HIIUMAA AMETIKOOL TARKVARA REFERAAT Koostaja: Jaanus Mets Juhendaja: K. Jesmin Suuremõisa 2010 Programme liigitakse kahte suurde gruppi. · Rakendustarkvara · Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla lähevad programmid, mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jookustab programme. Näited süsteemitarkvara funktsioonidest: · Riistvaraga suhtluse juhtimine · Ajastamine protsessides · Mälu haldus · Kasutaja üldfunktsioonid ja kasutaja töö, kui ükski rakendus ei ole Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemal arvuti suhtleva kasutajale. Rakendustarkvara alla läheb need programmid, mis toetavad kasutaja
RIISTVARA SILVER KARU Riistvara Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Riistvarad Emaplaat Protsessor Mälu Videokaart Kõvaketas CD-ROM, DVD-ROM (või mõni analoogiline seade - laserketas) Disketiseade Helikaart Võrgukaart Modem Monitor Klaviatuur Hiir Printer Veebikaamera Skanner Kõlarid Puhvertoiteallikas ehk UPS (lühend sõnadest Uninterruptible power supply) PILDID EMAPLAAT HIIR KÕVAKETAS MODEM PRINTER VIDEOKAART CD-rom KALVITUUR KÕLAR MONITOR MONITOR MÄNGIMISEKS VEEBIKAAMERA LUKSUS
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara, mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6
kõige efektiivsemal viisil. Microsoft Driver Foundation Microsoft lõi Windows Driver Foundatoni, et lihtsustada draiverite arendamist ning parandada nende kvaliteeti, ilma et see vähendaks jõudlust. WDF'ga kaasneb mudel, millel on infrastruktuur nii kerneli kui ka kasutajareziimi draiveritele. See mudel on paindlik, pikendatav, skaleeritav, võimaldab lisanduvaid arenguid, vähendab õppeaega ning lubab draiveri kirjutajal keskendudaoperatsioonisüsteemi asemel seadme riistvarale. versioonis. Iga raamistik saab jälgida draiveri hetkeseisu, operatsioonisüsteemi ning seadet, seega eemaldades palju keerulist loogikat, mida on draiverites vaja . Kus rakendatakse? Draivereid kasutatakse mitmes valdkonnas: · videokaart,helikaart · printer · võrgukaart · siinid · andmesalvestusseadmed, nt kõvaketas ja CD-ROM · videokaamera · skänner · veebikaamera · hiired · klaviatuur · kuvar
Windows Driver Foundation ja draiveri elutsükkel Foundatoni, et lihtsustada draiverite arendamist ning parandada nende kvaliteeti, ilma et see vähendaks jõudlust. WDF'ga kaasneb mudel, millel on infrastruktuur nii kerneli kui ka kasutajareziimi draiveritele. See mudel on paindlik, pikendatav, skaleeritav, võimaldab lisanduvaid arenguid, vähendab õppeaega ning lubab draiveri kirjutajal keskendudaoperatsioonisüsteemi asemel seadme riistvarale. versioonis. Iga raamistik saab jälgida draiveri hetkeseisu, operatsioonisüsteemi ning seadet, seega eemaldades palju keerulist loogikat, mida on draiverites vaja . Kus rakendatakse? Draivereid kasutatakse mitmes valdkonnas: · videokaart,helikaart · printer · võrgukaart · siinid · andmesalvestusseadmed, nt kõvaketas ja CD-ROM · videokaamera · skänner · veebikaamera · hiired
Tallinn 2014 BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD. DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle tarbeks erinevale riistvarale porditavat kergesti laiendatavat operatsioonisüsteemi, tellis vastava arenduse Berkeley-lt
saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. 9. Mis on riistvara? Too näiteid! Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Näited: Printer, monitor, CD-ROM 10. Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Vidinad, mille kaudu annb arvutile informatsiooni SISSE anda. N: klaviatuur, hiir, (skänner,) ... 11. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Millega arvutis töödeldud informatsiooni inimesele arusaadavale kujule arvutist VÄLJA võtta. N: monitor, printer... 12. Mis on protsessor
informatsiooni. Information Technology Association of America, lühendatult ITAA, defineerib infotehnoloogiat, kui "uuringuid, loomist, arendamist, rakendamist, juurutamist, toetamist või juhtimist arvutipõhistele infosüsteemidele, eriti tarkvararakendustele ja arvuti riistvarale". Infotehnoloogia on valdkond, mida ei märgata enne, kui mingi süsteem lakkab töötamast. Infotehnoloogiasüsteemi toimimise lakkamine põhjustab väga suuri häireid tänapäeva organisatsiooni üldises toimimises. Selliste tõrkeolukordade likvideerimine ja ideaalis nende ennetamine ongi infotehnoloogia esmaülesanne. Nii nagu elusorganism on pidevas muutumises ja arengus, muutub ja areneb ka infotehnoloogiline infrastruktuur.
Kuidas teha õige otsus? Selle jaoks on vaja vastata kahele küsimusele: millised on ettevõtte vajadused? Millised on ettevõtte ressursside võimalused raamatupidamisele kuluva aja ja raha suhtes? Samuti aitab raamatupidamistarkvara valikut lihtsustab erapooletu, st erinevate turul levivate raamatupidamisprogrammide levikust finantsiliselt mittesõltuva eksperdi kasutamine, kellel on põhjalik ja avar ülevaade pakutavatest raamatupidamisprogrammidest, nende võimalustest, nõudmistest (riistvarale, kasutajatele jne), hinnatasemest ja hilisema tehnilise toe saamise võimalustest. Eestis on selliseks erapooletuks ettevõtteks Majanduskonsultatsioonide OÜ, mis aitab valida firmale kõige sobivamat raamatupidamistarkvara, lähtuvalt ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast, kasvamise kiirusest, infotehnoloogilisest sisseseadest, rahalistest võimalustest, erinõudmistest jms. Lisaks pakuvad nad mitmete raamatupidamisprogrammide puhul ka vastavat koolitust programmiga töötamiseks.
Ingl k mouth of river, branch of bank Eesti k metsavaht/mannavaht Masintõlke hindamine · Puhta teksti tõlkekvaliteet arusaadavus ja mõistetavus, täpsus, usaldatavus, stiil; · Rakendatavus sõnastike koostamiseks ning täiendamiseks; · Laiendatavus uute keelepaaride ning uute ainevaldkondade jaoks; · Kulutused võrreldes inimese poolt läbiviidava tõlkega; · Võimalus käivitada masintõlget oma tavalise tekstitoimetusprogrammi seest; · Nõuded arvuti riistvarale; · Hind ja kiirus. Kokkuvõte · Masintõlge arenenum ja tegeletakse intensiivsemalt · Töötatakse välja uusi ja paremaid meetodeid · Tulemuseks profesionaalsem ja resultatiivsem MT · Suuremat rõhku kvaliteedile ja automatiseeritusele
10. 1. Näiteks aatomituuma ehituse väljaselgitamine põhines oluliselt analoogia leidmisel päikesesüsteemiga.2. Tänapäeva teadlaste ees seisab küsimus, mis on tegelikult mõistus. Oxfordi Ülikooli teadlased kirjeldasid seal mõistust kolme analoogiaga: puu (tree), tiib (wing) ja World Wide Web.3. Teadusartiklitesse ilmusid anatoomiliste jooniste asemel informatsiooniprotsesse selgitavad skeemid. Kasutades analoogiat arvutiteadusega, võib öelda, et varemalt oli pearõhk pööratud riistvarale, hiljem aga tarkvarale.4. Kui firmast on halb arvamus, pööratakse tähelepanu eeskätt faktidele, mis seda kinnitavad. See eelistus ei lase probleemi vaadelda uuest vaatenurgast, viib korduvale ebaefektiivsele stereotüüpsele käitumisele, millest on raske lahti saada. On teatud analoogia kärbsega, kes püüab lennata läbi aknaklaasi. 5. Analoogiameetodil võiks ka probleeme lahendada meie Haigekassa, millest viimasel ajal on väga palju juttu, kui analüüsitaks sarnaste
20. Kirjelda lühidalt, mida tähendab tarkvaratoote kasutuselevõtt ja mida see endas sisaldab? Süsteemi kasutuselevõtt hõlmab kogu tarkvaraprotsessist juurutuse, andmeülekande vanast süsteemist, kasutajate ja süsteemi administraatorite koolituse, toe süsteemi kasutajatele ja paranduste sisseviimise juurutusjärgselt ilmnenud vigade parandamiseks. Sisaldab: · tarkvaratoote levitamist, so installeerimist riistvarale. · andmeülekande läbiviimist vanast süsteemist. · muudatuste tegemist teistesse rakendustesse, millised peavad töötama koos ja/või kasutatakse koos arendatava tarkvaratootega; · koolituse ettevalmistamist ja läbiviimist tarkvaratootega kokkupuutuvatele inimestele · valmisoleku loomist kriisiolukorra juhtimiseks ja kriisiolukorras käitumiseks. · tarkvaratoote kasutuselevõtujärgse evolutsiooni.
privileegituid operatsioone, mis töötavad ainult CPU ring 0 tasemel, kutsetega hypervisorile (tuntud kui hypercalls). Hypervisor täidab ülesande guest kerneli eest ja samas varustab hypercall kasutajaliidest teistele kriitilistele kerneli operatsioonidele nagu mälu haldamine, katkestustööstlus ja ajast kinni pidamine. Paravirtualiseerimine proovib parandada probleeme mis on täisvirtualiseerimises, lubades guest operatsioonisüsteemile otsene ligipääs aluseks olevale riistvarale samal ajal keelates kõigil teistel guest operatsioonisüsteemidel ligipääs samale ressursile samal ajal. Paravirtualiseerimises guest operatsioonisüsteemid teavad, et neid virtualiseeritakse. [5, 6, 9, 12] Paravirtualisatsiooni eelisteks on võime guest kernelil suhelda otse hypervisoriga, mis tuletab palju paremad jõudlus tasemed. Teiseks eeliseks on, et paravirtualiseerimine ei limiteeri seadmedraivereid sellega mis on virtualisatsiooni tarkvaras. Selle asemel kasutatakse draivereid,
ja Mac. 1 Joonis 1: Windowsi logo Joonis 2: Linuxi logo Joonis 3: Maci logo 1.2 Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid, millised toetavad rakenduste tööd, olemata ühegi rakenduse spetsiifiline. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust koosnevana kihtidest või tasemetest, paiknevad süsteemitarkvara alla liigituvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jooksutab programme. Rakendustarkvara seevastu paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale. Alates arvuti sisselülitamisest kuni arvuti väljalülitamiseni korraldavad süsteemiprogrammid andmevoogude liikumist arvutis ja selle välis- ning keskseadmete vahel. Süsteemitarkvara võib omakorda jagada: Süsteemitarkvara ja rakendustarkvara erisus ei ole absoluutne ja kindlapiiriline nt
b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja
Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, nagu hüpped) ja juhendid, et salvestada ja taastada ükskõik millise 16-bitise registri paari masina kestel. On olnud ka kaheksa ühe-baidist kõne juhist (RST) alarmfunktsioonide jaoks mis asuvad fikseeritud adressiinidel 00h, 08h, 10h, ..., 38H. Need olid mõeldud tiestamaks välisele riistvarale, et tugineda vastavale katkestus-teenusele, samasoli ka tihti töötamas kui kiires süsteemi kõnedele. Kõige keerukaimaid käske oli XTHL, mida kasutati HL registri paari vahetuseks, mille väärtus salvestati adresiinil stack pointeri poolt. Sisend/väljundi kasutus ja ülesehitus Intel8080 toetab 256-te sisend ja väljund porti, vastavalt juhistele võtab adressiinide porte kui operante. Põhimõtteliselt see vabastab protsessori piiratud adresiiini ruumi
Faili suurus Sobimatu riistvara Enamasti on suured mudelid valede töövõtete tulemus. Tüüpiline probleem on, et arhitektuursel joonisel, kus kasutatakse väga detailset mööblit või sanitaartehnikat -sellised elemendid võivad mängida väga suurt rolli oma parameetritega mudeli renderdamisel. Need võiksid olla täiesti olematud. Ainuüksi 1 mööbliese, mis on 3- mõõtmelisena joonistel,tekitab sama palju polügone kui 100 seina. 3. NÕUDMISED RIISTVARALE Arvuti parameetrid peaksid olema kooskõlas nõuetega tarkvarale. CPU mälu kõvaketas (suurus ja kvaliteet) graafikakaart (2D; 3D) Kokkuvõtteks: töötades suurte projektidega peaks omama parimat riistvara. 4 faktorit, mis on arvutil olulised: protsessor, füüsiline mälu, kõvaketas, graafikakaart. Kõik need on tähtsad. NÕUDED TARKVARALE Klassikalise lahenduse puhul peaks tarkvara võimaldama: modelleerimist dokumenteerimist visualiseerimist
● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid: ● IBM PC tüüp ● Apple (Macintosh) tüüp Riistvara ehk raudvara (hardware) all mõistetakse arvuti füüsilisi komponente aga ka sisend- väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. ● Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis sisaldab instruktsioone riistvarale. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: ● sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); ● töötlusseadmed (keskseade, välismälud); ● väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Emaplaat (motherboard) on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks.
osapooled kaasatakse arendusse ◦ programmi loovutamine 3-ndatele isikutele näiteks ettevõtte müük Tellija ei saa nõuda lähtekoodi (kui pole teisiti kokku lepitud) Tellija ei tohi all-litsentseerida programmi kopeerida jne 3.ndatele IT-leping hoolikas eeltöö toote funktsioonid, tehnilised omadused – tellijat huvitab, mida toode teeb, tootjat, kuidas teeb spetsifikatsioon, vaheetappide vastuvõtt, viivitused, lisatööd nõuded, mida toode esitab riistvarale, töötajatele jms IT-leping vältidaüleliigset; lähtekoodi üleandmisel, sellega kaasnevad õigused; toode peab olema valmis, upgrade ei ole vigade parandus; lepinguga üleantud laialdasi kasutusõigusi on ilma teise poole nõusolekuta võimatu muuta. IT-lepingud Hea leping on see, mis tagab võidu kohtus, parim on see, mis hoiab kohtutee ära! IT-hanked Kas tulemus vastab kokkulepitule Autoriõigused, mis mahus litsentseeritud
ehk Compatibility Definition Document'i (CDD). Versioonid Kavand Androidi tuum on arendatud Linuxi tuumast ja seal on Google teinud ka arhitektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit. Androidil ei ole algupärast X Window Süsteemi ja ei toeta ka täit GNU standardset andmekogu. Seetõttu on raske olemasolevaid Linuxi rakendusi ja andmekogusid Androidi paigaldada. Nõuded riistvarale Funktsioonid Telefoni paigutus Tegevusprogramm on kohandatav suurematele VGA, 2D andmekogule ja 3D andmekogudele, mis põhineb OpenGL ES 2.0 spetsifikatsioonidel, kui ka tavalisele nutitelefonide paigutusele. Salvestamine Andmete säilitamiseks kasutatakse SQLite'i (väikesemahuline struktuurpäringukeel). Side Android toetab järgnevaid sidetehnoloogiaid: GSM/EDGE, IDEN, CDMA, EV-DO, UMTS, Bluetooth, Wi-Fi, LTE, NFC ja WiMAX. Sõnumid
net meeskonnaga. Antud tarkvarasse on andmete sisestamine püütud teha väga lihtsaks. Võimalik on sisestada nii individuaalseid kui ka meeskonna ülesandeid, ajakavasid ja ressursside plaane ning tekitada nende vahelisi seoseid. Programmist on võimalik saada kõikide teostatud ja teostamata ülesannete kohta vajalikke aruandeid nii projektide, täitjate kui ka muude kriteeriumide lõikes. Alljärgnevates tabelites (1 ja 2) on äratoodud nõudeid mis esitab project.net tarkvarale ja riistvarale. Testitud Linux, Windows või OS X koos, Microsoft IE 7.0, 8.0, Firefox 3, Apple Safari 4, 5. Peaks töötama koos: Firefox 2, Opera 8.0, Google Chrome 4. (Project.net...) Tabel 1. Tavalise suurusega süsteem < 200 200 - 500 Users Users CPU Server Memory CPU (min) Memory (min)
Personalijuhtimine (Human Resource Management) on inimressursi rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides (Mondy, 1999) Personalijuhtimine (HRM) on strateegiline ja järjepidev lähenemine organisatsiooni kõige väärtuslikuma vara inimeste, kes annavad oma individuaalse ja kollektiivse panuse organisatsiooni eesmärkide saavutamisesse juhtimisele (Armstrong, 2006) Ressurss või personal või... inimvara (peopleware) täiendus tark- ja riistvarale (software ja hardware); teatud tüüpi varandus, mida tuleb võimalikult tootlikkult rakendada inimressurss (human resource) üks organisatsiooni tegevuseks vajalikest ressurssidest (inimesed, tehnoloogia, aeg, raha) inimkapital (human capital) vastand füüsilisele kapitalile personal (personnel) viitab personalijuhtimise (personnel management) administratiivsele iseloomule
uuendada. Samuti see kehtib ka Linux'i versiooni kohta. Kerneli versioon ongi 2.6.9- 34.0.2.EL ning süsteemi versioon 4.4 (Final). Trixbox versioon on 1.2.3 Siis kui VMware on installeeritud, tuleb ta käivitada ning avada vajalik fail kataloogist. Meie juhul see on Red Hat Enterprise Linux v4 virtuaalse masina fail. Kui see fail käivitatakse, siis GRUB loader (kaasaegsetes süsteemides, nt Suse 9-10.2 selle asemel on YAST ning YAST2) püüab leida teie masina riistvarale vajalikud draiverid. Siis kui draiverid on leitud, konfigureeritakse eth0 liides, ehk siis pannakse paika võrguparameetrid. On oluline, et sellel ajal arvuti oleks võrgus sees (toetab ka traadita liidest, proovitud 802.11 b/g). Siis on võimalik määrata, kas panete DHCP obtain IP automatically, või siis määrate IP aadressi, võrgumaski jm parameetrid ise. Parem on panna neid käsitsi, siis iga kord kui süsteem käivitub ta on sama IP-ga. Nüüd tuleb süsteemile restardi teha
tyri.ee/laine/algopetus1_fil es/image001.gif Printer Printeri abil saame välja trükkida dokumente. Printerite põhiliigid on: - laserprinterid (kallid ja kvaliteetsed) - tindiprinterid (odavad, kuid ekspluatatsioonikulud on suured) ja - maatriksprinterid e nõelprinterid (odavad ja võimaldavad printida isekopeerivate paberite puhul mitu eksemplari korraga). Printer ühendatakse arvuti tagapaneeli küljes oleva paralleelpordi kulge nn Centronics -kaabli abil. Nüüd üleminek arvuti riistvarale, mis on arvuti sees. Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud.
1. TARKVARA JAGUNEMINE SÜSTEEMI- JA RAKENDUSTARKVARAKS 1.1. Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. Süsteemitarkvara ülesandeks on tagada arvutisüsteemi töö. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust kihtidena, siis süsteemitarkvara kuulub alumistele kihtidele, mis on lähemal füüsilisele kihile ehk riistvarale. Tähtsaimad süsteemitarkvarad on: · Arvuti BIOS ja püsivara, mis liidestavad operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms). · Operatsioonisüsteem, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Seejuures ta toetab selliseid ülesandeid nagu andmete edastus mälu ja ketaste vahel ning pakkudes graafilist liidest kasutajale.
kirjeldus, sh kasutuslood ja UML kasutuslooskeemid. Nõuete dokumendi koostab analüütik koostöös tulevaste kasutajatega. Arhitektuurse disaini dokument kirjeldab süsteemi ülesehitust, süsteemi komponente ning mooduleid, liideseid komponentide vahel ja liideseid teiste süsteemidega. Kirjeldatakse ka füüsiline arhitektuur - riistvara ja näidatakse, milline tarkvara komponent millisele riistvarale paigutatakse. Arhitektuurse disaini dokument peaks katma järgmised teemad: · sissejuhatus: dokumendi eesmärk, viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; · arendusvahendite valiku ja häälestuse, arenduskeskkond; · kodeerimise, sh kommenteerimise ja nimetamise standardid; · liidesed teiste süsteemidega, andmevahetusformaadid ja meetodid;
.............................................17 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 18 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. 1. ARVUTI TARKVARA Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). 1.1 Süsteemitarkvara
Arvutitarkvara ja piraatlus Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid (Windows 95, 98, 2000, XP, Vista), seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office),
Kui vaadata arenenud riike, siis võib näha, et saksa arvutiomanikud võivad omale lubada 11000 krooni eest programme aastas, ületades sellega eestlasi 350- kordselt. Arenenud riikides ületab tarkvara müük ka riistvara müügi või on sellega võrdne, eestlane on siiamaani eelistanud ikka millegi käegakatsutava, so. antud juhul riistvara eest maksta. 1995. aastal liikusid Eesti arvutiäris 500 miljonit krooni, millest lõviosa kulus riistvarale, laiatarbetarkvarale arvati kulutatud olevat ligikaudu 40 miljonit. Hämmastav lühinägelikkus ilmneb teinekord ka suurhangetes, kus 12 läbiproovitud kolme võrdse osa reeglit (kolmandik summast riistvarale, kolmandik tarkvarale ja kolmandik väljaõppele ja koolitusele) ignoreerides kah põhiliselt "rauda" ostetakse.
Riistvaralised andmetüübid bit, main() ... mälukujutise (täidetav fail - .com/.exe/a.out/...) sõltuvused, piir-ajad mitmeväärtuseline loogika rakendusprogrammid OS määrab mälu kaardi Planeerimist tuleb teostada süsteemi loomise Silumise käigus on ligipääs riistvarale keeruline kompileeritult või teekidest .o-failidena programm (code) aadressist 0 (ainult loetav) käigus SpecC sys.f-ns andmed loetavas ja kirjutatavas segmendis korduvalt
kõikide funktsionaalsete ja tehniliste (turva-, kasutatavus- jm) nõuete detailne kirjeldus, sh kasutuslood ja UML kasutuslooskeemid. Nõuete dokumendi koostab analüütik koostöös tulevaste kasutajatega. Arhitektuurse disaini dokument kirjeldab süsteemi ülesehitust, süsteemi komponente ning mooduleid, liideseid komponentide vahel ja liideseid teiste süsteemidega. Kirjeldatakse ka füüsiline arhitektuur - riistvara ja näidatakse, milline tarkvara komponent millisele riistvarale paigutatakse. Arhitektuurse disaini dokument peaks katma järgmised teemad: sissejuhatus: dokumendi eesmärk, viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; arendusvahendite valiku ja häälestuse, arenduskeskkond; kodeerimise, sh kommenteerimise ja nimetamise standardid; liidesed teiste süsteemidega, andmevahetusformaadid ja meetodid; 19
süsteemi seisundile või seisundi puudumisele) Operatsioon: IVorm.Kuva(int) Viited: Väljuva kõne alustamine, Nimekirja kuvamine (Telefoniraamatu allsüsteem) Eeltingimused: · Telefoni kontrolleri (Käivitaja) seisund on fikseeritud Järeltingimused: · Süsteemi kasutajaliidese kontrollerile (Käivitaja) antakse edasi sisuga täidetud kasutajaliidese tükk, mis edastada telefoni riistvarale. Operatsioon: helista(number) Viited: Väljuva kõne alustamine Eeltingimused: · telefoninumber on valitud kas telefoniraamatu kirjest või sõrmistikult sisestades Järeltingimused: · Loodud on objekt 'Kõne' · Kõnet on alustatud (suhtluses tugijaamade süsteemiga) · Kõneregistri kirje on loodud · Aktiveeritud on mikrofon ja kõlar Operatsioon: kontrolliVõrku() Viited: Väljuva kõne alustamine Eeltingimused: · - Järeltingimused:
Pakkumiste laekumisel on vaja neid omavahel hinnata, et leida parim pakkuja. On hea (ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse. Tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest: · funktsionaalsed omadused, · mittefunktsionaalsed omadused, · hind (soetushind: kõik kaasnevad kulud riistvarale, tarkvarale, koolitusele, oma protsesside ümberkorraldamisele jne ning püsikulu: rendimaksed, arendused/versioonid, oma töötajate kulu), · tarneaeg, · integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.), · pakkuja kvaliteet/tunnustatus, teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond/stabiilsus,
Kirjutades ennast hotellist välja, võivad kliendid trükkida välja oma arve, vaadata oma viimaseid teateid ning valida teise makseviisi. 5. Opera Web Services – internetibroneeringu süsteem, kus klient ise saab broneerida toa, sisestades enda andmed ja kontrollida kliendi staatust. 6. Opera Multy Property – keskne lahendus hotellikettidele, kes soovivad ühes andmebaasis säilitada reserveeringud, kliendiinformatsiooni ja statistika. Aitab oluliselt vähendada kulutusi riistvarale, tarkvarale ja inimtööjõule, koondades mitu hotelli ühte andmebaasi. Süsteemi disain lubab kasutada tsentraliseeritud andmebaasi mitme hotelli haldamiseks. Tsentraliseeritud tarkvara ja riistvara muudavad süsteemi hoolduse ja uuendused lihtsamaks koondades nad ühte punkti. Ühtne andmebaas annab ka võimaluse hotelliketile konsolideerida raporteid ja klientide andmebaasi ning omada kõikides hotellides ühesugust seadistust.
Üks peamisi probleeme mis vaikselt hakkab hajuma on riistvara toetus. Aastaid tagasi kui sa tahtsid installida Linuxit oma arvutisse sa pidid käsitsi valima iga osa oma etteantud riistvarast, muidu sinu sa ei saanud seda lihtsalt tööle 100 protsendiliselt. Windowsiga , sa juba tead, et enamus riistvara osad töötavad automaatselt juba koos operatsioonisüsteemiga. Muidugi on ka seal olukordi, kus sa lõpetad päev otsa otsides õiget draiverit selle osa riistvarale, mille installikettast sul enam ei juhtu olema. Kuid sa võid minna ja osta selle 10 sendise Ethernneti kaardi südamerahuga teades, et see töötab sinu masinas. 5. Käsu read vs mittekäskimisega Pole tähtis kui kaugele Linux operatsioonisüsteem on arenenud ja kui imeliseks töölaua kujundus on välja silutud: käsuread on ja jäävad alati peamisteks tööriistadeks administreerimise tarbeks. Sa võid kasutada Linuxi masinat aastaid ja mitte käsirida puutudagi
Tegemist oli lisaga UNIX-i kuuendale versioonile, sisaldades Pascali kompilaatorit ja ex tekstiredaktorit. 1978.a. keskel ilmunud 2BSD tõi veaparandusi 1BSD süsteemile, lisandusid vi tekstiredaktor ja C kest. 2003. aastal ilmus viimane 2.11BSD uuendus ja ta on PDP süsteemides kasutusel veel tänapäevalgi. 37 BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978 aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber, lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD. DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle tarbeks erinevale riistvarale porditavat kergesti laiendatavat operatsioonisüsteemi, tellis vastava arenduse Berkeley-lt
kogu riigi internetiturvalisust. Pika jutu lühikeseks lõpetuseks tegelikult võivad muudes suundades kui lõppkasutajate harimisele tehtud kulutused arvutiturvalisuses olla küsitava väärtusega. Nagu ülalpool osutatud on internetiturvalisuse ahela nõrgim lüli klaviatuurikulutajate sageli põhjendamatu enesekindlus ning kui lubate niisugust väljendit, siis tegutsemislust. Koolitus peaks käima käsikäes turvalisuse parandamiseks mõeldud riistvarale ning tarkvarale tehtavate kulutustega. 3.2. Ründe ennetamine Kuna viirused kasutavad levimiseks erinevaid võtteid, vajab arvutikasutaja erinevaid võtteid enda kaitsmiseks. Kui varem levisid arvutiviirused põhiliselt diskettide abil, siis interneti ja e-maili näol on tekkinud uued ja palju tõhusamad viiruskandjad. Seetõttu on oluline teada, kuidas vähendada oma arvuti nakatumise ohtu. Oma arvutit saab viiruste
Pakkumiste laekumisel on vaja neid omavahel hinnata, et leida parim pakkuja. On hea (ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse. Infosüsteemi tasuvuse analüüsist tulenevalt tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest: · funktsionaalsed omadused, · mittefunktsionaalsed omadused, · hind (soetushind: kõik kaasnevad kulud riistvarale, tarkvarale, koolitusele, oma protsesside ümberkorraldamisele jne ning püsikulu: rendimaksed, arendused/versioonid, oma töötajate kulu), · tarneaeg, · integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.), · pakkuja kvaliteet/tunnustatus, teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond/stabiilsus,
nagu PHP, Java võiASP.NET, või isegi JavaScripti, mis jookseb serveris. Pistikprogrammid ja laiendid on tarkvara, mis laiendab või muudab mõne teise tarkvara funktsionaalsust, nõudes vastava tarkvara kasutamist, et funktsioneerida. Sisseehitatud tarkvara on arvuti tarkvara, mis on kirjutatud, et juhtida masinaid või seadmeid, millest tavaliselt ei mõelda kui arvutitest. Üldiselt spetsialiseerunud eelkõige riistvarale, mida vastav tarkvara jooksutab ning millel on aja ja mälu piirangud. Seda terminit kasutatakse mõnikord püsivarana, kuigi püsivara saab kasutada ka arvuti püsimälupõhises koodis, millelt operatsioonisüsteem jookseb, samas kui sisseehitatud tarkvara on tavaliselt ainuke tarkvara kõnealusel seadmel. [4] Mikrokood on eriline, suhteliselt segast tüüpi sisseehitatud tarkvara, mis ütleb
kommunikatsiooni vahendajatena. Vaid elektronpost oli soovitud meediate hulgas. Esikohal firmasiseses suhtluses oli ikka otsene vestlus, firma väliseks kommunikatsiooniks eelistati telefoni. Suurtes firmades, eriti neis, mis seotud arvutitega on olukord veidi teistsugune ja arvuti suhtluse vahendajana on rohkem kasutuses. Miks? Väiksed firmad on rahul tavapäraste meediatega. Pealegi nõuab arvutite toomine igale töökohale suuri lisakulutusi - kulutusi riistvarale ja tarkvarale, hooldusele, parendamisele ja mis vist kõige raskem - töötajate koolitusele. Arvutite osas kipub inimestel olema ikka veel mingi psühholoogiline barjäär ja sellest ülesaamine on raske. Võib oletada, et enne ei hakata otsustavalt kasutama arvuteid suhtluse vahendajatena, kui pole selge, et see on tunduvalt odavam ja parem traditsioonilistest vahenditest. Samal ajal on paljudes suurtes organisatsioonides häid kogemusi arvutite kasutamisest. 1993
Samas on operatsioonisüsteemi olemasolu hästi arusaadav näiteks programmeerijatele: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis peaks iga uue rakenduse looja rakenduses ära kirjeldama ka riistvara iseärasused, protsessori, mälu ja erinevate komponentidega suhtlemise korra jne. Iga riistvaras tehtav muutus peaks kajastuma ka igas rakenduses ehk piltlikult öeldes: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis iga riistvaras tehtava muutuse korral vajaksime sellele riistvarale sobivat tarkvararakendust, sest vana versioon enam lihtsalt ei sobiks (sest vanas versioonis on ära kirjeldamata kord, kuidas uue riistvaraga suhelda tuleb). Operatsioonisüsteem sisaldab kindlasti protsessihaldust, riistvarahaldust, mäluhaldust, failihaldust, arvutivõrgu tuge, sisend-väljundsüsteemi haldust ning turbevahendeid. C2.1.1 Protsessihaldus Programm muutub protsessiks siis, kui ta käivitatakse: temast tekitatakse töötav ehk aktiivne koopia
.....................................................................................78 2.4.11.7 Laenutamise olekudiagramm...................................................................78 2.4.11.8 Tellimuse olekudiagramm........................................................................79 3 Arhitektuurivaade..................................................................................................................79 3.1 Nõudmised tarkvarale ja riistvarale................................................................................80 4 Arendusvaade.........................................................................................................................81 4.1 Arendusstrateegia............................................................................................................81 4.2 Arendusprotsessi meeskond............................................................................................82 4
teie Internetibrauser ja e-posti programm. Kui lisate Windows XP-le tarkvaraprogramme, lisatakse menüüsse Start otseteed nende programmide avamiseks. Arvuti taaskäivitamine Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Taaskäivita. Arvuti sulgemine See toiming suleb Windowsi ja te saate arvuti turvaliselt välja lülitada. Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Sule arvuti. Programmid Programmid on tarkvaraüksused. Vastandina riistvarale, mis on arvuti füüsiline komponent, kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna
Näiteks võivad andmed minna esimesse alamvõrgu keskkonda ja otsida pahatahtlikku koodi, enne kui need levivad tulemüüri kaudu võrgu teisele poole. Võrgu segmenteerimise teine suur kasu on andmete marsruutimine kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil. Töövoogude optimeerimiseks võivad insenerid saata ainult teatud tüüpi andmeid konkreetse võrgusegmendi kaudu, kas turvalisuse parandamiseks või tarbetu liikluse katkestamiseks, mis avaldab survet võrgu riistvarale või nõuab rohkem ressursse. Müüjad kasutavad uusi tooteid ja teenuseid, et võrgu segmenteerimise kaudu kliendivõrkudesse tõhusust ja mitmekülgsust tuua ning see mõjutab IT-tööstust. 58. Võrguaadress, IP aadress, IPv4 datagramm ja selle väljad Võrguaadress - Võrkude sees ja -vahel andmete kohale toimetamiseks kasutatakse vastavat reeglistiku ehk Interneti Protokolli – IP (Internet Protocol)
loendur loendur Aadressi multipleksor Aadressiruum Joonis 2.39. Otsemälukanali (DMA) kontrolleri struktuuriskeem 110 2.4. Tarkvara 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast Arvuti tarkvara moodustab hierarhilise süsteemi, mille alumised tasandid toetuvad riistvarale, ülemised tasandid puutuvad aga kokku arvuti kasutajaga. Tarkvarapüramiid kasvab pidevalt, sest arvuti kasutajaid huvitab, et tarkvara arvestaks inimese tavapärast suhtlemisviisi: arendaks dialoogi, kasutaks inimesele harjumuspäraseid sümboleid, kõnet jms. Nüüdisaegsed arvutid õpivad tuvastama teksti, kujundeid, kõnet ning teevad palju muud, mida seni oskas vaid inimene. Luuakse tehisintellektiga arvuteid ja vastavat tarkvara. Tänapäeva arvutitehnika
Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi
) ÄriSüsteem ehk ÄriAnalüüs ÄriDisain Puhas Valdkond Nõuded ÄriSüsteemile ÄriSüsteemi lahenduse loomine TarkvaraSüsteem (- Tarkvara Analüüs -> Tarkvara Disain (N: Rakendus) Nõuded tarkvarale objektorienteeritud lahenduse loomine) „Füüsiline“ süsteem ehk Nõuded riistvarale ja Deployment diagramm Tehnoloogia alustarkvarale KomponentDiagramm? M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ÕPPEAINE KIRJELDUS õppeaine register A - põhiregister õppeaine kood IDU5360 õppeaine nimetus eesti k [Kontseptuaalne] Süsteemianalüüs õppeaine nimetus inglise k [Conceptual] System Analysis
Püüti leida seoseid peaaju anatoomiliste alade ja psüühika vahel. Need uuringud andsid vähe ideid, kuidas lahendada ettevõttes praktilisi probleeme. 20. sajandi 50. aastatel tekkis arusaam, et inimese aju võib kujutada infotöötluse süsteemina. Teadusartiklitesse ilmusid anatoomiliste jooniste asemel informatsiooniprotsesse selgitavad skeemid. Kasutades analoogiat arvutiteadusega, võib öelda, et varemalt oli pearõhk pööratud riistvarale, hiljem aga tarkvarale. Inimesele avaldavad alatasa mõju tema meeleelundite ärritajad. Kõigepealt on vaja optimeerida protsesse, mis puutuvad aistinguisse, tajusse ja mälusse. Kui signaalid väliskeskkonnast tekitavad esmaseid närviprotsesse, siis on tegu aistinguga, nt kuulmis- või nägemisaistinguga. Üldiselt on parem, kui aistinuid saadakse tööülesande puhul vähem, mille tõttu ergonomist peaks püüdma nende arvu vähendada.
annaabi.ee 
