Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
palgatõus, organisatsioon, palgatõusu, rahvusvahelis, advokaat, ühiste, omaosalus, tsitaadi, domineerimine, advokatuur, mõjukus, ioonid, põhjenda, pensionireform, elluviimine, mõjutamine, policy, põhjendus, elulist, kompromiss, poliitikud, sotsioloogiline, karisma, ratsionaal, töötu, advokatuuri, õigusloomes, rium, kaudselt, renataNimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 3 (loengud 912) 1. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2. Sotsioloogiline 3. Sotioloogilise lähemise järgi on riik rahvuslik kogum, Struktuur- 1. S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2
Huvirühm n Huvirühm on igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks (Truman 1951:16) n Huvirühm on ühendus, mis ei sõltu valitsusest või erakondadest ning mis püüab mõjutada avalikku poliitikat (Wilson 1990: 8) n Huvirühm on tegutsev, valitsus- ja erakondadeväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühistele huvidele tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu (Palmaru 2000: 15) Surverühm n Surverühmaks võib pidada iga rühma, mis nõuab avalikult võimult mingite oma seisukohtade arvestamist riiklike poliitikate kujundamisel. Samas ei soovi need rühmad ise võimule tõusta. (Richardson 1993: 1) n Surverühm on ühendus, mis muude tegevuste hulgas püüab
haldusametid ministeeriumi spetsialistidest rongisaatjateni - > korruptsioon natuke Massierakonnad Pühendunud erakonnad - diktaatorlikud või karismaatilised nt kommunistlikud erakonnad Laiahaardeerakonnad Kartellierakonnad NB! Euroerakonnad - ühendavad sarnase maailmavaate ja tegevusjoonega erakondi kogu EU organisatsioon ideoloogia liikm protoerakond klubi hajus väi kaadrierakond eliidivõrgustik pragmaatiline väi massierakond bürokraatlik, hierarhiline väga oluline, suunatud suu põhivalijaskonnale olu
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused
Pareto- Ta väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: (1) valitsevaks eliidiks, mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja (2) mittevalitsevaks eliidiks, mille moodustavad ülejäänud. Pareto käsitleb oma teoorias veel eliitide ringlemist. Seni kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on andekate ja eliidi positsioonid suuresti kattuvad. Kui aga eliit muutub suletuks, kaugenevad ka andekad ja eliit üksteisest. Viimasel juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu
planeerida ja suuri muutusi ette võtta. 12 13 · Bürokraatliku poliitika teoorias rõhutatakse, et otsuste tegija roll organisatsioonis mõjutab oluliselt , kuidas ta probleemi käsitleb, kuidas ta on informeeritud ja kuidas ta otsuseid teeb. · Organisatsiooniprotsessi teooria oletab, et organisatsioon arendab kindlaid rutiinseid standardeid protsesside käsitlemiseks. Väljundid Kui poliitilised otsused on tehtud, saavad nad poliitilise süsteemi väljunditeks. Mõned analüüsijad leiavad kasuliku olevat eristada väljundeid, mis on otsused ja nende täitmine, ning tulemust, ehk seda mida need otsused tegelikult ühiskonnas muutsid. Tagasiside Riik vajab tagasisidet selleks, et aru saada kuidas tema otsused on keskkonda (ühiskonda) mõjutanud. Süsteemi püsivus.
Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega 6)tegeleb asjadega, mis on seotud suurema sümboolse tähendusega ;7)iseloomustavad rangemad tegevusstandardid 8)on suuremad võimalused tegutseda lähtuvalt õiglusest 9)peab opereerima või vähemalt näima opereerivat avalikes huvides 10)peab pidevalt püüdlema suurema avalikkuse toetuse poole
Grupi integratsioon on indiviidide gruppi vastu tuntud atraktsiooni summa. Mõõdetakse küsimusega: Kas tahate olla gruppis edasi või lahkuda sellest? Oluline nt. tööjõu voolavuse ennustamiseks. 14. Milline on organisatsiooni ülesehituse baasmudel? Organisatsioon on : • rühm, mis on eesmärgipäraselt organiseeritud. • kollektiivse tegevuse struktuur, mis tekkib pideva kollektiivse tegevuse kordamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni baasmudel: Eesmärgid (alguses hägused, aja jooksul kinnistuvad) --> Koostöö korraldus (reeglid, kes missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid?) --> tagasi Eesmärkide juures (kas meil on ikka head eesmärgid? 15. Milline on bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi? Miks sageli tegelikkus ei vasta sellele mudelile? Palun tooge näiteid ja
Grupi integratsioon on indiviidide gruppi vastu tuntud atraktsiooni summa. Mõõdetakse küsimusega: Kas tahate olla gruppis edasi või lahkuda sellest? Oluline nt. tööjõu voolavuse ennustamiseks. 14. Milline on organisatsiooni ülesehituse baasmudel? Organisatsioon on : · rühm, mis on eesmärgipäraselt organiseeritud. · kollektiivse tegevuse struktuur, mis tekkib pideva kollektiivse tegevuse kordamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni baasmudel: Eesmärgid (alguses hägused, aja jooksul kinnistuvad) --> Koostöö korraldus (reeglid, kes missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid?) --> tagasi Eesmärkide juures (kas meil on ikka head eesmärgid? 15. Milline on bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi? Miks sageli tegelikkus ei vasta sellele mudelile? Palun tooge näiteid ja
Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine
3 P.1. ALGNE EHK ORIGINAALNE TEKKIMINE (TÜHJA MAA KOLONISEERIMINE) 23 P.2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE 23 §2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 23 §3. MANDAAT JA HOOLDUS 24 TEEMA 3. PÕHIMÕISTED 25 TEEMA 4. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON, RIIK KUI 26 ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED §1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID P.2.RIIK KUI ORGANISATSIOON, TEMA PÕHITUNNUSED NING RIIGI 27 SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE ELEMENDID § 2
Föderalism pakuks stabiilset rahu ja paigalseisu ehk nõrgemate riikide finantstervis paraneks tugevamate arengu pidurdamise arvelt, samas dünaamiline integratsioon pakuks sujuvat arengut koos perioodiliste kriisidega, ning mõlemat ei saaks pakkuda, osutades föderaliseerumise kasuks, välistab see integratsiooni arengut. Seega, kas stabiilne ning teatavas mõttes paigalseis tagaks Euroopa arengu ja allesjäämise võime globaalse konkurentsis ning ühiste Euroopa väärtuste kasvu? Arvatavasti mitte, selline valik oleks mõistlik siis, kui integratsiooni mudel on ennast ammendanud ning paremad aastat möödas sellest mudelist. Paljude mõtlejate ja poliitikute arvates EL on juba föderaliseerunud, siis tegu on pigem riikluse kui föderatsiooni tunnustega. Ometigi EL vastab praegu institutsionaalse süsteemi ning liikmesriikide ja liidu vahelise pädevuse jaotuse loogika järgi konföderatsiooniks, mitte föderatsiooniks.
Grupi integratsioon on indiviidide gruppi vastu tuntud atraktsiooni summa. Mõõdetakse küsimusega: Kas tahate olla gruppis edasi või lahkuda sellest? Oluline nt. tööjõu voolavuse ennustamiseks. 14. Milline on organisatsiooni ülesehituse baasmudel? Organisatsioon on : • rühm, mis on eesmärgipäraselt organiseeritud. • kollektiivse tegevuse struktuur, mis tekkib pideva kollektiivse tegevuse kordamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni baasmudel: Eesmärgid (alguses hägused, aja jooksul kinnistuvad) --> Koostöö korraldus (reeglid, kes missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid?) --> tagasi Eesmärkide juures (kas meil on ikka head eesmärgid? 15. Milline on bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi? Miks sageli tegelikkus ei vasta sellele mudelile? Palun tooge näiteid ja
reformide kulg on legitiimne) 3. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised, vaimsed. Võim on inimeste või ühiskondlike institutsioonide võime allutada inimesi, sotsiaalseid gruppe või riike neile võõrale tahtele (Toomas Varrak). Võim on eneseteostamine teiste subjektide allumise kaudu enda tahtele, mis peab millelgi põhinema. Seda põhinemist (võimu rakendamise alust) tuntakse domineerimise nime all.
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad) näha igapäevaste s
o Suureneb isiklik vastutus o Seeläbi ka motiveeritus tulemustele(vähem vaja materiaalseid stiimuleid), väheneb tehtud vigade arv ning suureneb ametniku töö efektiivsus Ka adhokraatias on suur personali eneseteostusvajadus o Suureneb kvalifikatsioon o Suureneb vajadus suurendada töötasu o Väheneb töö rutiinsus, kiiresti muutuv keskkond, vajadused Ka adhokraatias + Innovaatilisus Õppiv organisatsioon 5 o Võib suureneda sihistatus olukorrale või kodanikule Ka adhokraatias on tegevus projektipõhine Ning on vaja tegeleda inimestega, konfliktesete huvidega Adhokraatias on oluline imago loomine. Tõestab end sihtrühmadele, et saada rahastamist. Sõltub lühiajaliselt rahastamisest. MTÜd nt. konkurentsikeskkonnas tuleb ellu jääda
1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida nende turuga. Trumani doktriin 1947a
(Trumani doktriin, Marshalli plaan, Nato) iii. Uus rahvusvaheline võimude tasakaal Lääne ja Ida poole ühendamine ja ühise Euroopana rääkimine iv. Vajadus lahendada Saksamaa küsimus agrssori rolli elimineerimine ja ühine koostöö b. Majanduslikud faktorid i. Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon ii. kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise iii. komitee loomist abi jagamiseks iv. komitee kujundati 1948.a. ümber Eur Majandus - koostöö v. Org-iks (OEEC Organisation for European Economic vi. Cooperation); muutus 1958.a. omakorda Majandusliku vii. Koostöö ja Arengu Organisatsiooniks OECD-ks viii
· liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Maakondliku omavalitsusliidu eesmärgiks on: · liikmete ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine; · maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine; · maakonna ja oma liikmete esindamine ning liikmete ühiste huvide kaitsmine; · liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine; · liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Seaduste ja teiste õigusaktidega on maakondlikele omavalitsusliitudele pandud ülesanneteks: · maakonna omavalitsusüksuste kõrgemate ametnike atesteerimine - Avaliku teenistuse seadus
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
kehtestada diktatuuri g. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne h. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi, äri, tootmis jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l
teisi liikmeid ja vastutustunne grupi teiste liikmete ees selliselt, et tegevus kujundatakse alati grupi kontekstist lähtuvalt. 4.7. Mis vahe on esmasel ja teisesel grupil? (Too välja nii struktuursed tunnused, protsessid, näidissuhted kui ka -grupid) Esmane grupp - primaarne grupp, liikmetel on soojad, intiimsed ja isiklikud suhted. Inimloomuse taimelava. Näiteks perekond. Liikmete eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine ja püüdlemine ühiste eesmärkide poole. Tuntakse teiste pärast muret. Suhteliselt püsivad grupid. Põhitunnused: lähedased kontaktid, spontaansed vastastikused mõjutused, tervenisti gruppi kuulumine, grupisuhete intensiivsus. Protsessid: isiku kõik suhted, spontaansus, mitteametlik sotsiaalne kontroll, ekspressiivne käitumine. Näidissuhted: mees- naine, lähedased sõbrad, lähedane töökollektiiv, vanemad-lapsed. Näidisgrupid: perekond, naabrus, tööalane grupp, "jõuk".
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud sure avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Ajutised edendamise- ja vetogrupid need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse
Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki kui sotsiaalset nähtust, mille kõige olulisem tunnus on võimu teostamine. Võim - tähendab valitsemise alluvussuhteid ja tema tuumaks on vägivalla kasutamine võõra tahte allutamiseks. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korrastamiseks.
....................................................................................158 20.1.1. · Võim on ..................................................................................................158 20.1.2. · Autoriteet on võim, ................................................................................ 158 20.1.3. Võim ja legitiimsus....................................................................................158 20.1.4. Võim ja legitiimsus: domineerimine......................................................... 158 20.1.5. Poliitika kui institutsioon...........................................................................159 20.1.6. Poliitika ja majandus................................................................................. 160 20.1.7. Poliitilised süsteemid: totalitaarsed reziimid.............................................161 20.1.8. Diktatuur .........................................................
Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; esindab valda või linna kohtus. Valitsuse tegevuse kontroll teoseb revisjonikomisjon. Valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib umbusalduse avaldada volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele. Omavalitsuste liidud KOV võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks moodustada liite. Ühistegevuseks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste liitude moodustamine, aga ka teenuste ostmine või müümine (kommunaal-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiu teenused). Koostöö tehakse planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel, ühiste projektide läbiviimine. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite,
RV organisatsiooni määratlused ja klassifitseerimised Kuidas RV org. võiks määratleda? 4 erinevat võimalust, kuidas üht RV org-i võib määratleda: o aluseks võetakse RV org. kui institutsioon – sellele suunale on kõige rohkem mõju avaldanud Maurice Duverger (tuntud rohkem kui erakondade uurija); RV org. on seaduse või tavade alusel kujunenud sots. organisatsiooni vorm või struktuur o organisatsioon kui protsess – rõhutatakse tegevuse aspekti; org. tegeleb millegagi; James Hawdon arvab, et tänapäevased RV org-id on määratletavad kui institutsionaliseerutud rollide võrgustik, mis on loodud 3 või enama suveräänse riigi poolt VASTASTIKUSE KOOSTÖÖ ERGUTAMISEKS. o õiguslik lähenemine – RV org. on ära määratletud lähtudes eelkõige õiguslikest arusaamadest; tuntuim esindaja Michelle Virally arvab, et RV org. on
Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. Avalik-õiguslikud korporatsioonid notarid Eesti advokatuur kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Tallinna linn jne. Avalik-õiguslikud asutused Eesti Raadio, Eesti Televisioon RahvaRaamatukogu, Töötukassa 13. Õigussuhte objekti mõiste. Õigussuhte tekkimise ja säilimise eeldus on selle subjektide tahte suunatus ühele ja samale asjale. Seega: õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks (R.Narits, Õiguse
kui rahvusvaheliselt Moskvas võeti 1944. a vastu, et luuakse liiduvabariiklikud välisasjade rahvakomissarid. Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44. aasta algul polnud kindel, kuidas see rahvusvaheline organisatsioon toimima hakkas, NSV Liidu eesmärk suruda kõik vabariigid rahvusvahelise organistatsiooni liikmeks, see oleks andnud kokku 17 häält NSV Liidule. Selles olukorras oli vaja läänemaailmale näidata, et liiduvabariigid ongi iseseisvad riigid. Ühes sellega anti välja ka koostada liiduvabariiklikud armeed. Samal ajal kolmanda olulise atribuudina, mis pidi näitama liiduvabariigi iseseisvust on see, et hakati kiirkorras välja töötama rahvushümne, mis pidid olema igal vabariigil rahvuslikud
annaabi.ee 
