüppe võimele(olenevalt inimesest). Sul on tuleb teha 15-dal nädalal 4 päeva trenni. Sa teed Air Alerti siis Esmaspäeval, Teisipäeval, Kolmapäeval ja Reedel sellel nädalal. Puhkamine setide vahel Air Alert II
ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele Ettevalmistavad harjutused · Toengistest sirutada tagatoeng lamangusse · Toenglamangus jalad tõukega harki ja kokku · Toenglamangust pööre tagatoenglamangusse ja tagasi · Toenglamang, pöiad varbseinal. Kõndida jalgadega varbseinal kõrgemale ja kätega varbseinale lähemale · Toengväljaastes, abistaja vajutab õlgadele (käed tugevad ei vaju alla) Juurdeviivad harjutused · Käed maas, puusa üles viimine. Käed õlgade laiuselt, sirgelt · Toengkükist vasakul jalal, parem jalg taga varbal, käed maas (umbes sammu kaugusel ees asuvast jalast). Parema jala üles viskamine (vasak jalg tõukab) · Eelmine harjutus, kuid abistaja võtab jalast kinni. Teise jala toob sooritaja ise juurde. Vahelduvalt tuuakse jalad alla Kätelseisu õpetamise järjekord 1. Toengkükist vasakul jalal, parem taga varbal, asetada käed maha (umbes sammu
trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2. meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid. Mõlemast otsaseinast 5. meetri kaugusel asuvad selili pöörde lipud, mille järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finisit. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis
Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Põhifiguurideks on: 1. Külgkiirendussamm (Progressive Side Step) 2. Promenaad (Closed Promenade) 3. Lahtine promenaad (Open Promenade) 4. Kiiksamm pöördega (Rock Turn) 5. Kinnise lõpuga pööre vasakule (Open Reverse Turn with Closed Finish) 6. Lahtise lõpuga pööre vasakule (Open Reverse Turn with Open Finish) 7
3) Lõpetamine. 3. Tirel ette või tirel taha – juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused ja tehnika. ALUSTUSEKS: 1. Sooritage peaga liigutusi neljas erinevas suunas (v: ette, taha, paremale, vasakule) 2. Liikuge kägarasendis kolmel erineval viisil (v: kägarkõnd, kägarhüpped, samad kuid erinevate käte asenditega) 3. Sooritage veereid kolmel erineval viisil (sirge kehaga, üks jalg kõverdatult, kägaraasendis veere kõrvale, harkistest veere seljale ja tagasi harkistesse) 4. Sooritage veereid sirge kehaga, hoides käsi kolmes erinevas asendis. JÄTKAMISEKS: 1. Toengkükist veere taha turjale, haare säärtest ja veere tagasi toengkükki. 2. Sooritada tirel ette, käed on asetatud nii kaugele kui võimalik. Tirel peab olema võimalikult pikk. Eesmärk on täiustada jalgadega äratõuget. 3. Sooritada tirel ette nii väiksel alal kui võimalik
moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele. Ettevalmistavad harjutused * Toengistest sirutada tagatoeng lamangusse. * Toenglamangus jalad tõukega harki ja kokku. * Toenglamangust pööre tagatoenglamangusse ja tagasi. * Toenglamang, pöiad varbseinal. Kõndida jalgadega varbseinal kõrgemale ja kätega varbseinale lähemale. * Toengväljaastes, abistaja vajutab õlgadele (käed tugevad ei vaju alla). Juurdeviivad harjutused * Käed maas, puusa üles viimine. Käed õlgade laiuselt, sirgelt. 11 * Toengkükist vasakul jalal, parem jalg taga varbal, käed maas (umbes sammu kaugusel ees asuvast jalast). Parema jala üles viskamine (vasak jalg tõukab), * Eelmine harjutus, kuid abistaja võtab jalast kinni. Teise jala toob sooritaja ise juurde. Vahelduvalt tuuakse jalad alla. Kätelseisu õpetamise järjekord: 1
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale.
nõuanded: 1. Heites pilgu peeglisse, jälgi ka oma kehahoidu. 2. Pea meeles, et oma silm on kuningas. Tee täieulatuslik rühivaatlus kindlasti siis, kui sul ilmnevad väsimusnähud või valud lülisambas ja puusade või õlgade piirkonnas. 3. Leia üles viltuvajunud piirkond st rühivead ja korrasta neid vastavate harjutustega. 4. Võimlemisel on esmatähtis harjutuste meeldivus. Kui harjutusi on mugav sooritada, siis on tagatud harjutuste jõukohasus ja hea enesetunne. 5. Kui sul on halb rüht ja nõrk selg, siis alusta pigem koduvõimlemisega enne kui lülitud terviseklubi aeroobikatundidesse. Võimle pigem iga päev, mitte üks kord nädalas ja korraga palju. 6. Soorita harjutusi muusika saatel. Harjutuste terapeutilisele (ravivale) toimele lisandub muusika terapeutiline toime. 7. Kehalisel tegevusel suureneb vereplasma endorfiini sisaldus ning see toob kaasa meeleolu tõusu
” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 5. Asend “valmis!” - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120–140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool. 6. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). 7. Tõkkejooks 1. Tõkkejooksu faasid - Tõkkesprint koosneb kahest elemendist: SPRINDIST tõkete vahel ja TÕKKE ÜLETAMISEST (mida võib jagada äratõukeks koos tõkkele sööstuga ja tõkkest üleastumiseks koos maandumisega tõkke taha). 2
minutis. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane-aeglane-kiire- kiire-aeglane, aeglane samm tähendab tegelikult pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Põhifiguurideks on: 1. Külgkiirendussamm (Progressive Side Step) 2
85-95% maksimumist ja korduste arv on kuni 3. 5 Kiire jõud Kiiruslik jõud on närvi-ja lihasaparaadi võime liigutada maksimalse kiirusega kõiki kehaosasid või vahendeid. Kiirusjõud on erinevatel kehaosadel erinev. Kiiruslik jõud sõltub stardijõust, eksplosiivjõust ja maksimaalsest jõust. · Stardijõud võimaldab sooritada suhteliselt võimsa jõuiigutuse koormust alustades. · Eksplosiivjõud sooritab hästi kiire ja jõulise liigutuse ning sõltub kiirete lihaskiudude kokkutõmbekiirusest. Madala vastupanu korral on ülekaalus stardijõud, vastupanu suurenedes eksplosiivjõud ja väga suurel vastupanul korral on ülekaalus maksimaalne jõud. Plahvatuslik jõud Plahvatuslik jõud on organismi võime teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus suure vastupanu korral
staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses
) c) Tee südamemassaaži (mitu korda?, missugune on surumissagedus? Kui kaua jätkatakse elustamist? 8 TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Elupäästev esmaabi Elustamise ABC Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega: A – vabasta hingamisteed, B – tee kunstlikku hingamist, C – tee südamemassaaži. h ingamisteede avamine • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid, okse, toit jne), vajadusel keera kannatanu korraks külili ja pärast uuesti selili. • Painuta kannatanu pea kuklasse. NB! h ingamisteede avamine lülisamba vigastuse kahtluse korral • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid). • Aseta kannatanu selili, ära painuta pead kuklasse, vaid tõmba teise käega alalõug üles. Kunstlik hingamine Oma lähedastele võid kunstlikku hingamist teha otse suust suhu. Võõra inimese elustamisel vajad kaitseva - hendit. Kui spetsiaalset kilet käepärast ei ole, siis tee ainult südamemassaaži. Suust suhu hingamine •
tuuakse teine jalg järele (lk28) 2) Uisusammpööre – Raskus pöördevälisele jalale -> teine jalg viiakse käärasendis libisevalt lumele (raskus sellele üle) -> kere kallutus pöördesiseselt -> pöördeväline suusk tuuakse teise juurde 3) Sahkpööre – nii pöördesse minek kui ka kogu pööre sahkasendis; keharaskus pöördesse minekul pöördevälisele suusale (käsi selle põlveõndlasse) -> keharaskus pöörde lõpus täistaldadele tagasi, pigem kerge tahakallutus, põlved kergelt kõverdatult (lk26) 4) Poolsahkpööre – laskudes „põikilaskumine“ ja pöörates „sahkpööre“. Põikilaskudes jalg ½ pöida ees pool, jalad põlvedest kergelt kõverdatud. Keha ülaosa ja vaade oru poole. Mõlemad kepid nõlva pool. Nõlvapoolsed kandid maas. Enne pööret sahk -> sahkpööre -> nõlvapoolse jala kõrvale toomine (lk27) 5) Paralleelpööre – nagu triivpidurdus, aga pöörde lõpus ei peatuda täielikult. Pöörde
Palli peab hoolsalt jälgima pilk olgu ikka pallil. Palli saab peatatada ka põlvega. Selleks on eriti sobiv põlve pealmine osa, mis on pehmem ja sobivam palli surmamiseks. Põlve alumine osa on kõvem ja seda kasutatakse palli löömiseks. Põlvega palli surmamisel peab jala viima natuke tahapoole, kusjuures põlv on suunatud maha siis kukub pall kenasti ette. Kui reis on maaga paralleelne, siis põrkab pall üles. Rinnaga saab palli peatada kahel moel: 1) mõlemad jalad on maas ja põlvedest kõverdatud (jalad on nagu vedrud). Õlad on ette viidud, rind sissepoole kumer. Hetkel, kui pall saab kontakti rinnaga, annab keha järele. Kui tahetakse pall otse jalge ette maha võtta, peab keha olema palliga kontakti ajal kergelt ette ja allapoole kaldu. Siis kukub pall jalge ette, kus ta tuleb jalaga surmata. 6 2) Palli rinnale võtmine kergel hüppel:
Mida varem alustatakse füsioteraapiaga, seda suuremad on võimalused mõjutada lõpptulemust läbi korraliku hindamise, individuaalse ravi ning usaldusväärse terapeut-klient suhte. Vaatamata sellele, et eksisteerivad üldised printsiibid luumurdude füsioterapeutilises ravis, peavad ravieesmärgid olema siiski püstitatud individuaalselt, eriti soovitatud harjutuse tüüpi ja kestvust silmas pidades. Harjutuste korduste arvu peab leidma vastavalt patsiendi võimele harjutusi sooritada. Paljud terapeudid alustavad number „viiest“- 5 harjutuskorda ja hoidmise aeg 5 sekundit. Võimaluse korral suureneb nii harjutuste korduste arv kui harjutuse kestvus. Kui akuutse murruga patsient suudab teostada vaid ühe korrektse korduse, siis on see rohkem aktsepteeritud kui ebakorrektne harjutus või poole jõuga sooritatud katse. Füsioterapeutilist hindamist ja ravi ei saa soovitada standard juhendi alusel, sest kaks patsienti ei ole kunagi identsed.
keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. 2.Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. 3.Laskumine puhkeasendis - matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha; võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. 4.Laskumine poolmadal- ja madalasendis ehk kiirlaskumisasendid - munaasend (poolmadal):
........................................ 11 SISSEJUHATUS Sihtvõimlemine on vajaliku võime arendamine selleks sobivate võimlemisharjutustega. Sihtvõimlemise eesmärgiks on arendada võimekust kindla eesmärgiga. Eesmärgiks võib olla mingil spordialal tulemuste parandamine (näiteks jalgpall) või mõne üldise kehalise võimekuse arendamine (näiteks lülisamba liikuvus). Kätelseis on akrobaatika üks põhielemente. Õige kätelseis aitab tunnetada, kuidas paljusid harjutusi õigesti sooritada. Seepärast peab seda õppima põhjalikult. Enne kätelseisu korrektset 2 sooritamist on vaja arendada painduvust, tugevust ja osavust. Käesoleva referaadi eesmärk on välja tuua erinevaid võimlemisharjutusi algajale kätelseisu arendamiseks. Referaadis antakse esmalt lühike ülevaade kätelseisu poosist ja seejärel tuuakse välja harjutused kätelseisu treenimiseks
turseid. Tõstab naha ja lihaste toonust. Voolimisvõtteid teostatakse alati aeglaselt. Masseeritav ei tohi tunda valu. · Hõõrumisvõtted. Hõõrutakse liigeseid, sidemeid, kõõluseid, närvide väljumiskohti, nahka. Hõõrumisvõtteid sooritatakse energiliselt, surve aste on suur. Hõõrumisvõttega saab suurendada liigutuste amplituudi ja ka liigeste vastupidavust. Hõõrumisvõtete puhul ei kasutata alati õli, sest ilma õlita on antud võtet kergem sooritada. · Pigistamisvõtted. Pigistamisvõttega masseeritakse lihaskude läbi kogu selle sügavuses, st kuni luuni välja. Pigistamine on energiline võte ja mõjub toniseerivalt. Põhimõtteliselt võib jagada pigistamisvõtted kaheks. Esimene grupp on võtted, kus lihas haaratakse, tõstetakse luudest eemale ja pigistatakse ühe või kahe käega. Teisel juhul vajutatakse atroofilised või nõrgalt arenenud lihased (ka lamelihased, mida ei
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine vastu maad Toeng kõhuli – kõhuli, kõverdatud käed õlgade juures, pihkudega vastu maad Selili – keha
annaabi.ee 
