1. Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim. 2. Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur. Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine, riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine 3. Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa 4. Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel valib parlamendi. 5. Eestis saab rahvas võimutseda nii, et ta saab valida. 6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust 7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust e...
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: para...
,,Revolutsiooni tuhmuvad plakatid." - Ülevaade Kuubast aastal 2012 1. Millise riigikorraga riik on Kuuba praegu (kes on seal võimul)?- Kuuba on kommunistliku riigikorra riik. Võimul on seal Fidel Castro. 2. Too näiteid probleemidest, mis valitsevad Kuuba majanduses?- 1) Sellist asja nagu pangalaen või erainvesteering Kuuba riik praegu veel ei tunne. Kahe paralleelselt kasutuses oleva raha peeso ja konverteeritava peeso süsteem viis rahvalt säästud ning muutis riigipalga sammsammult naerväärseks numbritega paberitükkide kogumiks
Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autoritaarses. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja väljendamisvõimalus. Võim on seal ühe isiku käes ja rahvas ei tohi sekkuda valitsemisse. Autoritaarses riigis on kord vähe leebem kuid siiski karm. Võim on koondatud ühe isiku või väikese gruppi kätte. Rahvas ei tohi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad ainult valitsejad. Enamus euroopa riike olid autoritaarse riigikorraga. Demokraatiale ehk rahvavõimule on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste nig kodanikuõiguste olemasolu. Demokraatlik riigikord on rahva suhtes natukene ausam. Võim on rahval ning kõigil on valimisõigus, sõltumata nende klassist. Tänu Esimese maailmasõja võidule kasvas demokraatlike suurriikide maine. Peale sõda vahetusid tänu keskvalitsusele Itaalias tihti valitsused. Töölised sattusid
hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, ajakirjandus järelvalvele jne. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. 1937 Lasti koostada uus põiseadus, mis vastas Pätsi ja Laidoneri soovidele ning sellega loodi presidendi ametikoht 1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping, mida mujal maailmas käsitleti Eesti asumisene Saksamaa poolele. ISIKUD Konstantin Päts 1938.a. eesti presidendi tiitlit, armastas kiitust, võttis vastu aumärke, teda nimetati: eesti rahva isaks, Johann Laidoner kogu Vabadussõja ajal sõjavägede ülemjuhataja, lõi koos Pätsiga uue
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tulemused Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine ja riigikorra muutmine. Riigpööre algab tavaliselt sellepärast, et inimesed ei ole riigikorraga rahul, näiteks puudub võrdsus, igale ühele ei jagu toitu jne. Revolutsioon Prantsusmaal algas 1789 aastal ja lõppes 1799 aastal ehk kestis 10 aastat. Püüan anda ülevaate, mida Prantsuse revolutsioon kaasa tõi. Positiivseteks tulemusteks oli see, et kaotati kuninga absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Kaotati seisused ja inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Talupoegadest said maaomanikud ja riigis tekkis rahvustunne. Valgustusideede
suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane. http://www.youtube.com/watch?v=kZPiaSYmj_ Venemaa Keisririik Venemaa keiser Nikolai II ja suurvürst Nikolai Nikolajevits, kes oli Esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915. aastal sõjavägede ülemjuhataja. http://www.youtube.com/watch?v=VBio3uwacE AustriaUngari Austria keiser Franz Joseph I
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakee...
valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. Kõige alus on siiski rahvas, kes on riigi elanikud. Nad on kodanikud ja neil on oma arvamus. Eesti on vabariik, sellega kaasneb seadused, et võim on avalik, eraelu vabadus ja võim pole ühe isikukäes. Kõik on Eesti riigis võrdsed seaduste ees ja kõigil on omad õigused. Selle tõttu saavad nad endi seast valida saadikud, kui tegu on parlamentaalse riigikorraga. Eestis toimuvad valimised iga nelja aasta tagant, kus rahvas valib saadikud, kes lähevad riiki juhtima. Riigikokku pääseb saadikutest 101 liiget. Et ise kanditeerida peab olema vähemalt 21-eluaastat vana. Kindlasti peab olema ka kodakondsus. Valla/linna volikogusse saab selle eest kanditeerida 18. eluaastast alates. Valimis süsteemid on Majoritaane ja proportsionaalne. Majoritaalsel süsteemil osutub valituks kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised on aga
Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile endile parem on. Totalitaarne riigikord on ragem kui autoritaarne. Seal on palju suurem kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem
Vahetult riigipöörde järel keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus, vallandati sõjaväest, politseist ja riigiasutustest vapse ja nendele kaasatundjaid. Vapside kohalike omavalitsuste saadikuvolitused peatati ning arreteeriti 400 tähtsamat vabadussõdalaste liikumise eestvedajat. Vaikivat Ajalugu iseloomustas: kaitseseisukord, vapside organisatsioonide sulgemine, valmiste edasilükkamine, tsensuur, ainupartei loomine, range kontrolli kehtestamine. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. Uued riigijuhid koostasid uue konstitutsiooni millega loodi ka presidendi ametikoht. Esimeseks Eesti presidendiks sai Konstantin Päts. Faktid: Vabadussõda 1918-1920 ; 2. veebruar 1920 Tartu rahulepingu sõlmimine ; Eesti Wabariik 1920-1940. Järeldus: Siin ei ole teist järeldust kui, ilmselt tehakse kõike ikka selleks, et nõukogulik ideoloogia elaks edasi nii sümboolikalt kui ka igapäevases tegelikkuses.
riigikord. 1934 aastal teostasid riigivanem Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipõõrde. See tõi kaasa palju muutusi nt: keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, saadeti riigikogu laiali, nende asemel loodi riigi ainupartei (Isamaaliit). Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti. Noorsooorganisaatsioonidele nt ülikoolide ja kirkiute üle kehstetati range kontroll. Eelnevale põhinedes saab väita, et demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nime "vaikiv ajastu". 1937a loodi nende soovidele uus põhiseadus, kus loodi presidendi ametikoht, kus presidendil oli õigus takistada parlamenti ning saata see vajadusel laiali. Eelnevale põhinedes saan õelda, et esimeseks presideniks sai K.Päts. Kokkuvõtteks ütleks siis, et kui Eesti riik tekkis, siis oli palju segadust igal pool , riigipead ei osanud midagi väga teha, kuna nad polnud ennem iseseisvad olnud. Sellepärast ka kadus 1934
o Võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit toidu- ja tarbekaupade puudus · Süvenes stagnatsioon ehk seisak (ei soovitud muudatusi) · Riigijuht: Leonid Breznev o 4 kordne NSVL kangelane o Marssal o Võidu orden (II MS väejuhtidele jagatud, ta ise jagas selle endale) o Rahupreemiad o Jne o ''Väikemaa'' (tegelikult ei olnud ta seda kirjutanud, koolis tuli see läbi lugeda) o ''Uudismaa'' · NSVL riigikorraga ei olnud rahul (teisitimõtlejad): o A.Sahharov- tuumafüüsik, teisitimõtleja o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda o Poolas üsnapea rahutused
1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem. Asendus autoritaarse riigikorraga mis on tagant järele saanud nimetuse Vaikiv Ajastuse. Riigis tehti palju muutusi kuulutati välja kaitseseisukord suleti kõik vabadus sõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelustati poliitilisesd meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi ainupartei(isamaaliit). Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt PS-i lasksid nad koostada uue PS-i mis vastas nedne soovidele. 1937
30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust. 1. PS 15.06.1920 Ilma referendumita, Asutav kogu. Euroopa üks demokraatlikem, sest 1920 said naised ka valida. 1925/6 võeti vastu seadus, millega ei takistatud teiste rahvaste kultuuri arengut. Kerge sarnasus presidentaalse riigikorraga. Kuulutati välja põhiseaduse konkurss: 2. PS 1933 võeti vastu, 1934 hakkas kehtima. Muudeti mõningaid asju, polnud uus. Eesmärgiks riik välja tuua majanduskriisist. Vapside karm projekt võitis. Vapsid vabadussõdalaste poolsõjaline liit. Ülesehituselt meenutas natse. 3. PS 28.07.1937, kehtima 1938. Ametlikult ,,tagasipöördumine demokraatia juurde." Seadusandlik: 2kojaline parlament: Ülemkoda Riiginõukogu, 40 liiget, jagunemise määras ps
mobilisatsioonist. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsiooni eest pääsemine. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200 jalaväerügementi, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Osa eestlasi põgenes Läände soovist mitte sõdida ja üldse sõja eest põgeneda. Enamuselt mindi Saksamaale ja Rootsi, et siis sealt uuesti kodumaale naasta. Ei tahetud elada Nõukogude võimu all. Kuna oli näha, et Eesti vabaks ei saa, ei tahetud jääda Nõukogude riigikorraga. Paljud kartsid ka, et neid saadetakse Siberisse, eriti jõukamad inimesed, kes olid olnud näitkes maaomanikud, endised töösturid, vabrikandid jne. Kuigi eestlased sõdisid erinevates armeedes, valikvõimalusi eriti ei olnud, kuna nii NSVL ja Saksa okupatsiooni ajal pidid mehed minema sõjaväkke üldmobilisatsiooni all. Eestlase väike valik oli kas põgeneda Läände või minna Soome armeesse. Paljud valisid kergema tee ja põgenesid Läände
Kui olla passiivne ühiskonna suhtes, siis ei saa end ka õigeks kodanikuks arvata. Tuleb osaleda aktiivselt kõiges, mis huvitab ja elu kujundada. Tõesti on ka nii, et kui oled proovinud oma panust anda, ei juhtu selle tõttu midagi. Kuid siis on võimalus, et kui jätkata samas vaimus, võib lõpuks midagi muutuda ja paraneda. Arvan, et see näitab kodaniku rumalust, kui ta ise midagi ette ei võta, ei käi hääletamas, ei teosta ideid ja siis pole rahul riigikorraga. Ei tasu hädaldada kui ise ei suuda toimida nii nagu kodanik peaks. Inimesed ei märka seda milline võim nende käes tegelikult on. Eestis on elu väga hea, sest kodanikud on vabad ja saavad kaasa rääkida. Kindlasti pole lihtne kõike saada toimima just oma tahtmise järgi, kuid vähemalt käib ühiskonnas ja riigis pidev areng ning see ongi põhiline. Riik peab arenema ja seda koos ühiskonnaga ning kodanike abiga.
Välismaal olles tekib koduigatsus ja stress.Ma ei saaks oma tuttavaid ja sõpru näha niipalju kui sooviksin.Inglismaal ma ei saaks musta leiba süüa ja tunneksin puudust oma lemmik toiduainetst mida seal ei pruugi olla. 4. Ma ei koliks mitte mingil juhul jäädavalt välismaale.Eestimaa on mu kodumaa ja ma ei loobu kodakontsusest.Eeestimaa on mulle kallis ja armas ,siin on mu elu ,perekond ,sõbrad ja tuttavad.Ma olen harjunud siinse riigikorraga ja tean selle riigi põhiseadusi.Mulle meeldib Eesti ühiskond ja inimesed. 5. Minujaoks on oluline mis riigiga on tegu ,kuna seal kus on koguaeg sõjad ei ole hea elada ja töötada.Päris igas riigis ei saa põllumehed head palka.Mulle ei meeldi töötada sellises riigis kus on mingid usulised ainult ja suruvad enda usku peale.Külmetada ei taha ja päris ära kõrbeda ka ei sooviks.Kliima peaks olema sobiv.Mitte liiga külm ega liiga palav.Riigikord peab olema demokraatlik. 6
kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni. ·Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse valitsuskorraga riigist ei rikuta demokraatlikus riigis inimeste huve, ei piirata õigusi ja inimesed on kaitstud tagakiusamiste eest. Demokraatia negatiivsed küljed: ·Demokraatliku riigikorraga riigis on sageli miinuseks see, et inimestel kipub olema tihtipeale palju valikuvõimalusi. Ei suudeta otsustada, milline oleks neile parim. Näiteks ei hoolita valimistest. Iga demokraatlikus riigis elava kodaniku kohustus peaks olema valimine. Praegu, kui korraldatakse küsitlusi hetkel võimul oleva valitsuse kohta siis sageli võib vastuseks kuulda, et ei huvita poliitika või et ei oska õelda
poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud enam koguneda. Lõpetati erakondade tegevus ja nende asemele loodi riiklik ainupartei milleks sai Isamaaliit. Ajakirjanduses hakati tegema järelvalvet ja paljud ajalehed suleti. Kontroll kehtestati veel kõige olulisemate asutuste üle, nagu ametiühingute, noorsoo organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide ja kirikute. Selle tulemusena asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärele on saanud nimeks vaikiv ajastu. 1920-ndatel aastatel tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Eestis olid esindatud ka sakslaste ja venelaste erakonnad. Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi üksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel. Näiteks 1921-1931 oli Eestis 11 valitsust, keskmise elueaga 11 kuud
paika ei pea, võib jääda rahval siiski mulje, et üritatakse võimalikult seaduse piires väänata asju enda kasuks ning valijate teadmatust põhjenduseks tuues omavolilisi otsuseid tehakse. Kui ka tegelikult pettust valimissüsteemis ei toimu, siis ometi mulje ning üldpilt, mis Eesti Riigikogu valimistest jääb, tundub mittedemokraatlik. Kuna aga demokraatia on kord, mida meie riigis rõhutatakse, peaks ka valimissüsteem läbi viima muudatused, et sobida demokraatliku riigikorraga. Eesti valimissüsteem on ebatõhus, keeruline ning ebademokraatlik. Seega usun, et Eesti valimissüsteemi tuleks muuta. Muutusi pole vaja teha palju, kuid ometi piisavalt, et ei saaks toimuda pettusi ning rahvas tunneks, et ka nendega on arvestatud. Kindlasti ei ole halb, et õigus Riigikogu valida on 18- aastastel teovõimelistel Eesti kodanikel, kuid valimissüsteemi keerukuse tõttu on just valimisõiguse alampiir ainus, mida valimiste kohta teada on
Kas Eesti on demokraatlik riik? Demokraatia on rahva võim, riiki kus võim on rahvakäes, aga inimesi on palju siis valitakse oma riigi esindajad, kes langetavad tähtsamaid otsuseid. Demokraatait võib võtta ka kui ühiskondlikult korraldatud vabadust. Sellise riigikorraga on kõigil võrdsed õigused ja peavad jälgima põhiseadust. Demokraatia iseenesest jaguneb ka veel kaheks erinevaks liigiks: parlamentaarne demokraatia ja presidentaalne demokraatia. Parlamentaarses demokraatias on nii, et rahvas valib parlamendi ning parlament kujundab valitsuse ning valib presidendi. Presidentaalses demokraatias valib rahvas parlamendi ja presidenti ning president nimetab ametisse valitsuse. Eestis valitseb parlamentaarne
harjutustega. Kahekümne aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümne aastaselt täieõiguslikeks kodanikeks. Tänu sellele said nad õiguse omada maatükki ja soetada perekond. Spartiaadid tööd tegema ei pidanud, nende eest tegid tööd heloodid. Täiskasvanud spartiaadid pidid ka olema enamus enda elust väeosas ja sõjalise treeningu tähe all. Tänu sellele oli Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. See näitas, et Sparta oli aristokraatliku riigikorraga ja spartiaadid olid aristokraadid. Ateena oli ka algselt aristokraatliku võimuga polis. Võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule, rahvakoosolekul puudus tähtsus. Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5. sajandi keskel eKr demokraatlikuks riigiks. Aristokraatia kaotati ning kogu võim läks rahvakoosolekule. Rahvakoosolekus osalesid kõik kodanikud ja selle otsus üldiselt loeti lõplikuks
Valimised pidi toimuma aprillis 1934 ning seal kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhtaja Johan Laidoner märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime ,,vaikiv ajastu". Uued riigijuhid lasksid koostada uuepõhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Pätis. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuks loeti Venemaad, abi aga loodeti saada ennekõike Rahvasteliidult ja
Pagulasena välismaal. Pagulasena välismaal kirjeldab Erich Maria Remarque ,, Triumfikaar" põhjal peategelase Ravici, mis on üks tema varju nimedest, tema ning tema kaaspagulaste tööst, armastusest ja inimsuhetest välismaal. Ravic on vaoshoitud ja silmapaistev mees, kes tänu oma erimeelsustele valitsusega ja riigikorraga Natsi Saksamaal põgenes Pariisi. Teose algul kohtus ta oma ,,elu armastuse" Joaniga, kes oli vaba eluviisiga prantslasest naine. Raamatus oli selgelt räägitud pagulaste viletsast eluviisist ning rahategemis võimalustest. Pagulased ei saanud ilma isikutõendita praktiliselt midagi teha. Sama kehtis ka Ravici kohta, ta elas suhteliselt madala kvaliteediga hotellis ning tegi tööd naeruväärse summa eest. Kõik, kes viibisid illegaalselt riigis, pidid end politsei eest hoiduma, et
diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. 1939. aastaks oli Euroopas alles vaid mõni üksik demokraatlik riik. Demokraatia tähendab rahva võimu. Sellest võib järeldada, et rahvas osales riigijuhtimisel. Demokraatia peamised tunnused on kodanikuõiguste olemasolu, kodanikuvabaduste ning rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel. 1930. aastaks oli Euroopas kujunenud 3 autoritaarse diktatuuri riigikorraga riiki. Need olid fasistlik Itaalia, kommunistlik Nõukogude Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Itaalias tekkis fasistlik diktatuur. Selle peamine põhjus oli see, et Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast leidis Itaalia üleskutse muuta oma maa suurriigiks. Üks põhjus oli ka see, et sõja-aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Seal oli nõrk keskvalitsus. Valitsused pidevalt vahetusid, millest enamus olid koalitsioonivalitsused
· 1980. aastad naftahinnatõus majanduse langus, riigieelarve defitsiit, suured kulud, riigibürokraatia paisutamine · 21.sajandi algus heaoluriigi ümberkorraldamine Kuna endiselt tahetakse heaoluriiki veel paremaks ja paindlikumaks muuta, siis arvatavasti jätkub see ka tulevikus. 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud ja miks? Pigem jah, mida kõrgemalt on majandus arenenud, seda rohkem on inimestel võimalik tegeleda riigikorraga inimeste haridus- ja teadlikustase on kõrgem. 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19-20 sajandil. 1. laine totalitarismi võimulepääsu lõpetamine (19. saj algus) 2. laine demokraatia levik 3. laine diktatuuri langemine, autoritaarse korra kukutamine ja NSVL lagunemine Pärast seda on hakanud demokraatia laialdasemalt levima ning on viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Lähimate aastate tõenäoliseks põhitrendiks saab aga
meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Eesti vabadussõda- Vabadussõda pidas Eesti oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.a. 28. novembrist 1920.a. 3. jaanuarini Nõukogude Venemaa ja 1919.a juunis ja juulis Landeswehri vastu.
Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmas]ja puhkedes
Vaevalt tahaks keegi ju tunnistada, et ollakse ainult arengu keskastme üks väike osake. On ju inimene valik, kellest kasvatatakse äravalitud rahvas ning kellest kasvab üks kord üliinimene. Nii on nõnda uudne mõtlemine, mis nõnda kaugele ette näeb tavainimesele kui hullus. Hulluse üks drastilisemaid näiteid on võimujanu. Üks kõige kriitilisemaid probleeme inimese arengus on riik. Riik juhib ja suunab inimest selles suunas, nagu on riigile kasulik. Olgu siis tegi millise riigikorraga tahes, mõnedel tuleb see lihtsalt ka ilma suurema verevalamiseta välja. Alati on suur trügimine, et kes saab troonile, olgu see siis kas või poris. Inimene, kes kulutab kogu oma energia teiste valitsemise peale ei saa areneda. Sellest inimesest ei saa ei äravalitut ega üliinimest. Vastupidi on riik koos kõige sellega seonduvaga üks inimese arengu suurimaid pidurdajaid. Demokraatia kohta öeldakse, et see oleks täiuslik, kui iga ühiskonna liiga oleks võimeline olema ka ise valitseja
1) Montesquieu- kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik komatäidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandilik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev kuningale, ning kohtuvõim olgu sõltumatu kohtu käes. See võimude lahusus on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. 2) Rousseau- Tema meelest pidi olema võim koondatud ühe isiku kätte. Et ellu viia rahva tahet, ning taksitada teisitimõtlejaid. Mõned tema poliitilised vaated leidsid hiljem järgimist kommunistliku riigikorraga maades. 10. Iseloomusta Freidrich II aegset majanduspoliitikat Preisimaal. Juba oma esimestel valitsemispäevadel andis ta välja käsu jagada vaesemale rahvale riigiladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ja kuulutas välja usuvabaduse. Ta kuulas haritlaste nõu, kuid otsutas siiski ainuisikuliselt. Majanduspoliitika oli raskelt merkantilitlik. Sissetulekute suurendamiseks toetas kuningas kaubandust ja kodumaist tööndust. 11
´´ . Siit pärineb ka Rousseau hüüdlause ,,Tagasi loodusesse!´´. Oma raamatus ,,Ühiskondlik leping´´ ülistas Rousseau inimkonna eelajalugu, kui puudus veel eraomandus, kõik olid võrdsed ning elasid Rousseau meelest õnnelikumalt kui kaasajal. Siit tuletas Rousseau ka oma poliitilise ideaali- rahvavõimu. Parlamentaarset demokraatiat Rousseau ei pooldanud. Mõned Rousseau poliitilised vaated leidsid hiljem järgmist kommunistliku riigikorraga maades. Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s,o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellel raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Neid loeti meelsasti nagu
totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud ja valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel , sõltumata nende varanduslikust seisundist. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritanias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide minek, sest nad võitsid esimese maailmasõja demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord.
Kolmanda põhiseaduse järgi demokraatiat ei taastatud, vaid just süvendati autoritaarset korda. Näiteks piirati selle põhiseadusega kodanikuvabadusi. Eesti esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts, üks valitsemiskorra muudatajaid 1934. aastal. Johan Laidoner, kes samuti oli kaitseseisukorra väljakuulutaja, määrati vägede ülemjuhatajaks. Olgu siinkohal märgitud, et presidenti ei valinud rahvas, kuna kandidaate oli ainult üks. Aega, mil demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, hakati nimetama vaikivaks ajastuks. Sel ajal ülistati presidenti väga, teda nimetati isegi ,,Eesti rahva isaks". Talle peeti austusavaldusi ning temast kirjutati ülistavaid elulookirjeldusi. Ta sai rohkesti kõrgeid aumärke ning talle püstitati isegi ausammas. Leian, et vaikiv ajastu oli Eestile suureks kahjuks, sest rahval kadus demokraatia puudumise tõttu võimalus osaleda otsustusprotsessis, Eestis vähenes võimalus leida välispoliitilisel
Meedia mõjutab ja juhib meie elu. Eesti meedia ning ajakirjanduse taassünniks võime lugeda NL-u lagunemist üheksakümnendate alguses. Uue riigikorraga sündis vaba ja sõltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Aktuaalsest kaamerast" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei jälgi meediat, saab ta kaudselt mõjutatud, sest riigi otsustajad lähtuvad poliitika kujundamisel suurel määral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel.
6. Otto Strandman ja uus majanduspoliitika. (kes,mis, mõju) Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika: valitsus sekkus majandusse. Orienteeruti Euroopa turule, keskenduti eelkõige põllumajandusele, toetati kodumaiseid ettevõtteid, rahareform 7. Miks puhkes Suur majanduskriis, kuidas seeavaldus? Millisele harule mõjus enim? Kuidas üritati seda lahendada? Ammerika Ühendriikidest alguse saanud, kuna kasvas rahulolematus liberaaldemokraatliku riigikorraga ja börsiturg hävines. Kasvas tööpuudus, mistõttu tehit hädaabitöid. Kriis tabas esmajoones põllumehi: toiduaine hinnad langesid, ent tollimaksud tõusid, talupoegade sissetulekud vähenesid. Kroon devalveeriti. 8. Millest oli tingitud EV sisepoliitiline kriis? (3) Majandusolukorra halvenemisest, Rahulolematus poliitikute vastu, suurerakondade lagunemine, vabadussõjalaste esiletõus 9. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad muutusid nii populaarseks rahva seas?
1. Näited selle kohta, et Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik: * Rahvas sai riigikogu valida (valimisõigus). * Võimul oli üks parlament (valitav). * Kehtis põhiseadus. 2. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: * Kuulutati välja kaitseseisukord. * Riigikogu saadeti laiali. * Jälgiti ajakirju ja ajalehti (tsensuur). * Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga. 3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7
10. Suur kriis põhjused ja tagajärjed ning lahendused PÕHJUSED TAGAJÄRJED LAHENDUSED · Ülemaailmne majanduskriis; · Väliskaubanduse bilanss muutus · Eesti kroon devalveeriti; · Rahulolematus liberaaldemokraatliku negatiivseks (sissevedu > väljavedu) · Korraldati hädaabitöid; riigikorraga, taandumine ärid suleti, lühendati tööpäeva, tööliste · Väliskaubanduse kontroll. autoritaarsuse, totalitarismi ees; arvu kärbiti; · Toiduaintete hinna langus ja tollide · Riigikassa täitmine aeglustus SB maksu tõus andis valusa hoobi naelsterling devalveeriti ja Eesti
oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni. ·Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse valitsuskorraga riigist ei rikuta demokraatlikus riigis inimeste huve, ei piirata õigusi ja inimesed on kaitstud tagakiusamiste eest. Demokraatia negatiivsed küljed: ·Demokraatliku riigikorraga riigis on sageli miinuseks see, et inimestel kipub olema tihtipeale palju valikuvõimalusi. Ei suudeta otsustada, milline oleks neile parim. Näiteks ei hoolita valimistest. Iga demokraatlikus riigis elava kodaniku kohustus peaks olema valimine. Praegu, kui korraldatakse küsitlusi hetkel võimul oleva valitsuse kohta siis sageli võib vastuseks kuulda, et ei huvita poliitika või et ei oska õelda. Igal inimesel peaks olema oma visioon tema jaoks ideaalsest
poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas.
Mart Laar, Tarand, T. Vähi, M. Siimann, M. Laar, Kallas, Parts ,Ansip 9. nimeta kaks konstitutsionalismi vormi Konsistutsionalismi vormid on: parlamentalism, presidentalism, poolpresidentalism. 10. missugune nendest kolmest väitest on vale? a)prantsusmaa president täidab valitsusjuhi ülesandeid koos peaministriga, kelle ta ise ametisse nimetab b)USA president on nii riigi kui ka valitsusjuht, kes valitakse 5 aastaks otse. c)parlamentaarse riigikorraga vabariikides valib presidendi parlament 11. --- valik küsimuse vahetamiseks--- Selgita mõisted: OEEC-Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon 1948 Briandi memorandum- prantsusmaa peaminister - rahvasteliidu piirides Euroopa föderatsiooni loomine. Marsholti kava- Oporto leping-Euroopa Majanduspiirkonna leping ECSC (ESTÜ)- 1951 Euroopa II variant 1. nimeta diktatuuri kaks haru autoraatlik diktatuur ja totalitaarne diktatuur. 2
Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöörde. Suleti kõik vapside organisatsioonid, vangistati palju vapse, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus tühistati, loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandust hakati jälgima. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nimeks vaikiv ajastu. Uued riigijuhid koostasid uue põhiseaduse 1937.a. Välispoliitika Välispoliitka eesmärgiks oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti ennekõike Rahvasteliidult, kuid abi ei saadud. 1920.a algul püüti luua Balti liit, mille alla kuuluks Soome, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Kuid liitu ei suudetud luua, sest tulid ette riikide omavahelised vastuolud. Majanduse areng Teostati maareform
koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andam riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajast. Kuna uued riigijuhid rikkusid ima võimu kehtestamisega korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 6. Vaikiv ajastu ehk Pätsi diktatuur - iseloomulikud jooned, 1937.(38.) a. põhiseadusega toimunud muudatused riigivalitsemises. Jooned : Autoritaarne ühiskond ja Isamaaliit oli ainuke lubatud partei. Hakati kontrollima asutuste tegevust ning poliitikat.
Militaartehnika Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: *eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel *peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks *sotsiaalsed erinevused *vene keisri piiramatu võim *konfliktid baltisakslastega Tagajärg: *loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust *ajakirjandust tsenseeriti
Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks sotsiaalsed erinevused vene keisri piiramatu võim konfliktid baltisakslastega Tagajärg: loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust ajakirjandust tsenseeriti
teravaid torkeid inimeste südametunnistuse pihta on ta teinud mõnes oma teises luuletuses kindlasti teadlikult. Kõige vastumeelsem on mulle lugeda tema varem lasteluuletuseks peetus "Keldrikakandit", sest seal kajastuvad lisaks olukorrale kunagises NSV Liidus ka seigad, mis on valusad patriotistlikule eneseuhkusele. Eestlastele, "keldrikakanditele" pole seal armu antud ja neid kodumaale truudeks peetud . Runnel kritiseerib eestlase leplikkust tolleaegse riigikorraga - "kõik, mis kehtib keldri õhus / kehtib ka ta peas ja kõhus", ja eestlaste piiratust - "pole keldrist väljas käinud, / pole välisilma näinud". Uskudes kõike, mida "keldris", nõukogudeaja Eestis valitsusorganite poolt räägiti, jäädi Runneli meelest suletud silmadega. Tuues välja meie väheräägitud miinuseid, annab poeet siiski lootust, et "koit tuleb loojangu kuklas ja kannul / veel enne kui kustuda jõuab see" ("Me liigume"), kui me järgime juba ammu tuntud
kaotasid poliitilised eesõigused Usuasjad kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, vaimulike allutamine riigile, kirikumaad riigistati Kodanike õigused kodanike võrdsuse põhimõte, kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses Mida negatiivset tõi kaasa revolutsioon? Too 2 näidet. · Inimeste hukkamine jakobiinidide diktatuuri ajal ning peale seda. · Rahulolematus kellegi seas keegi ei olnud ikka rahul selle riigikorraga, mis parajasti käigus oli. Kuidas stabiliseeris Napoleon Prantsusmaa valitsemist ja majandust 18011804? Too 3 näidet 1. ,,Tsiviilkoodeks" sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist 2. Imperaator Sai Prantslaste keisriks > monarhia 3. Kõik olulisemad seadused kehtestati keisri dekreedi või Senati otsusega.
Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelevalvele ja mitu ajalehte suleti, kõigi olulisemate asutuste, nagu ametühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai konstantin päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas
Võim ainult riigipeal. 6.1. Millised muutused toimusid? Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelati parteid (loodi riiklik ainupartei Isamaaliit) ja meeleavaldused, riigikogu saadet laiali, olulisemate asutuste (sh ülikoolid, kirikud jt) üle kehtestati kontroll, mitu ajalehte suleti. 7. "Vaikiv ajastu". Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. kaitseseisukord rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus") poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine (ainupartei Isamaaliit) trükikodade tsensuur opositsiooni suu sulgemine riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga 7.1Millised olid selle negatiivsed ja positiivsed küljed? Negatiivsed: Eestis lõppes demokraatia, algas autokraatia. Pätsi ülistamine ehk isikukultus.
Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5
annaabi.ee 
