Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mart Saar (0)

1 Hindamata
Punktid

Olustvere tmk
  • Karl Rusi


    PM1
  • Mart Saar

  • Referaat



  • SISUKORD


    SISUKORD 2
    SISSEJUHATUS 3
    HARIDUS 4
    OLULINE,ELULÕPP 5
    MUUSIKALINE KARJÄÄR 6
    KOKKUVÕTE 7
    KASUTATUD KIRJANDUS 8
  • SISSEJUHATUS


    Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus,ta oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli tal isa orel millel ta harjutas mängimist.
    HARIDUS
    Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika , teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud : "Ema, otsi mulle rohtu . Teised tahavad koolis käia mina ei taha. Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli M.Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides.Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi.Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.-1911.a. õppis ta samas A.Ljadovi ja N. Rimski -Korsakovi juures kompositsiooni.Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas.

  • OLULINE
    1932.aastal asus M.Saar alaliselt elama Hüpassaarde.astail 1944-1956 oli M.Saar Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni eriala professor .
    Elu lõpp
    Vanaduspõlve veetis ta Hüpassaares.
    Mart Saar suri 28. oktoobril 1963.a. ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.
  • M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument.



  • MUUSIKALINE KARJÄÄR
    Helitöödest on kaalukaim vokaallooming: koori- ja soololaulud. "Leeloga" algavad kõik laulupeod .Teame "Hällilaulu", "Jaan läeb jaanitulele" jt..Ta on loonud ligi 130 klaveripala , umbes 140 soololaulu ja üle 300 koorilaulu, mis kuuluvad eesti rahvusliku muusikakultuuri raudvarasse.

  • KOKKUVÕTE


    Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Tema isikupärane , poeesiarikas ja väljapaistvalt kunstiväärtuslik looming on kõige intiimsemalt seotud põlises rahvakultuuris ja rahvakunstis avalduva omapärase psüühilise laadiga. Saare loomingu on kujundavalt suunanud tema kaasaegsete, eriti aga nooremate Eesti heliloojate loomingulist tegevust, kogu eesti muusika arengut. See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele . Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed.
  • KASUTATUD KIRJANDUS


    http://www.s-jaani.ee/kultuur.html
    http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.html
  • Vasakule Paremale
    Mart Saar #1 Mart Saar #2 Mart Saar #3 Mart Saar #4 Mart Saar #5 Mart Saar #6 Mart Saar #7 Mart Saar #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karlrusi Õppematerjali autor
    referaat

    Sarnased õppematerjalid

    Mart Saar
    4
    doc

    Mart Saar

    Kildu Põhikool Mart Saar Referaat Koostaja: Eisi Kõiv Juhendaja: Valli Pang Kildu 2007 Mart Saar Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus, oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Haridus Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur. Kui ta end kodus orelimängus harjutanud, pidanud teinekord isa ise orelit tallama. Tund möödunud tunni järel, mäng ei lõpe ega lõpe. Isa tüdinenud, ka olnud tal

    Muusika
    Referaat Mart Saarest
    18
    doc

    Referaat Mart Saarest

    Luunja Keskkool Mait Suigusaar 12. klass Mart Saar Referaat Juhendaja: Eve Paap Luunja 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 LAPSEPÕLV.............................................................

    Muusikaajalugu
    Mart-Saare ja Cyrillus Kreek
    9
    odt

    Mart Saare ja Cyrillus Kreek

    Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2. Cyrillus Kreegi elulugu 5 2.1 Lapsepõlv 5 2.2 Haridustee 5 2.3 Cyrillus Kreegi edasine elu 6 2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUHATUS

    Muusikaajalugu
    Mart Saar
    32
    rtf

    Mart Saar

    Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . .

    Kirjandus
    Cyrillus Kreek ja Mart saar-eluloode võrdlus
    15
    docx

    Cyrillus Kreek ja Mart saar (eluloode võrdlus)

    ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. 2. LAPSEPÕLV 2

    Muusikaajalugu
    Mart Saar ja Cyrillus Kreek-
    33
    doc

    Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

    ............................................................................................29 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 30 Lisad.....................................................................................................................................31 3 Sissejuhatus Oma referaadis räägin Cyrillus Kreegi ja Mart Saare kirkast eluteest ja loomingust. Materjali olen saanud suurel hulgal internetist ning ,, Eesti muusikaajalugu. Kunstmuusika" õpikust. Mõlemad mehed õppisid Peterburi konservatooriumis ning on hiljem töötanud pedagoogina, mõlema kireks oli rahvamuusika. Kuid isiksuse poolest on mõlemad väga erinevad. Referaati uurides saab lugeja ülevaate nende loomingust ja eluteest. 1 .Lapsepõlv 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv Cyrillus Kreek sündis 3.12. 1889

    Muusikaajalugu
    Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga
    36
    odt

    Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga

    (samas) Suure-Jaani Muusikafestivali peamisteks kontserdipaikadeks esimestel aastatel olid Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani Johannese kirik, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Tänaseks on lisandunud palju uusi kohti: Hüpassaare rabasaar., Lõhavere linnamägi, tuletõrjetorn, kohvik Arturi juures ja Olustvere loss. (samas) 13 Kui ürituse algusaastatel esitati muusikat vaid Villem Kapi, Artur Kapi, Mart Saare ja Eugen Kapi loomingust, on tänaseks lisandunud ka teiste Eesti heliloojate teoseid ning maailmaklassikat. (samas) ' 3. Ilmatari selts Suure-Jaani Ilmatari selts on mittetulundusühing, mis asutati 2003 aastal ning tegutseb Suure-Jaani linnas. Seltsi eesmärkideks on moodustada koore ja orkestreid, viia läbi elanikkonna hulgas heategevusüritusi ning korraldada kooridele, orkestritele õppelaagreid

    Muusikaajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun