Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab aega 10 - 20 min 11. tu
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond RINGTREENING JA VENITUSHARJUTUSED KOOSTAJA: MARTIN MOOSES TARTU 2006 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Ringmeetod ...................................................................................................................... 4 Ringtreeningu variante .....................................................
RÜHT - SELLE ARENDAMINE JA HARJUTUSVARA Täiuslik kehatunnetus kindlustab meile hästi arendatud liigutusaparaadi proprioretseptiivne süsteem. Need on lihaskäävides, kõõlusorganites ja liigesekapslitest ärritusi vastu võtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihaste pikkuse ja pinge ning keha asendi kohta ruumis. Kehatunnetus areneb regulaarselt kehaliste harjutustega tegeledes. Hea rühi aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid hea elastsuse, piisava tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui õigesti harjutusi tehniliselt sooritatakse. Algul tuleb saavutada kontroll keha asendi üle, õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste treenimisele, et parandada lülisamba stabiilsust ja seljalihaste vastupidavust. On vaja treenida nii õiget kehahoidu säilitavaid ehk staatilisi lihaseid kui ka liigutusi teostavaid ehk dünaamilisi lihaseid. Ke
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Jooks: Krossijooks ühtlases tempos 1-3 km Fartlek (jooksumäng) kuni 1 km Jooks erineva pikkusega lõikudel kiirusega 80% Mäkkejooks kuni 100 m pikkustel lõikudel Spurdid mäkke kuni 40 m Stardiharjutused mäkke Kõnni- ja jooksuharjutused (liival, staadioni murul, mäkke) Hüpped: Pöiahüpped (kuni 300 hüpet treeningul) Pikad hüpped staadioni murul (20 hüpet seerias, kuni 150 hüpet) Hüpped treppidel (kuni 150 hüpet) Jõutreening: Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening kord nädalas Harjutused oma keharaskusega 12 Harjutused topispallidega Suure osa koormusest andis ka sügisene staadioni jalgpallitreening, mis oli jooksuvastupidavuse jaoks väga kasulik. November Jätkuvalt rõhk jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamisel, jooksukiirused juba natukene suuremad. Hüpped plahvatuslikuma iseloomuga. Jooks: Jooks erineva pikkusega lõikudel kiirusega 90%
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head v?
Natalja Vesselova, Õ14-006 1. Loetleda pasiivse rühiga istumise kahjulikke toimeid Istumisasendis nihkub keha mõtteliselt gravitatsioonijoonelt eemale, mistõttu on kerelihased sunnitud aktiivsemalt töötama ning väsivad kiiremini. Eriti kiiresti väsivad nõrga või tasakaalustamata kerelihastega inimesed. Raskuste teisaldamisel, samade liigutuste sagedasel kordamisel ja pikka aega ühes asendis viibiminel tekivad lihaspinged, mis ei kao ka tegevuse lõppemisel. Nn jääkpinged põhjustavad ülekoormust ja mõjutavad ka kehahoiakut. Ülekoormuse tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid (triggervalud), mis piiravad ka lihaste funktsioone. Ülekoormus põhjustab kudedes hapnikuvaegust., mis soodustab põletikuliste protsesside teket ja kahjustunud kudede sidekoestumist. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral. 2. Teksti ja parempoolse pildi põhjal kirjeldada e
Kõik kommentaarid