Rimski - Korsakovi looming hakkas äratama muusikamaailma tähelepanu. Omapärasema stiili poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt "Sadko" ja sümfoonia "Antar". 1871.aastal lahkus Rimski-Korsakov mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja takistab teda loomingus. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme.
Rimski - Korsakov sai kuulsaks rikkalike orkestrihelide kokkusulatamisega, näiteks “Hispaania cappriccio”. Ta kasutas oma 15 ooperist mitmes vene folkloori ja ajalugu, kuid ainult ühte, “Kuldkikas”, lõpetatud 1907, saatis rahvusvaheline edu. Aga tema ooperid “Lumivalguke” (1882) ja “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” (1900) on Venemaal siiani edukad.
Rimski – Korsakovi muusikale, “Karnevali“ Schumanni ja mitme teise helilooja muusikale, I. Stravinski “Tulilindu“. Prantslased nägid ka oma balletti, mis neil oli unustusse vajunud, kuid Venemaal hoolikalt säilitatud: A. Adami “Gisselle´i“. 1910. vene hooajal avanes kogu säras Tamara Karsavina anne, kes asendas Anna Pavlovat.
Rimski - Korsakov, J.Tamm, A.Ljadov, A.Glazunov ) Paljud rahvuslikku muusikaajalugu kujundanud eestlased õppisid Peterburi konservatooriumis erialana orelit – sellega kaasnes põhjalik teoreetiline ja kompositsiooniline ettevalmistus, mis tõttu suutsid oreliklassi lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.
Rimski - Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti “Hispaania cappriccio`s” (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud.
Rimski - Korsakov määravat, kustutamata mõju oma õpilastesse ja kaasaja heliloojatesse, suunas nad oma loomingulistes töödes siirduma rahvaviiside, rahvamuusika rikkalikele, ammendamatuile allikaile, õpetades neid kasutama ja hindama rahva kõige otsekohesemat ja võltsimatut muusikalise väljenduse allikat.
Rimski - Korsakovi juures õppinud Mart Saar, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Artur Lemba, Rudolf Tobias; 3)teoreetik, harmoonia õpiku ja orkestreerimise õpiku autor; 4)dirigent Peterburi Õuekapellis; 5)rahvaviiside koguja, süstematiseerija ja kogumike koostaja ning väljaandja; 6)muusikaelu organisaator
Rimski - Korsakovi „Pihkvalanna“, „Tsaari mõrsja“, Mussorgski „Boriss Godunov“, „Hovanštšina“, Borodini „Vürst Igor“), 3)huvi programm-muusika vastu, 4) huvi teiste rahvaste, eriti idamaade ja hispaania muusika vastu, 5) armastus vokaalmuusika, eriti ooperi- ja laulužanri vastu.
Rimski - Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
Rimski - Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide
Rimski - Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Šeherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Šeherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga.
Rimski - Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all.
Rimski - Korsakov, Lääne-Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud.
Rimski asemele - Varietee finantsdirektor, Andrei Fokitš suri maksavähki (nii nagu Woland ennustas). Ivan Nikolajevitšist sai Ajaloo ja Filosoofia instituudi töötaja, ta istub kevadpühiti Patriarhi tiikide ääres.
Rimski - Korsakovi kompositsiooniklassi, olles üks esimesi eesti diplomeeritud heliloojaid. Mõnda aega töötas ta Peterburis ja aastatel 1904—1920 Astrahanis sealse muusikakooli direktorina.
Rimski - Korsakov 4. Glinka: a. Kirjutas ooperi „Ivan Sussanin“; b. Glinkat on nimetatud vene klassikalise muusika isaks; c. G. on kirjutanud ka rahvamuusikat, koorilaule ja romansse.
Rimski - Korsakov (mereväelane). Rühma liikmed analüüsisid teiste helil teoseid, kandsid ette enda looduid ja pöörasid tähelep vene rahvalauludele. Eriti huvitas talup.
Rimski - Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik.
Rimski - Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
