Mõisted 1. Kunstisuund, mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine ROMANTISM. 2. Indiaanlastele eraldatud territooriumid RESERVAADID. 3. 1802. Aasta tähtsaim kultuurisündmus eestis Tartu Ülikooli taasavamine. 4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12
● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes omavahel konkureerisid 3. Iseloomusta mõne lausega järgmiste filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses: 1)Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles 1) Sokratesele ei meeldinud väga Ateenas demokraatia, kuna riigivalitsemisest said osa võtta ka need, kes ei teadnud vooruslikusest ja riigivalitsemisest midagi. 2) Platon pidas ideaalseks riiki, kus on kolm klassi a)tootev klass b)sõdurid c)valitsejad Valitsejad pidid olema filosoofid, sest vaid nemad suudavad eristada fakte arvamustest ja tunnevad voorust. 3)Aristoteles ütles, et inimene on poliitiline olend ja vajav riiki, et olla õnnelik. Tema arvates pidi leidma kuldse kesktee valitsemisvormide vahel, sest äärmused tekitavad tüli
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng . Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal . Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ? * Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku. * Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega?
kui ka mittetulundusühingutes. Ametikoht, kus tulevikus töötan sõltub ka palju minu enda huvialadest, praktika kohtadest saadud kogemustest mida saaksin enda tööalases karjääris kasutada. Õppisin IT kallakuga klassis, kus mulle pakkus huvi e-riigi ja kodaniku vaheliste teenuste toimimine. Kõik ei toimi veel ideaalselt, kuid sellegipoolest on meil edusammud e- riigi loomisel. Mul on vaja veel põhjalikke teadmisi riigivalitsemisest, poliitikast, riigi ja kodanike vahelisest suhtlemisest, et kõik toimiks paremini. Selleks ongi mul vaja Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal saadud teadmisi, et neid edaspidi tööelus rakendada. Samuti annab Tartu Ülikool võimaluse minna üliõpilasvahetusprogrammiga Erasmus+ välismaale teistesse ülikoolidesse lühiajaliselt õppima. Sellega kaasnevad samuti kogemused, mida võib mul vaja minna edaspidises tööelus.
Üks tema väiteid on ka, et isik saavutas omanikustaatuse ressursi või maa üle, kui ta selle oma tööga väljateeninud oli. Locke uskus samuti võimude lahususse ning revolutsioonide vajalikusesse. Ta ideed mõjutasid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni ning konstitutsiooni (Zuckert, 1996). Thomas Jefferson, iseseisvusdeklaratsiooni üks koostajaid pidas John Locke üheks tähtsamaks meheks, kes kunagi on elanud. „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ on 1689. aastal anonüümselt ilmunud kirjutis John Locke poolt. Oma eluajal lükkas ta tagasi väite nagu oleks ta „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ autor, seda sellepärast, et mitmed provokatiivsete või ekstreemsete teoste autorid hukati. Esimesene traktaat on vastuseks Sir Robert Filmeri monarhiat õigustavale kirjutisele. Selles teoses lükkab ta ümber vastaspoole väiteid tõlgendades piibli sõnu enda arusaamist mööda. Muuhulgas toob John Locke välja mitmeid
Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud
Kodanike vabadusel põhinev riigivorm. · polis linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana- Kreeka riigivorm. · aristokraatia- suursuguste inimeste võim (aristokraadid-parimate võimu pooldaja;tähendab ka suursugust inimest) · demokraatia vanaaja riigikord, kus kõigil vabadel meessoost põliselanikel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli reaalne võimalus riigivalitsemisest osa võtta. Riigiasju otsustati rahvakoosolekul · türannia - autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus. Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga. (Türann ainuvalitseja Kreeka polises; aja jooksul hakati türanniks nimetama eeskätt vägivaldset ja halba valitsejat) · akropol kaljukünkale ehitatud kindles polise keskel
patustada. Ta asus elama oma maamajja Euboial. Seal ta suri varsti, 62 aastasena. Tal oli pikaajaline haigus. Aristotelese õpetusest Tema tööd käsitlesid loodusteadusi füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali, maailmakorra üldisi põhimõtteid jt. Väga suurt huvi tundis ta elava looduse, eriti loomade vastu. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. pooldas riigivormi, mis ei ole omakasupüüdlikku eesmärgiga, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Ta uuris ka ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta ka, et Maa on kerakujuline. Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused - loomutäiused. Ta eristas dianoeetilisi ja eetilisi loomutäiusi.
järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldinud demokraatlik riigikord, kuna seal olid temajaoks võhikud eesotas Sokrates mõisteti selle eest surma Ta elu lõppes enesetapuga Sokratese tsitaadid: On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga. Inimese elu peaks olema kaunis igast vaatenurgast nagu skulptuur Tarkus on teadmine kui vähe me teame. Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust.
2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid 3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge 4) Tsensorid (2tk)- nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsentsust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. 3. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel: a) igal kodanikul pidi olema võimalus osa võtta riigivalitsemisest, b) kodanikud pidid suutma oma riiki kaitsta. Mis tingis nimetatud eelduste kadumise? Aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. 4. Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? Tooge 2 näidet. 1)Kreekas ei pööratud erilist tähelepanu naisterahvaste õpetamisele, Roomas oli oluline, et tüdrukud õpiksid kirjutamist, lugemist ja arvutamist. 2) KREEKA- perekonnas kuulus võim meestele
ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla. Ühe põhjusena, miks revolutsioon radikaliseerus ning valitsev kiht üha ebapopulaarsemaks muutus, võib välja tuua just valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Kuningas Louis XVI oli lihtsalt valitsemiseks sobimatu, huvitudes vaid puusepatööst ning hobiarhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinette'i süüdistati aga priiskamises ning armukeste pidamises
a.) 42. Mis toimus Veebruarirevolutsiooni käigus? (Venemaal kukutati tsaarivõim ja moodustati Ajutine Valitsus mis pidi riiki juhtima vabariigi moodustamiseni.) 43. Millised olid peamised põhjused, mis kutsusid Venemaal esile nn Veebruarirevolutsiooni? (Venemaa majanduslik laostumine, riigiaparaadi lagunemine ja sotsiaalsete pingete kasv I maailmasõjas osalemise tagajärjel, tsaari autoriteedi langus ja usaldamatus tsaari suhtes, kodanluse eemalhoidmine riigivalitsemisest.) 44. Millal algas Venemaal Oktoobrirevolutsioon? (6.-7. november (vana kalendri järgi 24.-25. oktoober) 1917.) 45. Mis toimus Oktoobrirevolutsiooni käigus? (Võimule tulid bolsevikud (kommunistid) Vladimir Lenini juhtimisel.) 46. Millised olid Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile? (Venemaa Ajutine Valitsus andis Eestile (12.04.1917) autonoomia Vene riigi koosseisus.) 47. Millal kuulutati välja Eesti Vabariik? (24.02.1917) 48
Väga suurt huvi tundis Aristoteles elava looduse, eriti loomade vastu. Nende kohta kirjutas ta mitu raamatut. Tema tähtsamad teosed on ,,Metafüüsika'', ,,Kategooriad'', ,,Esimene analüütika'', ,,Teine analüütika'', ,,Organon'', ,,Füüsika'' jm. Ta uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta, nagu mitmedki teised filosoofid, et Maa on kerakujuline ja et Päike, planeedid ning tähed tiirlevad ümber maakera. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. Ta pooldas sellist riigivormi, mis ei luba kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Sellisteks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta
..jne] Kodanik linnriigi täieõiguslik elanik Rahvakoosolek seal otsustati tähtsaid küsimusi (kõige tähtsamaid) Nõukogu etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli Sõjavägi koosnes kodanikest. · ratsavägi · raskerelvastusega jalavägi · kergejalavägi (vibud) Sofistid: 5 saj eKr tarkuse õpetajad Esimesed, kes hakkasid arutlema inimeste käitumise ja moraaliküsimuste üle teoreetiliselt. Õpetasid oskusi jõukatele riigivalitsemisest. Mõistete suhe: õige ja väär. Osa arvas, et tugevamate ja võimekamate huvid peaksid peale jääme, mitte nõrgemate ja saamatute omad. Just nagu looduseski. Platon: Ateena aristokraat,, kes asutas oma kooli: Akadeemia. Ta pidas ennast Sokratese vaadete edasiarendajaks. Uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riigis olgu kõik filosoofide kontrolli all. Sokrates: Ateena filosoof (5
täiskasvanuks sai ning Mazarin suri, hakkas ta absolutistlikult valitsema. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu; ,,Riik see olen Mina". Ta väärtustas kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi oma tahte järgi, karistas ja andis armu. (Colbert- tähtsaim riigimees Louis XIV kõrval, kes lahendas eeskätt rahandusprobleeme) · Louis XV korraldas pidusid ning ei huvitunud riigivalitsemisest. · Louis XVI abiellus Marie- Antoinette'ga. Vaja oli riik uuesti käima saada.Määras rahanduse peakontrolöriks Turgoti, kes hakkas ellu viima reforme (nt. aadli ja vaimulike maksuvabastuse kaotas), ta mõtles lihtrahva vajaduste peale, vaba viljakaubandus. Tema surma järel reformid tühistati, absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku kutsuti taaskord generaalstaadid.
kultuurikeskus Aleksandrias Kükloopilised müürid - ? gümnaasion spordiplats koos pesemis-, riietumis ja puhkeruumidega Vana-Kreekas sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas agoraa koosoleku ja turuplats Vana-Kreeka linnades akropol polise kõrgeim osa demokraatia vanaaja riigikord, kus kõigil vabadel põliselanikest meestel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli võimalus riigivalitsemisest osa võtta türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim aristokraatia võim, mis on koondunud aristokraatide kätte oligarhia võim, mis on koondunud väikese inimeste rühma kätte Ateena mereliit liit, mis koondas Egeuse mere rannikul ja saartel olevaid linnriike, et kaitsa end Pärsia eest panatenaiad jumalanna Athena auks peetavad tähtsaimad riiklikud pidustused Ateenas dionüüsia pidustused Dionysose auks kevade saabudes
nemad suudavad mõista ideid. Ateena demokraatliku riigikorda pidas Platon halvaks riigikorraks. Aristoteles Platoni koolist võrsus mitmeid andekaid filosoofe, kõige tuntuimaks sai neist Aristoteles. Aristotelese arvamus Platoni ideedest oli täiesti negatiivne. Erinevalt Platonist pööras ta rohkem tähelepanu loodusele. Väga suurt huvi tundis Aristoteles elus looduse vastu. Ta uuris ka taevakehade liikumist, kirjutas kirjandusest, ajaloost ja riigivalitsemisest. Tema poolt on ka kirja pandud riigikord. Aristotelese õpetus avaldas suurt mõju ka järelpõlvedele. Keskajal uuriti tema teoseid kõige rohkem, sest siis usuti, et neis peitub kõik tarkus, mida inimkonnal vaja läheb.
["Lühike Ameerika ajalugu" lk 71,72] -6- Iseseisvus Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon, mis võeti vastu 4. juulil 1776. aasatal, mitte üksnes ei kuulutanud uue riigi sündi, vaid esitas ka inimese vabaduse põhimõtte, mis sai ülemaailmseks liikumapanevaks jõuks. Deklaratsioon põhineb suures osas prantsuse ja inglise valgustusideedel, kuid iseäranis J.Locke teosel "Teine traktaat riigivalitsemisest". Locke võttis inglise traditsioonilise kodanikuõiguste põhimõtte ning laiendas seda kogu inimkonnale kui igaühe loomulikke õigusi. Deklaratsioon seostas J. Locke'i põhimõtted itseselt kolooniate olukorraga. Võidelda Ameerika sõlyumatuse eest tähendas võidelda rahva valitava valitsuse eest kuningavõimu asemel. Üksnes rahva tahtel toetuv valitsus saab tagada loomuliku õiguse elada, vaba olla ja õnne otsida
majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla. Ühe põhjusena, miks revolutsioon radikaliseerus ning valitsev kiht üha ebapopulaarsemaks muutus, võib välja tuua just valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Kuningas Louis XVI oli lihtsalt valitsemiseks sobimatu, huvitudes vaid puusepatööst ning hobiarhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinette'i süüdistati aga priiskamises ning armukeste pidamises.
endast linnriikide ühendust, mida sidus taevapojast valitseja. Tol ajal soovisid nii valitsjead kui õpetlased taastada muistset ideaali(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Seega võib nentida, et Meng zi ajal puudus Hiinas tõeline keskvõim ja keiser. Nii Meng zi nagu ka teised konfutsionistlikud mõtlejad pooldasid ideed, et Taevapoja troonile saab ainult mees, kel on taevane toetus. Selle järgi pidi olema valitseja hea ning rahvale kasutoov. 1.1.1. Meng zi õpetus riigivalitsemisest ja ühiskonnast Meng zi arendas edasi Konfutsiuse õpetust ideaalsest inimesest ja harmoonilisest ühiskonnast, kus tema järgi peaks kehtima inimlik valitsus(hiina keeles renzheng), mis arvestaks siis maksimaalselt just rahva huve ega rakendaks karme sunnimeetodeid. Meng zi uskus, et sellise valitseja all ühineksid vabatahtlikult kõik Hiina riigid ning lõppeks nendevahelised sõjad. Valitseja peaks hoolitsema rahva heaolu ja hariduse eest. Tegelik valitsemine oleks tema
ühiskkond. Kuna talupojad laostusid ja nad ei saanud endale sõjavarustust lubada, siis korraldasid vennad Gracchused reformi. Nad tahtsid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikke ülejäänud osa maata kodanikele loovutama, kuid sellele oli tugev vastuseid ja nad hukkusid veristes sisesegadustes. Maareform jäi pooleli. Vabariigi languse periood on 133-30 eKr. Põhjused: 1) Kõigil kodanikel polnud võimalust võtta osa riigivalitsemisest ja ei saanud väeteenistusse kuuluda. 2)Rahvakoosolekusse kuuluvad proletaarind ei olnud võimelised täitma kodanikukohust, sest neil puudus varandus. 3) Vabariigi aluseid õõnestas Mariuse sõjaväereform, millega senat hakkas oma tähtsust kaotama, sest sõjamehed olid tihedalt oma väepealikuga seotud. Peale selle õõnestasid vabariiklust kodusõjad Mariuse ja Sulla, Pompeiuse ja Caesari ning Antoniuse ja Octavianuse vahel.
poliitika ja sellest tuleneb ka nimetus Mütsidepartei. Horni vastased olid aga Kübaratepartei, kes toetusid Prantsusmaale ja lootsid Põhjasõjas Venemaale kaotatud alad tagasi võita ja taastada Rootsi suurriik. Arvid Horn 1738.aastal sunniti Arvid Horn, kes oli tegelik valitseja, erru minema. Järgmisel aastal läks võim üle Kübarateparteile. Võitlus kuningavõimu pärast Kuningas Fredrik I polnud huvitatud riigivalitsemisest, seega valitses riiki tegelikult Karl Gustav Tessin. Pärast Fredrik I surma astus troonile 1751.aastal Holstein-Gottropi hertsog Adolf Fredrik. Nii nagu eelminegi kuningas, oli ta välismaalane, kes ei ilmutanud riigivalitsemise vastu huvi tundvat, seevastu Preisi printsess ja Rootsi kuninganna oli harjunud oludega, kus kuninga iga käsku vastuvaidlematult täideti. Tema ümber koondus Õukonnapartei, kuhu kuulusid vanade nimekate aadlisuguvõsade noored aristokraadid, kes
Itaalia vallutas Etioopia. Kominterni vastane pakt: Itaalia astus liitus Saksamaa ja Jaapaniga, võitlus kominterni vastu. Oli suunatud nl vastu. Teraspakt oli Itaalia ja Saksamaa vahel sõlmitud sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg; 1939, Ribbentrop S. 6. Nimed, mõisted, aastaarvud: Vittorio-Emmanuele III, Marss Rooma, korporatsioon, fasism, 1919, 1922, 1925, 1935-36, 1936, 1939. V.E III- Itaali riigipea ja kuningas 1900-1945, kes ei olnud huvitatud riigivalitsemisest. Marss Rooma- korraldatud Itaalia rahvusliku Fashistliku Partei poolt 1922, u 20 tuh meest, kuningas nimetab Mussolini peaministriks, kuna kardab kodusõda. Korporatsioon- ühiste kutse- või seisusehuvidega isikute koondis. Fashism- poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. 1919 Mussolini asutab fasistliku liikumise. 1922-
sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla. Ühe põhjusena, miks revolutsioon radikaliseerus ning valitsev kiht üha ebapopulaarsemaks muutus, võib välja tuua just valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Kuningas Louis XVI oli lihtsalt valitsemiseks sobimatu, huvitudes vaid puusepatööst ning hobiarhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinette'i süüdistati aga priiskamises ning armukeste pidamises
näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne). Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele Louis XV- Louis XV (15. veebruar 1710 10. mai 1774) oli Prantsusmaa kuningas 1715. aastast kuni surmani. Riigivalitsemisest eriti osa ei võtnud, teda mõjutasid tugevalt tema soosikud ja armukesed. On läinud ajalukku temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu või veeuputus!" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Suurenes (Valgustuse mõjul) rahulolematus feodaalkorraga. Louis XV suri rõugetesse. Louis XVI- oli viimane prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni. 1770
majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla. Ühe põhjusena, miks revolutsioon radikaliseerus ning valitsev kiht üha ebapopulaarsemaks muutus, võib välja tuua just valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Kuningas Louis XVI oli lihtsalt valitsemiseks sobimatu, huvitudes vaid puusepatööst ning hobiarhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinette'i süüdistati aga priiskamises ning armukeste pidamises. Suurt
Nii tulid Frangi riigis võimule Karolingid. Karl Suur Pippin Lühikese järeltulija, Karolingide soost valitseja, kelle järgi dünastia nime sai. Ideaalsete kuninga omadustega.Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja ja edendaja samas hävitas rahvaid ja jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. Ludwig I Vaga oli Karl Suure poeg ja Frangi keiser 814-840. Ta oli sügavusklik ega hoolinud suuremat ilmalikust elust, ka riigivalitsemisest. Jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel. Erik Punane rajas 10.saj Islandalaste koloonia Gröönimaale. Tema poeg Lev Eriksoon, Jõudis aastal 1000 P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. Thor(Tor) muinasskandinaavia taevajumal. Oden(Odin) päikese ja sõjajumal Frej(Freyr,Frö)- päikesekultusest pärinev jumal. Naispoolus Freja. Viljakusejumal. Loke(Loki) Jumalate vaenlane, saatana osa etendav hiiglane William I Vallutaja Inglise kuningas ( 1066-1087)
Türann meelitas suurema osa rahvast enda poolele ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, kuid püüdsid saavutada ka kodanike toetust. *Türanhnid kehtestasid riigis kindla korra, lõpetasid segadused ja astusid sageli samme vaeste olukorra parandamiseks. Mõned sõdisid naabritega ja tugevndasid riigi võimsust. *Paljud kodanikud, eriti aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid soovisid endisel viisil riigivalitsemisest osa saada. *Rahulolematud läksid sageli pagulusse, et oodata võimalust türanni kukutamiseks. Türannid püüdsid neid paljastada ja karistada, see aga muutis nende võimu vastumeelseks ja viis võimult kukutamiseni. *Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Seadusandjad pidid riigielu ja õigusemõistmise Reeglid täpselt sõnastama ja kirjapanema. Nad määrasid kindlad karistused erinevate kuritegude eest
mõjukaim lääne filosoof. Platoni akadeemia lõpetanu seisukohad: Koostas ja pani kirja loogika reeglid ehk õigete järelduste tegemise reeglid, et õppida õigesti mõtlema. kirjutas raamatud elavast loodusest eriti loomade elust. Uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist Uskus, maa on kera kujuline. Päike planeedid, tähed tiirlevad ümber maa. Kirjutas teatrist, kirjandusest, riigivalitsemisest. parim riigikord on demokraatia - aristrokraatia vahel. Riiki peavad juhtima jõukad inimesed. ALEKSANDER SUURE SÕJARETK Kes ta on jamillega sai tuntuks? Philippos II - (382336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Aleksander Suur - ehk Makedoonia Aleksander (356 323 eKr) oli Makedoonia kuningas (Alexandros III) 336323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik. Veel
sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla. Ühe põhjusena, miks revolutsioon radikaliseerus ning valitsev kiht üha ebapopulaarsemaks muutus, võib välja tuua just valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Kuningas Louis XVI oli lihtsalt valitsemiseks sobimatu, huvitudes vaid puusepatööst ning hobiarhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinette'i süüdistati aga priiskamises ning armukeste pidamises
sotsiaalseid sidemeid, ei oma kodanikkonna kvaliteeti ega moodusta riiki. Kõik riigi territooriumil elavad inimesed ei pruugi siiski kuuluda kodanikkonda. Peale kodanike võivad riigi territooriumil elada veel välismaalased, kodakondsuseta isikud või topeltkodakondsusega inimesed. Need inimesed erinevad kodanikest selle poolest, et neil ei ole poliitilisi õigusi selles riigis, st nad ei või osaleda valimistel, rahvahääletusel ega parteide tegevuses, nad ei saa võtta osa riigivalitsemisest. Riigi ja kodanikkonna suhet võib vaadelda kolmes plaanis: Üksikisik allub riigile ainult sedavõrd, kui seda nõuab seadus. Riigi iga pretensioon üksikisiku suhtes peab olema seadusega põhjendatud. Kõik, mis jääb neist piiridest väljapoole, kuulub üksikisiku vabaduste sfääri. Üksikisiku avalik-õiguslike pretensioonide tuumaks riigi suhtes on sotsiaalsed huvid. Neile rajanevad riigi ja üksikisiku õiguslikud suhted.
kogude järgnemine üksteisele ja rahval peaks parasjagu istuvast seadusandlikust kogust tekkima halb arvamus, siis kannatab ta õigusega oma lootused järgmisena valitavale kogule üle. Seevastu kui seadusandlik kogu oleks kogu aeg üks ja sama, siis rahvas, olles juba veendunud selle pahelisuses, ei loodaks seadustest enam mitte vähimatki; rahvas kas satuks raevu või vajuks ükskõiksusse. /.../ Täidesaatev võim peab olema mingisuguse monarhi kätes, sest seda osa riigivalitsemisest, mis peaaegu alati nõuab silmapilkseid toimeid, suudab üksainus teostada paremini kui hulk. Montesquieu. Seadustest, mis kujundavad poliitilist vabadust seoses konstitutsiooniga. - Akadeemia, 3/1990. 2. Mille poolest erineb otsene maks kaudsest maksust? Nimeta mõni otsene maks. Mis on selle maksu korral maksustamise objekt? Nimeta kaudseid makse. Mida maksustab kaudne maks ja mil viisil? Maksu eest otsest vastuteenet ei saada
süsteemina ega ka süsteemina, mis eeldab ja edendab kodanike moraalset ja intellektuaalset arengut. Mill nõustuks, et esindusdemokraatia ei pruugi oma eesmärke saavutada. Kuid tal on kindel plaan pakkuda välja paremini toimiv süsteem. Eriti rõhutab ta asjaolu, et on väga oluline kasvatada kodanikke kodanik olema. Kõige tähtsam vahend selleks on osavõtt avalikest asjadest. Ehkki see ei saa muidugi tähendada igaühe osavõttu riigivalitsemisest, on ka teisi võimalusi. Nii näiteks rõhutab Mill vandekohtu tähtsust ja osalust kohalikus omavalitsuses, sest see nõuab kodanikelt terve rea selliste oskuste omandamist, mida tõenäoliselt pole neil, "kes pole oma elus teinud muud kui ainult paberit määrinud või leti taga kaupa müünud" (Esindusvalitsus, 217). Säärane osalus üksi ei ole aga piisav esindusdemokraatia eeliste tagamiseks. Mill tuvastab rea hädaohte demokraatiale
üsna selget vahet riigi kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis mitmeid eesõigusi: täisealised Rooma kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest rahvakoosolekutel ning kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Teised isikud ei võtnud isa riigi valitsemisest ning nende õigusliku seisundi määrasid kindlaks välismaalaste preetori kehtestatud õigusnormid. Neist aegadest kinnistuv kindlalt põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õiguse: võtta osa riigivalitsemisest, õiguse kehtestamisest ja muutmisest ning kohtumõistmisest. Külaline on nii pereisa kui riigi kaitse all. Võõrad peavad austama selle maa tavasid, seadusi ning nende rakendamise korda. 88. Psühholoogiline teooria. Riigi teket seletatakse inimpsüühika nn erilise omadusega enamuse vajadusega alluda (kari otsib juhti). Riik on eriline organisatsioon selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi inimesi ehk enamust juhtida ning valitseda
türanniks. Türannid toetusid sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi, kuid püüdsid saavutada ka oma kodanike toetust. Nad kehtestasid riigis kindla korra, lõpetasid segadused ja astusid sageli samme vaeste olukorra parandamiseks. Mõnigi neist sõdis edukalt naabritega ja tugevdas riigi võimsust. Kuid türannid kohtasid alati ka vastuseisu. Paljud kodanikud, eriti aristokraadid, ei leppinud ainuvalitsusega, vaid soovisid endisel viisil riigivalitsemisest osa võtta. Rahulolematud olid sageli sunnitud minema pagendusse, kus ootasid võimalust türann võimult kukutada. Türannid omakorda püüdsid oma vastaseid paljastada ja karmilt karistada, see muutis nende võimu üha vastumeelsemaks ning tõi lõpuks kaasa türanni võimult kukutamise. Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Paljudes riikides määrati
omamata aga muid sotsiaalseid sidemeid, ei oma kodanikkonna kvaliteeti ega moodusta riiki. Kõik riigi territooriumil elavad inimesed ei pruugi siiski kuuluda kodanikkonda. Peale kodanike võivad riigi territooriumil elada veel välismaalased, kodakondsuseta isikud või topeltkodakondsusega inimesed. Need inimesed erinevad kodanikest selle poolest, et neil ei ole poliitilisi õigusi selles riigis, st nad ei või osaleda valimistel, rahvahääletusel ega parteide tegevuses, nad ei saa võtta osa riigivalitsemisest. Riigi ja kodanikkonna suhet võib vaadelda kolmes plaanis. Üksikisik allub riigile ainult sedavõrd, kui seda nõuab seadus. Riigi iga pretensioon üksikisiku suhtes peab olema seadusega põhjendatud. Kõik, mis jääb neist piiridest väljapoole, kuulub üksikisiku vabaduste sfääri. Üksikisiku avalik-õiguslike pretensioonide tuumaks riigi suhtes on sotsiaalsed huvid. Neile rajanevad riigi ja üksikisiku õiguslikud suhted.
Järk-järgult suurenes nende arv oluliselt. Kuna sekretariaat Stalini ja Molotovi isikus nimetas ametisse KK aparaadi töötajad ja kohalikud parteijuhid, siis need moodustasid tulevikus Stalini seljataguse. 1922 peasekretäri ametikoht ei tõotanud veel midagi erilist. Küsimus tulevasest NL valitsejast, parteijuhist, oli juba päevakorral. 1921 alates halvenes Lenini tervis järsult. 1921 oli I tõsine haigusjuht, mis viis ta mitmeks korraks riigivalitsemisest kõrvale. Seoses sellega pidi kerkima küsimus, kellest saab tulevane NL tippjuht. Avalik saladus oli, et troonipretendente väga palju ei olnud. Üheks tõenäoliseks kandidaadiks loeti Lev Trotskit- tugines oma minevikuteenetele, teisalt ka oma kõrgele kohale võimuhierarhias. Oli KK Poliitbüroo liige, talle allus ka kogu Punaarmee ja laevastik, oli Kaitse Rahvakomissar. Trotski kõrval võisid pretendeerida võimule ka Grigori Zinovjev, Kominterni juht, Poliitbüroo liige, lisaks sellele
annaabi.ee 
