Tarkvara (2)

5 VÄGA HEA

Tarkvara erinevad liigid

Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi:

Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid , serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm.
Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara , majandustarkvara, andmebaasid , arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI).

Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis.

Rakendustarkvara
Rakendustarkvaraks on programmid , mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid ( Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid ( Access ), joonistamisprogrammid ( Paint ) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid.
Võib öelda, et süsteemitarkvara on arvuti lahutamatu osa, nagu seda on kõvaketas ja protsessor. Ilma operatsioonisüsteemita on arvuti nagu auto ilma roolita. Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (Unix, Solaris , VMS, DOS, OS/2, Windows XP/ Vista /2000, Windows NT jne.). Viimasel ajal on personaalarvutitel levinuim operatsioonisüsteem Windows XP/Vista, samas ka Ubuntu linux ja Mac.
Joonis 1: Windowsi logo Joonis 2: Linuxi logo Joonis 3: Maci logo

1.2 Süsteemitarkvara

Süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid, millised toetavad rakenduste tööd, olemata ühegi rakenduse spetsiifiline. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust koosnevana kihtidest või tasemetest, paiknevad süsteemitarkvara alla liigituvad programmid „alumistele” kihtidele, lähemale füüsilisele kihile – riistvarale, mis jooksutab programme.
Rakendustarkvara seevastu paigutub kihilise mudeli järgi „kõrgemale” kihile – „eemale” riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale.
Alates arvuti sisselülitamisest kuni arvuti väljalülitamiseni korraldavad süsteemiprogrammid andmevoogude liikumist arvutis ja selle välis- ning keskseadmete vahel. Süsteemitarkvara võib omakorda jagada:
Süsteemitarkvara ja rakendustarkvara erisus ei ole absoluutne ja kindlapiiriline – nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (seega süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (seega – rakendustarkvaraks).

Näiteid mõlemast tarkvara alaliigist

Süsteemitarkvara:

operatsioonisüsteemid, nt Linux, Windows Vista, Symbian OS – mobiilsetes seadmetes kasutatav operatsioonisüsteem, Unix
draiverid, nt printeri draiver
failihaldusprogrammid

Teenindus- /abiprogrammid. rakendustarkvara

Kontoritööpaketid
- tekstitöötlusprogrammid
- tabelarvutusprogrammid
- esitlusprogrammid
Arendusvahendid

assemblerid
kompilaatorid
interpretaatorid
versioonihaldusprogrammid

infohaldusrakendused
- ettevõtte ressursiplaneerimispaketid (ERP)
- raamatupidamispaketid
- kliendisuhtehalduspaketid (CRM)
- otsustusi toetavad süsteemid (DSS)
- projektihalduspaketid
inseneri töövahendid
- CAD-programmid
- statistilise analüüsi programmid
- geoinfosüsteemid
kirjastamine ja multimeedia
- trükiste kujundusprogrammid
- videotöötlusprogrammid
- õppematerjalide ettevalmistus- ja levitusprogrammid
vabaajaveetmisel kasutatav tarkvara
- mängud;
- heli- ja video esitamise programmid
suhtlustarkvara
- e- maili kliendiprogrammid
- veebipäevikute (blog) haldusprogrammid
- wiki haldusprogrammid
- internetipõhised suhtlusprogrammid(nt. Windwos Live Messenger, Pidgin )

Kasutatud kirjandus

http://www.eits.ee/index.php?get_file=422&key=406f76a94d013959d4b0e5843aeceb31

http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/andmet.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara

http://en.wikipedia.org/wiki/Software

http://www.libraryjournal.com/articles/images/LJ/20081119/mac%20icon.jpg

http://www.mygrid.org.uk/files/logos/windows_logo.jpg

http://www.breakitdownblog.com/wp-content/uploads/2009/04/linux-penguin-tux.jpg

Lisa 1: Antud programmide jaotus

Ülesandeks oli ära jagada järgmised programmid tema kasutusala järgi
(süsteemitarkvara ja hooldustarkvara, rakendustarkvara, viirused ja
pahalased) - Mozilla Firefox , Mandriva Linux, AdAware, Microsoct
Word, Melissa, F-secure, Open Office Calc, Windows Media Player ,
Bobbit Virus , Trojan .Bytesize, Microsoft Windows 2000, Internet
Explorer, Minesweeper, Windows Vista, SpyBot, CIH
Jaotus:
Süsteemi- ja hooldustarkvara
Rakendustarkvara
Viirused ja pahalased
AdAware
Mozilla Firefox
Melissa
F-Secure
Microsoft Word
Bobbit Virus
Spybot Search&Destroy
Openoffice Calc
Trojan.Bytesize
Mandriva Linux
Windows Media Player
CIH
Microsoft Windows 2000
Internet Explorer
AntiCMOS
Windows Vista
Minesweeper
Conficker C
Tabel 1: Programmide jaotus tema kasutusala järgi
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 65 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

starlight Õppematerjali autor

Tarkvara erinevad liigid, näide ka jaotusest.

arvutiõpetus tarvara liigitus tarkvara

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Tarkvara referaat

tööd kindla funktsiooniga: muusika esitamine, tekstitöötlus. Rakendustarkvara töö toetub süsteemitarkvarale. Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara ei ole absoluutselt erinevust ja kindlapiirilisust. Nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (rakendustarkvaraks). Toon näite mõlemast tarkvara alaliigist: 1) süsteemitarkvara: · draiverid, nt heli draiver; · failihaldusprogrammid; · operatsioonisüsteemid, nt Windows 7, Linux jt. 2) rakendustarkvara: · nn kontoritööpaketid o tabelarvutusprogrammid o esitlusprogrammid · inseneri töövahendid: o CAD- programid o statistilise analüüsi programmid o jmt.

Arvutiõpetus

doc

Tarkvara jagunemine

..................................3 2.TARKVARA JAGUNEMINE KASUTUSÕIGUSE ALUSEL................................................................5 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teiseks jaotusmeetodiks on tarkvara lahterdamine selle kasutusõiguse alusel. Antud jaotusmeetodi alusel jaguneb tarkvara avalikuks tarkvaraks, vabaks tarkvaraks, vabavaraks, jaosvaraks ja kommertsvaraks. Järgnevas referaadis kirjeldatakse ülevaadlikult eelnimetatud jagunemisviisidest ja nende omavahelistest erinevustest.

Arvutiõpetus

doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me. 1.4.1.Iseloomustavad tunnused DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus. Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase). 5 1.4.2.Esimene väljalase Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma

Microsofti operatsioonisüsteemid

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid

Arvutiõpetus

docx

IKT põhimõisted

valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite

Infotehnoloogia

138

docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem  andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt  Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem  (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi  Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine  The three major comparisons of computers are:  Electronic computers versus Mechanical computers  Gen

Sissejuhatus infotehnoloogiasse