Sõnu seletav sõnaraamat

Rimski - Korsakovi looming hakkas äratama muusikamaailma tähelepanu. Omapärasema stiili poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt "Sadko" ja sümfoonia "Antar". 1871.aastal lahkus Rimski-Korsakov mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja takistab teda loomingus. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme.
Rimski - Korsakov sai kuulsaks rikkalike orkestrihelide kokkusulatamisega, näiteks “Hispaania cappriccio”. Ta kasutas oma 15 ooperist mitmes vene folkloori ja ajalugu, kuid ainult ühte, “Kuldkikas”, lõpetatud 1907, saatis rahvusvaheline edu. Aga tema ooperid “Lumivalguke” (1882) ja “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” (1900) on Venemaal siiani edukad.
Rimski – Korsakovi muusikale, “Karnevali“ Schumanni ja mitme teise helilooja muusikale, I. Stravinski “Tulilindu“. Prantslased nägid ka oma balletti, mis neil oli unustusse vajunud, kuid Venemaal hoolikalt säilitatud: A. Adami “Gisselle´i“. 1910. vene hooajal avanes kogu säras Tamara Karsavina anne, kes asendas Anna Pavlovat.

Rimski - Korsakov, J.Tamm, A.Ljadov, A.Glazunov ) Paljud rahvuslikku muusikaajalugu kujundanud eestlased õppisid Peterburi konservatooriumis erialana orelit – sellega kaasnes põhjalik teoreetiline ja kompositsiooniline ettevalmistus, mis tõttu suutsid oreliklassi lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.
Rimski - Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti “Hispaania cappriccio`s” (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud.
Rimski - Korsakov määravat, kustutamata mõju oma õpilastesse ja kaasaja heliloojatesse, suunas nad oma loomingulistes töödes siirduma rahvaviiside, rahvamuusika rikkalikele, ammendamatuile allikaile, õpetades neid kasutama ja hindama rahva kõige otsekohesemat ja võltsimatut muusikalise väljenduse allikat.

Rimski - Korsakovi „Pihkvalanna“, „Tsaari mõrsja“, Mussorgski „Boriss Godunov“, „Hovanštšina“, Borodini „Vürst Igor“), 3)huvi programm-muusika vastu, 4) huvi teiste rahvaste, eriti idamaade ja hispaania muusika vastu, 5) armastus vokaalmuusika, eriti ooperi- ja laulužanri vastu.
Rimski - Korsakovi juures õppinud Mart Saar, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Artur Lemba, Rudolf Tobias; 3)teoreetik, harmoonia õpiku ja orkestreerimise õpiku autor; 4)dirigent Peterburi Õuekapellis; 5)rahvaviiside koguja, süstematiseerija ja kogumike koostaja ning väljaandja; 6)muusikaelu organisaator
Rimski - Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.

Rimski - Korsakovi Konservatoorium LOOMING *15 ooperit (vene muinasjuttude ainetel) „Muinasjutt tsaar Saltaanist“, „Sadko“, „Surematu Kaštšei“, „Kuldkikas“, „Lumineid“ *Hispaani tantsumuusika *3 sümfooniat *klaverimuusika *kammermuusika *romanss (vene
Rimski - Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide
Rimski - Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Šeherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Šeherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga.

Rimski - Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all.
Rimski - Korsakov, Lääne-Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud.
Rimski asemele - Varietee finantsdirektor, Andrei Fokitš suri maksavähki (nii nagu Woland ennustas). Ivan Nikolajevitšist sai Ajaloo ja Filosoofia instituudi töötaja, ta istub kevadpühiti Patriarhi tiikide ääres.

Rimski - Korsakovi kompositsiooniklassi, olles üks esimesi eesti diplomeeritud heliloojaid. Mõnda aega töötas ta Peterburis ja aastatel 1904—1920 Astrahanis sealse muusikakooli direktorina.
Rimski - Korsakov 4. Glinka: a. Kirjutas ooperi „Ivan Sussanin“; b. Glinkat on nimetatud vene klassikalise muusika isaks; c. G. on kirjutanud ka rahvamuusikat, koorilaule ja romansse.
Rimski - Korsakov (mereväelane). Rühma liikmed analüüsisid teiste helil teoseid, kandsid ette enda looduid ja pöörasid tähelep vene rahvalauludele. Eriti huvitas talup.

Rimski - Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik.
Rimski - Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori.
Rimski - Korsakov redigeeris ja vaatas üle ka Modest Mussorgski ja Aleksander Borodini kompositsioone, mis olid nende surma tõttu pooleli jäänud.

Rimski - Korsakov. Konservatooriumis õpetati teda klassikaliste traditsioonide ja rangete kompositsiooni reeglite põhjaliku tundmise vaimus.
Rimski - Korsakov on viibinud ka Eestis ja külastas ta korduvalt Mäos oma vennatütart ning korraldas siin tavaliselt ka kodukontserte.
Rimski - Korsakov. Heliloojana ilmus tema nimi ajalehtedesse 1905. Läbimurde aastaks 1910. Järgnevad 3 aastat olid aga eriti head.

Rimski - Korsakovi juures kompositsiooni.Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas.
Rimski – Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius ). Ta sai küll stipendiumi, kuid majanduslik olukord oli siiski vilets.
Rimski - Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha.

Rimski - Korsakov, Pjotr Tšaikovski, Sergei meisterlikkust, selle tekitas publiku ootusi toitev võidukäiku klaver.
Rimski - Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Šeherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale.
Rimski - Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontsertre", kus dirigendiks oli enamasti Nikolai ise.

Rimski - Korsakov(1844-1908)Pidi saama mereväelane!-astus mereväe kadettide kooli,aga suur huvi muusika vastu.
Rimski - Korsakov abiellus 1872. aastal Nadežda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last.
Rimski - Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal.

Rimski - Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar.
Rimski - Korsakov Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik.
Rimski – Korsakovi, N. Solovjovi ja A. Glazunovi juures ning klaverit F, Czerny juures.

Rimski - Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad.
Rimski - Korsakovi klassis). Juba konservatooriumis õppides andis orelikontserte.
Rimski - Korsakovi kompositsiooniklassi samal aastal, kui Tobias selle lõpetas.

Rimski - Korsakov aga võttis vastu professorikoha Peterburi konservatooriumis.
Rimski - Korsakov sündis 18.märtsil 1844.aastal Novgorodi lähedal Tihvinis.
Rimski - Korsakov-mereväelane. Teinud seoses ametiga ümber maailma reisi.

Rimski - Korsakov soovitanud mängida palju fuugasid ja analüüsida neid.
Rimski - Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks.
Rimski - Korsakov. Kuni Am perioodini tunti teda kui Vene heliloojat.

Rimski - Korsakov (18.03.1844- 21.06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli
Rimski - Korsakov dirigeeris ka ise pikka aega sümfooniaorkestreid.
Rimski - Korsakov. Lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar.

Rimski - Korsakov on kuigi palju mõjutanud ka eesti heliloomingut.
Rimski - Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime.
Rimski - Korsakovil saada Peterburi Konservatooriumi professoriks.

Rimski - Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni.
Rimski - Korsakoviga arutati paljusid loomingulisi probleeme.
Rimski - Korsakovi teosed on enamjaolt rahulikult jutustavad.

Rimski - Korsakovil olevat olnud võime “kuulda värve”.
Rimski - Korsakovi juures) -Kuni 1921. a. tegutses Tartus.
Rimski - Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut.

Rimski - Korsakov oma esimese sümfoonia kirjutamist.
Rimski - Korsakov ja M.Glinka.Esinesid muusikakooli
Rimski - Korsakovist pidi saama mereväeohvitser.

Rimski - Korsakov (kompsitsioon), Homilius (orel)
Rimski - Korsakovi ja Anatoli Ljadovi juures.
Rimski - Korsakov (17-a.), õppis merekoolis.

Rimski - Korsakov. „Šeherezade“, Grieg.
Rimski - Korsakoviga, kes oli tema õpetaja.
Rimski - Korsakovi juures kompositsiooni.

Rimski - Korsakovi kompositsiooniklassi.
Rimski - Korsakov on viibinud ka Eestis.
Rimski - Korsakovi ja A.Ljadovi juures

Rimski - Korsakov. Tallinn, 1956
Rimski - Korsakov ja Mussorgski.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto