· oma elu perekonnale pühendama · isale või abikaasale alluma · teadmises, et neil puuduvad kodanikuõigused Tütarlaste peategevuseks oli riiete valmistamine, Tütarlastele õpetasid emad kodus kudumist, ketramist, õmblemist ja leiva küpsetamist Teatritesse ja võistluspidudele tütarlapsi ei lubatud Koolid Museion tähendas kooli, milliseid asutasid ka Platon ja Aristoteles Tollal olid koolid muusade templid Õppimine Poisid õppisid: koolis, kuid rikkamates peredes alustati õppimisega juba kodus, pedagoogi käe all. Tüdrukud õppisid: Ateenas kodus, kuid Spartas õppisid ka tüdrukud koolis Ateena ja Sparta vahe ATEENA SPARTA Kasvatus ja haridus oli rangelt Kasvatus ja haridus oli pere eraasi, riik riigikontrolli all, perel oma sellesse otsusesse ei sekkunud otsustusvõimalus puudus Eesmärk oli arendada igakülgselt Eesmärk arendada sõjamehe omadusi
rohkem rändavad välja 15-29 aastased. Lisaks ületas surmade arv 2012. aastal 1460 võrra sündide arvu. Nii võib tekkida küsimus, et kas Eesti jooksebki inimestest tühjaks ning vähesed kohale jäänud lihtsalt surevad ära. Sellel kohal on palju erinevaid arvamusi ja põhjuseid. Mõned inimesed arvavad et Eesti on üks mõttetu ja tühine paik elamiseks ning et siit põgenemine on auasi. Teistel on raskusi Eestis toimetulemisega ning on sunnitud rikkamates naaberriikides tasuvamat tööd otsima. Tavaliselt on nemad end siiski Eestiga sidunud ning olude paranemisel naasevad esimesel võimalusel koju tagasi. Kuna selline välismaal töötamine on peredele keeruline, ei saa neid inimesi Eesti jaoks kadunuks lugeda. Kolmandaks on veel hulk noori, kes kooli lõppedes tegelevad nii-öelda eneseleidmisega lähemates ja kaugemates eksootilistes riikides. Ka nemad tulevad mõnede aastate pärast tagasi kogemuste ja muljete võrra rikkamana.
Saj II pooltänapäev) ilmaliku ja kirikumuusika areng jätkus.kirikumuus areng- 17.Saj tekkis uus stiil partiiline laul mille tippvormiks kujunes koorikontsert. Need sarnanesid orkestrikontsertitele. Koorikotsrt. Esitasid segakoorid. Tekkis ka uus laululiik 'kant'(ehääkne salmilaul) oli esialgu vaimuliku sisuga. Ilmaliku muus areng- kirikukontserdite eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserte, ka kant omandas pikapeale ilmaliku sisu. 17.Saj tekkisid linnalaul ja romanss. Rikkamates kodudes laulid romansse ja laule õhtuti, tavaliselt klaveri harfi viiuli või mõne ansambli saatel. Levisid suuliselt. Romansse lõid enamik 19 saj vene helilooj.
Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Kliimamuutus on seotud meie tänapäevase eluviisiga, eriti just rikkamates ja arenenud riikides, nagu näiteks Euroopa Liidus ja Ameerikas. Kliimamuutus tähendab palju rohkemat kui soojemat suve. Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid torme, üleujutusi, põuda ja kuumalaineid. Samuti levivad ka troopilised haigused nagu malaaria, mis kandub põhja, ohustades väga paljusid inimesi. Loomad ja linnud ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda jne. Teaduslike uuringute põhjal võib ju öelda, et globaalse soojenemise suurteks põhjuseks on
Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Sisepõlemismootor Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid. Rikkamates riikides hakkas ka auto muutuma luksusesemetest-tarbekaubaks (USA,autofirma FORD) Sisepõlemismootoreid rakendati ka lennukitööstuses.Kahe kohati paikneva tiivaga lennuki ehk biplaani asemel tuli ühetiivaline,sageli mitme mootoriga lennumasin. Pilti kah..... Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles
Damaskuse kalifaadiks. · Alistatud rahvastesse suhtuti üsna leebelt, kohalikke seadusi väga ei muudetud ja ka islamit ei surutud väga peale. · Makse koguti nendelt, kes polnud muhameedlased, islamiusulised makse maksma ei pidanud, seetõttu läksid paljud inimesed vabatahtlikult üle islami usule. Bagdadi kalifaat ja selle lagunemine · 8. sajandil kukutati Damaskuse kaliifide võim. · Uueks pealinnaks sai Bagdadi kalifaat. · Rikkamates linnades edenes kiiresti põllutöö, käsitöö ning kaubandus. · 9. sajandil hakkasid mõned piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Bagdadist lõid lahku Hispaania, Egiptus, Pärsia ja Kesk- Aasia. · Bagdadi kaliifide võimu alla veel ainult Mesopotaamia. · Tekkis mitu sõltumatut väikest kalifaati, mis tülitsesid sageli omavahel. · Siiski räägiti araabia keelt. Bagdadi kalifaadist lõid lahku: · Córdoba kalifaat - Lõi lahku Bagdadist 8. sajandil,
suurimaks sadamaks Kreekas. Ateena linnas elas arvatavasti 50 000-100 000 inimest. Tänavad olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellisest, enamasti ühe-või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega. * KODANIKE KASVATUS JA HARIDUS: Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi (kreeka k. paidagogos - lapse/poisi juhendaja) käe all. Mõlemal juhul olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse.
Seda olukorda tuleks paradada kõik koos. Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust. Ja põhjusega - tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed, ja seda veel meie eluajal. Kahjuks on globaalne soojenemine ja sellega kaasas käivad kliimamuutused Eesti meedias vähe tähelepanu leidnud. Et inimesed sellest rohkem teadlikud oleksid, tuleks seda teemat kajastada rohkem. Kliimamuutus on seotud meie tänapäevase eluviisiga, eriti just rikkamates ja arenenud riikides, nagu näiteks Euroopa Liidus ja Ameerikas. Kliimamuutus tähendab palju rohkemat kui soojemat suve või talve. Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid torme, üleujutusi, põuda ja kuumalaineid. Samuti levivad ka troopilised haigused nagu malaaria, mis kandub põhja, ohustades väga paljusid inimesi. Loomad ja linnud ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda jne. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev
keelatud Põliselanike võis orjastada Täisealine 20.a Täisealine 30.a SARNASUSED Sõjavägi Õigus osaleda rahvakoosolekutel Rahvakoosolekud IGAPÄEVA ELU Naistel polnud kodanikuõigusi, naise koht oli kodus, mida vähem väljas seda parem, mehe ja naise suhted abielus suht pinnapealsed. Poisid saadeti 7-aastaselt kooli, õppisid lugema kirjutama, rikkamates peredes õpetati kodus pedagoogi käe all, Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas ellusuhtumist, 12-20 eluaastast olid noormehed piiriteenistuses. Kreeklased sportisid alasti, spordivõistlused kuulusid usupidustuste progammi, olümpiamängu peeti iga 4 aasta tagant. Populaarsed olid lühemad luulevormid, luuletusi esitati flöödi või keelpillil, kreeka luuletekstide juurde kuulus meloodia,
elektriseadmed. Kööki võib kasutada ka söögitoana ja meelelahutamiseks. Kuni 18. Sajandini valmistati toitu lahtisel tulel. Alles 18-19 sajandil hakkasid toimuma tehnilised edusammud ja arenes välja köögi arhitektuur. Kui enne toodi vesi väljast, siis nüüd veeti köökidesse veetorud, mis muutsid söögitegemise palju lihtsamaks. Antiikajal olid Vana-Kreekas majad tavaliselt aatrium-tüüpi: toad olid paigutatud ümber hoovi. Köögiks oli avatud siseõu. Rikkamates kodudes oli köök eraldi ruumis, tavaliselt vannitoa kõrval. Nii olid mõlemad toad kättesaadavad. Rooma impeeriumi ühistes folklinnades puudus sageli majades oma köök ja toitu valmistati suurtes avalikes köökides. Mõned olid väiksemad pronksjate ahjudega, kus valmistati toitu. Rikkamatel roomlastel olid suhteliselt hästivarustatud köögid. Rooma villades asus köök tavaliselt peahoonest eraldi. Kamin asetses tavaliselt köögi põrandal ning ruumis puudusid korstnad.
võimule allutada ning nii saigi Urist umbes sajaks aastaks Sumeri pealinn. Linnade keskel oli tsikuraad, linnasüdant ümbritsesid ühe ja kahekorruselised elumajad. Tänavad olid kitsad ja käänulised.Tänavate ääres paiknesid poekesed. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Majades või sageli elada mitu põlvkonda koos oma naiste ja lastega. Perepea oli vanaisa, kes vastutas kodakondsete eest ning pereliikmed pidid omakorda alluma vanaisale. Rikkamates perekondads peeti ka orje. Mesopotaamia jumalad Mesopotaamia jumalad olid inimeste arvates inimestega sarnased, kuid vägevamad.Jumalaid peeti surematuks.Mesopotaamlased uskusid, et jumalad on nii taevas, maa pea kui ka allmaailmas ja inimesed saavad nendega ühendust pidada preestrite vahendusel.Tähtsamatele jumalatele oli pühendatud mitu templit. Kasks kõige tähtsamat jumalat oli Marduk ja Ištar. Marduk käsutas tuult ja tormi, ta oli peajumal. Ta kaitse all olid ja kuningad
Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid alati mõnele oma meesugulasele või abikaasale. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielus oli mees alati domineerivam pool. Kreeka tähestik on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. Tänu oma lihtsusele ja täiuslikkusele, läks see Kreekas juba õige pea pärast tähestiku loomist aktiivsesse kasutusse.Ateenas said poisid haridust alates seitsmendast eluaastast, rikkamates perekondades toimus see kodus pedagoogi käe all. Tüdrukute kasvatamine oli aga iga perekonna enda asi ning tavaliselt õpetati neile kodus majapidamis- ja käsitööd. Kreeka demokraatlikkuse küsimusele on keeruline vastata, kuna ühtepidi on see demokraatlik, teistpidi jälle mitte. Türannia viitab sellele, et see siiski täielikult demokraatlik polnud.
Caesari ja Pompeiuse lahkarvamuste pärast algasid kodusõjad. Need lõppesid Caesari võiduga ja senat andis talle diktaatori ameti. 6. Eluolu Rooma riigis: Perekonnaelus oli tähtsaimal kohal pereisa. Pereema juhtis majapidamist ja tast peeti väga lugu. Lapsed (ka täiskasvanud) allusid isale. Naised käisid avalikel üritustel ja külaskäikudel koos mehega. Roomlastel kujunes ladina tähestik. Laste harimine oli iga pere oma asi. Rikkamates peredes võis olla laste õpetajaks mõni õpetatud ori. Orje oli palju. Nad töötasid mõisade põldudel, töökodades, rikastes majades teenijatena, kaevandustes, gladiaatoritena jne. Õpetatud orjad töötasid tihti rikaste perede laste õpetajate või hoidjatena. Vahest lasid nende peremehed neil ise raha teenida, et end välja osta või andsid lihtsalt heast südamest nad vabaks Vaesed said anda end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla.
pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Kui roomlaste seas hakkasid kreeka kombed levima, siis hakati laste õpetamises ja kasvatamises suuremat tähelepanu pöörama mitte praktiliste oskuste edasiandmisele vaid vaimsetele. Kõige rikkamates peredes kasutati selleks koduõpetajaid, teised aga saatsid oma lapsed 7-aastaselt kooli. Seal omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirduski. Kuni vabariigi lõpp-perioodini kehtis Roomas kuukalender. See asendati aga umbes 1. Sajandi keskpaiku Ceasari korraldusel päikesekalendriga, mille põhimõtted kehtivad tänapäevani. Seda kalendrit hakati nimeatama juliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi.
oma kodanike suhtes leplikum. Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20-aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Ateena poisid saadeti kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Spartale omase isikliku tugevuse ja iseseisvuse, range korra ja tugeva füüsilise vormi väärtustamise kõrval oli Ateenas seevastu hinnas haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast
kirjutamis jms. oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Samal ajal, kui Sparta poisid oma perest eemaldati, saadeti Ateena poisid kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Kui Spartas oli oluline isiklik tugevus ja iseseisvus, range kord ja tugev füüsiline vorm, siis Ateenas seevastu haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Ateena linn on tänapäeval
lapsed 4.Usk, jumalad Jumalad elasid Olümpose mäel. Antropomorfsus jumalad olid inimeste moodi Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Taeva kuninganna. Abielu kaitsja. Poseidon merejumal. Hades surnute valitseja allmaailmas. Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja. 5. Haridus, kirjandus, teadused. Kreeka teater. -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog- rikkamates perekondades toimus õppimine kodus -gümnastika -18-20aastat - sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti - neist said riigiametnikud -tüdrukuid õpetas kodus ema, kuid üldiselt piirdus see majapidamis- ja käsitöö teadmistega. Hellenistlik kirjandus: -luule - pöörati tähelepanu elegantsele stiilile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest
lugemis, kirjutamis jms. oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Samal ajal, kui Sparta poisid oma perest eemaldati, saadeti Ateena poisid kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Kui Spartas oli oluline isiklik tugevus ja iseseisvus, range kord ja tugev füüsiline vorm, siis Ateenas seevastu haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Ateena linn on
elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes ka raadio, mille kaudu hakkasid riigijuhid inimesi mõjutama. Raadio kasutuselevõtt: USA 1921; Sbr,Pr, NSV Liit 1922;Eesti 1926. Telvisoonisaadete regulaarselt edastamist alustati 1930 a. teisel poolel. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid, rikkamates riikides hakkas ka auto muutuma tarbekaubaks. Esireas oli USA, kus Henry Fordi auto firma hakkas tootma lihtsat ja kätte saadavat automudelit. 1919 a. sooritati ka esimesed lennud üle atlandi ookeani, eestis algas reisijate vedu 1921 a. kui rootisi lennukid hakkasid lendama tallina ja stockholmi vahel. 1930 a. lõpul ehitati esimene reaktiiv lennuk Filmikunst- 1920 a. lisati must-valgetele filmidele ka heli. 1920 oli aga
Tooga oli pidulik rõivas, mida võisid kanda üksnes Rooma kodanikud, mitte aga võõramaalased või orjad. Pükste kandmist peeti barbaarseks kombeks. Rooma mehed ei kandnud habet ega juukseid. Seevastu olid naiste soengud väga uhked ja suursugused. Haridus Laste kasvatamine ja neile hariduse andmine oli iga perekonna enda ülesanne. Lapsi kasvatas esialgu ema ja tütred jäid tema hoole alla kuni meheleminekuni. Poisse hakkas hiljem kasvatama isa. Rikkamates peredes õpetas lastele kirjutamist sageli mõni õpetatud ori, kuid kirjaoskusest rohkem pöörati tähelepanu sõjakunsti ja vapruse arendamisele. Kui sa said 16- aastaseks lõppes lapsepõlv. Siis hakkasid poisid osalema sõjaväeteenistuses.
Võisteldi alasti. Naised ei tohtinud osaleda ega vaadata. Va Demeteri naispreester. Jooks : staadionijooks, diaulos, dolichos, relvisjooks. Viievõitlus: kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus, jooks. Esimesed 776pKr Viimased 394pKr 11. Kool ja haridus Hariduse eesmärk oli : ,,olla parem ja teistest üle" Homerose õpetuse ideaal sisaldas sporti ja muusikalist õpetust. 7eluaastast algas poiste karm kasvatus gümnaasiumis. Rikkamates perekondades õppiti pedagoogi käe all. Vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli. Õpetati isegi varastama.. *Kreeka : hariduse eesärgiks oli noore inimese arendamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt. 7-14 panid erakooli. Igal poisil oli oma ori. Koolis oli karm kord. 30a said kodaniku õiguse. *Rooma : esiplaanil retoorika. Koolid olid tasulised. Mingi kooli 7a, õpetati kirjutamist, lugemist, arvutamist. 12. Aleksander Suur Sündis Makedoonias, sel ajal kui riik oli tipus.
Võisteldi hoota kaugushüppes, joosti, heideti ketast, visati oda ning maadeldi. Kreeklase hindasid väga füüsilist võimekust ning suutlikkust. Seetõttu pandi poisid juba noorest east kooli, kus tegeleti kehaliste harjutuste ehk gümnastikaga ning hooletuse ei jäetud ka vaimset haridust. Tänapäeva mõiste keskkooli kohta ,,gümnaasium" pärineb Vana-Kreekast, kus seal tähendas see alastiolekukohta (kus noormehed tegid oma harjutusi). Vana-Kreekast pärineb ka mõiste ,,pedagoog", kes rikkamates peredes õpetas lapsi kodus. Nüüdisajal on pedagoog kas õpetaja või kasvataja ning seda just lastega tegeledes. Kreeka teadus sai alguse arutlusest maailma tekkimise kohta. Esimesed loodusfilosoofid soovisid tõlgendada maailma just tema enda muutuste kaudu. Ei soovitud enam jääda ustavaks tõlgendustele, mis toetusid müütidele. Kuulus teadlane Demokritos oli atomistide koolkonna eestvedaja, kes uskus, et maailm koosneb väikestest muutumatutest osakestest ehk aatomistest.
kammermuusika ning koori- ja soololauludega. - Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreerid. - Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. - Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. 8. Muutused olmes II MS vahel Sõja-aastail olid inimesed paljust pidanud loobuma ja nüüd tahtsid nad saada tasu kannatuste eest. USAs ja rikkamates Euroopa maades ostsid inimesed üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid ja elu muutus lihtsamaks. Transpordi areng andis inimesele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Sellega tugevnesid sidemed linnade ja maakondade vahel. 9. Muutused moes 1920. a alguses muutusid naiste seelikud lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiselik stiil muutus poisilikuks. Ilmusid naistele pikad püksid, sviitrid ning trikootooted
Seal valitses demokraatia. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati enamus tähtsad asjad. Koosolekutel korraldas riigiasju kuni 500-liikmeline nõukogu, kes allusid rahvakoosoleku otsusele. Kohtunikke oli 6000. Ametnike hulgas 10 väejuhti kes valiti iga aasta rahvakoosolekul. Haridus ja teadus Koolis said käia ainult poisid, tüdrukuid sinna ei võetud. Rikkamates perekondades poisid said isegi kodus pedagoogi käe all õppida. Õpetati kirjandust ja lugemist kirjutamist muusikat ja gümnastikat. Türukute kasvatamine oli pere enda asi. Kuigi Spartas pandi rohkem rõhku noorte kehalisele saavutustele, siis tegelesid tüdrukud ka kehaliste harjutustega Varsti hakkasid kogu filosoofiast ja teadusest eralduma kindlad teadusharud. Üks neist oli matemaatika.Matemaatikast sai täna Pythagorasele teoreetline teadus. Peale matemaatika eraldus ka meditsiin
18.sajandist alates ei laulnud ainult mehed. Koorikontserte esitasid segakoorid. Kuulame: 16.-18.sajandi vene kammerkoor esitab ,,Halleluuja".Rahvapilliorkester. Ilmaliku muusika areng Kirikumuusika ja ilmalik muusika mõjutasid üksteist. Kiri kontsertide eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserde. PeeterI meeldis väga koorimuusika. Meloodia oli meeldejääv. Laulud rääkisid maailmade ja linnade vallutamisest. Linna laul ja romanss Need tekkisid 17.sajandi linnades. Hakkas levima rikkamates kodudes ja väikemõisates. Lauldi laule need olid salmilaulud. Saadeti kilaveri, harfi, viiuli, kitarriga. Need laulud olid intonatsioonilised, levisid põlvest põlve suuliselt, olid rahvalaulude sarnased. Neid romansse lauldakse ka tänapäeval, need on meeldejäävad. Telliti koju Prantsusmaalt guvernandid. Guvernandid olid lastekasvatajad. Vene rikkad mõisnikud tegid kpduooperit. Nad saatsid oma pärisorjad venemaale laulma õppima ja pillimängu. õppima
18) Antropomorfsus- see tähendas seda ,et Kreeka jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. 19) tempel-neid rajati jumalatele, tähtsamtel jumalatel oli igalühel oma 20) oraakel- vana-kreeka pühamu. 21) müsteerium-laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, võisid osaleda ainult pühitsemisrituaali läbi teinud inimesed. 22) pedagoog-rikkamates peredes võeti poistele koduõpetaja. 23) Eepos-kangelasjutt 24) lüürika-esialgu tähendas lüüra saatel ettekantavat luulet. 25) draama-on saanud alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. 26) Komöödia-Lõbusa sisuga näitemäng 27) Tragöödia-tõsisema sisuga näitemäng. 28) Filosoofia-üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks.
Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Varasemalt oli laste kasvatamine ja õpetamine pereisa õlgadel, rikkamates, kultuursemates peredes olid ka koduõpetajad levinud. Kooli mindi aga 7-aastaselt ning seal õpiti kirjutamist. Küll aga peredes, kus pojast pidi saama avaliku elu tegelane, jätkati õpinguid veel mitu aastat. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Roomlaste riietus oli üsna sarnane kreeklaste riietusega. Kõige all kanti alusriiet ehk tuunikat, see oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku. Tuunika ulatus põlvini
Selle täpne seletus on siiamaani üks suur mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tuleb läbi elu või läbi elude täiendada, saavutades lõpuks oma eesmärk. Inimesed on loodud maailma, et anda edasi järglasi. Mitusada aastat tagasi mitmetes peredes oli vähemalt neli või viis last ning elati üheskoos väikeses majas. Isa teenis majja palka ning ema hoolitses kodu eest. Lapsed enamusajast kas aitasid vanemaid või mängisid omavahel, rikkamates peredes käidi ka koolis. Tänapäeval on ühiskonnas toimunud märgatavaid muudatusi. Emad ei veeda mitmeid tunde kodus pliidi ees ega korista majapidamist, tänapäeva emad käivad samamoodi tööl nagu ka isad ja lapsed käivad lasteaias ja koolis ning majapidamise jaoks on palgatud koristajad, kuna perel ei jätku aega seda ise korrastada. Tänapäeval on inimestele esmatähtis nende haridus ja nende tulevik. Usun, et kuna paljudes
üritustest aset vabas õhus. Ateena elu keskpuntkiks kujunes akropoli jalamil asunud agoraa (turuplats). Agoraa oli müügi-, ostu- ja rahaasjade ajamise paik, seda ümbritsevates hoonetes asusid aga linnavalitsus, kohtud ja rahapaja. Avalikud teadetahvlid hoidsid linlasi kursis viimaste vaidluste ning otsustega. Kodanike kasvatus ja haridus Ateenas juba seitsme aastaselt saadeti poisid kooli, kus nad õppisid lugema, kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates perekondades olid pedagoogid. Koolis kui ka pedagoogi käe all õpilastel pidi Homerose eepos olema peas. Hariduse hulka kuulus ka gümnastika. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Kui teenistus oli läbi, see olid nad juba täiskasvanud kodanikud ja nad võisid osaleda rahvakoosolekul. Heaolu ja võim
.. koturne. Sarnasused · Vabaõhuetendused toimuvad ka praegu · Mehed mängisid vanasti ja ka praegu · Ka tänapäeval mängitakse komöödiaid ja tragöödiaid 11. Kreeka kooliharidus? Oluliseks sai kirjaoskus. Hariduse eest hoolitsesid linnriigid. Ateenas alustati poiste harimisega al. 7 eluaastast. Rikkamates peredes toimus see kodus pedagoogi käe all, aga vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja muusika algandmeid Jõukamad noore jätkasid sofisti (õpetlase) käe all. Tüdrukute kasvatamine oli iga pere oma enda asi ja tavaliselt ei jõudnud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. 12. Kuus kuulsat filosoofi ja nende põhimõtted? a) Thales- arvas et maailm on veest ja ujub vee peal.
Leibkonna pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi abikaasaga koos vastuvisiite.4 Laste kasvatamine ja õpetamine perekonnas toimus Vana-Rooma varasematel aegadel kodus pereisa käe läbi ning seisnes eelkõige praktiliste ja meessoost järeltulijate puhul sõjaoskuste pärandamises. Hiljem aga kreeka kommete levimise ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele haridusele. Selle vorm sõltus aga suuresti perekonna materiaalsest kindlustatusest. Nimelt kasutati rikkamates perekondades selleks koduõpetaja teenuseid. Keskpärased perekonnad said saata oma järeltulijad aga koolidesse, kus omandati kirjatarkuse aluseid, õpiti lugema, arvutama ning kirjutama. Sellise haridustasemega enamiku rooma elanike koolitee ka piirdus.5 Aja möödudes on muutunud nii perekonna kui koosluse mõiste ning piiritletus kui ka sellega seonduvad hierarhilised tunnused. Tänapäeval polegi üheselt selge, mis on perekond ning kes sinna kuuluvad. 1 M. Kagadze, I. Kraav, K
Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kus võisid koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja osaleda kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldas riigielu pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale. 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud 10 strateegi, 6000 Kreeka kooliharidust. Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, kohtunikku. Kodanike hulka ei kuulunud: naised, orjad, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt, rikkamates võõramaalased. Orjanduslik ühiskond. peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid Sparta polis: Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid pojad kooli, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning kolmeks: 1) spartiaadid(tavakodanikkond) 2) perioidid luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas (Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3) heloodid ainult poisse
Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 4. oskab võrrelda Sparta ja Ateena kasvatussüsteemiAteenas tegelesid tüdrukud majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal kohal olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Spartas oli kasvatussüsteem riigi range kontrolli all ning peamine siht oli arendada sõjameheomadusi.
oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt prakti-liste ja poiste puhul ka sõjalise oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ha-kati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Rikkamates perekondades kasutati selleks ko-duõpetaja teeneid, teised saatsid oma lapsed (enamasti poisid, aga mõnikord ka tüdrukud) kooli, kus oman- dati kirjatarkuse alused (õpiti lugema, kirjutama, arvutama) sellega enamiku roomlaste haridus ka piirdus; koolis ei käinud siiski kaugeltki mitte kõik lapsed. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avali-ku ja poliitilise elu tegelasi, õpiti lisaks kreeka ja põhjalikumalt ladina keelt ning
Tavaliselt oli vabakslastu endise isandaga seotud kliendisuhtes. Kuna vabakslastud töötasid innukalt orjaseisusest võimalikult kaugele saamiseks, sai nii mõnestki neist väga rikas ja mõjukas inimene. 13. Rooma peres oli kõige tähtsam mees, kellel oli teiste üle piiramatu võim, naistel puudusid poliitilised õigused. Siiski ei olnud naised avalikust elust kõrvale tõrjutud, nad osalesid pidusöökidel jms. Lapsi kasvatati ja õpetati kodus isa käe all, rikkamates peredes olid koduõpetajad. 14. Kuigi kristlased moodustasid Rooma keisririigi rahvastikus väga väikese osa, oli see siiski piisavalt suur, et tekitada rahvas pahameelt, kuna kristlaste jaoks eksisteeris vaid üks ja ainus Jumal, teisi jumalaid ei olnud, see oli aga Rooma rahvale üsna vastuvõetamatu. Ka riigivõim umbusaldas kristlasi ning vahel lausa ähvardati surmaotsustega kristlasi usku pöörama. Sellest hoolimata aga levis kristlus kiiresti ja
selle tekkeajast alates. Rahaga kaasnes tihedam kauplemine ja iga aastaga selle mõju aina kasvab: toodete hinnad tõusevad, paljud teenused muutuvad tasulisteks jpm. Tänu rahalistele võimalustele on maailm arenenud avatumaks ning tänu tehnoloogia arengule on meil suurem võimalus ringi reisides avastada erinevaid kultuure ja sellega oma silmaringi avardada. Huvi teiste rahvaste kommete vastu arendab inimestes ka tolerantsust. Rikkamates riikides on kultuuri väljendamiseks võimalus ehitada uhkeid pühapaiku ning vaesemates paikades võivad silmailu pakkuda looduslikud vaatamisväärsused. Ühiskonnas on tasakaalutus, mida põhjustab raha erinev mõju inimestele. Mõned võivad muutuda uhketeks ja kulutada raha ebapraktiliselt. Näiteks purustatakse Ameerikas rekordeid kõige kõrgema pannkoogi torni ehitamises, kui samal ajal sureb Aafrikas iga aastaga mitukümmend tuhat last nälga
Seksuaalsusesse suhtuti kaseselt, kirik hindas askeesi, mille kõrval aga eksisteeris nn karnevalikultuur, mis lubas seoses pühadega alasti keha näitamist ja avalikult tunnete väljendamist. Kahe vastandliku kultuuri segu võis tajuda igapäevaelus: elati tihedalt koos väikestes ruumides, privaatsust polnud, ei varjatud keha funktsioone. Lapsed viibisid pidevalt vanematega koos ja jälgisid kõike. Meeste ja naiste elu kulges osaliselt lahutamatult, kuigi rikkamates peredes võisid olla eraldi mehe ja naise tuba. Tekkis arvamus, et naise seksuaalsus on mehe omast suurem ja ei suuda kiusatusele vastu seista, selleks pidid mehed naist hoolega valvama. Aga mehe seksuaalsust ei eitatud ega pandud pahaks, sest seda peeti kuuluvat mehe loomusesse. Peeti ka loomulikuks, et noored näitasid välja seksuaalseid huve. Lapsed kuulusid argiellu, neid vajati tulevaste töötegijatena ning pandi tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid
komöödiaid(Aristophanes) ja tragöödiaid(Sophokles), teatrisse olid naised ka lubatud, kui vaatajatele näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. (tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale.) 13.Iseloomusta Kreeka kooliharidust. V:Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt, rikkamates peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid pojad kooli kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas ainult poisse, Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. 14.Nimeta 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted. V:1) Thales Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal.
et see on väga väär- kogu see elu elada inimese kõrval, kelle vastu mingeid tundeid ei ole ja siis veel sünnitada talle laps. Ma ei suudaks iialgi vaadata sellele lapsele silma ja öelda, et ma ei armasta tema isa ja et ta on ainult sellepärast siia ilma sündinud, sest ta isa soovis seda. Ma ei pea ka seda õigeks, et lapse ees ja ka teiste inimeste ees teeselda õnnelikku ja head perekonda. Vanasti oli kindlasti veel suhteliselt levinud pealesurutud laulatus. Enamasti juhtus seda rikkamates perekondades, kus vanemad valisid oma võsukestele paarilise ja siis nad pidid abielluma. Põhiliselt olid need perekonnad omavahel väga pikka aega olnud tuttavad. Ma arvan, et vanemad valisid oma tütardele ja poegadele sellepärast ise kaaslased, et nad oleksid ühe pulga peal, sest siis oli see kuuldamatu, et rikkal võsukesel on alamklassist kaaslane. Osades maades ja religioonides on see arvatavasti samamoodi. Mõnedes riikides abiellutakse ka väga noorelt ja ebaküpselt
Maailma maakasutus: 27% on metsad, 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud,istandused) ja rohumaad, mida on 21%(heina-karjamaad). Enamik ehk 90% elab 10% maailma pindalast. Põllumajanduse osa SKT-st Bangladeshis 63%, Hiina 50%, Indoneesia 45%, Türgi 40%, Poola 28%, Taani 4%, Saksamaa 3%. Rikkamates riikites on väiksem,kuna parem tehnoloogia ja vastupidi. Põllumajandust mõjutavad tegurid Jagunevad kuueks: Kliima (temperatuur mõjutab taime liike ja sorte, mis seal kasvavad, niiskusolud taimed vajavad vett, mõned rohkem ja mõned vähem, kasvuperiood - mõned taimed tahavad kasvada kauem kui ainult kolm kuud), mullad ( viljakus viljakuse annab
Templis asus jumala kuju. Jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Jumalate ettemääratut võis välja lugeda lindude, ohvriloomade siseelunditest jne. Olid olemas eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas, neid nimetati oraakliteks, nt Delfi. Kreeka tähestik ehk alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Tähestikus on 24 märki. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Haridus Ateenas hakati poisse harima 7ndast eluaastast. Rikkamates perekondades toimus õppimine kodus. Vaesed käisid koolis, kus õpetati lugemist, kirjutamist, gümnastikat, muusikat ja kirjandust. Jõukamad jätkasid enda täiendamist mõne tuntud teadlase juures. Lüürika Luuletusi kanti ette vile- või keelpilli saatel. Levinumad pillid olid hüüra ja kitara. Ettekantav luule jagunes soolo- ja koori lüürikaks. Enamasti viljeleti armastusluulet. Teater Teatri etendus ehk draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest
Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. Hellenid. Mehed olid alati pigem sõjakäikudel, kodust eemal, naine püsis kodus. Naine pidi olema truu, aga mehel võis olla kõrvalsuhteid. Vaesemad kodanikud(poisid) saadeti kooli põhitarkusi õppima, rikkamates perekondades algas õppimine kodus pedagoogi käe all. Kui poisid said täisealiseks, anti neile relvad-kilbid ja kui nad neid ei kandnud, võeti poisilt kodanikuõigused. Tüdrukuid kooli ei saadetud.Neile õpetati kodus õmblemist, ketramist, leiva küpsetamist jne. Naised allusid isale või abikaasale. Hellenitel olid üle keha heidetud riidetükid, jalas sandaalid. Söödi puu- ja köögivilju, kala, küüslauku, liha söödi harva. 3.Mütoloogia ja religioon. Homerose eeposed
Näide 9. Intervjuud Alati tuleb nimetada intervjueeritava nimi ning intervjuu kuupäev, seda nii viites kui ka allikate nimestikus (intervjuud lähevad teatavasti allikate alla). Tekstis: Muusika aitab tal lavastust raamida (Karusoo, intervjuu 29.10.1999). Allikate nimestikus: Intervjuud Karusoo, Merle 29.10.1999 9 Veel näiteid viitamisest Näide 10 Rikkamates teatrites tegutses dramaturg (Dramaturg, Theaterdichter), kelle ülesanne oli näidendite kirjutamine ja ümbertöötamine (Frenzel 1979: 344-345). Kirjanduse nimestikus kirje: Frenzel, Herbert A. 1979. Geschichte des Theaters. Daten und Dokumente1740-1840. München: Deutscher Taschenbuch Verlag. (Tiitellehel oli autori nimi Herbert A. Frenzel) Näide 11. Pikema teksti refereerimine Linnateatris viljeldi nii ooperit kui ka draamat, trupi spetsialiseerumine ühele neist algas pikkamisi
eKs Aleksandrias Museioni rajamine*teaduse areng*aleksandria luuleAteena ja Sparta riigikorraldus: Sarnasused:Polise kohta tavatult suured,võim oli päritavErinevused: Ateenas oli demokraatlik riigikord ja kodanikke oli palju. Spartas oli aristokraatlik riigikord(oligarhia), kodanikke vähe (5%).Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse eripärad. Ateena haridus-poisid saadeti 7aastaselt kooli, õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid., rikkamates peredes õpiti kodus pedagoogi käe all., harjutati gümnastikat. Sparta haridus-7ndast eluaastast elasid poisid eakaaslastega rühmades kodust eemal, tegelesid füüsilise treeninguga ning pidid ise hakkama saama polise elanikkonna erinevate kihtide seisund kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, õigus osaleda rahvakoosolekutel. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka. Kodanikud polnud naised ega orjad,
Ometi polnud nad avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Hiljem hakati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Kõige rikkamates peredes kasutati selleks sageli kreeka päritoluga koduõpetaja orja või vabakslastu teeneid, teised saatsid oma pojad ja vahel tütredki 7- aastaselt kooli. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7- aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil
riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi. 10. Spartas saadeti poisid 7-lt kodust ära, elades koos oma eakaaslastega gruppides ja elu korraldamisega ise toime tulles. Pidid tegelema pideva füüsilise treeninguga. Nende kasvatus oli väga range. Ateenas saadeti poisid 7-lt kooli, kus õpiti lugema, kirjutama kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. 11. Kreeka jumalaid eristas inimestest vaid vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Zeus- taeva- , tormi - , piksejumal, ning jumalate valitseja. Hera Zeusi naine ja ka õde, ning teave kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielukaitsjana. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja põllu viljakuse jumalanna
päikeseenergia ja maagaasi, mida saaks müüa teistele riikidele ja mis hetkel on alakasutatud. Võimalik oleks kasutada veel kivisütt ja tuumaelektrijaamu, sest uraani leidub Nigeerias ja ka naabrriigis Nigeris. Nende kasutusele võttu võib takistada nt. rahva vastuseis, välisinvesteeringute vähesus ja raskused kivisöe kaevandamisel ja uraani töötlemisel. Samas pole ka riigi energiavajadus eriti suur. Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on u. 600kWh, rikkamates põhja riikides on toodang palju suurem u. 5000 kWh. Metsamajandus ja tööstus Nigeerias on 14 300 000 ha (u.12%) metsa, mis on niivõrd suure riigi kohta vähe. Peamiselt on vihmametsad, kus peale paljude palmiliikide kasvab ka väärispuitu- mahagoni ja obodesid. Veel kasvavad Nigeerias mangroovitihnikud ja põhjapool hõredad heitlehelised metsad. Peamiselt kasvab mets riigi lõunaosas Guinea lahe ääres Nigeri jõe madalikul niiskemates paikades
ja Kesk-või Ida-Euroopa vajab umbes 3,5 hektarit. Umbes 1,3 miljardit inimest üle maailma elavad äärmises vaesuses, üldiselt suure bioloogilise mitmekesisusega alasid. Piisavalt toitu, kuid nüüd toodetakse seda, et toita maailma rahvastikust, kuid inimesed ikka näljas ja palju ressursse ära kasutada nende piirkondade - kala, puit-, soja-ja palmiõli kui nimetada vaid mõned - mida kasutatakse, et rahuldada järjest suureneva tarbimise vajadusi rikkamates riikides. Selle tagajärjel ökosüsteemides vaesemate riikide mida kahanenud. Netokahjum metsaala globaalsel tasandil 1990ndatel on hinnanguliselt kuni 94 miljonit hektarit - laiemal alal kui Venezuela ja võrdne 2,4% kogu maailma metsadest. Liikide hävimise Liigid on tähtsat rolli oma süsteemides. Igaüks neist suhtleb komplekssel viisil teiste taime-ja loomaliikide jooksul ühenduse, kas saagiks, parasiit, tolmeldajate, toiduainete ja energia, lagundusseadet, toitaine või konkurent.
* Naiste positsioon oli madal: nad täitsid isa, venna ja abikaasa käske; iseseisvalt ringi liikuda ei saanud, erandiks olid vaesed naised; haridust ei saanud; maad omada ei võinud. SPARTA: * Naiste positsioon oli tunduvalt kõrgem: nad ei pidanud täitma käske ning võisid vabalt abielluda; võisid iseseisvalt ringi liikuda; pidid alates 7-dast eluaastast koolis käima; võisid omada maad. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. ATEENA: * reeglina saadeti poisid 7-aastaselt kooli, rikkamates peredes olid koduõpetajad * õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti ning tegeldi spordiga * hariduse ja kasvatuse eesmärk kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks võimeline juhtima ja kaitsma riiki. SPARTA: * 7-aastaselt nii poisid kui ka tüdrukud saadeti kooli * sport, sõjaline treening ja muusika olid peamised õppeained * eesmärk oli kasvatada poisist sõdurit, tüdrukust nö. sõdurite tootjat 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis 11
riigiametnik Aristokraadid olid riigiametnikud 1) Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Polised hoolitsesid oma tulevaste kodanike kasvatuse eest. Tüdruketega piirduti majapidamistöödega, see oli iga perekonna enda asi. Spartas näiteks tegelesid ka tüdrukud kehaliste harjutustega. Ateenas saadeti poisid 7 aastaselt kooli lugemist ja kirjutamist õppima, ka muusikat ja luulet. Rikkamates peredes olid ka majaorjad õpetajateks. 18.20 aastased ateena noormehed said sõjalist ettevalmistust. Spartas saadeti poisid 7 aastaselt kodust eemale saama sõjalist ettevalmistust.20 said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 aastaselt kodanikeks. Kreekas kuulusid ülemkihti aristokraadid. Neile oli tähtis enamasti poliitiline võim. Rikastel aristokraatidel oli enamasti palju aega et tegeleda enese arendamisega ja mõtete avaldamisega, seepärast
annaabi.ee 
