Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Project.net uurimustöö (0)

1 Hindamata
Punktid
TARTU ÜLIKOOL
Narva kolledž
Ettevõtluse osakond
A. K.
MD 3
PROJECT .NET
Uurimistöö
Juhendaja : T.T.
Pärnu 2014




SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Tarkvara omadused 4
2. Tarkvara rakendamine 9
10
Kokkuvõte 10
Viited 11
Lisad 12
Lisa 1 Näidisekraanpilt 12
Lisa 2 Info kogumine 12

Sissejuhatus


Project.net on projektide portfooliote haldamise (Project Portfolio Management ) süsteem. Project.net loodi sellise ettevõte nagu Integrated Computer Solutions , Inc (ICS) poolt. ICS´l on rohkem kui 20 aastat kogemust firmadele tarkvarade, teenuste ja koolituste andmisel. Project.net programmi erinevad funktsioonid toetavad nii individuaalsete kui ka meeskonna ühiste ülesannete täitmist, sealjuures muutes töö protsessid kõigile nähtavaks ning aitab püsida ajagraafikus. Tänapäeval rakendatakse üha enam ettevõtluses projektipõhist meeskonnatööd. Ülemaailmsetes ettevõtetes on tavaline, et tehakse koostööd eri maailma otsades olevate kolleegide vahel. Project.net on tasuta kasutamiseks ja teenused, toetus, kohandamine ja hooldus on saadaval Project.net Inc.
Töö on jaotatud kahte peatükki. Esimene peatükk kirjeldab tarkvara omadusi ning teine peatükk tarkvara rakendamise võimalusi.




1. Tarkvara omadused


Project.net on tarkvara lahendus mis aitab hallata, kontrollida projektiportfelli. Eesmärgiks on aidata leida lahendusi probleemidele, mis projekti juhtimisel tekivad. Lahendus loob parema koostöö meeskonnaliikmete vahel. Informatsiooni ja andmeid saab sisestada kiiresti ja lihtsalt, tehes töö lihtsamaks kõikide projektiliikmete jaoks. Selle tarkvara loojaks on Integrated Computer Solutions, Inc (ICS). Ettevõtte on üle kahekümne aasta tootnud firmadele tarkvara. ICS eesmärgiks on, et Project.net’i kasutajaid saadaks edu. ICS tugi, koolitused ja ka tarkvara ümber muutmine vastavalt kliendi soovile onhästi organiseeritud. Nii telefoni kui e- maili kaudu toimiv tugi aitab lahendada kõik probleemid, mis võivad tekkida kasutusel
Project.net avatud lähtekoodiga projektide portfooliote haldamise lahendus. Project.net on kasutaja sõbralik, saab kasutada ühe projekti või mitmete projektide haldamiseks. Seda saab kohandada nii sisevõrgus kui ka veebis kasutamiseks. Veebipõhise tootena on tegemist tarkvaraga, mis lihtsustab projektijuhtimist, koostööd ja ülesannete täitmist kogu ettevõttes. Project.net teenused, toetus, kohandamine ja hooldus on tasuta kasutamiseks. Leiab need: http://www.project.net/
Sajad ettevõtted üle maailma kasutavad Project.net´i ,et selle abil hallata olulist infot ja hoida projekt ajagraafikus ning eelarves. Tarkvara annab juhtkonnale vajaliku info analüüsimaks hetke projektide toimimist ja kasutada tehtud töödega seotud tarkusi tulevikus.
Project.net tarkvaras jääb maha iga tegevuse kohta jälg. Tänu sellele on täpselt näha, kui palju keegi projektile kaasa aitas. Sellest saab kasu terve meeskond. Project.net`il on olemas ka võimalus, kõigil projekti kaasatuil, pidada tegevuse kohta ka blogi ja Vikit. Saab vaadata teiste sissekandeid ja vajadusel kommenteerida ja ka täiendada. Kõigil on programmis oma „töölaud“, kus ta näeb mis projektides ta liige on, mis ajaks peab mingi asi tal valmis olema. On veel ka „ülesanded“, kust näeb, mis projektis , millised ülesanded on ja mis ajaks need peavad tehtud olema. „ Teated “ alt saab saata ja lugeda infot projektide kohta. Saab muuta seda ,et kuhu ja kui tihti saadetakse teateid projektidega seoses.
Project.net tarkvara on tasuta ja saab internetist alla laadida. See sobib kõikidele Windowsi variantidele. Project.net koduleheküljelt on võimalik tellida teenuseid, mis abistavad ja pakuvad kasutajatele tuge ning on juhised registreerimiseks ja allalaadimiseks. Teenuste hinnakirja saab, kui võtate ühendust Project.net meeskonnaga.
Antud tarkvarasse on andmete sisestamine püütud teha väga lihtsaks. Võimalik on sisestada nii individuaalseid kui ka meeskonna ülesandeid, ajakavasid ja ressursside plaane ning tekitada nende vahelisi seoseid. Programmist on võimalik saada kõikide teostatud ja teostamata ülesannete kohta vajalikke aruandeid nii projektide, täitjate kui ka muude kriteeriumide lõikes.
Alljärgnevates tabelites (1 ja 2) on äratoodud nõudeid mis esitab project.net tarkvarale ja riistvarale. Testitud Linux, Windows või OS X koos, Microsoft IE 7.0, 8.0, Firefox 3, Apple Safari 4, 5. Peaks töötama koos: Firefox 2, Opera 8.0, Google Chrome 4. (Project.net…)
Tabel 1. Tavalise suurusega süsteem
Users
200 - 500 Users
Server
CPU (min)
Memory
CPU (min)
Memory
Application or Database
xeon 2.5ghz ( dual core )
2 GB
xeon 2.66ghz (dual core/ multiple CPU)
4 GB
Application and Database
xeon 2.5ghz (dual core)
4 GB
xeon 2.66ghz (dual core/ multiple CPU)
4+ GB
Allikas: (Project.net community..)
Tabel 2. Suuremad süsteemid
1000 - 2000 Users
2000+ Users
Server
CPU (min)
Memory
CPU (min)
Memory
Application
2-3 dual-core CPUs running 2-3, load -balanced Apache Tomcat application servers
8 GB
multiple servers running multiple load-balanced Apache Tomcat application servers
8+ GB for each server
Database
dual core CPU running Oracle 10g Standard One or better
4+ GB
2-3 dual-core CPUs running Oracle 10g Standard or Enterprise
4+ GB
Allikas: (Project.net community..)




2. Tarkvara rakendamine


Project.net on hinnatud projektitarkvara, mis aitab muuta projektitöö efektiivsemaks, odavamaks ja vajalikud ülesanded saavad täidetud. Project.net sobib nii väikeettevõtetele kui suurettevõtetele ning sellel on kasutajaid üle maailma (nt. IBM, Standard Parking, Concorida University ).
Projektijuhtimise tarkvarasid, mis sisaldavad sarnaseid funktsioone Project.net tarkvaraga on mitmeid:
Collaborative software – koostööl põhinev tarkvara, mille eesmärk on aidata inimestel saavutada oma eesmärk. Issue tracing system – emissiooni jälgimise tarkvara, mis haldab ja säilitab teavet igale kliendile. Scheduling – ajastus, kuidas erinevaid ressursse jagada võimalike ülesannete vahel. Resource Management – ressurside juhtimine, siia hulka kuuluvad rahalised vahendid, inimeste oskused, tootmisvahendid , tehnoloogia . Project Porfolio Management – kirjeldab analüüsimeetodeid. Document Management – dokumendihalduse süsteem, mida kasutatakse, et jälgida ja salvestada elektroonilisi dokumente ja pilte. Web application – veebirakendus, mis on kättesaadav võrgu kaudu. Software license- tarkvara litsents , mis on õigusakt reguleerimaks kasutamist ja jaotamist.
Project.net on Eestis leidnud kasutamist suurte rahvusvaheliste projektide teostamisel. Näiteks:
AIM – projekt 2005 (The Case of Estonia), osalesid Marju Lauristin , Peeter Vihalemm , Mart Raudsaar , Piia Tammpuu. ( http://www.aim-project.net )
Baltic Sea Project.net 2005 - 2009 ,,Merekaitsealad Läänemere idaosas,, (Marine areas in the Easten Baltic Sea). Osalesid Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Saksamaa ja Soome. ( http://www.balticseaportal.net )


Kokkuvõte


Käesolevas töös uuriti projektidega seotud veebipõhist tarkvara Project.net. Tegemist on avatud lähtekoodiga programmiga, mida siis ühe või mitme eraldiseisva projekti puhul on võimalik kasutada. Üle kogu maailma kasutavad seda väga paljud ettevõtted. Project.net`st saab nii projektide haldajaid kui ka „projekti haldamise kontoreid“ , ning kuidas hoida projekti ajagraafikus ja eelarves. Kõigist tegevustest jääb maha projekti haldamise register , mis näitab täpselt kui palju keegi projektile kaasa aitas. Project.net täiskomplekt ( blogid, wikid, RSS ja projekti järelevalve ning analüüsi funktsioonid) on projekti tarkvaradest üks parimaid.


Viited

http://search.about.com/?q=project.net 25.11.2013
http://www.aim-project.net/uploads/media/Estonia.pdf 27.11.2013
http://www.balticseaportal.net/bsp_section/web?id=738 27.11.2013
http://dev.project.net/trac/pnet-community/wik i 28.11.2013
www.project.net 29.11.2013
http://en.wikipedia.org/wiki/Project.net 29.11.2013



Lisad

Lisa 1 Näidisekraanpilt


Allikas: (Project.net…)


Lisa 2 Info kogumine


Project.net kohta sain inglise keelset infot veebist. Kõige rohkem saab tarkvara kohta teavet tema koduleheküljelt www.project.net internetist . Tutvusin ka eelnevate Project.net tarkvara uurimustöödega ja sain tagasihoidliku ülevaate ning mõningased teadmised Project.net`st.
Vasakule Paremale
Project net uurimustöö #1 Project net uurimustöö #2 Project net uurimustöö #3 Project net uurimustöö #4 Project net uurimustöö #5 Project net uurimustöö #6 Project net uurimustöö #7 Project net uurimustöö #8 Project net uurimustöö #9 Project net uurimustöö #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alan77 Õppematerjali autor
Project.net tarkvara iseloomustus ja kasutusvaldkonnad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lühendite seletus
120
doc

Lühendite seletus

A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate ABRD

Informaatika
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt 2020
10
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt 2020

λ EksamEksam 1 Eksamiks:  pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; Bit Eksam/ EksamBitt 1 or 0 Byte Eksam/ EksamBait 8 Bits Kilobait Eksam(KB) 1 024 Bytes Megabait Eksam(MB) 1 024 KB  kuidas Eksamtähti Eksamkodeeritakse:  ASCII (American Standard Code for Information Interchain) 8bit = 16 * 8 = 128 märki  EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) 8bit, IBM  UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki  algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks  programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm  Ajaloost:  Kreeka Eksamloogikud  Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi.  Zenon EksamEleast (5 s

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse
29
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

silicon transistors. 1958 At Texas Instruments, Jack St. Clair Kilby comes up with the idea of creating a monolithic device (integrated circuit) on a single piece of silicon. 1959 Texas Instruments announces the discovery of the integrated circuit. 1964 Texas Instruments receives a patent on the integrated circuit. 1960 A team drawn from several computer manufacturers and the Pentagon developed COBOL, Common Business Oriented Language. Project leader: Grace Hopper. 1960 LISP made its debut as the first computer language designed for writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy. 1960 DEC PDP-1: MIT TX project aftermath. ( (Programmed Data Processor-1) is the first computer in DEC).The PDP-1 sold for $120,000. MIT wrote the first video game, Space War! for it. 1964 IBM announced System/360, a family of six mutually compatible computers and 40 peripherals that could work together.

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
SISSEJUHATUS ITSSE
21
docx

SISSEJUHATUS ITSSE

corporation until merging with Siemens in 1990. 1953 IBM shipped its first electronic computer, the 701 Speedcoding: John Backus. 1954 Texas Instruments announces the start of commercial production on silicon transistors. Herbert Simon and Allen Newell unveiled Logic Theorist software that supplied rules of reasoning and proved symbolic logic theorems. Newell, Simon and Shaw went on to construct the General Problem Solver, or GPS. The first version of GPS ran in 1957 and work continued on the project for about a decade. 1955 William Shockley founds Shockley Semiconductor in Palo Alto, California 1956 IBM develops the first hard disk, the RAMAC 305, with 50 two-foot diameter platters. Total capacity is 5 MB. (350 Disk Storage Unit) The first transistorized computer is completed, the TX-O (Transistorized Experimental computer), at the Massachusetts Institute of Technology. 1957 A new language, FORTRAN (short for formula translator), enabled a computer to perform a

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Projektijuhtimise e-konspekt
95
pdf

Projektijuhtimise e-konspekt

projektijuhtimise elektrooniline konspekt. On olemas Esko Koolituse ja Siseministeeriumi koostöös loodud rahvusvaheliste projektide käsiraamatu elektrooniline versioon, kuid see ei sisalda multimeedia illustratsioone. Uut paberõpikut pole mõtet luua, sest vastavasisulist erialast kirjandust on piisavalt. Näiteks Eestis on kõige enam tuntud Algis Perensi Projektijuhtimise õpik ning Äripäeva Projektijuhtimise käsiraamat. Ülemaailmselt on tuntuim Projektijuhtimise Instituudi (PMI - Project Management Institute) PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge Guide). Pole mõtet luua ka projektijuhtimise õpikeskkonda, kui on olemas piisavalt head õpisüsteemid. Näiteks WebCT või IVA. Loodav konspekt peab olema kasutatav eelpool mainitud ja kõikides teistes õpihaldussüsteemides. Seepärast ei ole plaanis konspekti koosseisu lisada kommunikatsioonivahendeid, ülesannete üleslaadimise võimalust, õpilaste ja õppetöö tulemuse haldamise vahendeid

Infosüsteemi projekteerimine
EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus
29
pdf

EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus

EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/v

Infosüsteemi projekti juhtimine
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
138
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

rules of reasoning and proved symbolic logic theorems.  The Logic Theorist, as the program became known, was the major exhibit at a conference organised in 1956 at Dartmouth College, New Hampshire, by John McCarthy, who subsequently became one of the most influential figures in AI.  Newell, Simon and Shaw went on to construct the General Problem Solver, or GPS. The first version of GPS ran in 1957 and work continued on the project for about a decade. GPS could solve an impressive variety of puzzles, for example the "missionaries and cannibals" problem. 1955  William Shockley founds Shockley Semiconductor in Palo Alto, California However, the venture did not go well, partly because of Shockley's managerial style, and partly because he diverted resources away from transistor technology and into the creation of a 4-layer switching diode, a device which he had conceived whilst still at Bell. 1956

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Programmeerimiskeel
555
doc

Programmeerimiskeel

" Grace Hopper recorded the first actual computer "bug." 1946 In February, the public got its first glimpse of the ENIAC, a machine built by John Mauchly and J. Presper Eckert that improved by 1,000 times on the speed of its contemporaries. Fully programmable (Turing complete) all-electronic computer Initial versions required rewiring to reprogram. Used for ballistic calculations for the military & for calculations for the thermonuclear bomb. START OF PROJECT: 1943 COMPLETED: 1946 PROGRAMMED: plug board and switches SPEED: 5,000 operations per second INPUT/OUTPUT: cards, lights, switches, plugs FLOOR SPACE: 1,000 square feet PROJECT LEADERS: John Mauchly and J. Presper Eckert. 1947 Three scientists at Bell Telephone Laboratories, William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen demonstrate their new invention of the point-contact transistor amplifier. Kordamine: raadiolambi tööpõhimõte

Infotehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun