Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid...
Kokkuvõte Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuur...
Tunnikontroll riistvara kohta 9. klassile 1. Sa käivitasid arvuti. Kõik on normaalne. Pilt on ekraanil, tuled keskseadmel ja klaviatuuril põlevad ka õiged kuid hiir ei liigu ja klaviatuuril ei tööta ükski nupp . Milles võib olla viga? Vajalikud draiverid puuduvad arvutist. 1/ Emplaat 2. Mis asub emaplaadil, mida sa siit tunned? A. Milline tähtis mikroskeem on Protsessor 5/ tähistatud numbriga 1 ? (selle peale pannakse lisaks jahutusseadmed, antud pildil need puuduvad) B. Milliseid kaarte saab asetada 1 Helikaart valgetesse pesadesse emaplaadil, 2 Modem mis on tähistatud numbriga 2 ? + veel palju teisi C. Millised moodulid asuvad RAM-mälu moodulid pesades tähisega 3 ? D. Mida saab asetada arvutis pesasse AGP-videokaart ,mis on tähistatud numbriga 4? E. 5-ega tähistatud asi, mis see on? ...
ARVUTI RIISTVARA Täida tabel! Sisendseadmed Kasutusotstarve, Hooldus ja Liigid ülesanne tervisekaitse hiir Lihtsustab arvuti mehhaaniline(kuuliga) Mehhanilist hiirt on kasutamist. ja optiline hiir. vaja seest puhastada. Selle abil saab Hiir peab vastama käe töölaualt valida suurusele (väikestele näiteks ikoone. lastele väiksem hiir). kuvar Kuvab pildi, Vedelkristall ja LED Kuvari tagumine osa ikoonid, peab olema vastu programmid jm. seina. tuleb puhastada ...
i.k. Random Access Memory, RAM, (lisamaterjal); · vahemälu - sinna on salvestatud kõige sagedamini kasutatavad andmed selleks, et protsessor saaks kiiremini neid kasutada (aja kokku hoidmise mõttes); i.k. cache memory, (lisamaterjal) · toiteplokk - annab arvutile voolu (lisamaterjal); · andmesiinid - siinid, mille kaudu liigub info; · jne. Just arvuti sees olevast riistvarast sõltub arvuti töökiirus. Kõige rohkem sellele mõjuvad: 1. protsessori taktsagedus (mõõtühik MHz); 2. operatiivmälu maht (mõõtühik Gb); 3. videokaardi oma mälu suurusest; 4. andmesiinide läbilaskevõime. Allpool on toodud Indrek Kuuse (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/korpus/korpus_seest.jpg, 18.02.2011) pilt ja lühikirjeldus korpuses olevatest komponentidest. 1protsessor; 2emaplaatjasellelpüsimälu(ROM); 3muutmälu(RAM);
Arvuti Inimesed juhivad arvutiga oma äri,teevad kodutöid ja mängivad mänge. Arvutiga uuritakse ka Internetti või vaadatakse digitaalkaameraga tehtud pilte. Arvuti on argielu osa,aga nad on leiutatud üsna hiljuti. Kuni umbes 1980. aastani kasutasid arvuteid vaid teadlased ja insenerid. Riistvara ja tarkvara Arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Riistvara on see,mida saad kasutada-arvuti ekraan,CD- lugeja ja klaviatuur. Tarkvara on programmid,mida su arvuti kasutab erinevate üleannete täitmiseks. Arvutid tööl Vabrikutes töötavad arvutiga juhitavad masinad ja robotid. Ettevõtted kasutavad arvuteid kirjade kirjutamiseks, informatsiooni töötlemiseks ja raamatupidamiseks. Kunstnikud kasutavad arvuteid igasuguste asjade loomiseks,alates plakatitest ja ajakirjadest ja lõpetades röstrite ja mobiiltelefonide
ülesanded nagu näiteks uuenduste tegemine inviduaalselt igale masinale võib olla tüütu ja aega nõudev. Programmide kokkusobivus võib olla keeruline. Võib juhtuda, et on vaja mitut inviduaalset serverit ainult sellepärast, sest ühes masinas tekib erinevate teenuste vahel konflikt. Samuti aegub riistvara tehnoloogia ning uuemate programmidega võib tekkida probleeme. Sellisel juhul on võimalik luua virtuaalne versioon vanemast riistvarast ka mordernsemates serverites. Migratsioon ühelt masinalt teisele on lihtsam. Migratsiooni all on mõeldud serveri liigutamist ühest keskkonnast teisele. Õige riistvara ja tarkvara puhul on võimalik liigutada üht virtuaalset serverit teisele füüsilisele masinale. Vanasti oli see võimalik ainult masinatel kui mõlemad füüsilised masinad töötasid samal riistvaral, operatsioonisüsteemidel ja neil oli sama protsessor. Nüüd on võimalik migreerida virtuaalseid
Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõrgtaseme keeled on riistvarast sõltumatud Süntaks kuidas antud keeles programmi kirjutada tuleb. Semantika mida korrektse süntaksiga programmikoodi tulemusena arvuti teeb Pragmaatika kirjeldab keele kasutatavust, rakendusvaldkondi, efektiivsust Metakeel kokkuleppeline väljamõeldud programmeerimiskeel erinevate programmielementide kirjutamiseks Muutuja mälupesa või mitmest pesast koosnev plokk, millele on antud nimi. Andmetüüp näitab, mis tüüpi andmeid muutujas hoida saab. Omistamine
tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jookustab programme. Näited süsteemitarkvara funktsioonidest: · Riistvaraga suhtluse juhtimine · Ajastamine protsessides · Mälu haldus · Kasutaja üldfunktsioonid ja kasutaja töö, kui ükski rakendus ei ole Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemal arvuti suhtleva kasutajale. Rakendustarkvara alla läheb need programmid, mis toetavad kasutaja tööd kindla funktsiooniga: muusika esitamine, tekstitöötlus. Rakendustarkvara töö toetub süsteemitarkvarale. Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara ei ole absoluutselt erinevust ja kindlapiirilisust. Nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks
Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Jaguneb üldjoontes kaheks: süsteemitarkvara(operatsioonisüsteemid) ja rakendustarkvara. Operatsioonisüsteem: käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb arvuti ja teiste programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam
BIOS BIOS e. Basic Input/Output System e. Põhiline sisend-/väljundsüsteem Bios on isiklikesse arvutitesse ehitatud programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi, kui oma arvuti sisse lülitate. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa teie arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi. Bios on salvestatud andmekogum emaplaadi ehituse kohta (millised siinid, kui palju porte ja millised, kui kiiret protsessorit on võimalik lisada, jne). Andmed on salvestatud emaplaadi peale asetatud ROM tüüpi mälu kiibile. Arvuti käivitamisel on üks kahest vajalikust andmekogust. Kui BIOS kiipi ei leita või on vigane ei ole võimalik arvutit käivitada. BIOSi kiibil olevaid andmeid otseselt muuta ei ole võimalik arvuti alglaadimise protsessis
.....................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3 Rääkides arvutitest, jaotuvad viimase komponendid laias laastus kaheks: üht osa nendest nimetatakse tarkvarast ja teist osa riistvaraks. Ja just nimelt riistvarast meil juttu tulebki. Riistvara (ingl hardware)on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda ja puutuda, olgu see siis metallist või siis plastmassist. Niisiis on monitor, hiir, klaviatuur, kõik võimalikud kaablid, juhtmed ja elektroonika kokkuvõtvalt riistvara.
4. Kuidas muudatused tehnoloogias muudavad ettevõtteid? 5. Millega peavad juhid arvestama seoses tehnoloogia muutuste ja muudatustega? 6. Miks vajavad ettevõtted infosüsteeme? 7. Tooge näiteid edukatest (ja ka luhtunud) eäri ning ekaubandusega tegelevatest ettevõtetest Eestis ja mujal. Kirjeldage ja analüüsige mingi ettevõtte eäri (või ekaubanduse) mudelit? Valige üks ja analüüsige selle edu (ebaedu) võimalikke põhjusi? 1. Kui me räägime riistvarast ja tarkvarast, siis me räägime sisuliselt ainult arvuti oskustest ( see mis on arvutil). Kui me lisame arvuti oskustele inimese järelduste tegemise oskuse, saame me andmete töötlemise asemel ( see, mida oskab arvuti) hakata rääkima informatsiooni töötlemise oskusest ( inimese ja arvuti koostööst) ehk infotehnoloogilisest kirjaoskusest. Arvuti on võimeline meile näitama ainult andmeid. Inimese ülesanne on paigutada
Arvuti riist- ja tarkvara Referaat Kevin Morten Saidla Õpetaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Riistvara Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks parameetriteks on kuvari diagonaali pikkus ja lahutusvõime (resolutsioon). Tänapäeval on
Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. VÕRGUKAART on osa arvuti riistvarast, mis võimaldab arvutitel suhelda kasutades arvutivõrku. Lisaseadmed MONITOR kuvar arvutiekraanbsbyed23bilhlhg kygyyyyby yyc c c c c c c ygc ycggycyccycygcygg yg yc cg yc ygc yg gy y yy y b c cjx hjz xghgj mm,bmiulk u9u KLAVIATUUR elektroonilise seadme või aparaadi juhtimis- või sisestusseade klahvide kogu HIIR
sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine. 4 Stress arvutist Otseselt arvutiga seotud probleemid võivad olla tingitud: · Kehvas seisundis riistvarast, mis töötab ja nagu ei tööta ka. Hiir, klaviatuur või monitor komponente arvutil on palju mis võivad probleeme tekitada · Mittesobivast tarkvarast, tarkvara võib mõnele olla liiga keeruline või tarkvara on kas liiga uus ja riistvara ei tule selle jooksutamisega toime. · Töötaja ebapädevusest, võib puududa piisav ettevalmistus, haridus või kogemus, et tegeleda arvutiga mis ajab tavaliselt närvi ning kui pole kedagi kes õpetaks siis
autentimist ja andmete šifreerimist. Oma karakteristikute poolest on intranet interneti sarnane, ainukeseks erinevuseks on turvalisuse nõuded. Sellepärast intraneti kujundusstiil peab olema sama, mis avaliku veebilehe stiil. Graafika failide formaadid GIF (CompuServe Graphics Interchange Format) Firma CompuServe poolt väljatöötatud formaat rastergraafika edastamiseks võrgus, GIF-formaat ei sõltu riistvarast. Ta kasutab LZW-pakkimist, mis lubab edukalt pakkida faile suurte ühevärviliste pindadega (logod, pealkirjad, skeemid). GIF-formaat lubab salvestada kujutist „üle rea“ (Interlacing), tänu millele on võimalik taastada kogu pilt, kuid väiksema lahutusvõimega. Seda võimalust kasutatakse laialdaselt internetis. Alguses näete pilti robustselt, kuid uute andmete saabumisega pildi kvaliteet paraneb. GIFis võib ühe või rohkem värve deklareerida läbipaistvaks,
1.2 Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid, millised toetavad rakenduste tööd, olemata ühegi rakenduse spetsiifiline. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust koosnevana kihtidest või tasemetest, paiknevad süsteemitarkvara alla liigituvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jooksutab programme. Rakendustarkvara seevastu paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale. Alates arvuti sisselülitamisest kuni arvuti väljalülitamiseni korraldavad süsteemiprogrammid andmevoogude liikumist arvutis ja selle välis- ning keskseadmete vahel. Süsteemitarkvara võib omakorda jagada: Süsteemitarkvara ja rakendustarkvara erisus ei ole absoluutne ja kindlapiiriline nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas
· Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC); · sülearvutid (laptop, notebook); · lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus · Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil
Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise kasutaja jaoks keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilisest liidesest efektiivsem.
70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest tööjaamast eristamiseks hakati seda ühe töökoha arvutit nimetama personaalarvutiks (Personal Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks:
2. Kelle nimel reklaam räägib ja kuidas see väljendub? Näited, põhjendused. Reklaam räägib fotohuviliste nimel. See väljendub juba eelnevalt mainitud küsimuse vastuses ehk see väljendub algajatele fotohuvilistele. See tuleneb ka sellest, et pildil on fotoaparaat kolmest erinevast küljest vaadeldatavana. Lisaks fotodele, on reklaamil ka mitmeid fotoaparaadi andmeid, millest arusaamiseks peaks inimene olema teadlik erinevatest kaamerate funktsioonidest, reziimidest ja muust riistvarast. Antud reklaami andmetes välja toodud sõnad: megapiksel, sensor, pildistabilisaator, sarivõte, ISO, Full-HD. 3. Milline on reklaami eesmärk ja strateegia, kuidas see väljendub? Näited, seosed, põhjendused. Antud reklaami eesmärk on veenda inimesi ostma Pentax'i tooteid ja samuti tutvustada inimestele margi uut toodet. Reklaamis on kasutatud mitut strateegiat. Näiteks on kasutatud erinevaid värve. Suurte tähtede ja punase värvusega on taustal kirjutatud ,,Pentax" ning
Joonis 1. Korrektne istumise asend arvutiga töötamisel. Allikas: http://www.accessbackcare.com Kasutatud allikad: Grossmann, T. (2009). Arvuti ja õpilase tervis. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool Eesti mehe statistiline portree. (2012). Külastatud aadressil http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/08/eesti-mehe-statistiline-portree/ Luik, P. (2008). Õpilaste teadmised ja huvitatus arvuti riistvarast. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2001). Riigi Teataja. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/27096 The importance of good posture. (2013). Külastatud aadressil http://accessbackcare.com.au/category/ergonomics
juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Seejuures ta toetab selliseid ülesandeid nagu andmete edastus mälu ja ketaste vahel ning pakkudes graafilist liidest kasutajale. · Utiliittarkvara on süsteemitarkvara, mis analüüsib, seadistab ja optimeerib arvutit. 1.2. Rakendustarkvara Rakendustarkvara seevastu paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale, mis aitab otseselt kasutaja eesmärke täita. Rakendustarkvara on üldiselt soetud graafilise kasutajaliidesega. 3 Kasutatavaimad rakendustarkvarad on: · Kontoritööpaketid: tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid, esitlusprogrammid. · Arendusvahendid: assemblerid, kompilaatorid, interpretaatorid,
ligipääs antud abiprogrammidele ning tihti ka nende lähtekoodidele. Seega avanes kõigile süsteemis olevatele kasutajatele võimalus uute abiprogrammide loomise ning olemasolevates leiduvate vigade parandamisega aidata kaasa UNIX-i arengule. 1973. aastal kirjutas Thompson enamiku UNIX-i koodist ringi programmeerimiskeeles C, mis oli Ritchie' poolt just selleks tarbeks loodud. Selle keele eesmärk oli olla lihtne ning samas säilitada sõltumatus riistvarast. C-s nagu ka mõnes teises kõrgkeeles (näiteks FORTRAN-is) kirjutatud programme sai vähese vaevaga panna käima erinevatel arvutitel. C-keelsed programmid töötasid erinevatel masinatel aga peaaegu sama kiiresti kui tarkvara, mis oli arvuti riistvaraga tihedalt seotud. Vähemasti selline oli asi teoreetiliselt. Tegelikkuses oli igale arvutile Bell Labs-is installeeritud erinev operatsioonisüsteem. C programme, mis oli kirjutatud labori PDP-11
programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne). 3.Põhiplokk ehk korpus · Põhiplokk ehk korpus Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse
kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis Materiaalne põhivara kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: ·maa; ·ehitised; ·masinad ja seadmed; ·muu materiaalne põhivara; ·lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu.
Suuremat sorti reaalajasüsteemi jaoks on välja töödatud reaalaja operatioonisüsteem, mis paneb süsteemi töötama. See on vajalik seadmete vaheliseks suhtlemiseks ning annan seetõttu ka ülevaate antud operatsioonisüsteemist. Reaalajasüsteemid REAALAJASÜSTEEMID Arvutiteaduses on reaalaja või reaktiivne arvutamine uurimus riistvarast ja tarkvarast, mis on aluseks reaalajalise piirangule, kui kiiresti suudab süsteem reageerida sündmuse toimumisele ja sellele vastamisele. See on süsteem, kus arvuti on liides juhitava keskkonna ja inimese vahel ning kus protsessori tegevusele ja andmete liikumisele on seatud ajapiirangud. Olles vastandiks mittereaalajasüsteemile, kus ei ole ajalist piirangut süsteemi reageerimisele, isegi kui kiire vastus või toimimine on eelistatud. Reaalajasüsteem võib
etapiks: 1. Käsukoodi laadimine ja dekodeerimine (IF - Instruction Fetch + Instruction Decode) 2. Operantide laadimine (OF - Operand Fetch) 3. Operatsiooni täitmine ALU-s (OE - Operand Execute) 4. Tulemuse salvestamine (OS - Operand Store) Ilma konveierita täidetakse käske jadamisi ning igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Kui need neli käsutäitmise etappi on sõltumatud, ligilähedaselt sama kestvusega ning iga käsuga käib ümber teatud osa riistvarast, saab käskude täitmise efektiivsuse tõstmiseks kasutada konveierit, mis täidab käske paralleelselt. See ei suurenda käsu täitmise kiirust, kuid tänu sellele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, saab alustada teise käsu juures esimese etapi täitmist. Samamoodi saab alustada kolmanda käsu esimese etapiga, kui eelnevad käsud on jõudnud järgmisse etappi.
CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele. Mõjude maatriksi koostamine – ühel teljel teenused, teisel CI-d) MTBSI – Mean Time Between System Incidents - Kahe intsidendi vahele jääv aeg ehk eelmise intsidendi lõppemisest uue alguseni 5) Seleta infosüsteemi ja rakenduse mõiste erinevust Infosüsteem – Informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Koosneb riistvarast, tarkvarast, arvutivõrgust, andmetest, protsessidest ja inimestest. Rakendus – Arvutiprogramm, mis on loodud lõppkasutaja jaoks lisaväärtust omava asja tegemiseks. Rakendus on infosüsteemi üks osa. Infosüsteem on laiem mõiste – sinna alla lisaks inimesed, protsessid jne. Rakendus on arvutiprogramm, infosüsteemi üks osa. Infosüsteem on laiem – see on informatsiooni, selle töötlemist
Sealt võib sama moodi palju leida abi foorumitest, veebilehtedelt Mircosofti kohta nagu Linuxi puhulgi. Samuti saad sa osta tasulise abiteenuse otse Mircosoftilt endalt. Mõningased korporatiivsed tipud aga langevad tihti ohvriks mida toetusvõrk endaga kaasa toob. 4. Täis vs osalise riistvata toetusega Üks peamisi probleeme mis vaikselt hakkab hajuma on riistvara toetus. Aastaid tagasi kui sa tahtsid installida Linuxit oma arvutisse sa pidid käsitsi valima iga osa oma etteantud riistvarast, muidu sinu sa ei saanud seda lihtsalt tööle 100 protsendiliselt. Windowsiga , sa juba tead, et enamus riistvara osad töötavad automaatselt juba koos operatsioonisüsteemiga. Muidugi on ka seal olukordi, kus sa lõpetad päev otsa otsides õiget draiverit selle osa riistvarale, mille installikettast sul enam ei juhtu olema. Kuid sa võid minna ja osta selle 10 sendise Ethernneti kaardi südamerahuga teades, et see töötab sinu masinas. 5. Käsu read vs mittekäskimisega
Internetis paiknevatest ohtudest ja kaitsmise võimalustest 2.1 Arvutikomplekt Lauaarvuti (desktop computer) komplekt koosneb mitmest eraldi seadmetest(vt joonis 1). Joonis 1. Lauaarvuti komplekt Sülearvutil (laptop computer) on aga kõik vajalikud seadmed ühte korpusesse mahutatud( vt joonis 2). Joonis 2. Sülearvuti 4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara Arvuti koosneb füüsilistest seadmetest – riistvarast (hardware) ja programmidest, mis juhivad nende füüsiliste seadmete tööd – tarkvarast (software). (Arvutikomplekt, 2010) 1. Tarkvara – selleks,et arvutiga üldse midagi teha, nagu kirjutada, joonistada, õppida jne, on vaja tarkvara. Tavaliselt installeeritakse vajalik tarkvara(Word, Excel, CorelDraw jt) CD või DVD plaadilt arvuti kõvakettale. (Tarkvara, 2010) Tarkvara on kahte peamist tüüpi:
toiminguga. 21 3.1.5 Tarkvara rentimine või laenutamine Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud. Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on 21 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.htm (15.10 2012) originaalketastelt tehtud ainukese (niisiis lubatud) koopiaga. Erinevalt riistvarast müüakse tarkvarapakett isikule või organisatsioonile, kes ennast tootja esindaja juures registreerides sisuliselt kirjutab alla lepingule tootjaga. Litsentsileping sätestabki mõlema poole kohustused, niihästi tootjapoolse garantii kui kasutaja õigused.22 22 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012) 4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED
vastavate andmeelementide kataloogide esitamisega ja konkreetsete projektidega paljudes majanduse valdkondades nagu autondus, kirjastus, keemiatööstus, ehitus, elektroonikatööstus, tervishoid, hulgikaubandus jne. EDIFACTi alusel peab arenema rahvusvaheline EDI standard. Vastav konkreetne sideprojekt sai tuntuks lühendi EANCOM (Kasutades sõnumistandardeid, nagu EANCOM saab andmeid edastada partnerite vahel kiiresti, täpselt ja tõhusalt, sõltumata kasutajate enda tark ja riistvarast ) all. Kuna eri regioonide standardid on aja jooksul siiski iseseisvalt arenenud on praegu probleeme ühilduvusega. Pikas perspektiivis jääb siiski vaid UN/EDIFACT standard (United Nations Electronic Data Interchange For Administration, Commerce and Transport). EANCOM lihtsustab EDIFACTi sõnumeid ja nende kasutamist, eemaldades sõnumeist kõik tingimuslikud elemendid, mis ei ole vajalikud EDI tehingu tegemiseks. EANCOM annab selgitusi ja reegleid sõnumite kasutusest.
sun Eksam– Eksamesimene arvuti mis kasutas ip/tcp protocoli (ei leiutand), leiutasid NFS (Network File System) oracle Eksam– nüüd Oracle corp, (Oracle V1 jooksutas PDP-11, Oracle V2 PDP-11) Oracle EksamV3 oli esimene DataBase Management System (DBMS), mis jooksis mini-, suur- ja PC arvutitel, kirjutatud C-s macintosh(1984) – esimene edukas hiirega juhitav GUI, kuulus reklaam apple Eksamja Eksammicrosofti Eksamtooteliinid Riistvarast Eksammälu Eksamtehnoloogia cache Eksamja Eksammälu Eksamhierarhia Eksam– Eksamspeed Eksamregistreid Eksamproses Eksam< EksamL1 EksamCache Eksam< EksamL2 EksamCache Eksam< EksamRAM Eksam< EksamHDD< EksamNetwork mis Eksamon Eksamassembler Eksamja Eksamseos Eksamriistvaraga Eksam– Eksamkoodi käsud vastavad otse sihtprotsessori üksüheselt masinkoodi käskudele
komponentides. Süsteemide kategooriad Tehnilised süsteemid Süsteemid, mis sisaldavad riist- ja tarkvara nind kus kasutajaid ja kasutusprotsesse ei käsitleta süsteemi osadena. Tehniline süsteem ei ole iseendast teadlik. Sotsio-tehnilised süsteemid Süsteemid, mis sisaldavad nii tehnilisi süsteeme kui ka inimesi, kes kasutavad tehnilisi süsteeme ja suhtlevad nendega ning kasutusprotsesse. Süsteem, mis koosneb riistvarast, tarkvarast ja inimestest. Sotsio-tehniliste süsteemide omadused: 1) Süsteemi kui terviku omadused sõltuvad selle komponentidest ja nende seostest. 2) Süsteem ei anna sama sisendi puhul alati sama väljundit. (Mittemääratud käitumine) Mis on süsteemitehnika? Sotsio-tehniliste süsteemide spetsifitseerimise, kavandamise, realiseerimise, valideerimise, installeerimise ja hooldamise protsess. Tarkvararakenduste liigid Kohalikud (stand-alone) rakendused, nt
- PSD photoshop document. Leivunud pilditöötlustarkvara Adobe Photoshopi loodud faili algupäraseks faililaiendiks. - EPS encapsulated postscript. Standardformaat, mis võib sisaldada teksti, vektoreid, rasterpilte. Kadudeta kokku pakitud formaat. 11 | d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 - PDF Portable Document Format. PostScriptil põhined avruti riistvarast ja tarkvarast sõltumatu elektrooniliste dokumentide vormiks. - GIF Gif sobib paremini piiratud värvide hulgaga väikesemahulisele graafikale. Fotod ei ole eriti head. Logodeks, taustaks hea. - PNG portable network grapics. Loodi fotode kadudeta ülesriputamiseks veebi. Totab nii 8 kui 16 bitist RGBd. - JPEG joint photograpic experts group. Kadudega kokkupakitud
kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. Müügiootel põhivara on materiaalne või immateriaalne põhivara, mis väga tõenäoliseltmüüakse lähema 12 kuu jooksul. Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism, mida kajastatakse bilansis, kas põhivarana või käibevarana. Käibevarana kajastatakse ainult selline bioloogiline vara, mis on soetatud edasimüügieesmärgil või mis realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul.
45 7) Järgmisena tuleb valida kasutajal enda ajatsoon. Seda saab valida vajutades riigi peale ning sisestades linna. 46 8) Edasi on võimalik kasutajal registreerida enda MAC. E-mailiga registreerides on saab kasutaja uuendusi, pakkumisi ning uudiseid MACi maailmast. 47 9) Järgmisena peab klient ootama OSi paigaldust. See võib võtta 20-30 minutit, olenevalt arvuti riistvarast. 48 10) Maverick OS on paigaldatud ning arvuti on kasutamiseks valmis. KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED NING PAROOLID KOOS SELGITUSEGA Mac OS’is on kolme tüüpi kasutajaid – Administraator, tavakasutaja ja külaline. Administraatori õigustega kasutaja saab hallata tervet süsteemi. Tal on ligipääs kogu süsteemi failidele, saab hallata teisi kasutajaid ja muuta nende paroole. Samuti saab administraator paigaldada uusi programme ja tarkvara
arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel DARPA e. Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. See arenes ARPANETist (Advanced Research Projects Agency Network), mis oli maailma esimene laiaulatuslik võrk ja Interneti eelkäija. TCP/IP mudeli kihid : Lüli kiht (Link Layer) Lüli kiht on kohaliku võrguühenduse võrgustike ulatus, mille külge varustaja on kinnitatud. See on kõige alumine Interneti protokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Lüli kihti kasutatakse pakettide liigutamiseks Interneti kihi liideses, kahe erineva varustaja abil samas lülis. Andmepakettide saatmine ja saamine mööda ühendust on võimalik kontrollida nii tarkvaraliselt läbi võrgukaardi tarkvara, kui ka füüsiliselt (elektrooniliselt) läbi kaardi enda (rohkem arenenud kiipide puhul.) Lüli kihis on võimalik ka valida pakette, mida saab üle virtuaalse privaatse võrgu saata. Interneti kiht
· Vormistusmudel kirjeldab, kuidas tuleb tööd organiseerida, et saavutada andmemudelis ja esitusmudelis defineeritud tulemus võimalikult efektiivselt. Kõik mehhanismid sätestatkse kvaliteedi tagamiseks, andmeturbe kindlustamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks jne. Vormistusmudelisse kuulub ka välitööde juhend ja kaardi korrigeerimise juhend. Mudel tuleb kirjutada lähtudes kasutatavast tarkvarast ja riistvarast ning meeskona kogemustest. GISi maksumust määravad tegurid: · GISi elutsüklis arvutite ja tarkvara hind on kuni 25%. Põhiosa kulub andmete ostmisele või kogumisele ning GISiga tegelevale personalile. · GIS andmete amortisatsiooniks loetakse 20% aastas, st 5 aasta jooksul kahekordistuvad andmetele tehtavad kulutused. Loeng 12 Andmete levitamine (Geo)info erinevused teistest ressurssidest · Info paisub (hulk suureneb kumulatiivselt) · Ei saa tarbides otsa
Paljud Fast Etherneti võrgukaardid on võimelised toetama 10 Mb/s võrgukiirust ja nad oskavad automaatselt lülituda sobivale kiirusele. Samuti on osadel kaartidel full-duplex toetus, mis tähendab seda, et olukordades, kus on kasutusel switch, mis full duplexi toetab, võib sidekiirus olla poole suurem harilikust Kõige esimeseks komponendiks arvuti ja arvutivõrgu vahel on võrgukaart. Võrgukaart (mõnikord nimetatud ka võrguadapteriks, võrguliideseks, NIC'ks jne) on osa arvuti riistvarast, mille eesmärk on võimaldada arvutite omavahelist suhtlemist üle arvutivõrgu. Kuigi enamasti on võrgukaart eraldi seisev, eraldi lisatud, komponent arvuti emaplaadil (ISA, PCI võrgukaardid) siis uuematel emaplaatidel on võrgukaart juba integreeritud, seega eraldi võrgukaardi lisamisega vaeva ei ole, kui just see spetsiifiline arvuti ei vaja rohkem kui ühte võrguliidest. Tüüpiliselt on võrgukaardil spetsiaalne otsik, kuhu külge ühendatakse võrgukaabel, seda
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude
Näiteks neljaks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute (Operatsioni täitmine ALUs) 4) OS Operand Store (Resutaadi salvestamine) Kui käske täita ilma konveirita, siis töötaks iga etapi täitmisel vaid 20% riistvarast ning ülejäänud ei teeks midagi, sest protsessor suudab korraga teha igast käsust ühte. Iga käsu täitmiseks kuluks 4 takti. Selleks, et käskude täitmise efektiivsust tõsta kasutataksegi konveierit, mille on arvutitehnikasse toonud RISC (Reduced instruction set computing) ideoloogia. Konveier võimaldab käskude paralleelset täitmist. Näiteks kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, siis saab alustada juba teise käsu esimese etapi täitmist jne
Kasutamine analoogiliselt baseerimise adresseerimisega. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab programmis tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Suur osa arvutustehnika riistvarast leiab kasutust väljaspool üldotstarbelisi arvuteid. Programmne realisatsioon algoritmi saab realiseerida universaalarvutis programmina, kirjutades selle oma personaalarvutis valmis. Arvuti pesasse saab lisada lisakaarte. Lisakaardi ülesanne on suhelda arvutida ja osata seda juhtida. Selle head omadused: saab kasutada harjumuspärast tarkvara nt windowsi, lihtne on teha muudatusi, ei ole vaja tunda riistvara. Selle
Server (ingl k "teenindaja") on samuti arvuti, kuid mõeldud mitte personaalseks kasutamiseks, vaid teistele arvutitele millegi "serveerimiseks". Näiteks võivad seal olla veebilehed või muud failid, mis peavad olema kättesaadavad kõikidele Interneti-ühendusega arvutitele. Serverid peavad pidevalt töötama, st olema valvel juhuks, kui mõni klient (personaalarvuti) pöördub tema poole päringuga. Arvuti koosneb füüsilistest seadmetest ehk riistvarast (hardware) ja programmidest ehk tarkvarast (software), mis juhib nende füüsiliste seadmete tööd. Arvuti seadmete ehk riistvara töölerakendamiseks on vaja tarkvara. Riistavara on kõik see, mida on võimalik käega katsuda. Tarkvara on arvuti tarkus ehk see, mida arvuti teha oskab. Arvuti ei tee alati seda, mida me tahame, et ta teeks. Arvuti teeb seda, mida me käsime tal teha! 14
ka lähtekoodist (inimesele arusaadavamad juhendid, mis tuleb enne käivitamist tõlkida masinkoodi). Arvuti tarkvara on komplekt programme, protseduure, funktsioone, seotud andmeid ja nende dokumentatsioone, kui võimalik. Programmi tarkvara täidab rakendatava programmi ülesande, kas andes juhised otse digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks. Kihtstruktuur, mis näitab, kus asub operatsioonisüsteem ja rakendused (rakendusprogrammid). Erinevalt riistvarast on käivitatav tarkvara salvestatud andmetena arvuti süsteemis ning seega ei saa seda füüsiliselt puudutada. Madalaimal tasandil käivitatav kood koosneb masinkeelsetest juhistest, mis on spetsiifilised ühele individuaalsele protsessorile. Masinkeel koosneb kahendväärtuste rühmadest, mis tähistavad protsessori juhiseid, mis muudavad arvuti olekut. [3] Näiteks võib mõni juhis muuta konkreetsesse kohta salvestatud väärtuse (mida kasutaja
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada:
Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: ·IFInstruction Fetch (Käsu laadimine)+Instruction Decode; ·OF Operand Fetch (Operandi laadimine); ·OE Operand Execute ( Operatsioni täitmine ALU-s); ·OS Operand Store ( Resutaadi salvestamine). Vaadates nüüd käsu täitmist selgub, et iga etapi täitmisel töötab ainult 20% riistvarast, samas kui 80% ei tee midagi. Siin on üks käskude täitmise efektiivsuse tõstmise võimalus, mille on arvutustehnikasse toonud RISC ideoloogia, nimelt konveier. Teeme nüüd protsessori nii, et need neli käsu täitmise etappi oleksid kõik sõltumatudja ligilähedaselt sama kestvusega. Nüüd saame peale seda kui esimene käsk onläbinud esimese etapi ja jõudnud eise, alustada juba teise käsujuures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on
Mux-tud 11.Konveier protsessoris ja mälus. Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute ( Operatsioni täitmine ALU-s) 4) OS Operand Store ( Resutaadi salvestamine) Programmi täitmine ilma konveierita: Vaadates nüüd käsu täitmist selgub, et iga etapi täitmisel töötab ainult 20% riistvarast, samas kui 80% ei tee midagi. Siin on üks käskude täitmise efektiivsuse tõstmise võimalus, mille on arvutustehnikasse toonud RISC ideoloogia, nimelt konveier. Teeme nüüd protsessori nii, et need neli käsu täitmise etappi oleksid kõik sõltumatud, ligilähedaselt sama kestvusega. Nüüd saame peale seda kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, alustada juba teise käsu juures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on sõltumatud saame siis, kui esimene käsk
annaabi.ee 
