Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigiõigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liku, põhiõigus, likku, stel, välj, konstitutsioon, säte, konstitutsiooni, lahend, muudatus, subjekt, lisi, põhiõigused, pädevus, rahvahääletus, moodus, stega, printsiipi, riigiõigus, parlament, vastuolus, juriidilist, likkuse, kehtetu, rakendamise, jõus, muudatuse, konventsioon, lähenemine, vabadused, pädevuse, regulatsioon, kooskõlaperekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 - mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a.Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c.Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme elemendi õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900
Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon. 2.RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM 1)Riigi aluspõhimõtted 2)Põhiõigused 3)Riigi korraldus 4)Riik rahvusvahelises õiguses §2 EESTI VABARIIK I Teooriad riigi mõistest 1.Immanuel Kant. ,, Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." 2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik) ,,3 elemendi õpetus" Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim 3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust. Riigile omistati eraldiseisev isiksus õigusvõime
Poliitilised institutsioonid rahva seas enam usaldust ei äratanud. · Riigikogu muutis jälle rahvahääletuse seadust kohustus muudeti ära. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja 50% plus 1 hääl valimisõiguslikust elanikkonnast. Nii suurt poolehoidu ei saa tavaliselt kunagi ükski partei. Siis oli see meeleheitlik katse vapse takistada muuta nö mängureegleid. · Kolmas rahvahääletus oli 14-15 oktoober 1933. Võeti vastu põhiseaduse muudatus riigivanem oli enne peaminister. Talle anti väga suur võim, ta võis parlamendi laiali saata, tal oli võimalik kehtestada omad mängureeglid. See põhiseadus pidi kehtestatama jaanuaris. Pidid toimuma riigivanema valimised. 12. Märts 1934 riigivanem Konstatin Päts koos Juhan Laidoneriga, lasid arreteerida üle 400 vapsi, koosolekul keelatakse poliitiline tegevus. Toimub tolleagse riigikogu vaikival nõusolekul
perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 - mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1
● äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 ● mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c
perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 - mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1
soorituspõhiõigusteks, mis jagunevad omakorda kaitsepõhiõigusteks, põhiõigusteks korraldusele ja menetlusele ning sotsiaalseteks põhiõigusteks, ja võrdsuspõhiõigusteks. Seejuures on oluline silmas pidada, et ühest põhiõigussättest võib tuleneda eri liiki põhiõigusi, näiteks §-s 32 sisalduvad vähemalt järgmised põhiõigused: põhiõiguste adressaatide riivete eest kaitsev tõrjepõhiõigus, põhiõigus korraldusele ja menetlusele, et seadusandja looks piisava omandiregulatsiooni, kaitsepõhiõigus omandi kaitsele kolmandate isikute rünnete eest ning võrdsuspõhiõigus omandi võrdsele kaitsele. Vabadus- ehk tõrjepõhiõigused on õigused mittesekkumisele isiku vabadussfääri. Nende sisuks on õiguslik luba midagi teha või tegemata jätta ning isiku õigus riigilt nõuda, et riik isikut lubatu teostamisel ei takista. Vabaduspõhiõigused garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning
Eesti on 01.05.2004 alates EL liige 01.01.2011 tuli kasutusele euro Kuulub Schengeni viisaruumi Täna kehtivad EL aluslepingud: ELL- Euroopa Liidu leping, pärineb aastast 1992 ELTL- Euroopa Liidu toimimise leping, pärineb aastast 1957 HARTA- Euroopa põhiõigused Põhiseadust tuleb tõlgendada koosmõjus Euroopa Liidu õigusega, leides lahendiga, mis vastab mõlemale ja vajadusel tuleb põhiseaduse üksikuid sätteid muuta EV PÕHISEADUS Põhiseaduse mõiste Empiiriline- konstitutsioon, mingi põhilaad, mis peab pälvima rahva tunnustuse Normatiivne- normide kogum 1. vormilised tunnused- muudetavus raskendatud, kõrgeim tasand õigusnormide seads, alus lihtnormide andmiseks, antud autoriteedi poolt 2. sisulised tunnused- reguleerib riigorganiute ülesandeid ja pädevusi, õiguskorra ja riigi põhistruktuure ja eesmärke, individuaalse vabaduse tagatisi, poliitilise tahtekujundamise
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a
Teooria 2: Põhiõiguse kandja peab ise määrma kindlaks, kuidas tema üldist vabadust testab ja see on kaitsud; kaitsud on paraku ka narkootikumide tarbimine, vägistamine, tapmine, aga õnneks ei ole see kaitse tugev, vaid sellistel tegevustel on ilmsegelt vastas teiste inimeste õigused ja selliste tegevuste piirangud on loomulikult piiratud (lai) Eestis kehti laia teooria seisukoht – üldine vabadus põhiõigus hõlmab ilma kiivrita sõidu, metsas ratsustamise, alkoholi tarbimise, tuvide söötmine pargis ja kõik muu sellise §19 piiriklausel: lg1 ei ole piiriklauselit, sellest tulenevalt 3 võimalust: 1) öelda, et §19 lg 1 on ilma piiriklauslite põhiõigus - öelda, et §19 lg 1 piiriklausel tuleneb lg2-st (tuleneb, et lg 1 saab mingil määral piirata) 2) öelda, et §19 lg 2 kuna ta nimetab niii palju põhjused on tegeist kvalifitseeritud piiriklausliga
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb va
erinevad normidest, kuna neil on olulisuse printsiip §3 Eesti Vabariigi Põhiseadus Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin. Kui öelda, et PS on seadus, siis kust tuleb pädevus antud seadus vastu võtta ja kus on kirjas antud pädevus? Euroopa PS leping on mitmetes riikides ratifitseeritud, kuid ei kehti, kuna Prantsusmaa ja Holland lükkasid antud seaduse rahvahääletusel tagasi. Põhiseaduse mõisted: PS (konstitutsioon) - Empiiriline mõiste Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga konstitutsiooniga inimene); viis, kuidas on korraldatud ühiskond - Normatiivne mõiste omistada võib vormilisi või sisulisi mõisteid: - Vormiline peab olema antud autoriteedi poolt, raskendatud muutmine, kõrgendatud staatus seaduste hierarhias, õiguslik alus (annab pädevuse lihtnormide andmiseks) jne
Ühinemis- ja koosolekuvabadus §48 lg1 l1 (MTÜ) vs §31 l1 (TÜ) vs §48 lg1 l2 (erakond) vs §29 lg5 l1,2 (töötajate liit) vs §47 (koosolekuvabadus-vabadus tulla korraks kokku ja avaldada meelt; kas peab kandma endas eesmärki või võib olla ka puhas lõbu). Vabaliikumine §34 kaitseb õigust kuhugile jõuda. Elukoha valik kuulub liikumise mõiste alla. Seega l2 käib ka elukoha valiku kohta. §35 , 36 lg1. Ettevõtlusvabadus jne §31 on kõige kohaldatum säte Eestis. Isik ei ole mitte kellegi teisega töösuhtes ja teenib samal ajal majanduslikku tulu, lihtne piiriklausel. §29 lg1 puhul peab olema töösuhe, millega hoitakse alal elatist. §29 lg5 l3. Omand jne §32 omand PS-e mõttes, kui asjaõiguse mõttes, on palju laiem ja mitmetähenduslik (õigussuhe, füüsiline ese, varaline positsioon, autoriõigus, avalik- õiguslik positsioon, pension). Lg1 ja 2 on piiriklauslid. Lg1 on OONV (kohtutee garantii,
teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine . Haldusõigus on tervikuks seonduvate õigusnormide kogum, mis sisaldab kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõiguse mõiste negatiivne määratlus: haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. 2. §2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses
ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas 26. Õiguspärase ootuse põhimõte Ei ole põhiseaduses sõnaselgelt mainitud. Õiguskindluse põhimõtte osa. Õiguspärase ootuse põhimõte tagab isiku jaoks soodsate õigusaktide kehtimajäämise. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda siiski seda, et isikutele antud soodustusi üldse ei võiks ära võtta. 27. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte Poliitilise tahte kujunemise protsessis peavad valitsema ausad reeglid. 28. Kohtute sõltumatus Parlamentaarses riigis seisneb kohtuvõimu eripära võimude lahususe ja tasakaalustatuse rakendamisel selles, et erinevalt seadusandlikust ja täidesaatvast
avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Haldusõiguse määratlemine 5 negatiivne meetod haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. positiivne meetod haldusõigus on PS ja sellele allutatud õigusallikate produkt. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normide reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Formaalselt mõistetud haldusõiguse reegli kujutus. §2 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused
I Haldusõiguse põhimõtted7 1. Hea halduse põhimõte Riigikohus on märkinud: „12. […] Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Muuhulgas tähendab see, et avalik võim peab kehtestama haldusmenetluse reeglid. Kuigi PS § 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest sättest ka subjektiivsed õigused, sh üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele […]. 13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium möönab, et Maareformi seadusega ning Korraga on sätestatud menetlusnormid maa enampakkumisega erastamiseks. Kuid haldusmenetluse reeglid peavad vastama ka teatud nõuetele. Põhiseaduse tekst neid nõudeid ei loetle ning nende sisustamiseks tuleb appi võtta õiguse, eriti haldusõiguse üldpõhimõtted. 14. Põhiseaduse § 10 järgi kehtivad Eestis demokraatliku õigusriigi põhimõtted
subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Haldusõiguse määratlemine negatiivne meetod haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. positiivne meetod haldusõigus on PS ja sellele allutatud õigusallikate produkt. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normide reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Formaalselt mõistetud haldusõiguse reegli kujutus. 9
11.1988.a. vastu võetud toonase ENSV Ülemnõukogu aktidega, milles ÜN sisuliselt deklareeris ennast kõrgemaks võimuks. Need aktid olid sarnased Maanõukogu 1917.a. novembri otsusega nii sisuliselt kui ka selle poolest, et nad mõneks ajaks jäid deklaratsiooniks. Viimased paarkümmend aastat on räägitud EL kui sellise konstitutsiooniõigusest. EL formaalses mõttes ei ole riik, vaid riikide ühendus ja seni pole ühtegi akti, milles oleks EL seoses kasutanud sõna konstitutsioon. Senine Euroopa Liidu konstitutsioon tuleneb asutamislepingust ja Luksemburgis asuva Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest. (Euroopa Liit on praegu kohutavalt sarnane föderatsioonile.) 4. Kirjeldage riigiõiguse süsteemi. Harilikult räägitakse, et riigiõiguse süsteem koosneb normidest ja printsiipidest, mis koondatakse õigusinstituutidesse. Ühte instituuti kogutakse normid ja printsiibid, mis reguleerivad lähedasi suhteid
Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 28. Kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. (PS § 146 „Õigust 8 mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.“) 29. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad
Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 28. Kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. (PS § 146 ,,Õigust 8 mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.") 29. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad
Ius distributiva - jaotav õigus Ius commutativa -võrdsustav õigus 11. kas preambuli muutmisel on sisuline tähtsus? Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte). 12. PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS) Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon, pole ühtegi tervikteksti, vaid on erinevate konstitutsioonilise olemusega aktid: „Bill of rights“, mida võib pidada põhiõiguste kataloogiks. Kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud – Kirjutatud konstitutsiooni puudumine ei tähenda, et riigil pole üldse konstitutsioonilist dokumenti, vaid et konstitutsioonilised normid pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS�
A B C õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega) 2. teokoosseis x (otsustusdiskretsioon) õiguslik tagajärg Diskretsiooni tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes “võib”, “on õigustatud”, “tohib”. Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga “võib” on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus või vastav seaduse säte ise räägib selgesõnaliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusõigus ehk õigus teostada diskretsiooni. Teiseks võib see õigus tuleneda õigusliku regulatsiooni kontekstist. Kolmandaks võib seda sisutada ka konkreetsete formuleeringutega nagu on tehtud ülevalpool. Diskretsiooni teostamine ja selle piirid Õiguslikud piirid on a. teokoosseis – olemasolu on eelduseks diskretsiooni rakendamisel. b. seaduse eesmärk ja mõte – haldusorgan ei tohi järgida seadusest
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
on ära määratletud liigisubjektide poolt. Av õ hulka kuuluvad õn, mille liigisubjekt on riik või muu av võimu kandja. Eraõ n kehtivad igaühe jaoks (,,igameheõigus"). Eraõ subjekt on ka riik või muu avaliku võimu kandja. Sellel teoorial puudub materiaalne selgituslik sisu. Selle järgi avalik õ on riigi eriõigus. Haldusõigus on õ haru, mis reguleerib suhteid, mis tekivad av halduse teostamisel. Hõ on see, mis ei kujuta endast riigi konstitutsiooni või protsessiõ. On PS ja sellele allutatud seaduste produkt, haldusõ funkts reegel. Hõ on av õ haru, mille normid reguleerivad av h teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ja sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerumine. Selles tähenduses on eraõ formaalselt mõistetud. Formaalselt mõistetud haldusfunktsioon kõik tegevused, millega tegelevad av h kandjad.
Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud. Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus
ning end kaitsta jpm; d).proportsionaalsus (legitiimne kaalukas eesmärk ja selle saavutamiseks sobivaist kõige leebem piirang). 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? Põhiseadus määrab riigi eesmärgid, väärtused, millest toimimisel juhindutakse, ning riigi ja inimese suhte. Põhiseaduse muudatused: 1). 25. II 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) - muutmiseks, millega kohalike omavalitsuste volikogude volituste aega pikendati kolmelt aastalt neljale; 2). 14. IX 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) - põhiseaduse täiendamise seadus, mille alusel Eesti kuulub Euroopa Liitu; 3). 12. IV 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) - põhiseaduse preambuli muudatus, milles tuuakse välja eesti keele säilimise eesmärk; 4).
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus
Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. • Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). • Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud. • Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. • Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid
dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ja mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ja esitusviiside ühetaolise üldkasutuse. Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi:
Põhiõigused- Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Kodanikuõigused- laienevad riigi kodanikule Inimõigused- sünnipärased õigused, mis ei sõltu rassist, soost ega usutunnistusest. 14. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 15. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Esemeline: põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund Isikuline: isik, keda põhiõigus kaitseb e põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõigustepiiramiseks Põhiõiguste riivel peab olema legitiimne (õiguslik) eesmärk ja peab olema proportsionaalne (millegagi vastavuses olev). Põhiõiguste piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle
Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid; Halduse kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud ja hankida tõendid; Asja lahendamine mõistliku aja jooksul ilma kohatu viivituseta; Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine; Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused; Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused; Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda. Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides
annaabi.ee 
